Legislator Case Law & Legislation
3-22-1409/11 AI generated

3-22-1409/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-1409/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X esitas Tallinna Vanglale 11.05.2022, 25.05.2022, 01.06.2022 ja 09.06.2022 pöördumised, tuvastada, et valvurite tegevus on ebaseaduslik. Tallinna Vangla käsitas pöördumisi

Legislator headnote

AI generated

3-22-1409/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tallinna Vangla käsitas pöördumisi

Keywords

AI generated
language barrier physiotherapy coverage sports law communication skills medical necessity waiver of oral hearing
AI generated
3-20-991/8
X esitas 21.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks - väljastada kaebajale spordijalanõud ja Viru Vangla 22.04.2020 vaideotsuse nr 6- 12/67-2 tühistamiseks.
3-12-2711/12
Tallinna Halduskohtusse saabus 31.12.2012 A.E.’u kaebus Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 05.11.2012 otsuse nr 5-8/42517-1 ja Tallinna Vangla 06.12.2012 vaideotsus nr 5-15/46531-1 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks anda välja haldusakt, mis keelab spordisaalis jalgpalli mängimise.
3-08-551/10
juuni 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-08-551 Haldusasi T.T kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes lubada kaebajale kahel korral nädalas spordisaali kasutamist. Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2008. Menetlusosalised T.T – kaebuse esitaja; Svetlana Meister – vastustaja Tallinna Vangla esindaja. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 03.06.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.
3-12-970/17
A. E. esitas 11. mail 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla 2. aprilli 2012. a otsuse nr 5-8/9624-1 tühistamist, vangla kohustamist jalgpalli soetamiseks ning kaebajale jalgpalli mängimise lubamiseks spordisaali palliplatsil. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, milles palus kohtul keelata vanglal andmast korraldusi jalgpalli mängimise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
3-13-1787/61
Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirjaga nr 315 (tl 16-17) otsustati kohaldada kinnipeetav J.S.’i suhtes alates 02.07.2013 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine); 3) eraldi lukustatud kambrisse paigutamine. Käskkirja kohaselt tuli julgeolekuosakonna peaspetsialistil teha hiljemalt kolme kuu möödudes ettepanek kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1409

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale seoses

spordisaali kasutamise keeluga

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse

haldusasjas nr 3-22-1409 resolutsiooni p-i 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus

määrus, millega lõpetada haldusasja nr 3-22-1409 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 11.05.2022, 25.05.2022, 01.06.2022 ja 09.06.2022 pöördumised,

milles väljendas rahulolematust sellega, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali, ning palus

tuvastada, et valvurite tegevus on ebaseaduslik. Tallinna Vangla käsitas pöördumisi

märgukirjadena ja selgitas 16.06.2022 vastuses nr 5-18/22/12202-5, et kaebaja spordisaali

viimine ei ole eesmärgipärane, sest arst on määranud talle 04.05.2022 kahekuulise spordikeelu

seoses kõrge vererõhuga.

2. X esitas 26.05.2022 avalduse vangla meditsiiniosakonna juhatajale, milles palus tühistada

spordisaali kasutamise keeld. Tallinna Vangla selgitas 20.06.2022 vastuses nr 7-8/22/11661-2,

et arsti kirjutatud tõendeid ja korraldusi tühistab arst ning kinnipeetav ei saa nõuda meelepärast

ravi, tervishoiuteenust või arsti.

3-22-1409

2(3)

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2022 kaebuse, milles palus tuvastada, et spordisaali

kasutamise keelamine kaebaja kõrge vererõhu tõttu on õigusvastane. Selline keeld peab olema

kirjalikult vormistatud ja nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Kaebaja hinnangul oleks spordisaali

kasutamise keelamise kohta vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 järgi tulnud anda haldusakt. arst

saab anda soovitusi, mitte sportimist keelata, ning kaebaja võib valida, kas neid soovitusi järgida.

Kerge sportimine aitab hoopis vererõhku alandada. Õigusvastasuse tuvastamine on vajalik

selleks, et vältida edaspidi sarnaseid juhtumeid.

4. Tallinna Vangla 12.08.2022 vastuse järgi ei vormistatud sportimise keelu kohta eraldi

käskkirja, sest tegu on vangla kaalutletud ja meditsiiniosakonna tehtud otsusega. Kuna kaebaja

ei esitanud vangla vastuse peale vaiet, on tal läbimata VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik

kohtueelne menetlus.

5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 20.09.2022 määrusega (resolutsiooni p 1). Kaebaja

ei ole esitanud vaiet Tallinna Vangla 16.06.2022 vastuse peale. Seega on tal läbimata VangS §

11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtuleene menetlus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel tagastada.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.10.2022 määruskaebuse halduskohtu 20.09.2022

määruse tühistamiseks ja menetluse jätkamiseks. Tuvastamiskaebuse võib esitada ka vanglale

vaiet esitamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes X määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et

halduskohus jätkaks haldusasja menetlust. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 20.09.2022

määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja esmane eesmärk kohtusse pöördumisel oli tuvastada

spordisaali kasutamise keelu õigusvastasus. Kaebaja märgib õigesti, et tuvastamiskaebuse

esitamine ei eelda VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse läbimist. Samas on

tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Tuvastamiskaebuse võib esitada

vaid juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul oleks olnud

kaebaja õiguste kaitseks tõhusam kohustamisnõue, mille esitamisel tuleb läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus.

9. Kaebaja ei olnud 11.05.2022, 25.05.2022, 01.06.2022 ja 09.06.2022 pöördumistes rahul, et

tal ei võimaldatud kasutada spordisaali. Kaebaja taotles 26.05.2022 meditsiiniosakonnale

esitatud pöördumises spordikeelu tühistamist. Vangla ametnikud ei lubanud kaebajal kasutada

spordisaali, sest arst oli otsustanud rakendada kaebaja suhtes kaheks kuuks spordikeeldu.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja pöördumised sisuliselt vaided spordikeelu rakendamise

otsuse või spordikeelu rakendamise toimingute peale. Kuigi pöördumisi ei ole vormistatud

vaietena, võib nendest järeldada kaebaja seisukohta, et tal peab olema võimalik kasutada

spordisaali ja kaebaja tahet vabaneda spordikeelust. Kui kaebaja suhtes oli juba olemas tema

õigusi otseselt mõjutav otsustus või toiming, ei pidanud ta esitama eraldi taotlust toimingu

tegemiseks ning seejärel keelduva vastuse peale vaiet, mille vangla oleks vaideotsusega

lahendanud. Pöördumised olid tehtud pärast spordikeelu rakendamise otsust ning vaide esitamise

tähtaeg ei olnud pöördumiste esitamise ajaks möödunud. Tallinna Vangla 16.06.2022 vastus on

seega sisuliselt vaideotsus, kuigi see ei ole sellisena vormistatud. Vangla oli 20.06.2022 vastuses

3-22-1409

3(3)

seisukohal, et kinnipeetav ei saa nõuda endale meelepärast ravi ning arsti tõendi saab tühistada

üksnes arst, kuid kaebaja ei nõudnud seda vastuvõtul. Seega on vangla 20.06.2022 vastusega

põhimõtteliselt tagastanud kaebaja vaide esiteks põhjusel, et tal ei ole õigust vaide esitamiseks

ning teiseks seepärast, et see pole esitatud pädevale isikule.

10. Riigikohus märkis 28.06.2021 otsuses nr 3-21-30, et tervishoiuteenuse osutamisel vanglas

tekib kinnipeetava ja riigi vahel lepingulaadne võlasuhe, mille raames on kinnipeetaval õigus

saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada kinnipeetavate ravi. Muus osas kohalduvad

suhtele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (p 25). Ringkonnakohus on varasemas

praktikas olnud seisukohal, et ka meditsiiniliste otsuste vaidlustamisele kehtib VangS § 11 lg-s 5

sätestatud kohtueelse menetluse läbimise nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2022 määrus nr

3-22-1574, p 21; Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus nr 3-22-490, p 16; 06.05.2022

määrus nr 3-22-527, p-d 9–11). Selge praktika puudub selles osas, millises vormis ja kellele

selline vaie tuleb esitada ning kes ja missuguses vormis peaks vaide lahendama. Nõustuda tuleb

ka vangla 20.06.2022 vastuses toodud seisukohaga, et kinnipeetaval ei ole õigust kindlale ravile

või raviplaanile. Kui vangla keeldub kinnipeetavale mingisuguse soodustuse või hüve andmisest

põhjendusega, et see on arsti ettekirjutuse tõttu vastunäidustatud, võib olla otstarbekam

vaidlustada vangla tegevust toimingu tegemisel, mitte suunata kinnipeetavat vaidlustama

eraldiseisvalt raviotsust. Kinnipeetav ei pea kohtusse pöördumiseks läbima mitut vaidemenetlust.

Vanglal on vajadusel võimalik vaidemenetluses küsida arstilt ettekirjutuse tegemise põhjendusi

ning uut hinnangut. Praegusel juhul oli kaebaja esitanud sisuliselt vaide nii vangla toimingute

peale spordikeelu rakendamisel kui ka palunud kehtetuks tunnistada spordikeeld. Kaebaja vaie

tagastati õigusvastaselt. Seega oli kaebajal kohtusse pöördumise ajaks kohtueelne menetlus

läbitud ning kaebust ei oleks tohtinud tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

11. Kaebaja õiguste kaitseks oli kaebuse esitamise hetkel tõhus kohustamisnõue, mis oli

lubatav. Kuna spordikeeld kehtestati 04.05.2022 kaheks kuuks, siis ammendus see nõue

03.07.2022. Kaebaja ei ole hilisemates avaldustes märkinud, et spordikeeldu oleks pikendatud.

Analoogselt HKMS § 152 lg-ga 2 on sellises olukorras võimalik üle minna tuvastamiskaebusele,

kui tuvastamiskaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (Riigikohtu

28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12).

Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks anda kaebajale võimalust taotleda

jätkutuvastuskaebusele üleminekut. Jätkutuvastuskaebusele üleminek peab teenima ressursside

otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kaebaja on pöördunud õigeaegselt kohase

nõudega kohtusse ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse

lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–

13). Kaebaja pöördus küll õigeaegselt kohtusse, kuid jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks

menetlusökonoomia eesmärgiga kooskõlas. Halduskohus ei ole asja sisuliselt lahendanud.

Pooleli on ettevalmistav menetlus, mh ei ole halduskohus kontrollinud muid kaebuse lubatavuse

eeldusi. Kaebaja on vahepeal paigutatud ümber Viru Vanglasse ning tal on võimalik vaidlustada

Viru Vangla toiminguid, kui seal rakendatakse sarnast keeldu. Eelneva põhjal ei pea

ringkonnakohus jätkutuvastuskaebusele üleminekut lubatavaks. Haldusasja menetlus tuleb

seetõttu analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

12. X määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu

20.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja teeb uue määruse, millega lõpetab haldusasja

menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)