2-22-132966/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-132966

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

507,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806; lepinguline esindaja J. M.

Kostja: A. L., isikukood xxx; tegelik elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. L.ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 426,59

eurot, millest põhivõlgnevus 328,94 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja kuni

28.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 67,65 eurot.

3. Mõista A. L.ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 328,94

eurot alates 29.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni 0,05% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 328,94 euro ulatuses.

4. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhivõlgnevus 16 eurot ja kuni

28.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 2,39 eurot.

5. Menetluskulud jätta 95,9% ulatuses A. L.i kanda ning 4,1% ulatuses aktsiaselts

PlusPlus Capital kanda.

6. Määrata aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 435 eurot, s.o

riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.

Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2(6)

7. Mõista A. L.ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud 95,9%

ulatuses, s.o summas 417,17 eurot.

A. L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 417,17 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 180 eurot.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend

loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(6)

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 28.11.2022 esitatud hagis A. L.i vastu 344,94 eurot

põhivõlgnevuse, 30 euro sissenõudmiskulude, 70,04 euro sissenõutavaks muutunud viivise

ja jooksva viivise väljamõistmist.

Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 19.05.2021 sõlmitud liitumislepingust

(koos lisadega) nr xxx.

Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud

lepingu üles öelnud 01.09.2021. 23.02.2022 loovutas Tele2 Eesti AS kostja vastu nõude

aktsiaseltsile PlusPlus Capital.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.12.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele xxx ja xxx ning

võimalikele kostja aadressitele xxx (26.01.2023 tagastatud – postkast ligipääsematu) ja xxx

(27.01.2023 tagastud – ei viibinud kohal).

Kohus tegi kostja andmete teadasaamiseks päringud Otepää Vallavalitsusel ning Politsei-

ja

Piirivalveametile.

Otepää

Vallavalitsuse

30.01.2023

seisukoha

kohaselt

rahvastikuregistri andmetel on A. L. märkinud oma viibimiskohaks alates 25.08.2018. a

xxx, e-maili aadressiks on märgitud xxx. Politsei- ja Piirivalveameti 02.02.2023 seisukoha

kohaselt puudub politsei andmebaasis teave A. L. võimaliku elu- või asukoha kohta. Isiku

telefoninumber on olnud xxx (seisuga 21.08.2017) ning meiliaadress xxx (17.08.2017).

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt

toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult.

Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.02.2023 ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 18.02.2023, s.o 15 päeva möödumisel.

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus

20.03.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures põhivõlgnevuse ja viivisenõudega seonduvalt

järgmist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 344,94 eurot ja kuni

28.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 70,04 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on

tarbija ja hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et põhivõlgnevus 344,94 eurot kujunes järgmiselt:

− arve nr 15112404146, summa 67,88 eurot, tähtaeg 18.09.2021, mobiilside ja

internetiteenus nr-le xxx;

4(6)

− arve nr 15112647703, summa 251,84 eurot, tähtaeg 18.10.2021, mobiilside ja

internetiteenus nr-le xxx;

− arve nr 15112889567, summa 9,22 eurot, tähtaeg 18.11.2021, mobiilside ja

internetiteenus nr-le xxx;

− arve nr 15113129763, summa 4 eurot, tähtaeg 18.12.2021, meeldetuletuskirja

saatmise tasu;

− arve nr 15113604853, summa 12 eurot, tähtaeg 18.02.2022, võlgnevuse teatis e-

mailiga.

Kuivõrd hageja on viidanud, et Tele2 Eesti AS on lepingu kostjaga ülesöelduks lugenud

alates 01.09.2021, nähtub kohtule, et arve nr 15113129763 (tähtaeg 18.12.2021) ja nr

15113604853 (tähtaeg 18.02.2022) teenuseks märgitud meeldetuletuskiri ja võlgnevuse

teatis on saadetud peale lepingu ülesütlemist. Seega kuigi hageja on märkinud

hagiavalduses meeldetuletuskirjade eest saadetud summad põhivõlgnevusse, nähtub

kohtule hagiavalduses viidatust, et arve on esitatud meeldetuletuskirjade eest, millele

kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja kuhu saatis hageja kostjale arvetel märgitud

meeldetuletuskirjad.

TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega

tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult

põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja

pannud, millal ja kuhu on viidatud meeldetuletuskirjad saadetud, ei saa kohus

põhivõlgnevuse summat 16 eurot õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult

põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei

nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja saatis arvetel välja toodud

teenuse kirjeldusena meeldetuletuskirjad kostjale. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3

piirangud, ei ole hinnatavad. Seega tuleb selles osas hageja põhivõlgnevus jätta osaliselt

rahuldamata, s.o 16 euro ulatuses.

5. VÕS § 113 lg 1 I ls kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on märkinud, et viivis arve nr 15113129763 eest (4 eurot, perioodil 19.12.2021

kuni 28.11.2022, määr 0,05%) on 0,69 eurot ning arve nr 15113604853 eest (12 eurot,

perioodil 19.02.2022 kuni 28.11.2022, määr 0,05%) on 1,70 eurot.

5(6)

Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude osaliselt, s.o on summas

16 eurot (viidatud arvete alusel), jätab kohus rahuldamata ka nimetatud arvetest tulenevate

summade mittetasumisel arvestatud viivise, s.o summas 2,39 eurot.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 444,98 eurot, s.o põhivõlg

344,94 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 70,04 eurot.

Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 426,59 eurot, s.o põhivõlg 328,94 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 67,65 eurot. Seega rahuldas

kohus hageja nõuetest ligi 95,9% ((426,59x100) / 444,98).

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 95,9% ulatuses kostja kanda ning 4,1%

ulatuses hageja kanda.

7. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro (sh käibemaks)

väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 615 eurot.

8. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

10. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hagihind on käesolevas asjas 507,93 eurot ning esindajatasu summas 350 eurot (ilma

käibemaksuta) ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul,

arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja

põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200

eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja

6(6)

hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus määrab hageja lepingulise

esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 240 eurot (200 eurot + käibemaks).

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 180 euro ulatuses rahuldamata.

11. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 435 eurot, sh riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

õigusabikulu 240 eurot, millest kostja kanda jääb 95,9% ulatuses ehk 417,17 eurot

(435x95,9%).

Seega hageja kantud menetluskulud summas 17,83 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak