3-23-501/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-501

Määruse kuupäev

22.03.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastama ravimeid ja

vastama küsimustele

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada

avaldatavas

kohtulahendis

kaebaja

nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X (edaspidi kaebaja) esitas 01.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu.

Kaebaja märgib kaebuses, et ta pöördus vangla perearsti H. Silveti poole, kes ei vastanud

vastuvõtu ajal tema küsimustele tervise ja ravi käigu osas. Järgmisel päeval kirjutas kaebaja

arsti tegevuse peale vaide ja avalduse vaide eesti keelde tõlkimiseks vangla kulul, kuid mõne

päeva pärast tagastas vangla vaide ja tõlkimise avalduse, öeldes, et informatsioon on edastatud,

aga tõlkimise avaldust ei ole vaja, kuna küsimused puudutavad meditsiiniosakonda. Kaebaja

leiab, et H. Silvet osutas talle järjekordselt meditsiiniabi, mis ei vasta tema terviseseisundile.

Kaebaja täpsustab, et 27.12.2022 vastuvõtul nõudis ta seoses valudega neuroloogi poolt

05.07.2022 määratud ravimit Neurontin, kuid H. Silvet käskis kaebajal jätkata paratsetamooli

ja ibuprofeeni võtmist. Kaebaja sõnul ei võta viimati nimetatud valuvaigistid tal valu ära.

Perearst aga keeldub põhjuseta väljastamast ravimeid, mida kaebaja vajab. Kaebaja palub, et

kohus taotleks arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt (praeguse nimega tervishoiuteenuse

kvaliteedi ekspertkomisjon) eksperthinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise

juhtumile ning kontrolliks dokumente. Kaebaja sõnul ei vasta tõele väide, et ta ei ole oma

ravimeid korrektselt manustanud. Kaebaja märgib ka, et ta tahtis saada perearstilt vastuseid

3-23-501

küsimustele, mis puudutavad tema ravi käiku. Kaebaja palub kohtul selgitada välja vastused

järgmistele küsimustele. 1) Mis tablette anti kaebajale 04.12.22 õhtuse kontrollimise ajal (puna-

valged kapslid)? Kas ravimid aeti segamini, või see oli selline ravi? Miks ei ole seda ära

märgitud haigusloos? 2) Miks ei ole haigusloos ära märgitud, et 19.07.22 aeti segamini kaebaja

tabletid, millest kaebajal hakkas halb? 3) Miks vastuses kohtule (nr 3-22-2387 punkt 11) annab

vangla valeinformatsiooni, et alates 05.07.22 kuni 02.11.22 oli kaebaja korduvalt kontaktis

tervishoiutöötajaga (kaebaja palub esitada tõendina videovalve kaamerate videosalvestused)?

4) Miks alates 05.07.22 ei antud kaebajale mitte kordagi arst-neuroloogi määratud ravimit, aga

14.07.22 vahetati valuvaigisti unerohu vastu? 5) Miks ei ole meditsiinikaardil ära märgitud, et

kaebaja oli psühhiaatri vastuvõtul 27.06.22, kus talle määrati ravim pregabaliin? Kaebusele on

lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.

Kaebaja märgib ka, et palub ülaltoodust lähtuvalt anda talle esialgset õiguskaitset. Kaebaja

sõnul on talle esialgne õiguskaitse vajalik selleks, et saada meditsiiniteenuseid kvaliteetselt ja

õigeaegselt. Esialgse õiguskaitse meede on kohustada Viru Vanglat kui tervishoiuteenuse

organiseerijat ja arst H. Silvetit kui tervishoiuteenust osutavat isikut osutama edaspidi

meditsiiniteenust vastavalt kaebaja tervise seisundile, õigeaegselt ja kvaliteetselt. Samuti palub

kaebaja kohustada Viru Vanglat vastama tema avaldustele.

2. Tartu Halduskohus jättis 06.03.2023. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ning kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks. Samuti tuli kaebajal täpsustada soovitava esialgse

õiguskaitse abinõud ning põhistada esialgse õiguskaitse vajadust.

3. Viru Vangla edastas 20.03.2023 vastusena kohtunõudele kaebaja pöördumised ja vangla

vastused, mis seonduvad ravimite mitteväljastamise teemaga ning kaebaja tervisekaardi

väljavõtte alates 2022. a juulikuust. Samuti vastas Viru Vangla kaebaja poolt kaebuses esitatud

küsimustele järgnevalt. 1) Puna-valge välimusega ravimeid ei olnud 04.12.2022 kaebajale arsti

poolt ordineeritud. Kuna sellise välimusega ravimit ei olnud arst ordineerinud, siis ei ole

sellekohast märget ka tervisekaardis. 2) 19.07.2022 ei ole meditsiiniosakonda laekunud infot,

et kinnipeetav oleks vajanud vältimatut abi. Teave selle kohta, et kinnipeetava ravimid on

segamini aetud ja sellest on isikul tekkinud halb enesetunne, meditsiiniosakonnal puudub.

3) Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 05.07.2022 kuni 02.11.2022 oli kaebajal

kontakt tervishoiutöötajatega 05.07, 20.07, 10.09, 18.09, 23.09 ning 11.10. 4) Neuroloogi

vastuvõtt toimus 05.07.2022 ning arst oli suunanud kaebaja MRT-uuringule. Uuring toimus

16.09.2022. Peale uuringu tulemuse saabumist on arst teinud sissekandeid ning seejärel

sulgenud haigusjuhtumi. Kuna arst kirjeldas ravi Neurontiniga (toimeaine gabapetiin; ilmselt

on tegelikult silmas peetud toimeainet gabapentiin – kohtu märkus) anamneesis ning ei teinud

selle kohta digiretsepti, jäi info ordinatsiooni kohta vangla meditsiiniosakonnale nähtamatuks.

Haiguslugu oli neuroloogi poolt tervise infosüsteemis avatud ning digiloost Viru Vanglale

kättesaamatu. 5) 27.06.2022 on kaebaja viibinud AS Ahtme Haigla psühhiaatri dr Ivanova

vastuvõtul ning vastuvõtu dokumenteerimise kohustus tervise infosüsteemis (digilugu) on

antud arstil. Veel selgitas Viru Vangla kohtule, et kinnipeetav saab kõigile oma tervist

puudutavatele küsimustele vastused vahetult arsti vastuvõtul. Meditsiiniosakond ei vasta neile

ega selgita tervisega seotud küsimusi veel eraldi kirjalikult, vaid see dokumenteeritakse

infosüsteemis. Mis puutub mingi ravimi eemaldamist isiku ravimipinalist, siis sellise otsuse

teeb arst arstlikust vaatest. Kindlasti ei jäeta kinnipeetavat abita või ravimiteta, valuvaigistavaid

käsimüügiravimeid on võimalus kinnipeetaval alati valvuri käest küsida. Ravimite pregabaliin

ja Neurontin (toimeaine gabapetiin) eemaldamist ravimipinalist on arst selgitanud kaebajale

korduvalt vastuvõttudel ning see on dokumenteeritud infosüsteemis.

KOHTU SEISUKOHT

3-23-501

4. Kohus kontrollib esmalt kaebuse tagastamise aluse esinemist (I) ning hindab seejärel esialgse

õiguskaitse taotluse lubatavust (II).

I

5. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus selgitas kaebajale 06.03.2023. a käiguta

jätmise määruses, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb praeguse kaebusega Viru

Vangla kohustamist väljastama talle neuroloogi poolt 05.07.2022 määratud ravimit Neurontin

(toimeaine gabapentiin). Lisaks heidab kaebaja kaebuses vanglale ette ka seda, et ta ei ole

saanud perearstilt vastuseid vastuvõtul esitatud küsimustele, mida arvestades mõistab kohus, et

kaebaja taotleb praeguse kaebusega ka Viru Vangla kohustamist vastama tema poolt arstile

esitatud küsimustele. Kohus saab aru, et needsamad küsimused on kaebaja ka praeguses

kaebuses välja toonud. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangu saamise ja

kaebuses viidatud dokumentide kontrolli nõuet mõistab kohus tõendite kogumise taotlusena.

Kui kaebaja leidis, et kohus on kaebuse nõudeid ebaõigesti tõlgendanud, siis oli tal võimalik

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse nõudeid täpsustada. Kaebaja ei pidanud

vajalikuks kohtule vastata. Seega loeb kohus, et kaebaja on esitanud eelpool välja toodud

nõuetes kohustamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2.

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Ka HKMS § 47 lg-st 1 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks

ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

7. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel,

et

kinnipeetav

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades

VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval kohustamisnõude esitamisel vaja enne

halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus

nr 3-3-1-24-15, p 17).

8. Kaebaja väidab kaebuses, et ta on vaidlusaluse probleemiga seonduvalt esitanud Viru

Vanglale vaide, mis talle tagastati. Kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks palus kohus

kaebajal täpsustada, mis kuupäeval ta Viru Vanglale nimetatud vaide esitas ning võimalusel see

vaie koos vangla vastusega kohtule edastada. Kaebaja ei vastanud kohtule määratud tähtaja

jooksul. Kohus tegi seejärel kohtunõude Viru Vanglale, kelle 20.03.2023. a vastusest ja sellele

lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja on küll esitanud vanglale mitmeid kaebuse asjaoludega

seonduvaid kirjalikke pöördumisi, kuid ei ole pärast 27.12.2022 toimunud arsti vastuvõttu ja

enne kaebuse esitamist vaiet ravimi Neurontin andmiseks esitanud. Samuti ei nähtu kohtule

esitatud materjalidest, et kaebaja oleks esitanud vaide kaebuses välja toodud küsimustele

vastamiseks. Muu hulgas on vangla kohtule esitanud ka kaebaja poolt 03.03.2023 ja 05.03.2023

allkirjastatud võõrkeelsed pöördumised, mille sisu ei ole kohtule teada. Kohus märgib, et isegi

kui nende pöördumiste näol oleks tegemist praeguse kaebuse asjaoludega seonduvate vaietega,

ei saaks kohustamisnõude esitamiseks VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset

korda läbituks lugeda, kuivõrd veel ei ole saabunud VangS § 11 lg-s 7 sätestatud vaiete

lahendamise tähtaeg. Seega eelnevat arvestades ei ole praegune kaebus lubatav.

3-23-501

9. Kohus peab vajalikuks veel juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et Viru Vangla vastas

20.03.2023. a vastuses kohtunõudele kaebaja poolt kaebuses välja toodud küsimustele (vt

praeguse määruse asjaolude p 3). Seega selles osas ei pruugi kaebajal enam õiguskaitse vajadust

üldse olla.

10. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

II

11. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule

ka vaidemenetluse ajal.

12. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse

efektiivsus ning seega peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma põhivaidlusest. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse

edukuse korral saavutatavad. Taotluse eesmärk on tagada vaide- või kohtumenetluse ajal

õigusliku olustiku säilimine. Kaebaja on esialgse õiguskaitse meetmena palunud kohustada

Viru Vanglat ja vangla arsti H. Silvetit osutama edaspidi meditsiiniteenust vastavalt kaebaja

tervise seisundile, õigeaegselt ja kvaliteetselt ning ka kohustama Viru Vanglat vastama tema

avaldustele. Kohtu hinnangul ei lähtu kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse meetmed eespool

välja toodud kaebuse põhinõuetest. Kohus selgitas kaebajale 06.03.2023. a käiguta jätmise

määruses, et arvestades kaebuse põhinõudeid, saaks kaebaja esialgse õiguskaitse korras taotleda

vangla kohustamist vastama tema poolt vangla arstile esitatud küsimustele ja väljastama

vaidlusalust ravimit Neurontin. Kaebaja ei saa esitada esialgse õiguskaitse korras üldsõnalisi

nõudeid vangla kohustamiseks meditsiiniteenuse kvaliteedi ja võimalikele tulevikus

esitatavatele avaldustele vastamise osas. Kohus andis kaebajale võimaluse esialgse õiguskaitse

taotlust täpsustada, kuid kaebaja seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei teinud. Kohus

leiab, et kuivõrd kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast esialgse õiguskaitse taotlust, siis ei ole

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik

esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata põhjusel, et kohus tagastab kaebuse selle

esitajale ning tõendatud ei ole see, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega

seonduv vaidemenetlus.

13. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab,

et kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud kujul lubatav ning kaebaja ei ole

kohtu määratud tähtpäevaks selle puudusi kõrvaldanud, siis tuleb jätta esialgse õiguskaitse

taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis

puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning

see taotlus jääb samuti läbi vaatamata.

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest see sisaldab kaebaja

terviseandmeid (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)