2-22-8607/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8607

Kohtuasi

OÜ Järva KV ja Wastecom OÜ avaldus Paide linn

Viisu küla Pargi tee 2 korteriühistu 29.05.2022

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Järva KV ja Wastecom OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I: OÜ Järva KV (registrikood 14794819)

Avaldaja II: Wastecom OÜ (registrikood 14033888)

Avaldajate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Aldo Vassar

Puudutatud isik: Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2

korteriühistu (registrikood 80361203), seaduslik esindaja

juhatuse liige SA

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda NÕ 17.03.2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrus

vaidlustatud osas muutmata.

3. Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

avalduse Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu 29.05.2022 üldkoosoleku

otsuste nr 1, 4 ja 9 tühisuse tuvastamiseks.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta võrdsetes osades

avaldajate OÜ Järva KV ja Wastecom OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2-22-8607

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Järva KV (avaldaja I) ja Wastecom OÜ (avaldaja II) esitasid 08.06.2022 Pärnu

Maakohtule avalduse Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu (puudutatud isik)

29.05.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks.

2. Avalduse kohaselt toimus 29.05.2022 Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu

üldkoosolek, milles osales protokolli kohaselt viis ühistu liiget kaheksast. Kõnealusel

üldkoosolekul tehti otsused üheksa päevakorrapunkti osas. Avaldajad on seisukohal, et otsuste

tegemisel rikuti korteriühistu põhikirja ja seaduse nõudeid, mistõttu on tegemist tervikuna

tühise otsusega või alternatiivselt tuleb otsus kehtetuks tunnistada.

2.1. 29.05.2022 üldkoosoleku läbiviimisel on osalenud liikmete vahel jagatud häälte arvud

vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning selle tulemusena on üldkoosoleku otsuste punktide

hääletamise juures hääled kokku loetud ja protokollitud ebaõigesti. Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 22 lg 1 järgi annab iga korteriomand ühe hääle. Puudutatud isiku

põhikirja p-i 7.8.2 kohaselt on häälte arv määratud samamoodi. Üldkoosolekul osalenud

liikmete nimekirjast nähtub, et üldkoosolekul osales ühistu liikmeid, kellele kuulub mitu

korteriomandit, sh avaldaja I, kellele kuulub 9 korteriomandit. Seega oleks pidanud seaduse ja

põhikirja järgi olema avaldajal I üldkoosolekul 9 häält, avaldaja II 2 häält, NÕl 4 häält jne.

Lisaks hääletati üldkoosoleku päevakorrapunktis 9 uue põhikirja vastuvõtmise poolt

3 poolthäälega, kuigi mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 1 ja põhikirja p 7.8.6

nõuavad, et põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool ühistu liikmete

üldarvust.

2.2. Üldkoosoleku protokollis on päevakorra p-de 4 ja 5 vahel sedastatud, et koosolekult lahkus

vabatahtlikult SA, kellele kuulus 2 häält. Avaldajad on seisukohal, et käesolevat juhtumit ei saa

ilmselgelt käsitleda olukorrana, kus juriidilise isiku organi liige lahkub vabatahtlikult poole

koosoleku pealt – SA oli pandud olukorda, kus temalt ei saanud eeldada koosolekul osalemise

jätkamist pärast seda, kui ühe liikme, NÕ abikaasa oli SA-le kallale tunginud ja teda

ähvardanud. Avaldajad on seisukohal, et üldkoosoleku jätkamine ja otsuste edasine

vastuvõtmine oli vastuolus heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg

2). Nende otsuste vastuvõtmisel rikuti ka üleüldist korteriühistu liikme õigust olla otsuste

tegemiste juures ning osaleda üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel ja hääletamisel.

2.3. Kuna üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, on tegemist

tervikuna tühise üldkoosoleku otsusega. Alternatiivselt on tegemist seaduse ja põhikirjaga

2-22-8607

vastuolus oleva otsusega, mistõttu saab nõuda selle kehtetuks tunnistamist (avaldajad viitasid

KrtS § 29 lg-tele 1 ja 2 ning TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2).

3. Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkisid avaldajad, et käesoleval juhul ei ole

probleemiks see, et hääled on kokku loetud ebakorrektselt nagu väidab puudutatud isik, vaid

otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda – hääled on üleüldse valesti

määratud ehk hääletus on läbi viidud täiesti valedest alustest lähtuvalt. Kuna hääletus on

korraldatud ebakorrektselt ja sellest tulenevalt on protokollis hääletustulemused ebaõigesti

kajastatud ning neile antud ebaõige hinnang, on tegemist otsuse puudumisega, mistõttu on

üldkoosoleku otsus tervikuna tühine.

3.1. Terve üldkoosoleku läbiviimine oli puudulik, kuna ei hääletatud ega kinnitatud

üldkoosoleku läbiviijat ja protokollijat. NÕ juhatas ja protokollis koosolekut, mille üle

koosolekul osalenud korteriomanikud hääletada ei saanud. SA poolt esitatud eriarvamusi ja

vastuväiteid ei protokollitud. SA-l ei olnud võimalust vastuväidet ebakorrektse hääletamise

kohta esitada, kuivõrd ta sai tutvuda üldkoosoleku protokolliga alles pärast selle toimumist.

Olukorras, kus SA sunniti koosolekult lahkuma, ei saa väita, et ta oleks pidanud laskma

protokollida oma vastuväited.

3.2. Majanduskava kavandit ja uue põhikirja eelnõud korteriomanikele ei edastatud ja/või ei

teavitatud kohast, kus oleks olnud võimalik nende dokumentidega tutvuda. Seega ei olnud

koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt

seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tervikuna tühine

(KrtS § 20 lg 3, § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2).

Puudutatud isiku seisukohad

4. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

5. Puudutatud isik möönab, et 29.05.2022 toimunud üldkoosolekul on hääled ebakorrektselt

jagatud ja valesti kokku loetud. Häälte märkimisel lähtuti uuest põhikirjast, mida plaaniti samal

koosolekul vastu võtta, unustades, et uus põhikiri, kui see ka vastu võetakse, ei kehti enne

äriregistrisse kandmist. Sellegi poolest leiab puudutatud isik, et üldkoosolek ei olnud

otsustusvõimetu üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3, 5, 6, 7, 8 vastuvõtmisel, kuna nende otsuste

üle hääletamisel vastuhääled puudusid. Avaldajate esindaja oleks võinud ebakorrektse

hääletamise osas juba üldkoosoleku alguses märkuse teha, kuid ta ei teinud seda, tegeledes

enamuse ajast kahe korteriomaniku kättesaamisega. Muuhulgas ei lasknud ta protokolli

kirjutada eriarvamust selle kohta, et hääli loetakse valesti või on valesti loetud.

6. Puudutatud isik tunnistab, et üldkoosoleku otsused 1, 4 ja 9 on vastuolus põhikirjaga ning on

nõus korraldama kompromissina uue koosoleku, mille päevakavas on nimetatud kolm

päevakorrapunkti.

7. SA käitus üldkoosolekul provotseerivalt eesmärgiga koosoleku toimumist takistada ja

segada. Samas ei sundinud keegi SAi koosolekult lahkuma ning protokolli märgiti SAi

lahkumine vabatahtlikuna seetõttu, et sellist sõnakasutust on kasutatud põhikirja p-s 7.8.4.

Avaldajad on märkinud oma avalduse p-s 2.15, et üldkoosoleku kvoorum määratakse

üldkoosoleku alguses ning koosolekult poole pealt lahkujad riskivad sellega, et võidakse vastu

võtta mõni otsus, mis oleks vastuolus tema enda huvidega. Ühistu juhatus nõustub sellega.

Üldkoosoleku algul oli kohal nõutav kvoorum. Ka pärast SA lahkumist oli nõutav kvoorum

olemas, sest tegemist oli kordusüldkoosolekuga. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et koosoleku

2-22-8607

oleks pidanud katkestama seetõttu, et SA otsustas lahkuda, seda enam, et SA oli ise kogu aset

leidnud sündmuse provotseerija.

8. Puudutatud isik möönab, et koosoleku kutses ei ole kirjas, kus saab majanduskava kavandiga

tutvuda, kuid aastaid on üldkoosolekuid korraldatud nii, et olenemata sellest, mis on kutses

kirjas, on saadetud kõik vajalikud materjalid korteriomanikele nende antud e-posti aadressile,

mida nõuab ka KrtS § 20 lg 4, või antud muul viisil võimalus nendega tutvuda. Sellise

korraldusega on ühistu liikmed nõus olnud ja selle kohta ei ole seni keegi märkust teinud.

Seetõttu on jäänud üldkoosoleku kutse vorm kasutusse, sest vanas korteriühistuseaduses

nimetatud nõue puudus. Selle kohta ei teinud avaldajad üldkoosolekul ühtegi märkust ega

palunud koosoleku protokolli märkida oma eriarvamust.

9. Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või

tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb (TsÜS § 85).

Päevakorrapunktide 1, 4 ja 9 osas ekslikult positiivse otsuse märkimine protokollis ei muuda

tühiseks teisi koosolekul vastu võetud otsuseid.

10. Kuna SA osales üldkoosolekul kui avaldajate esindaja ning ta ei nõudnud oma eriarvamuse

märkimist protokolli, puudub avaldajatel õiguslik alus nõuda 29.05.2022 toimunud

kordusüldkoosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamist ja nende kehtetuks tunnistamist (vt

TsÜS § 38 lg 4).

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrusega rahuldati avaldus 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks otsuste nr 1, 4 ja 9 osas ning jäeti avaldus muus osas rahuldamata.

Maakohus otsustas tühistada kohtuotsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu 21.06.2022 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste nr 6, 7 ja 8 osas.

Maakohus jättis menetluskulud 2/3 osas avaldajate kanda ja 1/3 osas puudutatud isiku kanda.

Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja 1046,20 eurot menetluskulude

hüvitamiseks ja viivise menetluskuludelt.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldajad on KÜ liikmena

isikud, kellel on üldkoosoleku otsuste vaidlustamise vastu õiguslik huvi ning kes on

KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud 29.05.2022 üldkoosoleku otsused.

13. Menetlusosalised vaidlevad järgmiste asjaolude üle:

1) kas 29.05.2012 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks

ettenähtud ehk põhikirjast ja seadusest tulenevat korda – kas hääled on valesti määratud

ja hääletus on läbi viidud valedest alustest lähtuvalt;

2) kas üldkoosoleku jätkumine pärast avaldajate esindaja SA lahkumist on vastuolus heade

kommetega ning kas nende otsuste vastuvõtmisel rikuti ka üldist korteriomaniku õigust

olla otsuste tegemise juures ja osaleda üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ja

hääletamisel;

3) kas esinevad alused alternatiivse nõude rahuldamiseks, s.o üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks.

14. Maakohus viitas KrtS § 29 lg-le 1, § 20 lg-le 1, § 22 lg-le 1 ja TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2.

2-22-8607

15. Vaidlust ei ole selles, et 29.05.2022 üldkoosolekul osales kas isiklikult või esindaja kaudu

19 korteri omanikud. Seega on ebaõige üldkoosoleku protokolli alguses sedastatu, et koosolekul

osales viis ühistu liiget kaheksast. Üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast, st protokolli

lisast 1, nähtub, et üldkoosolekul osales ühistu liikmeid, kellele kuulub mitu korteriomandit.

Nii kuulub avaldajale I 9 korteriomandit, mistõttu oleks pidanud tal seaduse ja põhikirja järgi

olema üldkoosolekul 9 häält, mitte 1 hääl. Avaldajale II oleks pidanud kuuluma 2 häält, mitte

1 hääl. NÕ-l oleks pidanud olema 4 häält, AG-l 2 häält jne (vt KrtS 22 lg 1, põhikirja p 7.8.2).

Nimetatud eksimust on puudutatud isik tunnistanud. Samas ei mõjuta üldkoosolekust osavõtjate

häälte jagamise ebakorrektsus ning sellest tulenevalt häälte vale kokkulugemine üldkoosoleku

otsuste punkte 2 ja 3, kuna need võeti vastu kõigi kohalolijate poolt ühehäälselt. Üldkoosoleku

otsused nr 1 ja 4 on aga vastu võetud valesti määratud häältega, kuna vastuhääli oli tegelikkuses

11. 16. 29.05.2022 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kell 14.53 lahkus koosolekult

vabatahtlikult SA, kellele kuulus 2 häält ning pärast viimase lahkumist on hääletamine läbi

viidud tema hääli arvestamata. Avalduse kohaselt oli SA sunnitud koosolekult lahkuma seoses

vägivalla intsidendiga, kuid tõendid selle kohta puuduvad. SA ise (puudutatud isiku uue

esindajana) on kohtuistungil jäänud puudutatud isiku varem esitatud seisukohtade juurde. Seega

ei vaidle SA vastu puudutatud isiku 04.07.2022 esitatud vastusele, et keegi SAi lahkuma

koosolekult ei sundinud. Puudutatud isiku põhikirja p-i 7.8.4 järgi arvestatakse üldkoosolekult

lahkunud liikme puhul, et ta on vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest ning kuivõrd

tegemist oli korduskoosolekuga, oli täidetud nõutav kvoorum (kõigi osalejate 8 poolthäält)

vastavalt KrtS § 23 lg-le 1, mille tõttu puudub alus ka üldkoosoleku otsuste nr 5-8 (otsuses

ekslikult 6-8) tühisuse tuvastamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et üldkoosoleku jätkamine ja

otsuste edasine vastuvõtmine oleks olnud vastuolus heade kommetega. SA loobus ise

koosolekult lahkudes korteriühistu liikme õigusest olla otsuste tegemise juures ning osaleda

üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel ja hääletamisel. Avaldajad on vastuses puudutatud isiku

vastuväitele märkinud, et viimane on tunnistanud majanduskava eelnõu korteriomanikele

edastamatajätmist, kuid nimetatud alusel ei ole avaldaja oma nõuet esitanud ning kohus jätab

avaldaja vastuse selles osas tähelepanuta.

17. Üldkoosoleku p 9, milles hääletati põhikirja muutmise üle, on tühine, kuna nimetatud otsuse

poolt hääletamiseks ei olnud nõutavat arvu hääli (MTÜS § 23 lg 1, põhikirja p 7.8.6). Antud

juhul oleks pidanud korteriomandite arvu arvestades vastava otsuse poolt hääletamiseks olema

rohkem kui 12 häält. Puudutatud isik on ka ise tunnistanud, et põhikirja muutmine oli

üldkoosolekul vastuolus seaduse ja põhikirjaga.

18. Kuigi avaldajad leiavad, et hääletuse ebakorrektsuse tõttu on hääletustulemused ebaõigesti

kajastatud ning neile on antud ebaõige hinnang, mistõttu on tegemist otsuse puudumisega ning

üldkoosoleku otsus on tervikuna tühine, kohus sellega ei nõustu. TsÜS § 85 kohaselt ei too

tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib

eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. See kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse

puhul, sealhulgas nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. Kui

otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või tuvastada

vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et

päevakorra punktide 1, 4 ja 9 osas ebaõige positiivse otsuse märkimine protokollis ei tee

tühiseks kogu koosolekut.

19. Eeltoodust lähtudes kuulub avaldus rahuldamisele üldkoosoleku otsuste 1, 4 ja 9 osas, kuid

ülejäänud otsuste osas (2, 3, 5, 6, 7, 8) puudub alus tühistuse tuvastamiseks.

2-22-8607

20. Tühisuse aluste puudumisel tuleb kohtul kontrollida ka üldkoosoleku otsuste kehtetuse

aluste esinemist. MTÜS § 24 lg 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda

mittetulundusühistu liige, kes otsuse tegemisel osales üksnes juhul, kui ta on lasknud

protokollida oma vastuväite. Kuigi avaldajad on väitnud, et SA palus korduvalt oma

eriarvamuste lisamist protokolli, puudutatud isik seda eitab ning sellisel juhul tulnuks

avaldajatel oma väiteid tõendada. SA on aga kohtuistungil ise kinnitanud, et jääb puudutatud

isiku 04.07.2022 seisukohtade juurde, st SA ei nõudnud oma eriarvamuse märkimist protokolli,

mis saaks olla 29.05.2022 toimunud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õiguslikuks aluseks.

21. Arvestades, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o kolme üldkoosoleku punkti osas

ja jääb rahuldamata kuue üldkoosoleku punkti osas, jätab kohus 2/3 menetluskuludest

avaldajate kanda ja 1/3 menetluskuludest puudutatud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Avaldajate põhjendatud menetluskulud on lepingulise esindaja

kulud 3018,68 eurot (18 h ja 52 min x 160 eurot/h) ja riigilõiv 120 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista riigilõiv 40

eurot ja lepingulise esindaja kulu 1006,20 eurot.

Määruskaebus

22. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Avaldajad paluvad teha

asjas uue lahendi, millega tuvastada 29.05.2022 üldkoosoleku kõikide otsuste tühisus või

alternatiivselt tunnistada kõik 29.05.2022 üldkoosoleku otsused tervikuna kehtetuks ning jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

23. Maakohus on rikkunud selgitamis- ja põhjendamiskohustust ning hagita menetluse

uurimispõhimõtet.

24. Maakohus leidis põhjendamatult, et kuna SA puudutatud isiku seadusliku esindajana jäi

kohtuistungil varasemate seisukohtade juurde, tähendab see seda, et SA ei vaidle vastu

faktiväitele, mille kohaselt ei sundinud keegi SA koosolekult lahkuma. Avaldajad jäid istungil

selle juurde, et SA lahkus koosolekult vägivalla intsidendi tõttu. Vajadusel oleks maakohus

uurimiskohustusest tulenevalt pidanud vastavat asjaolu täpsustama. Seega on maakohus teinud

ebaõige järelduse, leides, et kohus ei ole tuvastanud, et üldkoosoleku jätkamine ja otsuste

edasine vastuvõtmine oleks olnud vastuolus heade kommetega ning SA lahkumise tõttu

koosolekult on ta ise loobunud oma korteriühistu liikme õigusest olla otsuste tegemise juures

ning osaleda üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel ja hääletamisel.

25. Maakohus on jätnud kõrvale avaldajate 07.09.2022 ning 20.06.2022 kohtule esitatud

etteheited seoses majanduskava edastamata jätmisega. Majanduskava kavandit ja uue põhikirja

eelnõud korteriomanikele ei edastatud ja/või ei teavitatud kohast, kus oleks olnud võimalik

nende dokumentidega tutvuda. Puudutatud isik on vastava faktiväite ka omaks võtnud. Seega

koostoimes KrtS § 20 lg 3, § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 ei olnud koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid,

mistõttu on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tervikuna tühine. Menetluse käigus esitatud

täiendavad põhjendused ei ole käsitletavad hagi (antud juhul hagita asja nõuete) muutmisena.

26. Kuna hääletus on korraldatud ebakorrektselt ja sellest tulenevalt on protokollis

hääletustulemused ebaõigesti kajastatud ning neile antud ebaõige hinnang, on tegemist otsuse

puudumisega. Seetõttu tuleb vaidlusaluse üldkoosoleku otsuseid käsitleda otsuste

puudumistena või alternatiivselt tühiste otsustena.

2-22-8607

27. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna kohus ei ole selgitanud, kas ja mida peavad

pooled kohtu hinnangul täiendavalt tõendama, võttes arvesse, et tegemist on hagita

menetlusega.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

28. Puudutatud isik märkis, et ta nõustub määruskaebuses esitatud seisukohtadega, mis

puudutab kohtu valearusaama faktilistest asjaoludest. Puudutatud isik kinnitas, et kõik

avaldajate avalduses ja terves menetluses esile toodud faktilised asjaolud ja faktiväited vastavad

tõele. Puudutatud isik jääb varem esitatud õiguslike seisukohtade juurde, aga võtab omaks kõik

avaldajate käesolevas tsiviilasjas esitatud faktiväited. Puudutatud isik kinnitas, et korteriühistu

liikme NÕ abikaasa RÕ tungis SA-le koosoleku ajal kallale ning SA lahkus koos politseiga

koosolekult, kuna RÕ mh ähvardas teda „maha lüüa“. Sellises olukorras ei olnud võimalik

avaldajate seaduslikul esindajal SA-l ilmselgelt üldkoosolekul osaleda. Üldkoosoleku

läbiviimisel ei hääletatud ega kinnitatud koosoleku läbiviijat ja protokollijat. NÕ juhatas ja

protokollis koosolekut, mille üle koosolekul osalenud korteriomanikud hääletada ei saanud.

Avaldajate seaduslik esindaja SA soovis üldkoosolekul korduvalt, et tema eriarvamused

lisatakse protokolli, kuid seda ei tehtud. Kuna SA oli sunnitud koosolekult lahkuma, ei olnud

tal võimalik kordagi koosoleku toimumise ajal protokolliga tutvuda. Seega sai avaldajate

seaduslik esindaja protokolliga tutvuda alles pärast koosoleku toimumist.

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Avaldajad vaidlustavad maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse

rahuldamata (s.o 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks) ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu

määrust ei ole vaidlustatud ulatuses, milles maakohus avalduse rahuldas (st 29.05.2022

üldkoosoleku otsuste nr 1, 4 ja 9 tühisuse tuvastamise osas). Maakohtu määrus on vaidlustamata

osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

31. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud ulatuses. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja

§ 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita

menetlusnormide rikkumist, sh selgitamis- ja põhjendamiskohustuse ega hagita menetluse

uurimispõhimõtte rikkumist. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

32. Käesoleval juhul on avaldajad palunud tuvastada 29.05.2022 üldkoosoleku otsuse tühisus

või alternatiivselt tunnistada vastav otsus kehtetuks. Üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena

saavad avaldajad tugineda KrtS § 29 lg-le 1 või TsÜS § 38 lg-le 2 ning üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude alusena KrtS § 29 lg-le 2 ja TsÜS § 38 lg-le 1 (Riigikohtu

20.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 14). Korteriomanike üldkoosoleku otsuste

2-22-8607

vaidlustamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel on otsus

tühine. Alles tühisuse eitamise järel saab kontrollida, kas esineb alus tunnistada otsus kehtetuks.

33. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei esine aluseid

29.05.2022 üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 tühisuse tuvastamiseks ega

kehtetuks tunnistamiseks.

34. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu väidetele, mis puudutavad tühisuse aluseid.

34.1. KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise

isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on

vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks

ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse

tuvastanud.

34.2. Avaldajad on avalduses ja maakohtu menetluses tuginenud eelkõige sellele, et tegemist

on otsuse puudumisega või alternatiivselt on üldkoosoleku otsus tühine, kuna otsuste

vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda, sest hääled on ebaõigesti määratud.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud tuvastama korteriomanike otsuse puudumist

põhjusel, et otsuse poolt ei antud piisavalt hääli. Korteriomanike otsuse vastuvõtmiseks vajaliku

häälteenamuse puudumine on otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte otsuse tühisuse tuvastamise

aluseks (Riigikohtu 06.02.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009, p 21; Riigikohtu 27.03.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).

34.3. Teiseks on avaldajad esitatud avalduses tuginenud sellele, et üldkoosoleku jätkamine ja

otsuste edasine vastuvõtmine pärast SA lahkumist oli vastuolus heade kommetega ning

viidanud seejuures TsÜS § 38 lg-le 2. Ringkonnakohus märgib, et heade kommete vastasus

organi otsuse tühisuse alusena saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus

seondub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (vt Riigikohtu 23.05.2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-9415/41, p 23). Avaldajad vastavaid asjaolusid esile toonud ei ole – avaldajad ei ole

esitanud vastuväiteid otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 sisu osas, vaid on tuginenud üksnes

sellele, et selliste otsuste vastuvõtmisel rikuti ka üleüldist korteriühistu liikme õigust olla

otsuste tegemiste juures ning osaleda üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel ja hääletamisel.

Avaldajate välja toodud asjaoludel ei ole üldkoosoleku otsuse vastavad punktid tühised.

34.4. Avaldajad märgivad määruskaebuses ka, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on

rikutud, kuivõrd enne koosoleku toimumist ei edastatud korteriomanikele majanduskava

kavandit ja uue põhikirja eelnõud ja/või ei teavitatud kohast, kus oleks olnud võimalik nende

dokumentidega tutvuda.

34.4.1. KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja

muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb

üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava

eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti

aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

2-22-8607

dokumendid saata sellel aadressil. Riigikohus on selgitanud, et kui avaldajad tuginevad sellele,

et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama hakati,

siis on avaldajad tuginenud kõnealuste otsuste tühisuse alustele (Riigikohtu 03.03.2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 39). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et üldkoosoleku

kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis

peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks

on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui osanikele või aktsionäridele ei

tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist

koosolekul hääletama hakatakse. Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda

võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub

ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel (Riigikohtu

03.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

34.4.2. Seoses kaebuses esitatud väitega KrtS § 20 lg 3 rikkumise kohta märgib ringkonnakohus

järgmist. 08.06.2022 avalduses selliseid asjaolusid avaldajad ei esitanud. Esitatud avalduse

kohaselt on üldkoosoleku otsus avaldajate hinnangul tühine, kuivõrd koosoleku läbiviimisel on

hääled jagatud ebaõigesti ning lisaks on avaldajate hinnangul üldkoosoleku jätkamine ja otsuste

edasine vastuvõtmine pärast SA lahkumist vastuolus heade kommetega. Väited KrtS § 20 lg 3

rikkumise osas tõid avaldajad maakohtus välja 07.09.2022 menetlusdokumendis vastusena

puudutatud isiku vastusele avalduse kohta. Seejuures on puudutatud isik 04.07.2022 vastuses

avaldusele selgitanud, et aastaid on üldkoosolekuid korraldatud nii, et kõik vajalikud materjalid

on saadetud korteriomanikele nende antud e-posti aadressile, mida nõuab ka KrtS § 20 lg 4, või

antud muul viisil võimalus nendega tutvuda. Sellise korraldusega on ühistu liikmed nõus olnud

ja selle kohta ei ole seni keegi märkust teinud. Vastava asjaolu kohta ei teinud avaldajad

üldkoosolekul ühtegi märkust ega palunud koosoleku protokolli märkida oma eriarvamust.

07.09.2022 menetlusdokumendis ei ole avaldajad puudutatud isiku väidet ümber lükanud, s.t ei

ole toonud välja, et tegelikkuses ei ole vastavaid materjale neile e-posti aadressile edastatud.

Lisaks eeltoodule on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tuginemine

ei ole lubatav, kui vastav liige on oma käitumisega rikkumise sisuliselt kõrvaldanud (nt

osalenud vastuväiteid esitamata koosolekul, mille kokkukutsumise korda tema suhtes rikuti, nt

Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Seega ei nähtu

07.09.2022 menetlusdokumendist selliseid selgeid asjaolusid, mille alusel oleks maakohtul

tekkinud kohustus selgitada välja, kas avaldajad soovivad nendega oma avaldust täiendada.

Avaldaja ei ole ka määruskaebuses väitnud, et nad oleksid vastavate väidetega oma 08.06.2022

avaldust täiendanud. Kuigi avaldus kuulub lahendamisele hagita menetluses, milles kohtul on

aktiivne roll ja milles kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lõige 5), siis olukorras, kus hagita menetluse saab

algatada vaid avalduse alusel ja avaldaja saab avalduse sarnaselt hagimenetlusega tagasi võtta

(sama sätte lõike 6 esimene lause) tuleb avalduses tuua välja need elulised asjaolud, mille alusel

kohus asja lahendama hakkab (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2022 määrus tsiviilasjas

nr 2-20-16710, p 53 – ei ole jõustunud). Hagita menetluses kohalduv uurimispõhimõte ei võta

menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise

kohustust (vt ka Riigikohtu 02.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-15, p 13) ega vabasta

avaldajaid kohustusest tuua selgelt esile asjaolud, mis viitavad otsuste tühisusele (Riigikohtu

03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).

Arvestades eeltoodut, on maakohus on õigesti jätnud väite KrtS § 20 lg 3 rikkumise kohta

tähelepanuta, kuivõrd avaldajad ei ole nimetatud alusel oma nõuet esitanud.

34.5. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul ei esine

29.05.2022 üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 osas tühisuse aluseid.

2-22-8607

35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei esine aluseid ka 29.05.2022

üldkoosoleku otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 kehtetuks tunnistamiseks.

35.1. KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude lahendamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi

otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 1

järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus

oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib

nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel

hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või

teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

35.2. Avaldajad leiavad, et otsuste vastuvõtmisel on hääled ebaõigesti määratud.

35.3. Asja materjalidest nähtuvalt oli 29.05.2022 üldkoosolek korduskoosolek. KrtS § 23 lg 1

esimese lause järgi, kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lg 2 järgi

otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Puudutatud isiku põhikirja p-i 7.7.1.4 järgi on

korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm ühistu liiget.

Põhikirja p-i 7.8.3 järgi võetakse otsused vastu kohal olevate liikmete lihthäälteenamusega.

Põhikirja p-i 7.8.4 järgi arvestatakse üldkoosolekult lahkunud liikme puhul, et ta on

vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest. Kui üldkoosolekult lahkunud liikmete tõttu jääb

koosolekule kvoorumist vähem ühistu liikmeid, võetakse otsused vastu kohalolijate

häälteenamusega.

35.4. Käesoleval juhul tuvastas maakohus hääletusprotokolli kantud andmete pinnalt, et otsuse

punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 vastuvõtmiseks oli piisav kvoorum (ka pärast SAi lahkumist

koosolekult) ja otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 poolt anti vajalikult hulgal poolthääli.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldkoosolekust osavõtjate häälte jagamise

ebakorrektsus ning sellest tulenevalt häälte vale kokkulugemine ei mõjuta käesoleval juhul

üldkoosoleku otsuste punkte 2 ja 3, kuna need võeti vastu kõigi kohalolijate poolt ühehäälselt.

Ka pärast SA lahkumist koosolekult oli nõutav kvoorum täidetud. Koosolekule jäi kolm ühistu

liiget (AG, NÕ, KK), kellel oli kokku 8 häält. Otsuse punktid nr 5-8 võeti vastu kõigi

kohalolijate ühehäälsete otsustega. Seega puudub alus üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5,

6, 7, 8 kehtetuks tunnistamiseks.

35.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt oli SA lahkumine

koosolekult vabatahtlik. Maakohtule ei saa selles osas ette heita uurimispõhimõtte rikkumist.

23.11.2022 istungil avaldajad, nende seaduslik esindaja SA ega avaldajate lepinguline esindaja

ründamise ja politsei kutsumise kohta täiendavaid seisukohti ei esitanud. Maakohtule ei saa ette

heita, et kohus ei täpsustanud istungil SA väidetava ründamise kohta esitatud asjaolusid.

Puudutatud isiku selgitusest nähtub, et pärast väidetavat rünnakut kutsus SA politsei, politsei

käis kohapeal, võttis ütlused ning samal ajal (enne politsei lahkumist) lahkus SA ise

koosolekult, öeldes, et niikuinii tuleb uus koosolek. SA on maakohtu istungil kinnitanud, et jääb

puudutatud isiku 04.07.2022 esitatud seisukohtade juurde. Arvestades eeltoodut, sh, et SA

lahkus enne politsei lahkumist, mistõttu ei saa seda pidada koosolekult minema sundimiseks,

nõustub ringkonnakohus, et SA lahkumine oli tema enda otsus. Isiku lahkumine koosolekult oli

vabatahtlik koos sellest tulenevate tagajärgedega (st isik loobus hääleõigusest vabatahtlikult).

35.6. Lisaks eeltoodule eeldab kehtetuks tunnistamise nõude esitamine, et avaldajad oleksid

lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (TsÜS § 38 lg 4 teine lause). Ringkonnakohus

2-22-8607

nõustub maakohtuga, et SA on maakohtu istungil kinnitanud, et jääb puudutatud isiku

04.07.2022 esitatud seisukohtade juurde, st SA ei nõudnud – seni kuni ta koosolekul viibis –

oma võimalike eriarvamuste märkimist üldkoosoleku protokolli.

36. 17.03.2023 on NÕ esitanud asjas täiendavad tõendid. TsMS § 662 lg 3 järgi võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Siiski on TsMS järgi

tõendite esitamise õigus üksnes menetlusosalistel (TsMS § 199 lg 1 p 5, § 230 lg 2, § 236 lg 1),

v.a juhul kui kohus kogub tõendeid menetlusväliselt isikult. Kuivõrd NÕ ei ole käesolevas asjas

menetlusosaliseks (vastavat asjaolu on ringkonnakohus selgitanud ka 16.02.2023 e-kirjas),

keeldub ringkonnakohus NÕ 17.03.2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

38. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel 2/3 osas avaldajate kanda ja 1/3

osas puudutatud isiku kanda ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust

selles osas muuta.

39. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda (TsMS § 171 lg 1, § 165 lg 1).

Kuivõrd puudutatud isik tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning ka tsiviilasja

materjalidest ei nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis ringkonnakohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

40. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt