Legislator Case Law & Legislation
2-22-15449/32 AI generated

2-22-15449/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-15449/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja R E (isikukood xxx) pankrot 22. märtsil 2023 kell 13.00. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. aprill 2023 algusega kell 09.45

Legislator headnote

AI generated

2-22-15449/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: märtsil 2023 kell 13.00. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. aprill 2023 algusega kell 09.45

Keywords

AI generated
bank credit balance banking law bank charges bank account information bank guarantee claim event bank deposit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15449

Tsiviilasi

I

V

maksejõuetusavaldus

R

E

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: I V (isikukood xxx, e-post xxx)

Võlgnik: R E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Võlgniku

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, tel:

xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I V maksejõuetusavaldus R E pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja R E (isikukood xxx) pankrot 22. märtsil 2023 kell 13.00.

3. Nimetada R E pankrotihalduriks Maire Arm.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. aprill 2023 algusega kell 09.45

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 3007.

5. Kohustada võlgnikku R Et kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 11. aprillil 2023 kell 09.45. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu,

siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Menetluskulud jätta võlgniku R E kanda.

12. Määrata usaldusisiku Maire Armi tasuks 1188 eurot (käibemaksuga).

13. Hüvitada usaldusisiku Maire Armi tasu 1188 eurot I V poolt 19.12.2022 kohtu deposiiti

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see OÜ Maria Mägi

Advokaadibüroo arvelduskontole xxx.

14. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja haldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Võlausaldaja I V esitas 14.10.2022 (täiendatud 18.10.2022) Harju Maakohtule avalduse võlgniku R

E pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõude kohta on jõustunud kohtulahend tsiviilasjas xxx.

Lisaks on samas asjas mõistetud võlgnikul välja ka menetluskulud. Võlgnik ei ole oma kohustusi

täitnud. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu

saadud nõuet rahuldada ja on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

Ühtlasi võlausaldaja leiab, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid

juhtimisvigu, mille tagajärjel on ta muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult

põhjustanud oma maksejõuetuse. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kokku 47 678,08 eurot, s.o

põhinõue 22 560,81 eurot, viivis 22 560,81 eurot ja menetluskulud 2556,46 eurot. Kohus võttis

19.10.2022 määrusega avalduse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja avalduse osas seisukoha

esitamiseks.

Võlgnik palub jätta võlausaldaja avalduse pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Võlausaldaja

nõue tuleb tunnistada aegunuks ja selle alusel esitatud pankrotiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Juhul

kui kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks olev menetluskulude nõue summas 2556,46 eurot ei ole

aegunud, siis on võlgnik valmis selle oma tuttavate abiga ära maksma.

Kohus kohustas 09.12.2022 määrusega (täiendatud 12.12.2022) võlausaldajat tasuma ajutise halduri

tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Võlausaldaja tasus 19.12.2022 kohtu deposiiti

1500 eurot.

Kohtu 10.01.2023 määrusega nimetati pankrotihaldur Maire Arm võlgniku usaldusisikuks ajutise

pankrotihalduri ülesannetes.

Usaldusisik esitas 10.02.2023 kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt on ajutisel halduril

ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on

tingitud võlgniku poolt isiklikult enda jaoks võetud kohustustest ja kohustuste täitmiseks piisava

vara ning sissetuleku puudumisest. Ajutine pankrotihaldur saatis e-posti teel 02.02.2023 võlgnikule

päringu, milles palus selgitada oma kohtule avaldatud seisukohta, et tal puudub maksejõuetus ning

teatada oma sissetulekute, (sh ka pangakontode) päritolu millest ta katab oma igapäevaseid kulutusi.

Samuti palus ajutine haldur võlgnikult seisukohta kas valmidust tasuda kohtukulude võlgnevus

kolmandate isikute abiga tuleb käsitleda kui maksejõuetuse omaksvõttu. Võlgnik halduri

teabenõudele ei vastanud. Nähtuvalt avalikest andmetest võib R E tegutseda pokkerimängijana,

saades sellest toimetulekuks vajalikud vahendid, vähemalt on ta teinud seda täitemenetluse perioodil

varasemalt. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 52 586,22 eurot. Vara

puudub. Nähtuvalt pankade vastustest võib järeldada, et R E ei arvelda (vähemalt tavapärastes)

pankades enda nimel või ei arvelda üldse Eesti pankades. Pensionikeskuse vastuse kohaselt ei ole R

E liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga.

Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis

kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada

käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Ajutise

halduri hinnangul on võlgnik varjanud oma sissetulekuid nii kohtutäituri eest kui ka ajutise

pankrotihalduri eest. Ei ole eluliselt usutav, et isik saab üle kümne aasta elada ilma igasuguste

sissetulekuteta.

Seda

veendumust

toetavad

ka

andmed

võimaliku

sissetuleku

kohta

pokkerimängudest, mille kohta põhjalikum teave hetkel puudub.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisik on

nõus jätkama pankrotihaldurina.

Kohus määras 28.02.2023 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot. Võlausaldaja tasus

05.03.2023 kohtu deposiiti 2000 eurot.

Võlgnik ei soovi esitada avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud

korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja,

kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused

ei ole ajutise iseloomuga ja R E on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul ei ole vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on

teadaolevalt 52 586,22 eurot. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek. Maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o võlgniku poolt isiklikult enda jaoks võetud

kohustustest ja kohustuste täitmiseks piisava vara ning sissetuleku puudumisest.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest

kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta

menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või

kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Võlausaldaja on tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti halduri nimetatud 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

R E pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang

vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 22.03.2023 kell 13.00. Usaldusisik

Maire Arm andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul

pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Maire Armi.

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

11.04.2023 kell 09.45 Harju Maakohtus.

FiMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohtu selgitused:

o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille

võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on

muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi

ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud

haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv

kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui

nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu

ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS

§ 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus

usaldusisik tunnitasu määrast 110 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 990 eurot, s.o

1188 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele

taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku

kvalifikatsioonile.

Usaldusisik palub tasu välja mõista võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Kohus asub

seisukohale, et pankrotihalduri tasu 1188 eurot (käibemaksuga) kuulub hüvitamisele I V poolt

19.12.2021 kohtu deposiiti tasutud 1500 euro arvelt.

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt pankrotimenetluse kulud on mh menetluskulud ja PankrS § 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja

menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1

p 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-23-13, p 11). Võlausaldaja menetluskulud määrab kohus kindlaks eraldi

määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik