2-23-1274/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-23-1274

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2023 kell 17.00, Pärnu

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxx, e-post: xxx)

usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu

80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

Kohtuistung

16. märts 2023, osalesid X ja A. Õnnik

RESOLUTSIOON

1. X maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja X (X, isikukood xxxxxxxxxx) pankrot 20. märtsil 2023 kell 17.00.

3. Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai

10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. aprillil 2023 kell 12.00 Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (II korrus, saal nr 3). Enne võlausaldajate üldkoosolekut

kohus võtab Xlt võlgniku vande ning X on kohustatud isiklikult võlausaldajate

üldkoosolekule ilmuma.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-23-1274

2 (7)

6. Algatada X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast

kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 1. aprilliks, esimene aruanne esitada 01. aprillil 2024.

9. X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x

eurot, kokku x eurot.

14. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x

euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi

vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

16. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD

1. X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik

vabaabielus ning tal on x alaealist ülalpeetavat. Avalduse kohaselt on võlgniku varaks puudega

lapse sotsiaaltoetus, peretoetus ja toimetulekutoetus 1011 eurot ning töövõimetoetus 465 eurot.

Igakuine sissetulek 1476 eurot. Igakuisteks väljaminekuteks märgib võlgnik 1315 eurot.

Sissetulekutest jääb võlgnevuste tasumiseks võlgniku hinnangul 161 eurot kuus. Lisaks märgib

võlgnik sissetulekuks ühekordne toimetulekutoetus. Muu vara võlgnikul puudub. Avalduses

esitatud täitmata kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees täitmata kohustusi

kokku 31 536,86 euro. Võlgnik märgib, et täitemenetlused puuduvad. Võlgnik palub peatada

menetlused tsiviilasjades nr x-xx-xxxxxx, x-xx-xxxxxx, x-xx-xxxxxx. Makseraskuste tekkimist

põhjendab võlgnik sellega, et algselt võttis laene, mida ei suutnud tagasi maksta. Võlgnikul tekkis

vajadus kolida ja pidi korraga tasuma korteri üüri ja tagatise, mille tõttu ei olnud raha elamiseks

ning võttis taas taas laenu. Tekkis olukord, kus oli vaja võtta laenu, millega tasuda eelmised võetud

laenud. Lisaks ei ole võlgnik oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Võlgnikul on

diagnoositud xxx. Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetus ei ole ajutine.

2. Usaldusisik esitas 06.03.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö

aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

Tsiviilasi nr 2-23-1274

3 (7)

3. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. X teadaolevad kohustused

kokku on 32 875,24 eurot, millest 31 252,95 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul

igasugune teadaolev turuväärtust omav vara puudub. Võlgnik on töövõimetu ja tema sissetulekud

koosnevad üksnes erinevatest toetustest (töövõimetoetus, peretoetus, puudega lapse toetus,

ühekordsed toimetulekutoetused). Varasemalt laekus tema kontole igakuiselt toetusi u 1200 euro

ulatuses. Seoses peretoetuste suurenemisega tema igakuine sissetulek suureneb, kuid täpne summa

ei ole hetkel veel teada. Võlgnik kasvatab üksinda x alaealist last (x), kellest üks on sügava

puudega. Tema igakuised hädavajalikud kulud eluasemele on u 550 eurot, lisanduvad kulud

toidule, riietele, laste ülalpidamisele kokku u 1000 eurot. Arvestades, et võlgnik on töövõimetu,

siis ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks lähiaastatel leida tema tervislikule seisundile vastavat

tööd. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma

sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja

võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

4. Usaldusisiku hinnangul on X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeline ja

vastutustundetu laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgnik on 2022.aastal pidanud

osade võlausaldajatega läbirääkimisi ning refinantseerinud varasemaid laene pikemaajalisteks (60-

72 kuud). Paraku ületasid ka tähtaja pikendamisel laenude tagasimaksed tema tegelikku

maksevõimet ning ta jäi ka refinantseerimislaenude maksetega koheselt võlgnevusse.

Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2022.aasta algus, kui laenude tagasimaksed ületasid

oluliselt tema maksevõimet.

5. Usaldusisiku hinnangul ei oleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

võimalik, sest tal puuduvad vahendid nii võlausaldajate, kui ka võlgniku seisukohast mõistliku

tähtajaga ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt igapäevaste hädavajalike kulutuste

katmiseks. Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et igakuiselt jääks tal võlgnevuste

tasumiseks 161 eurot. Sellisel viisil kuluks 32 875 euro suuruse kohustuse tasumiseks (juhul, kui

intresse juurde ei arvestata) 17 aastat, mis ilmselgelt ei ole võlgade ümberkujundamise

menetluseks mõistlik tähtaeg. Arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos

algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3.aastat, siis ei tohiks

võlgade ümberkujundamise kava mõistlik tähtaeg olla oluliselt pikem. 3.aastase tähtaja puhul

oleks võlgniku igakuise makse suuruseks 913 eurot ja 5.aasta puhul 550 eurot, mis kumbki

ilmselgelt ei vasta võlgniku maksevõimele. Võimaliku ümberkujundamise puhul tuleb lisaks

arvestada võlgniku senise majandamisoskuse ning tervisliku seisundiga, millest lähtuvalt ta

tõenäoliselt ei suuda mitme aasta jooksul pingelist maksegraafikut täita.

6. Laenude refinantseerimise osas leiab usaldusisik, et see tähendaks, et mõni pank või muu

finantseerimisasutus

annaks

pikema

tähtajaga

laenu

kõigi

võlgniku

kohustuste

refinantseerimiseks. Praktikas ei ole ükski vastutustundlik laenuandja valmis puuduva töövõimega

ja vaid toetustest elatuvale isikule andma pikaajalist ja tagatiseta u 33 000,00 euro suurust laenu.

7. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja X pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud), kohustada Xt vandega kinnitama, et esitatud andmed

vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada X kohustustest vabastamise

menetlus.

8. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 16.03.2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik kinnitas,

et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik jäi

maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Võlgnik kirjeldas, et refinantseeris varasemad laenud, võttis laene igapäevakulutusteks

ja algul tundus kohustuste täitmine võimalik, 2022.a suveni jõudis kuumakseid maksta. Võlgnik

on 100% töövõimetu, kuid otsib jõukohast tööd. Võlgnikul on x alaealist ülalpeetavat, sh raske

puudega laps.

Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja

Tsiviilasi nr 2-23-1274

4 (7)

algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma

pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

10. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 32 875,24 eurot, millest 31 252,95 eurot on

muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgniku sissetulekuks on 1287,05

eurot, mis koosneb riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetustest. Igasugune vara võlgnikul

puudub. Võlgnikul on x alaealist ülalpeetavat, mistõttu võlgniku sissetulekule ei saa seaduse

kohaselt sissenõuet pöörata.

11. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine

ega refinantseerimine.

12. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on

maksejõuetu juba alates 2022. aasta algusest.

13. X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

14. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-23-1274

5 (7)

15. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

16. X usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema

pankrotihalduriks nimetamiseks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni.

17. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

18. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

19. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

20. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

Tsiviilasi nr 2-23-1274

6 (7)

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

21. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuupalga

alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on x eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

22. X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega

x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS §

183 lg 2 alusel tasu osaliselt (x eurot + lisanduv käibemaks x eurot) väljamaksmist menetlusabi

korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

23. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska

leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr

x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud

ülesannete sisu ja mahuga.

24. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS

§ 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Tsiviilasi nr 2-23-1274

7 (7)

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

25. Kohus leiab, et X usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine

on põhjendatud. Xl igasugune vara puudub ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused. Võlgnikul

on x alaealist ülalpeetavat ning toetustele sissenõuet pöörata ei ole võimalik. Pankrotimenetluses

ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades

lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa

mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses,

mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o x eurot + käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu

maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt

käibemaks.

.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik