2-22-15996/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15996

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Rocki Alberti tegevusele

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

Avaldaja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 11.01.2023 määruse resolutsioon muutmata, arvestades

lisaks käesoleva määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 25.10.2022 maakohtule kaebuse (täpsustatud 24.12.2022,

09.01.2023), kohtutäitur Rocki Alberti (puudutatud isik/kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas

nr 176/2022/2769.

2. 09.09.2022 algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse võlgnevuse 1200 eurot

sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise alus oli sissenõudjate Y ja C avaldus ning

täitedokument Pärnu Maakohtu 19.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3807. Täitemenetlus

loeti alanuks avaldajale täitmisteate kätte toimetamisega 21.09.2022.

Avaldaja esitas 30.09.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles täitemenetluse peatamist,

pikendamist või ajatamist. Kohtutäitur ei menetlenud kaebust ega vastanud sellele. Kohtutäituri

otsus kaebuse osas puudus. Avaldaja ei nõustunud sissenõudjate poolt täitmisele esitatud

nõuetega ja soovis kohtutäiturilt selgitusi kohtulahendi kohta. Avaldaja viitas topeltmenetlusele

ja topeltnõudele ning palus kohtul teha otsus täituri tegevuse suhtes.

10.01.2023 vastuses kohtunõudele märkis kohtutäitur, et ta ei vaadanud avaldaja 30.09.2022

pöördumist kaebusena läbi, vaid selgitas, milline õiguskaitsevahend oleks kohane juhul, kui

avaldaja ei nõustu sissenõudjate poolt täitmisele esitatud nõudega (hagi sissenõudjate vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), ja kuidas saavutada täitemenetluse peatamine

asjaolude selgumiseni. Avaldaja saatis täiturile alates täiteasja algatamisest üle 50 e-kirja, mille

hulgas oli palju deklaratiivse tähendusega pöördumisi.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1.

Käesoleval juhul oli avaldajal õigus kohtusse pöörduda, sest kohtutäitur ei teinud avaldaja

kaebusena pealkirjastatud pöördumise osas otsust. Kuivõrd avaldaja nõudmised olid ebaselged,

leidis kohus, et kohtutäiturile ei saanud otsuse tegemata jätmist ette heita. Kuigi kohtutäitur

jättis avaldaja esitatud kaebuse läbi vaatamata, oli avaldajal õigus kohtu poole pöörduda, sest

ta tegi kõik endast oleneva, et kohustuslik kohtueelne kord läbida (Riigikohtu lahend tsiviilasja

nr 2-16-12972). Kohus luges kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitatuks tähtaegselt.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Avaldaja taotles kohtutäiturile esitatud kaebuses täitemenetluse peatamist, pikendamist või

ajatamist. Kohus märkis, et kohtutäitur osundas oma vastustes avaldajale, et avaldajal on õigus

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Kaebuses esitatud taotlusi ei olnud võimalik lahendada kohtutäituril ega kohtutäituri tegevuse

peale esitatava kaebusega. Kohtutäitur jättis sisuliselt kaebuse rahuldamata, täitemenetluse

pikendamata/ajatamata ja põhjendas kaebuse sel viisil lahendamist piisavalt. Avaldajal oli

võimalik pöörduda kohtusse hagiga sissenõudjate vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel ei saa lahendada

materiaalõiguslikke vaidlusi võlgniku ja sissenõudja vahel. Seega ei olnud avaldaja taotletavat

eesmärki käesolevas menetluses võimalik saavutada ja avalduse menetlusse võtmisest tuli

keelduda.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja esitas 12.01.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri vastusega ega kohtumääruse põhjendustega. Kohus rikkus

menetlusnorme. Kohtutäitur ei vastanud sihilikult avaldaja kirjadele ja kaebustele ning rikkus

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1, § 44 ja § 48 lg 1 p 7. Avaldaja poolt kohtutäiturile

saadetud kirjad ei olnud deklaratiivsed, vaid menetluslikud. Avaldaja viitas kaebuses

topeltmenetlusele ja topeltnõudele ning taotles jätkuvalt täitemenetluse peatamist. Avaldajal

puudus võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks kuulutamiseks. Kohtutäituril tuli TMS

§ 21 rikkumise tõttu, samuti avaldaja kirjadele ja kaebustele vastamata jätmise tõttu hüvitada

avaldajale tekitatud kahju.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks, kuid määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt

muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäiturile 30.09.2022 esitatud kaebusega ja

järgnevalt saadetud ohtrate e-kirjadega ei olnud avaldajal võimalik saavutada taotletavat

eesmärki – täitemenetluse peatamist, ajatamist või pikendamist. Esitatud pöördumistest ilmnes,

et avaldajal oli etteheiteid täitedokumendi (kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-3807) suhtes ja

neid ei olnud võimalik asjaolusid arvestades lahendada kaebuse esitamise kaudu.

Maakohus andis avaldajale 23.12.2022 määrusega aega avalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. Vastuseks teatas avaldaja, et soovib selgitusi

sissenõudjalt ja täitemenetluse peatamist.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud avaldus on perspektiivitu.

Perspektiivitu hagi menetlusse võtmist reguleerivad TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2. Nende normide

kohaldamisel peab kohus lähtuma hagiavalduses esitatust ilma tõendeid hindamata. Hagi

menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda (Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14 ja 23.20.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-73-15, p 18). TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduvad samad sätted ja reeglid ka hagita menetluses.

Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 2, lähtudes

põhjendusest, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

10. Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et kohtutäituri peale kaebust esitades ei ole

avaldajal võimalik jõuda soovitud eesmärgile, so vabaneda täitedokumendist või selles

sisalduvast kohustusest. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et toimub nn

topeltmenetlus. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TMS § 21 kirjeldatud olukorda, sest

avaldaja hagiavaldus sissenõudjate vastu on praegu maakohtu menetluses ja kuna kohtutäitur

saab täitmisele võtta vaid seaduses nimetatud täitedokumente, mh jõustunud kohtuotsuseid

tsiviilasjades (TMS § 12 lg 1), siis ei esine samaaegse vastastikuse täitmise olukorda.

11. Maakohtu seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse kohta

on praeguses kohtuasjas ilmselt kaheldav, sest toimikus oleva info kohaselt täitemenetlus

täiteasjas on seoses nõude rahuldamisega 11.11.2022 lõpetatud (otsus tlk 28). Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi saab TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada vaid täitemenetluse lõpuni.

Vastav selgitus tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.

12. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades maakohtu lahendi

lõppjärelduse muutmiseks siiski ei ole alust. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-21-17117

29.12.2022 menetlusse avaldaja vastuhagi, milles ta soovib vaidlustada käesoleva asja esemeks

oleva täitemenetluse aluseks olnud kompromissilepingu seaduslikkust. Avaldaja saab oma

õiguste väidetava rikkumisega seonduva selles asjas sisuliselt lahendada (TsMS § 3 lg 1).

13. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kuna praegusel juhul keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ning

puudutatud isik ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole tal

sellega seoses ka avaldajalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)