2-21-2371/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2371

Tsiviilasi

X hagi Julianus Inkasso OÜ ja Y vastu vara aresti alt

vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Priit Lantin

Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja AK

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Eve Kislov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2371

osas, milles maakohus jättis X menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda, määras

need rahaliselt kindlaks ning mõistis välja Julianus Inkasso OÜ-lt X kasuks

menetluskulud 1870 eurot koos seadusjärgse viivisega (maakohtu määruse

resolutsiooni punktid 3 ja 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

2. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-2371 menetlus, kuna Tallinna Ringkonnakohtu

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5977 (jõustunud 10. jaanuaril 2023) on

rahuldatud Y avaldus ja lõpetatud täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400

nõude täitmise aegumise tõttu.

5.2. Tühistada hagi tagamise abinõuna Pärnu Maakohtu 16. veebruari 2021. a

määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/2009/3400

(Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa).

5.3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5.4. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

2 (4)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 15. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule Julianus Inkasso OÜ (kostja I) ja

Y (kostja II) vastu hagi vara aresti alt vabastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja

taotluse hagi tagamiseks, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 või

alternatiivselt tühistada täitetoiming, millega müüakse enampakkumisel kinnisasja asukohaga

XXX (kinnisasi).

Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) arestinud hageja ja kostja II

ühisomandis oleva kinnisasja. Hageja ei ole andud nõusolekut ühisomandis oleva kinnisasja

arestimiseks. Hageja palus kinnisasja aresti alt vabastada ja kohustada kohtutäiturit esitama

kinnistusregistrile avaldus kinnisasjalt keelumärke kustutamiseks. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja I kanda.

2. Pärnu Maakohus võttis 16. veebruari 2021. a määrusega hagi menetlusse. Lisaks rahuldas

maakohus 16. veebruari 2021. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täiteasjas

nr 175/2009/3400 täitemenetluse.

3. Pärnu Maakohus tuvastas Kohtute infosüsteemist, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

28. novembri 2022. a määrusega (jõustunud 10. jaanuaril 2023) Y (käesolevas asjas kostja II)

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, lõpetas täiteasjas nr 175/2009/3400 täitemenetluse

nõude täitmise aegumise tõttu ning jättis menetluskulud Julianus Inkasso OÜ (käesolevas asjas

kostja I) kanda.

Esimese astme kohtu määrus

4. Pärnu Maakohus lõpetas 23. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilasja

menetluse ja tühistas 16. veebruari 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja

menetluskulud 1870 eurot ning nendelt seadusjärgses määras viivise. Teiste menetlusosaliste

menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428

lg 2 alusel tsiviilasja menetlus lõpetada, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud

määrusega on täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 lõpetatud nõude täitmise aegumise

tõttu. Täitemenetluse lõppemise korral lõppevad kõik täitetoimingud, sh sissenõude pööramine

abikaasade ühisvarale (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 p 1).

Maakohus asus seisukohale, et analoogia korras tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta hageja

menetluskulud kostja I kanda. Maakohus leidis, et kostja I käitumine on põhjustanud praeguse

menetluse. Kostja I pööras täitemenetluse raames sissenõude hageja varale (TMS § 14) ning

hageja esitas hagi oma varaliste õiguste kaitseks. Maakohus märkis täiendavalt, et kuigi kostja I

tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni, on nõue ära langenud seetõttu, et kostja I

on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse hageja vara suhtes oma nõude maksmapanekuks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja

3 (4)

menetluskulud 1870 eurot. Kostja I palus tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta

menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 600 eurot.

Lisaks palus kostja I määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 70 eurot.

Kostja I ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta analoogia

korras TsMS § 168 lg 5 alusel kostja I kanda. Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi

võtnud. Samuti ei ole kostja I hageja nõuet rahuldanud ega seda omaks võtnud. Kostja I

hinnangul tuleb praeguses asjas jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Ka ei ole hageja tõendanud, et vaidlusaluse kinnisasja näol on tegemist ühisvaraga. Asjaolu, et

kinnisasi on kostja II omandisse tekkinud abielu ajal, ei tähenda, et tegemist on automaatselt

ühisvaraga.

Praegune menetlus lõppes hageja nõude äralangemise tõttu seoses aegumise kohaldamisega

täiteasjas nr 175/2009/3400. Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks esitas kostja II. Ka

maakohus ise on vaidlustatud määruses nentinud, et menetluse lõpetamine ei ole otseselt seotud

kostja I tegevusega. Seejuures olid enne täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 175/2009/3400

tehtud

arestimistoimingud

õiguspärased.

Kohtutäitur

lähtus

kinnisasja

arestimisel

kinnistusraamatu kandest.

6. Hageja ja kostja II vaidlevad määruskaebusele vastu.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I

kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4).

Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja I vaidlustab maakohtu määrust

üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud menetluse lõpetamise ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas. Samuti ei ole

menetluskulude jaotust vaidlustanud kostja II. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456

lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

10. Määruskaebemenetluses on vaidluse all hageja ja kostja I vahel tehtud menetluskulude

jaotus. Maakohus leidis, et kostja I käitumine tingis hageja kohtusse pöördumise vajaduse.

Samuti leidis maakohus, et kuigi kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni, on

nõue ära langenud seetõttu, et kostja I on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse sissenõude

pööramiseks hageja varale.

11. TsMS § 168 lg 5 võimaldab menetluskulud jätta kostja kanda olukorras, kus hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja praegusel juhul hagist loobunud ega seda tagasi

võtnud, vaid maakohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel (kohus lõpetab menetluse ka

muul seaduses sätestatud alusel). Kuna pooled ei ole menetluse lõpetamist vaidlustanud, siis

ringkonnakohus menetluse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid ei hinda.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludel tegemist TsMS § 168 lg 5 kohaldamise

olukorraga, s.t menetlus lõpetati, sest kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.

Praegusel juhul on hageja saavutanud hagiga soovitud eesmärgi, sest täitemenetlus, mille

4 (4)

raames vaidlusalune kinnisasi arestiti, on lõppenud. Ka maakohus ise on viidanud, et kostja I

tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellises

olukorras õiglane jätta menetluskulusid kostja I kanda.

Hageja esitas hagi seetõttu, et kostja I avalduse alusel pöörati sissenõue kinnisvarale, mis

väidetavalt oli abikaasade ühisvara. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud

põhjendamatu hagi esitamisega. Kuna aga menetlus lõpetati täitemenetluse lõppemise tõttu, siis

pole teada, kas vara, millele kohtutäitur sissenõude pööras, oli abikaasade ühisvara. Seetõttu

pole ka teada, kas hagi oleks olnud edukas olukorras, kus menetlus oleks jätkunud.

Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse

määramisel põhimenetluses. Selleks, et praeguses asjas tagada kõiki asjaolusid arvestades

menetluskulude õiglane jaotamine, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

13. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohtus

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud samuti poolte endi kanda. Kuna

määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohus

rahuldamata ka kostja I taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot

tagastamiseks.

14. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1

esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)