2-20-9607/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9607

Kohtuasi

E.E.R Kaevetööd OÜ hagiavaldus AS Swecon vastu

kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.E.R Kaevetööd OÜ apellatsioonkaebus ja AS Swecon

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

E.E.R Kaevetööd OÜ apellatsioonkaebus 89 072,24 eurot

AS Swecon vastuapellatsioonkaebus 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: E.E.R Kaevetööd OÜ (registrikood 14464542),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Pirkka-Marja

Põldvere

Kostja: AS Swecon (registrikood 10057001), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.02.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.E.R Kaevetööd OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta AS Swecon vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.08.2022 otsus osaliselt ning rahuldada E.E.R

Kaevetööd OÜ hagi osaliselt. Hagi rahuldamise ulatus on kajastatud kohtuotsuse

tervikresolutsioonis.

4. Pärnu Maakohtu 25.08.2022 otsus on jõustunud selle resolutsiooni p-de 1 ja 7 osas,

millega võeti vastu hageja osaline hagist loobumine 353,61 eurot ja lõpetati selles

osas tsiviilasja menetlus, ning osas, milles tagastati kostja enam tasutud

tunnistajatasu 312,24 eurot (tervikresolutsiooni p-d 5.1 ja 5.7).

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-20-9607

5.1. Võtta vastu hageja E.E.R Kaevetööd OÜ osaline hagist loobumine AS Swecon

vastu 353,61 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

5.2. Rahuldada E.E.R Kaevetööd OÜ hagi AS Swecon vastu ekskavaatori põlengu

tõttu tekkinud kahju nõudes 37 500 euro ulatuses. Seda summat ületavas osas

jätta hageja nõue rahuldamata.

5.3. Jätta rahuldamata E.E.R Kaevetööd OÜ hagi AS Swecon vastu hooldustööde

eest tasutud 1497,81 euro tagasinõudes.

5.4. Rahuldada E.E.R Kaevetööd OÜ hagi AS Swecon vastu kohtueelse õigusabi

kulu nõudes 1768,04 eurot.

5.5. Rahuldada E.E.R Kaevetööd OÜ viivisenõue järgmiselt.

5.5.1 Mõista kostjalt AS-lt Swecon hageja E.E.R Kaevetööd OÜ kasuks p-s 5.2

nimetatud summalt (37 500 eurot) viivis alates 01.10.2019 kuni 03.07.2020

kokku 2272,56 eurot.

5.5.2 Mõista kostjalt AS-lt Swecon hageja E.E.R Kaevetööd OÜ kasuks kogu

rahuldatud nõudelt (p-d 5.2 ja 5.4, kokku 39 268,04 eurot) viivist alates

04.07.2020 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda

kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra

kohus neid rahaliselt kindlaks.

5.7. Tagastada AS Swecon enam tasutud tunnistajatasu 312,24 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.E.R Kaevetööd OÜ (hageja) esitas 03.07.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS

Swecon (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 78 619,46 eurot, viivise

4545,12 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis ekskavaator Volvo EC 160DL. 2019. aasta

septembris kasutas hageja ekskavaatorit Pärnumaal Saarde vallas Väljakülas Lauri krossirajal.

Turvakaamerate salvestustest nähtub, et masina viimane ekspluatatsioon selles piirkonnas

lõpetati 10.09.2019 kell 16.38.29. Alates 10.09.2019 jäi ekskavaator Lauri krossirajale seisma.

2-20-9607

3. 12.09.2019 teostas Lauri krossirajal asuval ekskavaatoril hooldetöid kostja töötaja (tehnik).

Turvakaamerate salvestistest nähtuvalt tegutses tehnik ekskavaatori juures kell 10.26 – 13.56

ja seejärel kell 15.58 – 16.05. Hoolduse käigus masina mootor käivitati, teostati noole

liigutamist, liigutati roomikuajameid ja pöörati platvormi 180 kraadi ulatuses.

4. Ööl vastu 13.09.2019, s.o vahetult pärast kostja töötaja poolt tööde teostamist, toimus

ekskavaatoril põleng ning masin sai ulatuslikke kahjustusi. Sisuliselt on ekskavaator täielikult

hävinenud.

5. 17.09.2019 esitas kostja hagejale 12.09.2019 hoolduse eest arve 1497,81 eurot (koos

käibemaksuga 1797,37 eurot). Vältimaks erimeelsuste lahendamise perioodil põhjendamatut

vaidlust inkassoga, maksis hageja arve ära.

6. 20.09.2019 esitas hageja kostjale nõude põlengu tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks

summas 89 900 eurot (millele lisandus käibemaks).

7. 27.09.2019 teatas kostja, et on pöördunud juhtumi asjaolude selgitamiseks kindlustusandja

poole. 13.11.2019 vastuses kahjunõudele teatas kostja Salva Kindlustuse AS-i seisukohale

tuginedes, et kostja ei vastuta ekskavaatori põlengu eest.

8. 28.11.2019 tegi hageja politseile avalduse, milles viitas kindlustuse järeldusele, et tuli võis

alguse saada lahtise tule allikast. 09.12.2019 Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna teatise

kohaselt jõudis politsei järeldusele, et süütamist ei ole toime pandud. Teatise kohaselt märkasid

päästjad, et ekskavaatori massilüliti oli sisse lülitatud, mis suure tõenäosusega viitab tehnilistele

põhjustele ekskavaatori süttimisel.

9. Hageja tellitud Lettore OÜ 20.02.2020 ekspertiisiaktis on märgitud, et mootoriruumi välisele

põlengukoldele viitavad tunnused puuduvad. Turvakaamerate salvestusel puuduvad tunnused

lahtise leegi süütavale mõjule. Masina elektrisüsteemi massilüliti oli põlengu toimumise ajal

sisselülitatud asendis. Põlengu põhjusena on käsitletav elektrivoolu soojuslik toime

ekskavaatori sulavkaitsmetega kaitsmata elektrijuhtmestiku isolatsioonikahjustuse tõttu, mis

progresseerus lühiseks ja juhtme isolatsiooni süttimiseks.

10. 02.03.2020 saatis hageja kostjale korduva nõude kahju hüvitamiseks, tuginedes Lettore OÜ

ekspertiisiaktile. 16.03.2020 teatas kostja, et ei ole nõus võtma põlengu eest vastutust.

11. Hageja leiab, et kostja rikkus seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel oli

sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ekskavaatoril hooldustööde teostamiseks.

12.09.2019 hooldustööde käigus tegi tehnik regulaarhooldusega seotud töid. Tehnik lülitas oma

ütluste kohaselt masina juurest lahkumisel kell 16.30 elektrisüsteemi massilüliti välja ja

lukustas masina. Samas on Lettore OÜ ekspertiisiaktiga ja ka sündmuskohal päästetöid

teostanud päästja ütlustega leidnud kinnitust, et ekskavaatori massilüliti oli pärast hooldustööde

teostamist sisselülitatud olekus. Seda asjaolu kinnitab ka kostja tellitud H-ekspertiis OÜ

ekspertiisiakt. Kuna mõlemas ekspertiisiaktis on jõutud ühtsele järeldusele, et tulekahju ajal oli

massilüliti sisselülitatud asendis, siis on ebaõiged tehniku selgitused, mille kohaselt lülitas ta

objektilt lahkudes ekskavaatori masslüliti välja.

12. Massilüliti sisse lülitatud asendi korral kuumenevad kahjustatud isolatsiooniga juhtmed

lühise tõttu ja põhjustavad soosivate tingimuste korral kiiresti progresseeruva lahtise leegiga

põlengu. Seega põhjustas massilüliti sisselülitatud asend ekskavaatori elektriseadmestikus

lühise, mille tagajärjel elektrijuhtmed süttisid. Massilüliti väljalülitamine pärast hooldustöid on

2-20-9607

vajalik tuleohutuse tagamiseks ja akude tühjenemise vältimiseks. Tehnik oleks pidanud

elementraase ohutusnõudena tagama, et massilüliti tööde lõpetamise järgselt sisse ei jää. Tehnik

seda ei taganud, mistõttu muutus ekskavaator tuleohtlikuks ja sai iseeneslikult süttida. Tehnik

on oma ala asjatundja, kes ei järginud hooldustööde teostamisel piisavat hoolsust. Massilüliti

sissejätmine kinnitab hoolsuskohustuse rikkumist ja seda, et töid ei ole tehtud vähemalt

keskmise kvaliteediga. Tehniku üldist hooletust tööde teostamisel kinnitab ka see, et ta unustas

kaasa võtta salongifiltrid ja vastav töö jäi seetõttu tegemata.

13. Kostja tehtud töö ei vastanud VÕS § 641 lg 2 p-st 1 tulenevalt lepingutingimustele, mistõttu

tekitas kostja raske hooletusega hagejale varalist kahju. Hageja kahju koosneb järgnevast: 1)

ekskavaatori väärtuse vähenemisest tulenev kahju 75 000 eurot; 2) hooldustööde teostamise

eest tasutud 1497,81 eurot; 3) kohtueelsed õigusabikulud 1768,04 eurot. Ekskavaatori väärtuse

vähenemisest tulenev kahju on tõendatud hindamisaktiga. Kostja ei teostanud hooldustöid

nõuetekohaselt, vaid rikkus hoolsuskohustust ning selle tagajärjel masin hävis. Seega ei olnud

hagejal teostatud töödest kasu ning kostja on 1497,81 euro võrra alusetult rikastunud. Kostja

on kohustatud kahju hüvitama, kuna jättis pärast hooldustöid massilüliti sisse ja rikkus nii

lepingut. Massilüliti väljalülitamise korral ei oleks kahju tekkinud ega ekskavaator süttinud.

Seega esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos.

14. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja rikkus ekskavaatori

kasutusjuhendit, mille kohaselt pärast tööpäeva lõppu tuleb massilüliti ohutuse mõttes välja

lülitada. Kostja tehnik on väitnud, et massilüliti oli sisse lülitatud juba enne hooldustööde

tegemist. Väide ei ole asjakohane ega õige. Tehnikul oli kohustus massilüliti välja lülitada,

olenemata sellest, kas hageja oli selle sisse jätnud või mitte. Kui klient eksib ohutusnõuete

vastu, siis ei anna see sama õigust tehnikule. Hageja juhatuse liige kinnitab, et massilüliti oli

eelnevalt välja lülitatud. Isegi kui ekskavaatoril olid enne hooldustöid elektrijuhtmestikus

kahjustused, ei oleks massilüliti väljalülitamise korral masin öösel põlema süttinud.

Elektrijuhtmestiku kahjustused tekkisid just massilüliti

sisselülitatud

oleku tõttu.

VÕS § 127 lg 3 järgi raske hooletuse puhul ei ole ettenähtavus kahju hüvitamise kohustuse

eelduseks. Kostja tehnik kui asjatundja pidi ette nägema, et kasutusjuhendis ettenähtud

ohutusnõuete rikkumisele võib järgneda õnnetus, mis toob kaasa kahju. Massilüliti sissejätmine

oli põlengu tekke vajalikuks eelduseks, isolatsioonikahjustuste tekkepõhjused ei ole olulised,

kuna massilüliti väljalülitamisel ei oleks ekskavaator maha põlenud.

Kostja vastuväited

15. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Hageja on esitanud lepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude. Poolte vahel sõlmitud

lepingu esemeks olid ekskavaatori hooldustööd. Kostja kohustuseks oli välja vahetada

ekskavaatori õlid, jahutusvedelik ja filtrid. Kostja tegi kõik tööd nõuetekohaselt ja hageja ei ole

hagis tuginenud asjaolule, et mõni arvel nimetatud töödest ei ole tehtud nõuetekohaselt. Kostja

ei võtnud endale lepinguga kohustust massilüliti välja lülitada. Kostja kohustus massilüliti välja

lülitada ei tulene ekskavaatori kasutusjuhendist. Kasutusjuhendi kohaselt tuleb massilüliti välja

lülitada, kui tehakse elektrisüsteemi hooldust, samuti pärast tööpäeva lõppu. Antud juhul

elektrisüsteemi hooldust ei tehtud ning tehnik lahkus ekskavaatori juurest enne tööpäeva lõppu.

Hageja ei andnud kostjale juhiseid, milliseid toiminguid tuleb teha tööpäeva lõpus.

17. Pärast hooldustööde tegemist lülitas kostja töötaja massilüliti välja, mis on tõendatud kostja

töötaja seletusega. Kostja töötaja lahkus ekskavaatori juurest 12.09.2019 kell 16.05 ja põleng

algas 13.09.2019 kell 06.03. 13 tunni jooksul oli nii hagejal endal kui ka kolmandatel isikutel

2-20-9607

juurdepääs ekskavaatorile. Seega on tõenäoline, et massilüliti lülitati sisse pärast kostja töötaja

lahkumist.

18. Täidetud ei ole VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused. Kostja ei ole olnud raskelt hooletu

ka juhul, kui hooldustööde lepingutingimustele mittevastavusena käsitleda ekskavaatori

massilüliti välja lülitamata jätmist. Kuna massilüliti oli sisse lülitatud, kui kostja töötaja hakkas

tegema hooldustöid, siis sellest saab järeldada, et hageja ise ei pidanud massilüliti

väljalülitamist vajalikuks, kui jättis ekskavaatori pikemaks ajaks seisma. Seega ei olnud hagejal

huvi, et massilüliti oleks välja lülitatud kostja poolt ning seda arvestades ei saa massilüliti välja

lülitamata jätmist pidada raskeks hooletuseks. Massilüliti välja lülitamata jätmine ei kujuta

eraldivõetuna endast mitte mingisugust ohtu.

19. Lettore OÜ arvamus ei tõenda põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja hageja kahju

vahel. Lettore OÜ arvamuse kohaselt oli põlengu põhjuseks ekskavaatori elektrijuhtmestiku

isolatsiooni kahjustus, mitte massilüliti välja lülitamata jätmine. Kui ekskavaatori

elektrijuhtmestik oleks olnud korras, siis ei ole ekskavaator põlema süttinud ka siis, kui

massilüliti oleks olnud sisse lülitatud. Juhul kui kohus leiab, et põhjuslik seos esineb, siis tuleb

kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel nullini vähendada, kuna kahju tekkimine on seotud asjaoludega,

mille eest vastutab hageja (elektrijuhtmete isolatsiooni kahjustused ja ebakorrektsed

kinnitused).

20. Hagejale tekkinud kahju ei ole kostja poolt väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

hõlmatud. Kostja võttis endale lepingu alusel kohustuse teostada ekskavaatori hooldustööd

hageja valitud asukohas. Lepingut ei sõlmitud ekskavaatori süttimise ärahoidmiseks. Lepingu

alusel ei läinud kostjale üle risk, et ekskavaator võib 14 tundi pärast hooldustööde tegemist

põlema süttida. Ekskavaatori juhusliku hävimise riski kandis hageja.

21. Hagejale tekkinud kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Ekskavaatori süttimine massilüliti

välja lülitamata jätmise tagajärjel ei olnud kostjale ette nähtav, kuna (a) massilüliti oli sisse

lülitatud ka siis, kui kostja tehnik ekskavaatori juurde jõudis, (b) kostja ei teostanud selliseid

hooldustöid, mis eeldanuks massilüliti väljalülitamist, (c) hageja ei informeerinud kostjat

asjaoludest, millest kostja võinuks järeldada, et ekskavaator võib massilüliti välja lülitamata

jätmise korral süttida ning (d) ekskavaatorile paigaldatud turvakaamerate tõttu võis kostja

eeldada, et massilüliti võibki sisse lülitatud asendisse jääda.

22. Hageja nõuab ekskavaatori väärtuse vähenemisest tekkinud kahju. Hageja poolt

ekskavaatori põlengu eelse ja järgse väärtuse tõendamiseks esitatud hindamisakt ei ole tõendina

usaldusväärne. Hageja väidab, et enne põlengut oli ekskavaatori väärtus 85 000 eurot ja pärast

põlengut 10 000 eurot. Väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist tuleb käsitleda asja

hävimisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Asja hävimisest tingitud kahju saab nõuda, kui

asja ei ole võimalik taastada. Kuna hageja ei ole ekskavaatori hävinemisele tuginenud, siis on

esitatud nõue ennatlik. Kostja on seisukohal, et ekskavaatori põlengueelne väärtus oli 66 923

eurot, mis kajastub ka hageja 2019. a majandusaasta aruandes.

23. Hagejal ei ole kostja vastu alusetu rikastumise nõuet. Hageja maksis kostjale 1497,81 eurot

lepingulisel alusel. Seega on sooritus tehtud õiguslikul alusel ja seda ei saa tagasi nõuda VÕS

§ 1028 lg 1 alusel.

24. Kohtuväliste õigusabikulude nõue on tõendamata ja põhjendamata. Hageja nõuab õigusabi

kulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuid hageja on käibemaksukohustuslane.

2-20-9607

Maakohtu otsus ja põhjendused

25. Pärnu Maakohtu 25.08.2022 otsusega võeti vastu hageja osaline hagist loobumine summas

353,61 eurot ja lõpetati selles osas tsiviilasja menetlus. Maakohus jättis hagi 78 265,85 euro ja

viivise nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskuludena 11 499,09 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tagastas

kostjale enam tasutud tunnistajatasu 312,24 eurot.

26. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt loobus hageja 18.10.2021 istungil nõudest summas

353,61 eurot. Loobumine on esitatud nõude osas, milles hageja palus kostjalt kahjuhüvitisena

välja mõista kohtueelses menetluses kantud õigusabi kulud. Kohus võttis nõudest osalise

loobumise vastu ning lõpetas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel

selles osas menetluse.

27. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning

hageja on käesoleval juhul esitanud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Lisaks on hageja hagis

märkinud, et nõue tuleneb ka asjaolust, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust.

Siiski ei ole hageja viidanud, millist seadusest tulenevat kohustust kostja on rikkunud ega ole

esitanud tõendeid ega asjaolusid, millest nähtuks kostja vastutus seaduse alusel.

28. Hageja esile toodud asjaoludel ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest. Hageja on

jätnud täitmata oma tõendamiskoormuse osas, milles ta väidab, et 12.09.2019, kui kostja töötaja

alustas hooldetöid, ei olnud massilüliti sisse lülitatud. Kostja on esitanud oma töötaja X

seletuskirja, mille kohaselt oli hommikul, kui ta masina juurde jõudis, massilüliti sees. Asjaolu,

et X on kostja töötaja, ei muuda seletust ebausaldusväärseks. Kohus ei nõustunud, et see tõend

oleks vastuolus teiste tõenditega. Siiski ei nõustunud kohus, et seletuskiri tõendab, et kostja

töötaja lülitas massilüliti pärast hooldetööde lõppu välja. X on seletuskirjas märkinud, et kui

masin tööle ei lähe, siis lülitatakse massilüliti välja ja seda ta iga kord ka teeb. Seda, kas X

lülitas massilüliti välja ka 12.09.2019, seletuskirjas selgesõnaliselt märgitud ei ole. Kohus luges

X seletusega tõendatuks, et kui ta saabus hommikul hooldetöid tegema, oli massilüliti sees. See,

et X isiklikult massilüliti välja lülitas, on tõendamata.

29. Kohus luges teatisega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tõendatuks, et

massilüliti oli põlengu toimumise ajal sisselülitatud asendis. Järeldust, et massilüliti oli

sisselülitatud asendis pärast kostja tehniku lahkumist, kinnitavad ka Lettore OÜ ja H-ekspertiis

OÜ ekspertiisiaktid. Eeltoodud tõendite alusel luges kohus tõendatuks, et massilüliti oli

sisselülitatud 10.09.2019 kell 16.38.29 kuni 13.09.2019 kell 06.10.

30. Hageja ei pidanud ise vajalikuks, et ekskavaatori pikemaajalisel seismisel oleks massilüliti

välja lülitatud. Massilüliti väljalülitamine on kasutusjuhendi kohaselt ohutuse mõttes soovitatav

pärast tööpäeva lõppu, kuid tegemist ei ole kategoorilise nõudega. Viimast kinnitab ka hageja

enda käitumine, kui massilüliti jäi sisse pärast töö lõpetamist 10.09.2019. Ka hageja

kirjavahetusest Y-ga nähtub, et massilüliti väljalülitamine on hea tava, kuid tegemist ei ole

kohustusega. Kui nõue ei ole kohustuslik, siis ei too selle järgimata jätmine kaasa lepinguliste

kohustuste täitmata jätmist VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Massilüliti välja lülitamata

jätmine ei ole käsitatav üldise ohutusnõuete rikkumisena. Käesoleval juhul olid

elektrijuhtmestiku isolatsioonikahjustused eelduseks, et põleng sai tekkida (vt Lettore OÜ

ekspertiisiakt). Lisaks tuleb lugeda tunnistajate (Y ja Q) ütlustega tõendatuks, et kui juhtmetel

puuduvad isolatsioonikahjustused ning juhtmed on korralikult kinnitatud, siis lühist tekkida ei

saa. Hageja ei ole teavitanud kostjat kahjustunud elektrijuhtmetest. Tehnik, kes teeb

teiseliigilisi hooldustöid, mis ei ole seotud elektrisüsteemiga, ei pea eeldama, et masina

2-20-9607

elektrisüsteem võib olla rikkeline. Kuna ühtegi puudust masina elektrisüsteemi osas hageja

enne hooldustöid esile ei toonud, siis ei ole kostjale etteheidetav, et ta massilülitit tööde

lõpetamisel välja ei lülitanud. Kostjal puudus kohustus massilüliti väljalülitamiseks

töövõtulepingu alusel. Kostja ei ole olnud raskelt hooletu VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Kuna

korras elektrisüsteemi puhul ei oma tähtsust, kas massilüliti on sisse lülitatud või mitte, siis ei

pidanud kostja ette nägema, et sisselülitatud massilüliti võib põhjustada põlengu. Seega puudub

põhjuslik seos.

31. Kohus jättis rahuldamata ekskavaatori väärtuse vähenemisega seotud kahju hüvitamise

nõude 75 000 eurot. Kuna kostja ei vastuta vara väärtuse vähenemise eest, siis puudub vajadus

analüüsida summaliselt vara väärtuse vähenemist ja selles osas esitatud tõendeid.

32. Hageja on esitanud ka hooldustööde tegemise eest tasutud 1497,81 euro tagastamise nõude.

Hageja etteheide salongifiltrite vahetamata jätmise kohta ei ole tõendatud. Muid etteheiteid

hageja kostjale esitanud ei ole. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude lepingust tulenevate

kohustuste rikkumise tõttu ning hageja tasus kostjale 1497,81 eurot lepingulisel alusel. Kuna

kostja lepingut rikkunud ei ole, siis puudub alus kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid ning kohaldada ei saa ka alusetu rikastumise sätteid.

33. Kuna kostja kohustust rikkunud ning kahju põhjustanud ei ole, siis jääb rahuldamata hageja

nõue kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõudega seoses kantud õigusabikulu

1768,04 euro saamiseks.

34. Hageja poolt menetluses esitatud videofailid ei tõenda poolte asjaolusid ega väiteid. Asjaolu

üle, et põleng toimus, pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et keegi kolmas isik

ekskavaatori juures ei käinud.

35. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja põhjendatud menetluskulud

on kokku 11 499,09 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 7434 eurot, esindaja sõidukulud 57,85

eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3185 eurot ja tunnistajatasu 822,24 eurot.

36. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks 61 tunni ja 57 minuti

ulatuses, s.o 7434 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on

põhjendatud. Esindaja menetlustoimingutest ei pidanud kohus põhjendatuks suhtlust

kindlustusandjaga, kuna koos hagiga oli juba esitatud Salva Kindlustuse seisukoht. Suhtlus

klindiga on põhjendatud menetluse kestel kokku 8 tunni ulatuses. Kostja vastuste koostamisele,

mille osas kohus on seisukohta küsinud (21.10.2020 vastus hagile, 25.03.2021 seisukohad ning

25.05.2021 ja 08.06.2021 seisukohad) ajakulu kokku, arvestades kostja vastuväidete sisu ja

mahtu, on põhjendatud 40 tunni ulatuses. Ettevalmistused kohtuistungiteks on põhjendatud

kokku 8 tunni ulatuses. Kohtuistungitele kulunud aeg on 11 tundi ja 57 minutit. Olukorras, kus

taotletakse asja läbivaatamist kohtuistungil, ei ole põhjendatud menetluskuluks kohtukõne ja

repliikide koostamisele kulud aeg ca 10 tunni ulatuses, sest pooled ei soovi kohtuistungile

Tallinnast Haapsallu sõita. Suuliselt kohtuvaidluse pidamine olnuks oluliselt vähem

ajamahukas. Põhjendatud ei ole ka kulud, mis on seotud menetluskulude tagatise taotluse

esitamisega, sest taotlus jäi rahuldamata. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg

erinevatel aegadel on põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses.

Hageja apellatsioonkaebus

37. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas

2-20-9607

78 265,85 eurot ja viivis või, alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

38. Maakohus on alusetult keeldunud hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamisest. Hageja

taotles hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamist selleks, et tõendada, et kui kostja alustas

12.09.2019 hooldetöid, ei olnud massilüliti sees, ning pärast ekskavaatori seisma jäämist

10.09.2019 (ekslikult märgitud 09.09.2019) oli massilüliti välja lülitatud. Kui masslüliti oleks

juba 10.09.2019 sisse jäänud, oleks akud pidanud olema tehniku saabumise ajaks tühjad.

39. Hageja ei nõustu, et kostja tehniku seletuskiri on usaldusväärne tõend. See tõend on teiste

tõenditega vastuolus, kuna tehnik väitis, et ta lülitas massilüliti välja, kuid samas nähtub asjas

esitatud tõenditest, et massilüliti pidi tööde lõppemisel siiski olema sisselülitatud asendis.

40. Hageja on selgitanud, millist seadusest tulenevat kohustust kostja rikkus. Kostja on

rikkunud VÕS-st töövõtulepingu pooltele tulenevat üldist hoolsus- ja kaitsekohustust.

Maakohus ei ole vastavat asjaolu analüüsinud. Maakohus on märkinud, et iga mõistlik isik, kes

teeb töid töövõtulepingu alusel peab järgima elementaarseid ohutusnõudeid. Tegemist ongi

seadusest tuleneva kaitse- ja hoolsuskohustusega. Kostja kohustus massilüliti välja lülitada

tuleneb VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kaitsekohustusest.

41. Hageja ei nõustu, et ekskavaatori kasutusjuhend üksnes soovitab pärast tööpäeva lõppu

massilüliti välja lülitada. Massilüliti välja lülitamata jätmine on raske hooletus VÕS § 127 lg 3

tähenduses ja oluline lepingurikkumine. Kostja tehnikul kui erialaspetsialistil lasus

kõrgendatud kohustus tagada masina ohutus. Massilüliti väljalülitamine on osa kostja

elementaarsest hoolsuskohustusest, mille eesmärk on ohutuse tagamine, riskide maandamine ja

akude tühjenemise vältimine. Kohus on jätnud käsitlemata hageja väited massilüliti eesmärgi

ja sellest tulenevalt kostjapoolse kohustuse rikkumise ja kahjuliku tagajärje saabumise vahel.

42. Maakohus on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ebaõigesti tõlgendanud. Kostja on

teinud ekskavaatori hooldustöid regulaarselt ja peaks teadma, kui masinal on tehnilisi puudusi.

Kostja ei ole tehnilistele probleemidele viidanud. Kuna kostja on eriala asjatundja, siis ei ole

põhjendatud panna rikkumisest teadmise ja teavitamise risk hagejale.

43. Lisaks on maakohus otsuse p-s 35 viidanud kostja tehniku ütlustele, mille kohaselt olevat

tehnik viidanud varem turvakaamera kaablite valesti vedamisele. Seega tuvastas kohus, et

kostja tehnik oli elektrisüsteemi väidetavast mittenõuetekohasusest teadlik.

44. Maakohus on ekslikult järeldanud, et kohtule esitatud videofailid ei tõenda asjaolusid,

millele hageja tugineb. Kostja esitas vastuväite, et masin süüdati. Seega esitas hageja

videofailid tõendamaks, et pärast tehniku lahkumist keegi masina juures ei käinud.

45. Hageja nõue hooldustööde eest tasutud summa tagastamiseks on põhjendatud. Antud juhul

on selgunud, et kostja ei teostanud hooldustöid nõuetekohaselt, vaid rikkus oluliselt

töövõtulepingust tulenevat hoolsuskohustust. Selle tagajärjel masin hävis.

Kostja

hoolsuskohustuse rikkumist kinnitab ka salongifiltrite vahetamata jätmine ja luugi lahti jätmine.

Kostja on saanud raha, ilma et hageja oleks saanud selle eest vastusoorituse. Hageja

kohtueelsete menetluskulude nõue ja viivisenõue on põhjendatud.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

46. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

millega jäeti kostja maakohtus kantud menetluskulud 4654 euro ulatuses hagejalt välja

2-20-9607

mõistmata, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt

välja menetluskulud summas 4654 eurot, st kokku 16 153,09 eurot.

47. Maakohus

rikkus

menetluskulude

kindlaksmääramisel

põhjendamiskohustust

ja

diskretsioonipiire. Maakohus on viidanud ainult kostja 09.06.2022 menetluskulude nimekirjale.

30.06.2022 ja 18.07.2022 täiendavaid menetluskulude nimekirju ei ole otsuses mainitud. Seega

jääb selgusetuks, kas ja millises ulatuses on maakohus otsuse tegemisel 30.06.2022 ja

18.07.2022 menetluskulude nimekirjadega arvestanud.

48. Otsusest ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed kostja menetlustoimingud ja

millises ulatuses on kohtu hinnangul põhjendamatud. Kohus pidas kliendisuhtlust põhjendatuks

8 h ulatuses, kuid otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid lepingulise esindaja

menetlustoiminguid ja millises mahus (st ajakulu ja maksumus) käsitles kohus kliendisuhtluse

osana. Seetõttu ei ole kliendisuhtluse põhjendatud ulatusele antud hinnangut sisuliselt võimalik

kontrollida.

49. Kohtu hinnangul on kostja vastuste koostamise ajakulu põhjendatud 40 h ulatuses, kuid

otsusest ei selgu, milliseid lepingulise esindaja menetlustoiminguid käsitles kohus kostja

vastuste koostamise kulu osana.

50. Maakohtu otsuses on täielikult käsitlemata hagimaterjaliga (10.08.2020 toiming) ja hageja

menetlusdokumentidega tutvumisega (09.09.2020 ja 13.01.2021 toimingud), kostja ja kostja

poolt kaasatud eksperdi vahelise suhtlusega (04.05.021, 17.05.2021 ja 25.05.2021 toimingud),

hageja ja kostja esindajate vahelise suhtlusega (25.05.2021, 17.06.2021 ja 21.09.2021

toimingud) ning kostja esindaja ja kohtu vahelise suhtlusega (13.02.2022 ja 14.02.2022

toimingud) seotud õigusabikulude põhjendatus.

51. Kindlustusandjaga suhtlemise kulud on põhjendatud, kuna kindlustusandjaga suhtlemine

oli vaidluse asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise seisukohast vältimatu. Kostja

esindaja ei suhelnud kindlustusandjaga 11.11.2019 seisukoha saamiseks.

52. Kohtu hinnangul on ettevalmistused istungiteks põhjendatud 8 h ulatuses, kuid otsusest ei

nähtu, milliseid toiminguid käsitles kohus kohtuistungite ettevalmistamise osana. Otsusest ei

nähtu, millistest kaalutlustest lähtudes hindas kohus istungiteks ettevalmistamise ajakulu

põhjendatust. Istungite ettevalmistamise kulu (13 h 27 min) on mõistlik ja põhjendatud.

53. Kohus ei ole selgitanud, kuidas tegi kohus kindlaks istungite põhjendatud ajakulu

11 h 57 min. Kostja on istungitel osalemise ajakulu kajastatud 18 h 19 min ulatuses. Seega ei

ole istungitel osalemise ajakulu vähendamine põhjendatud.

54. Üllatav on maakohtu seisukoht, et kirjaliku kohtukõne ja repliigi koostamise ajakulu ei ole

põhjendatud. Vastavate dokumentide esitamine lepiti kokku 06.04.2022 istungil.

55. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjade esitamisele kulunud aeg põhjendatud 2 h

ulatuses, kuid otsusest ei nähtu, kuidas tegi kohus kindlaks kostja menetluskulude nimekirjade

esitamise tegeliku ajakulu.

56. Olukorras, kus kohus jättis menetluskulud tervikuna hageja kanda, ei saanud kohus jätta

menetluskulude tagatise taotluse koostamise kulusid kindlaks määramata põhjendusega, et

taotlus jäi rahuldamata. TsMS § 169 lg-t 3 ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel

kohaldada. Menetluskulude tagatise taotluse koostamise kulu kindlaksmääramata jätmine ei ole

2-20-9607

ka sisuliselt põhjendatud, kuna maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt olid tagatise nõudmise

eeldused täidetud, kuid kohus jättis taotluse TsMS § 196 lg 21 alusel rahuldamata.

57. Otsus on vastuoluline, kuna otsuse p 53 viimase lõigu kohaselt on kostja õigusabikulud

põhjendatud 61 h 57 min, s.o 7434 euro ulatuses, kuid p 53 esimese lõigu kohaselt hoopis 69 h

57 min, s.o 8394 euro ulatuses. Selliselt pidanuks maakohus hagejalt kostja kasuks välja

mõistma 960 euro võrra suurema summa (8394 – 7434 = 960).

58. Hageja vaidlustas ainult kostja poolt hageja menetluskuludele esitatud vastuväidete

koostamise kulu põhjendatuse. Muus osas hageja kostja õigusabikulusid ei vaidlustanud ning

seega olid kostja õigusabikulud vähemalt 11 596 euro ulatuses põhjendatud. Kohtul puudus

sisuline vajadus kostja õigusabikulude põhjendatuse üksikasjalikuks kontrollimiseks.

Vastustajate seisukohad üksteise apellatsioonkaebustele

59. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

59.1. Hageja ei ole maakohtu otsust täies ulatuses vaidlustanud. Hageja ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud osas, milles maakohus võttis vastu hagist osaliselt loobumise 353,61 eurot ning

osas, milles kostjale tagastati enam tasutud tunnistajatasu 312,24 eurot.

59.2. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Massilüliti väljalülitamine ei olnud

hooldustööde osa ning kostja tööde lepingutingimustele vastavuse eeldus. Hageja ei ole

tõendanud, et ekskavaatoril oli enne põlengut selliseid elektrilisi häireid, mille tõttu olnuks

massilüliti välja lülitamine vajalik. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks sellest kostjat

informeerinud. Kostja väidetav rikkumine ei ole põhjuslikus seoses hageja kahjuga.

Ekskavaatori põlengut ei põhjustanud lühis turvakaamerate elektrijuhtmetes ning seega ei oma

nende juhtmete seisukord hageja väidete õigust eeldades vaidluse lahendamisel tähtsust.

59.3. Hageja ei tuginenud maakohtus sellele, et massilüliti välja lülitamine on hõlmatud

VÕS § 620 lg-s 2 sätestatud kaitse- ja hoolsuskohustuse täitmisega. Seega on tegemist

apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega. Kostjal ei ole abstraktset üldist hoolsus- ja

kaitsekohustust. Lisaks oli VÕS § 620 lg-st 2 tulenev kaitsekohustus ekskavaatori põlema

süttimise ajaks lõppenud. Hooldustööd valmisid, kostja väidetav kaitsekohustus lõppes ning

juhusliku hävimise ja kahjustumise risk läks hagejale üle 12.09.2019 kell 16.05. Ekskavaator

süttis põlema 13.09.2019 kell 06.03, st 14 tundi pärast väidetava kaitsekohustuse lõppemist.

59.4. Kostjal ei ole abstraktset ohutusnõuete järgmise kohustust. Ka ohutusnõuete puhul tuleb

välja tuua konkreetne nõue, mille rikkumisele tuginetakse, ning tõendada, kuidas selle nõude

järgmise kohustus muutus tellija ja töövõtja vahelise lepingu osaks. Töövõtjal saab olla üksnes

kohustus järgida konkreetseid ja töövõtja jaoks siduvaid ohutusnõudeid.

60. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et maakohus rikkus

põhjendamiskohustust sellega, et viitas vaid 09.06.2022 menetluskulude nimekirjale. Hageja ei

nõustu ka sellega, et otsusest ei ole võimalik aru saada, millised toimingud ja millises ulatuses

on kohtu hinnangul ebavajalikud. Menetluskulude tagatise nõudmisega seotud kulude hagejalt

väljanõudmine ei ole põhjendatud, kuna tagatise taotlus jäi rahuldamata. Hageja ei nõustu kostja

väidetega TsMS § 169 lg 3 valesti kohaldamise osas.

2-20-9607

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

61. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu

otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis E.E.R Kaevetööd OÜ

hagi osaliselt rahuldamata (maakohtu resolutsiooni p 2) ning teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab hagi ekskavaatori põlengu tõttu

tekkinud kahju nõudes 37 500 euro ulatuses ja hageja kohtueelse õigusabi kulu nõude

1768,04 eurot. Hagi jääb rahuldamata kostjale hooldustööde eest tasutud 1497,81 euro

tagasisaamise nõudes (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hagi osalise rahuldamise tõttu muudab

ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3; maakohtu

resolutsiooni p 3-6). Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1).

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

62. Kõigepealt käsitleb kolleegium maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Vastavalt TsMS

§ 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja märkis

apellatsioonkaebuses, et vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, vaidlustas ta sisuliselt

maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata (summas 78 265,85 eurot ja viivised) ning

jaotati menetluskulud ja määrati need rahaliselt kindlaks (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-

6). Kostja vaidlustas oma apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5,

millega jäeti kostja menetluskulud 4654 euro ulatuses kindlaks määramata ja hagejalt välja

mõistmata. Hageja ega kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1, millega

maakohus võttis vastu hageja hagist osalise loobumise summas 353,61 eurot, ega resolutsiooni

p-i 7, millega maakohus tagastas kostjale enam tasutud tunnistajatasu summas 312,24 eurot.

Seega on maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 7 jõustunud.

63. Edasi lahendab ringkonnakohus esmalt hageja apellatsioonkaebuse (I), seejärel kostja

vastuapellatsioonkaebuse (II) ning jagab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (III).

I Hageja apellatsioonkaebus

64. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 78 265,85 eurot ning viivist. Hageja kahjunõue koosneb

kolmest osast: (i) ekskavaatori väärtuse vähenemisest (hävimisest) tulenev kahju 75 000 eurot;

(ii) hageja poolt kostjale 12.09.2019 hooldustööde eest tasutud summa 1497,81 eurot (ilma

käibemaksuta); (iii) kohtueelse menetluse õigusabikulud 1768,04 eurot (ilma käibemaksuta).

65. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei vaidlustanud apellatsioonimenetluses järgmisi

asjaolusid.

-

Hagejale kuuluv ekskavaator Volvo EC 160DL (ekskavaator, masin) asus perioodil

10.09.2019 – 13.09.2019 Pärnumaal Lauri krossirajal.

-

Hageja poolt kasutas ekskavaatorit viimasena hageja juhatuse liige Z, kes lõpetas

masina ekspluatatsiooni 10.09.2019 kell 16.38.29.

-

Kostja töötaja (tehnik) teostas ekskavaatori hooldustöid 12.09.2019 Lauri krossirajal,

lõpetades tööd hiljemalt kell 16.30.

-

Hageja juhatuse liige Z ja kostja tehnik suhtlesid 12.09.2019 omavahel telefonitsi.

-

13.09.2019 varahommikul süttis ekskavaator põlema (häirekeskus sai teate kell 06.10).

2-20-9607

-

Masina kasutusjuhendi lk 218 on „Aku katkestuslüliti“ (massilüliti) kohta kirjas: „…

Keevitustööde ja elektrisüsteemi hoolduse teostamise ajaks ning pärast tööpäeva lõppu

lülitage massilüliti ohutuse mõttes välja.“

-

Hageja tasus kostjale 17.09.2019 arve nr 3425-S alusel ekskavaatori hooldustööde eest

1497,81 (koos käibemaksuga 1797,37) eurot.

66. Ringkonnakohus hindab järgnevalt esmalt hageja ekskavaatori väärtuse vähenemisest

(hävimisest) tuleneva kahju nõuet (1.1), seejärel hooldustööde eest makstud tasu tagastamise

nõuet (1.2) ning viimasena kohtueelse õigusabi kulude nõuet (1.3).

1.1 Ekskavaatori väärtuse vähenemisest (hävimisest) lähtuv kahjunõue

67. Hageja tugines nõude esitamisel VÕS töövõtulepingu regulatsioonile (VÕS §-d 635 lg 1,

641 lg 1, 642 lg 2) ning kohustuse rikkumise ja kahju hüvitamise üldsätetele (VÕS § 101 lg 1

p 3, § 115, § 128, § 132). Hageja viitas kostja hoolsuskohustusele, märkides, et „tööde hoolsal

ning kvaliteetsel teostamisel [oleks tehnik pidanud] järgima ka elementaarseid ohutusnõudeid“

(I kd, tl 6). Selle all pidas hageja silmas masina massilüliti väljalülitamist. Hageja viitas

hagiavalduses VÕS § 104 lg-le 4, mille kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine, ning leidis, et kostja tehniku tegevusetus (massilüliti välja lülitamata

jätmine) oli raske hooletus. Apellatsioonkaebuses tugines hageja ka VÕS §-le 620 ehk

käsundisaaja hoolsusele käsundi täitmisel.

68. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli hooldustööde tegemise lõpus kohustus lülitada

massilüliti välja ja kas kostja rikkus seda kohustust. Edasi vaidlevad pooled selle üle, millest

masina põleng tekkis ning kas hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja väidetava

rikkumisega (massilüliti välja lülitamata jätmisega). Pooled on erimeelt, kas hagejale

väidetavalt tekkinud kahju oli hõlmatud kostja väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga,

samuti selles, kas kostja pidi kahju tekkimise võimalust ette nägema ning selle ära hoidma.

Kostja ei nõustu ka hagejal kahju tekkimisega hageja väidetud suuruses. Ringkonnakohus leiab,

et maakohus eksis hagi osaliselt rahuldamata jättes nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse

normide vastu ning see toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, milles hageja hagi jäi

osaliselt rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti töövõtu regulatsiooni ja jättis arvesse

võtmata, et kaitsekohustuse rikkumisel võib töövõtjal vastutus olla ka siis, kui asja juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko on tellijale üle läinud (sh VÕS § 640 lg 2, § 620, § 127 lg 2,

§ 2 lg 2). Samuti eksis maakohus tõendite hindamise nõuete vastu (TsMS § 232 lg 1 ja § 442

lg 8 teine ja kolmas lause) – tõendeid ei ole piisavalt analüüsitud ja neist on tehtud ebaõiged

järeldused.

• Kostja kohustus seoses massilülitiga ja selle võimalik rikkumine

69. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ning

hageja ei ole selgitanud, milles võiks seisneda seadusest tulenevate kohustuste rikkumine (VÕS

§ 104). Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) ning

nõustus, et iga mõistlik isik, kes teeb töövõtulepingu alusel töid, peab järgima elementaarseid

ohutusnõudeid. Maakohus jõudis aga järeldusele, et massilüliti väljalülitamine tööpäeva lõpus

oli hea tava, mitte kohustuslik nõue. Seega ei toonud selle järgimata jätmine kaasa kohustuse

täitmata jätmist VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses.

70. Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei võtnud arvesse, et

hageja tugines ka üldisele seadusest tulenevale hoolsuskohustusele, mida kostja on rikkunud.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja töövõtulepingust tulenevate kohustuste

2-20-9607

hindamisel tuleb võtta arvesse ka VÕS §-i 620, ükskõik millises kohtuastmes hageja sellele

sättele viitas. Tegemist on õigusküsimusega, mida kohus saab ja peab ise kohaldama (TsMS

§ 436 lg 7). Riigikohus on selgitanud, et kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või

vastuvõetuks lugemiseni VÕS § 640 lg 2 järgi (vt ka VÕS § 638) kannab töövõtja juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisikot. Kui ka pärast seda jääb töö töövõtja valdusesse, siis peab

töövõtja täitma tellija omandi kaitsekohustust kui töövõtulepingu ühte kõrvalkohustust.

Töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima

nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras VÕS § 620 lg-st 2. Kuna töövõtuleping on

samuti teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune

kaitsekohustus (Riigikohtu 08.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034/75, p 24; vt kahju

hüvitamise kohustuse eelduste kohta täpsemalt Riigikohtu 10.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-48-15, p 19; 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15). Pärast juhusliku hävimise

ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale vastutab töövõtja tema valdusse töö tegemiseks

antud eseme hävimise või kahjustumise eest ainult siis, kui tellija tõendab, et töövõtja rikkus

kaitsekohustust (Riigikohtu 06.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 12).

71. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul,

kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul. VÕS § 640 lg 2 seob juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko töö valmimisega – st

seda kannab kuni töö valmimiseni töövõtja. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see

on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö

vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Käesolevas asjas on tuvastatud, et masina

hooldustöid tehti Lauri krossirajal, mis oli kolmandale isikule, st mitte hagejale ega kostjale

kuuluv territoorium (vt 21.02.2023 kohtuistungi protokoll, IV kd, tl 64, ajamärge 01:02:37).

Samuti on tuvastatud, et kui kostja lõpetas 12.09.2019 hooldustööde tegemise, siis ta töid

hagejale üle ei andnud ning kostja tehniku lahkudes keegi töid vastu ei võtnud. Masin jäi Lauri

krossirajale seisma. Käesolevas asjas on hageja väitnud, et ta ei saanud töid 12.09.2019 vastu

võtta, kuna ta ei olnud tööde lõpetamise ajal Eestis. Ringkonnakohus leiab, et konkreetse töö

omadustest tulenevalt peaks olema tavaline, et see võetakse tööde lõppedes vastu. Kuna

faktiliselt töid nende lõpetamise järel keegi vastu võtma ei tulnud, saab käesolevas asjas lugeda

tööd vastuvõetuks ning masina juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läks kostjalt tööde

lõpetamisega hagejale üle. Seega on käesolevas asjas oluline tuvastada, kas kostja on rikkunud

sellist kaitsekohustust, mille rikkumisel vastutab ta asja hävimise ja kahjustumise eest ka siis,

kui asja juhusliku hävimise riisiko oli hagejale üle läinud.

72. Selleks, et tuvastada, kas kostja rikkus töövõtulepingu täitmisega kaasnevat

kaitsekohustust, tuleb teha selgeks, kas massilüliti väljalülitamine oli selline kostja kohustus,

mille rikkumist saab lugeda kaitsekohustuse rikkumiseks. Masina kasutusjuhendis on kirjas, et

„Keevitustööde ja elektrisüsteemi hoolduse teostamise ajaks ning pärast tööpäeva lõppu

lülitage massilüliti ohutuse mõttes välja“ (I kd, tl 202). On tuvastatud, et kostja ei teostanud

keevitustöid ega elektrisüsteemi hooldust, mistõttu see alus massilüliti väljalülitamiseks

puudus. See-eest ei ole pooled ühel meelel, kas tööde lõpetamisel oli tegemist tööpäeva lõpuga,

millal kostja tehnik oleks massilüliti ohutuse mõttes pidanud välja lülitama. Pooled on

eriarvamusel ka selles, kas massilüliti väljalülitamine oli üldse ka neis olukordades kohustuslik

või üksnes soovituslik.

73. Ringkonnakohus leiab esiteks, et on tõendatud, et kostja töötaja suhtles kõnealusel

hooldustööde tegemise päeval – 12.09.2019 – hageja seadusliku esindajaga telefonitsi. Seda on

kinnitanud kostja töötaja oma seletuskirjas (I kd, tl 170) ning hageja seaduslik esindaja Z

ringkonnakohtu istungil (IV kd, tl 64, ajamärge 01:05:00). Kostja töötaja seletuskirjas kajastatu,

2-20-9607

et ta käis vahepeal Pärnust varuosi juurde toomas, kattub samuti hageja seadusliku esindaja

väidetega, et nad suhtlesid päeva jooksul telefonitsi mitu korda, sest kostja pidi varuosi juurde

toomas käima (IV kd, tl 64, ajamärked 01:05:33 ja 01:07:27). Seetõttu ei pea

ringkonnakonnakohus kaalukaks kostja vastuväidet, et hageja ei ole esitanud telefonikõnede

väljavõtet, kuna hageja ja kostja telefonitsi suhtlemine sel päeval on piisavalt tõendatud.

74. Kostja tehnik on oma seletuskirjas kinnitanud, et ta lõpetas sel päeval hooldustööd 16.30.

Hageja on oma menetlusdokumentides pidanud masina ekspluatatsiooni lõpuks 12.09.2019 kell

16.05. Seega saab lugeda tuvastatuks, et 12.09.2019 hiljemalt kell 16.30 lahkus kostja tehnik

hageja masina juurest.

75. Ringkonnakohus leiab, et kostja tehnik – kes teostas ekskavaatorite hooldust – pidi teadma

ekskavaatori kasutusjuhendis sisalduvaid juhiseid (vt eesp p 65 ja 72), kuna kostja on oma

kutsealal tegutsev professionaalne teenusepakkuja. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kostja tehnik

ise oma seletuskirjas on kinnitanud „Väljakujunenud kui masin ei lähe tööle siis lülitatakse ka

mass välja. Mida ma igakord ka teen.“ (I kd, tl 171). Seega on kostja enda töötaja tunnistanud

ja kinnitanud, et massilüliti väljalülitamine on tavapärane olukorras, kus masina töö selleks

päevaks on lõppenud.

76. Hageja on väitnud, sh hageja seaduslik esindaja on ringkonnakohtus vande all kinnitanud,

et ta ütles kostja tehnikule, et ta on Soomes ning keegi sel päeval enam masina juurde ei tule

(IV kd, tl 64; ajamärked 01:05:33, 01:07:27). Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei esitanud

kohtule tõendeid Soomes viibimise kohta, ei ole kaaluka tähendusega. Fakt on see, et kostja

töötaja lahkus masina juurest tavapärase tööpäeva lõpu paiku ning jättis masina võõrale

territooriumile (krossirajale) üksinda, st ei andnud seda kellelegi üle. Masina kasutusjuhendis

on kirjas, et „pärast tööpäeva lõppu lülitage massilüliti ohutuse mõttes välja“. Ringkonnakohus

leiab, et juhis on mõeldud ohutuse tagamiseks igas olukorras – selle juhise järgimiseks ei ole

vaja teada, et masinal on midagi viga ja massilüliti sissejätmine võib tuua kaasa kahju

tekkimise. „Ohutuse mõttes“ tähendabki mis tahes ohu tekkimise vältimise tagamist. Ka

Lettore OÜ ekspertiisiakti koostanud ekspert Y on 06.04.2022 istungil (III kd, tl 42; ajamärge

00:43:14) selgitanud, et kokkuvõtvalt on massilüliti eesmärk ohutuse tagamine ja riskide

maandamine: „Selle ülesanne on siis suurendada elektrisüsteemi turvalisust, et lülitades

pealüliti välja, me tagame, et kõik olulised pingestatud ahelad on siis välja lülitatud ja

mingisuguseid elektrilisest häirest tingitud akude tühjenemist või siis ka tuleohtu ei tekiks“.

Samuti on U kinnitanud, et „kui pealüliti oleks olnud välja lülitatud, siis elektriahelad ei oleks

olnud pingestatud ja siis lühiess arenevat põlengut ei oleks toimunud“ (ajamärge 00:46:09).

Seega ei oma rikkumise tuvastamisel tähtsust väide, et kui masina elektrisüsteem on terve, ei

ole masina massilüliti väljalülitamine oluline, kuna massilüliti funktsioon ongi täieliku ohutuse

tagamine. Ka kostja tellitud ekspertiisi koostanud Q on 06.04.2022 kohtuistungil kinnitanud, et

„…kui see [pealüliti] on välja lülitatud asendis, siis elektrivoolu soojuslikul toimel lühis tekkida

ei saa“ (III kd, tl 66, ajamärge 03:20:12). Seega tähendab massilüliti väljalülitamine igasuguse

iseenesliku süttimise täielikku vältimist ehk ohutuse täielikku tagamist.

Küll omavad võimalikud elektrisüsteemi kahjustused, mis viisid lühiseni ja võimaldasid

massilüliti seesoleku tõttu tekkida põlengul, tähtsust kahjuhüvitise vähendamise nõude

põhjendatuse hindamisel (VÕS § 139; all käesoleva otsuse p-d 94-100).

77. Kuigi kostja väidab, et kui tema tehniku poolt oli töö tehtud (12.09.2019 hiljemalt kell

16.30), siis läks juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üle hagejale, leiab ringkonnakohus,

et käesoleval juhul, eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes, jäi kostja töövõtjana vastutama ka

pärast masina juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale – kui on

2-20-9607

tõendatud, et kostja jättis ekskavaatori massilüliti sisse. Sellisel juhul on kostja rikkunud

töövõtulepinguga kaasnevat vara säilimise tagamise kaitsekohustust (VÕS § 620).

78. Seega peab ringkonnakohus tuvastama, kas on tõendatud, et kostja tehnik jättis masina

juurest lahkudes massilüliti sisse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga,

et pärast kostja töötaja lahkumist 12.09.2019 hiljemalt kell 16.30 jäi masina massilüliti sisse,

kuna tõendid kogumis kinnitavad, massilüliti oli sees põlengu ajal ning pärast kostja tehniku

lahkumist objektilt keegi masina juures ei käinud.

79. Mis puudutab massilüliti seesolekut põlengu ajal, siis kinnitavad seda järgmised tõendid.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on kajastatud, et kustutustöödel märkasid

päästjad, et ekskavaatori massilüliti on sisse lülitatud, mis võis suure tõenäosusega viidata

tehnilistele põhjustele ekskavaatori süttimisel (I kd, tl 23-24). Hageja esitatud OÜ Lettore

ekspertiisiaktis nr 2020001 on leitud, et põlengu tunnused viitavad üheselt pealüliti

sisselülitatud asendile põlengu toimumise ajal (I kd, tl 28). Kostja esitatud H-ekspertiisi OÜ

ekspertiisiaktis nr 1917, mille tellis kostja kindlustusandja SALVA Kindlustuse AS, on samuti

leitud, et põlengu kahjustused viitavad sellele, et ka tulekahju ajal oli elektrisüsteemi pealüliti

sisselülitatud asendis, sest ilma elektrisüsteemi pingestamata ei saanud taolist sulamist tekkida

(I kd, tl 172-178). Kostja ekspert Q ekspertiisiakt nr 210501 (II kd, tl 105-132) on koostatud

hageja masinaga analoogse ekskavaatori põhjal, seega ei saadud selles aktis ka hageja masina

massilüliti kohta järeldusi teha. Siiski on ekspert 06.04.2022 kohtuistungil tunnistajana ütlusi

andes märkinud, et „antud juhul oli siis pealüliti pluss ahelas“ (III kd, tl , ajamärge 03:20:12).

Ka kostja ise on 18.01.2021 istungil möönnud, et „pole vaidlust, et pärast põlengut oli

massilüliti sees“ (II kd, tl 10; ajamärge 01:15:36).

80. Teiseks ei ole kostja lükanud ümber hageja väiteid, et pärast kostja tehniku lahkumist ja

enne põlengu algust ei ole kolmandad isikud objektil käinud. Hageja esitas turvakaamera

videod, millelt ka kostja ei tuvastanud masina juures liikumist pärast kostja tehniku lahkumist

ja enne põlengu teket (II kd, tl 66, 28.04.2021 eelistung, ajamärked 00:17:28, 00:17:43; II kd,

tl 191-194, 27.09.2021 eelistungi protokoll). Kuigi kostja ei ole taganenud väitest, et keegi

kolmas isik võis masina juures käia pärast kostja tehnikut, siis on kostja ka ise möönnud, et

turvakaamerate salvestus käivitus liikumise tuvastamisel (II kd, tl 36-37). Seega see, et pikkade

perioodide kohta puuduvad turvakaamerate salvestised, tõendab hageja väidet, et sel ajal

kaameraid käivitavat liikumist ei olnud. Turvakaamera töötamise ajal masina juures käimist

tuvastatud ei ole. Samuti ei ole tõendatud kostja paljasõnaline kahtlus, et hageja võis osa

salvestisi kustutada. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et pärast kostja töötaja lahkumist ja enne

põlengut keegi masina juures ei käinud ega massilülitit sisse ei lülitanud. Kostja tehnik oma

seletuskirjas ei ole samuti sõnaselgelt öelnud, et ta konkreetsel juhul lülitas massilüliti välja,

vaid ta selgitas, et kui masin tööle ei lähe, lülitatakse mass välja „… mida ma igakord ka teen“

(I kd, tl 171). See seletuskirja lause ei lükka ümber kõiki teisi tõendeid, mis kogumis kinnitavad,

et kostja tehnik ei lülitanud 12.09.2019 ekskavaatori juurest lahkudes massilülitit välja.

81. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja rikkumise tuvastamisel ei oma tähtsust see,

kas hageja seaduslik esindaja ise oli 10.09.2019 kell 16.38.29 masina juurest lahkudes

massilüliti välja lülitanud või mitte. Hageja seaduslik esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil

vande all seletust andes, et ta lülitas massilüliti välja (IV kd, tl 63 pöördel – 64, ajamärked

01:01:52-01:02:37). Kostja töötaja on oma kirjalikus seletuskirjas märkinud, et „kui ma masina

juurde jõudsin hommikul oli massilüliti sees“ (I kd, tl 171). Kohus leiab, et kuna on tuvastatud,

et konkreetses olukorras oleks pidanud kostja töötaja massilüliti lahkudes igal juhul oma

hoolsus- ja kaitsekohustusest tulenevalt välja lülitama, siis isegi, kui hageja oli jätnud

massilüliti sisse, ei muudaks see kostja hoolsus- ja kaitsekohustust.

2-20-9607

82. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus maakohtust erinevale seisukohale, et kostjal oli

kohustus 12.09.2019 tööde lõpetamisel hiljemalt kell 16.30 ekskavaatori massilüliti välja

lülitada. Kostja seda ei teinud ning kostja vastutus ei lõppenud tema tehniku lahkumisega

objektilt, kuna tehnik rikkus massilüliti väljalülitamata jätmisega töövõtuga kaasnevat hageja

vara säilimise kaitsekohustust. Kostja vastutab oma töötaja tegevusetuse eest (TsÜS § 132).

Seega tuleb edasi hinnata, kas kostja rikkumise ja hageja masina kahjustumise vahel on

põhjuslik seos.

• Ekskavaatori süttimise põhjus. Kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vaheline

põhjuslik seos.

83. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus ei pea ise tuvastama masina süttimise

põhjuseid, vaid hindama, kas hageja esile toodud asjaoludel vastutab kostja tekkinud kahju eest,

st kas hageja on tõendanud tal tekkinud kahju seose kostja rikkumisega.

84. Hageja esitatud Lettore OÜ ekspertiisiakti nr 2020001 kohaselt tekkis põleng nn pikaajalise

lühise tagajärjel, st seetõttu, et elektrijuhtme isolatsioon oli kahjustunud ning see progresseerus

pikema aja jooksul välisel toimel lühiseks ja siis põlenguks (I kd, tl 25-37). 06.04.2022 istungil

selgitas Lettore OÜ ekspertiisakti üks koostaja Y põlengu tekkimise asjaolusid täiendavalt

(III kd, tl 36-52). Kostja vaidles Lettore OÜ ekspertiisiaktile vastu ning tugines eelkõige Q

ekspertiisile nr 210501 (III kd, tl 105-132) ning 06.04.2022 kohtuistungil ütlusi andnud Q

seisukohtadele (III kd, tl 52-66), et põleng ei saanud tekkida lühisest. Omapoolset põlengu

tekke põhjust kostja ei esitanud, kuid ei välistanud välise tule allikat. 06.04.2022 istungil vastas

Q hageja esindaja küsimusele, et ta ei tea, millest masin süttis (III kd, tl 64, ajamärge 03:14:17).

Ringkonnakohus võtab arvesse ka seda, et kui kostja ekspert Q on oma ekspertiisis nr 210501

seadnud kahtluse alla Lettore OÜ ekspertiisi seisukohad, on tema ekspertiis tehtud analoogse

masina, mitte põlengus kannatada saanud hageja masina põhjal. Muu hulgas on Q võtnud oma

ekspertiisis eelduseks, et masina elektrijuhtmed ei saanud olla kahjustatud (vt ka 06.04.2022

istung, ajamärked 03:08:21 - 03:09:39). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa terve juhtmestikuga

masina põhjal teha järeldust, et hageja masinal ei saanud juhtmete isolatsioon kahjustunud olla.

Ka võtab kohus arvesse, et kriminaalmenetlust ei alustatud just seetõttu, et välist süütamist

(kõrvalise lahtise tule allikat) tõendatud ei ole, kuid päästjad märkasid sisselülitatud massilülitit,

mis võis suure tõenäosusega viidata tehnilistele põhjustele ekskavaatori süttimisel (I kd, tl 23).

85. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole oma tõenditega ümber lükanud

hageja väiteid ja hageja esitatud tõendeid selle kohta, et põleng tekkis lühisest, mis omakorda

sai tekkida seetõttu, et masina juhtmestik oli kahjustatud ja massilüliti sisse jäetud. Kuigi kohus

peab ekspertiisiakte hindama ja kriitiliselt analüüsima koos teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu

20.03.2019 määrus tsiviilasjas 2-16-10435, p 20.1; 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-

3662/92, p 14), puudub kohtul käesoleval juhul põhjus kahelda Lettore OÜ ekspertiisiakti

järeldustes ja hageja esitatud põhjendustes põlengu tekkimise kohta.

86. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud põhjusliku seose kostja lepingurikkumise

ning masina põlengu vahel. Ringkonnakohus on juba eespool tuvastanud, et kostja

töövõtulepingu alusel tehtav töö oli hõlmatud kaitsekohustusega tagada hageja vara säilimine

ning see pidi olema kostjale ettenähtav mh seetõttu, et kostja osutas teenust majandus- ja

kutsetegevuse käigus (VÕS § 7). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 3 järgi peab

lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud

juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seejuures tuleb aga majandus- ja

kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel

2-20-9607

majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (Riigikohtu

13.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-13, p 12). Käesoleval juhul pidi ekskavaatori

hooldusega tegelev mõistlik isik aduma, et masina (elektrisüsteemi) ohutust tagava massilüliti

välja lülitamata jätmisega võib kaasneda kahju tekkimine. Selle ette nägemiseks ei pidanud

kostja teadma, et masina elektrijuhtmestikus võib olla probleeme, vaid hoolsuskohustus ja

ohutuse tagamine kuulusid kostja kohustuste hulka, mille rikkumisest tulenev kahju pidi talle

ettenähtav olema. Kostja tehnik on seda sisuliselt kinnitanud, kui on oma seletuskirjas

märkinud, et „kui masin ei lähe tööle, siis lülitatakse ka mass välja“ (I kd, tl 171).

• Hagejal tekkinud kahju suurus ja selle vähendamise alused

87. Kuna maakohus ei tuvastanud kostjapoolset rikkumist, siis ei hinnanud maakohus hagejal

tekkinud kahju suurust. Ringkonnakohus hindab seega järgnevalt hageja kahjunõuet.

88. Hageja on esitanud kahju tõendamiseks ValueExpert OÜ hindamisakti nr 7445 - 2020 (I kd,

tl 54-82). Hindamisaktis on leitud, et masina seisund on „kasutuskõlbmatu“ ning „tulenevalt

remondikalkulatsiooni suurusest ei ole antud masina taastamine majanduslikult otstarbekas“

(I kd, tl 55). Aktile lisatud Ketneri Tehnika OÜ 29.05.2020 pakkumise kohaselt läheks

taastamine maksma 195 386,40 eurot (I kd, tl 72-73). Hindamisakt on koostatud võrdlevate

müügipakkumiste metoodika alusel ning hinnatud on ekskavaatori üldist seisukorda enne kahju

toimumist. Arvesse on võetud ka seda, et müügipakkumistest nimetatud masinad võivad vajada

lisainvesteeringuid ning et hageja masinal oli lisavarustuseks pöördpea, mille väärtus

eraldiseisvana on u 13 000 (millele lisandub käibemaks) (I kd, tl 55). Hindamisaktis leiti

kokkuvõtlikult, et hageja ekskavaatori keskmine turuväärtus enne kahju toimumist oli 85 000

eurot (millele lisandub käibemaks). Ekskavaatori jäänuki orienteeruvaks turuväärtuseks koos

remonti vajava pöördpeaga on leitud olevat 10 000 eurot (I kd, tl 55). 08.01.2021

menetlusdokumendi p-des 44-49 on hageja täiendavalt selgitanud, et tema ekskavaator oli

varem heas seisukorras ning et alates masina Eestisse jõudmisest on kõik masina hooldused

(kolm korda) teostanud kostja ise, kes ei ole kordagi viidanud masina puudustele (I kd, tl 195).

25.05.2021 menetlusdokumendiga esitas hageja täiendavad tõendid kahju suuruse

tõendamiseks, sh kolm uut müügipakkumist. Samuti selgitas hageja uuesti, et hageja

ekskavaatori väärtus oli suurem, kuna sellel oli täiendav lisavarustus (13 000 eurot maksev

pöördpea), mida ValueExpert OÜ hindamisaktis viidatud müügipakkumistes nimetatud

masinatel ei olnud (I kd, tl 195; II kd, tl 75-76, 87-96).

89. Kostja ei pea hageja hindamisakti usaldusväärseks, kuna 2020. aastal oli sarnaste

ekskavaatorite müügipakkumiste käibemaksuta hinnad 66 588 – 73 000 eurot, kuid sellest

hoolimata on hindamisaktis hageja masina kohta järeldatud, et selle turuhind enne põlengut oli

85 000 eurot. Kostja leidis ka, et hageja 2021. a mais täiendavalt esitatud müügipakkumised ei

saa tõendada hageja masina väärtust 2019. a septembris. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole

tõendanud ekskavaatorile lisavarustusena väidetavalt paigaldatud pöördpea väärtust ega selle

mõju ekskavaatori kui terviku väärtusele. Ka ei ole hageja tõendanud, et pöördpea oleks

põlengu tagajärjel saanud selliseid kahjustusi, mille tõttu ei oleks seda võimalik pöördpea

väidetavale väärtusele vastava hinnaga müüa (08.06.2021, II kd, tl 146-147).

90. Ringkonnakohus leiab esiteks, et hagejale kahju tekkimine on tuvastatud, kuna hageja

ekskavaator on tulekahjus muutunud kasutamiskõlbamatuks (vt ValueExpert OÜ hindamisakt,

I kd, tl 55). Sellega seoses selgitab ringkonnakohus esmalt, et käesolevas olukorras kuulub

kohaldamisele VÕS § 132. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud

põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara

väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Seetõttu

2-20-9607

lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise

koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest, kuid hävinud vara puhul tuleb lähtuda

hävinud varaga samaväärse asja soetamise väärtusest, mitte vara väärtusest enne hävimist

(Riigikohtu 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11269, p 12.1 viidetega varasemale

kohtupraktikale; vt ka 08.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034, p 26). Eeltoodust tulenevalt

tuleb hagejal tekkinud kahjuks lugeda hävinud ekskavaatoriga samaväärse ekskavaatori

soetamise väärtus, mitte masina väärtus enne selle hävimist.

91. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja esitatud hindamisaktis on arvutatud masina

turuväärtus enne põlengut (85 000 eurot) ja selle väärtus pärast kahjujuhtumit (10 000 eurot),

mistõttu on hageja nõudnud väärtuse vähenemist ehk 75 000 eurot, võimaldab see hindamisakt

aidata tuvastada ka samaväärse asja soetamiseks mõistlikult tehtavad kulutused, kuna

hindamisakt on koostatud võrdlevate müügipakkumiste metoodika alusel. Lisaks tuleb arvesse

võtta hageja 25.05.2021 menetlusdokumendiga koos esitatud täiendavaid tõendeid kahju

suuruse tõendamiseks, sest VÕS § 132 lg 1 alusel mõistatav hüvitis peab olema nii suur, et

kannatanul oleks kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi. Riigikohus on

rõhutanud, et seetõttu tuleb kohtul kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse

asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu

15.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-16, p 13; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-

15, p 12).

92. ValueExpert OÜ hindamisakti lisaks olevate müügipakkumiste kohaselt oleks hageja

saanud juunis 2020 soetada võrdväärse masina 66 588, 66 900 või 73 000 euro eest, millele

oleks lisandunud pöördpea hind 13 000 eurot, kuna see ei kuulunud nimetatud pakkumiste

puhul masina juurde (I kd, tl 54-82). Seega – kui lisada kõikidele müügipakkumistele pöördpea

hind 13 000 eurot – oleks 2020. aasta juunis umbes samaväärse asja soetamine olnud võimalik

79 588, 79 900 või 86 000 euro eest. 21.05.2021 seisuga müügikuulutustes on hageja

ekskavaatoriga analoogse – koos lisavarustusega – masina müügihinnana küsitud 92 500,

84 646 ja 99 076 eurot (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 87-96). Seega oli aastaga samaväärse

masina soetamishind tõusnud. Kui lähtuda 2021. aasta (kui kohtuotsuse tegemisele lähemal

olevate) pakkumiste keskmisest hinnast, siis oleks umbes samaväärse asja soetamine võimalik

92 074 euro eest (92 500 + 84 646 + 99 076 / 3). Kuna igal juhul tuleks kahju suuruse

määramisel arvestada ka VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb kahjuhüvitisest arvata maha

igasugune kasu, siis tuleks eelnevast summast maha arvata 10 000 eurot, mis on hindamisakti

kohaselt masina väärtus pärast põlengut, ja mille hageja võib saada hävinud masina

realiseerimisest (vrdl Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 17, kus

Riigikohus leidis, et haagise jäänukil oli turuväärtus ja hagejal on võimalik see tasu eest

võõrandada).

93. Kuna aga kohus peab lähtuma hageja nõudest ega või otsuses ületada nõude piire ega teha

otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, sh ei saa kohus hageja kasuks kostjalt välja mõista

midagi rohkem ei kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt, siis ei saa ringkonnakohus arvutada ka

kõrgemat samaväärse asja soetamise hinda ning peab lähtuma hageja nõutud summast

75 000 eurot (TsMS § 439, § 651). Arvestades, et hageja on jõudnud selle summani lahutades

masina väidetavast väärtusest enne kahju tekkimist masina alles jäänud väärtuse (85 000 –

10 000), siis on 75 000 euro suuruse kahjuhüvitise arvutamisel juba arvatud maha kasu, mida

kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Kuna hageja nõutu on igal

juhul väiksem kui eeldatav uue samaväärse asja soetamise hind, siis loeb kohus tõendatuks, et

hagejal ekskavaatori hävimisest tekkinud kahju suurus on 75 000 eurot.

2-20-9607

94. Ringkonnakohus nõustub siiski kostjaga (III kd, tl 108), et asjas kuulub kohaldamisele ka

VÕS § 139. Kuigi kostja leidis, et kahjuhüvitist tuleb VÕS § 139 alusel vähendada nullini, kuna

kahju tekkimine on seotud asjaoludega, mille eest vastutab hageja (elektrijuhtmete isolatsiooni

kahjustused ja ebakorrektsed kinnitused), siis ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine 50 % võrra.

95. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel

või ohu tagajärjel, mille eest vastutab kahjustatud isik, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses,

milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse

lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis

tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda

mõistlikult oodata.

96. Käesoleval juhul VÕS § 139 lg 2 esimene alternatiiv ei kohaldu, kuna hoolsuskohustuse

täitmine – massilüliti väljalülitamine – oli kostja kui töövõtja kohustus (vt käesoleva otsuse p-

d 69-82). Seega ei saa kostja väita, et ta ei pidanudki teadma kahju tekkimise potentsiaalsest

võimalusest (vrdl Riigikohtu 07.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-11524, p 12).

97. See-eest tuleb kahjuhüvitise vähendamise alusena praeguses asjas kõne alla VÕS § 139 lg 1

esimene alternatiiv, s.o kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu,

samuti VÕS § 139 lg 2 teine alternatiiv (kahju tekkimise ohu tõrjumata jätmine). Riigikohus on

selgitanud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu

või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud

süüdi kahju tekkimises (vt Riigikohtu 26.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 16;

11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 16). Selleks, et lugeda kannatanu tegevust

kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel

esinema põhjuslik seos (Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 24, viitega

08.11.2017 otsusele tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 34).

98. Kahjuhüvitise vähendamine viidatud sätete alusel eeldab, et kahju tekkimine oleks osaliselt

põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga. Kohus on käesoleval juhul lugenud

tõendatuks hageja kahjunõude aluseks oleva väite, et masina põleng sai tekkida seetõttu, et

masina elektrijuhtmestik oli kahjustatud ja see viis lühise tekkeni, kuna massilüliti oli sees (vt

käesoleva otsuse p 84-85). Hageja eksperdi Y ütlustega on samas tuvastatud ka see, et kui

elektrijuhtmestik ei oleks olnud kahjustatud, ei oleks masin iseeneslikult süttinud ka massilüliti

seesoleku korral (06.04.2022 istungiprotokolli ajamärked 00:43:14, III kd, tl 42).

99. Käesoleval juhul ei teostanud kostja masina elektrijuhtmestiku kontrolli ega hooldust, seega

oli elektrijuhtmestik hageja kontrolli all. Nagu eespool märgitud, see, et hageja ei pruukinud

teada elektrijuhtmete isolatsiooni kahjustumisest, ei oma Riigikohtu hinnangul VÕS § 139 lg-

te 1 ja 2 kohaldamisel tähtsust. Seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetava kahju hüvitist vähendada,

kuna hagejal oleks elektrijuhtmestiku vigasusest tulenev kahju tekkinud eeldatavalt ka pärast

massilüliti järgmist sisselülitamist (vt ka Y ütlused 06.04.2022 istungi, ajamärge 00:48:18,

III kd, tl 43). Kui massilüliti oleks lülitatud sisse aga mis tahes järgmise tööpäeva alguses, st

olukorras, kus hageja ise või keegi kolmas oleksid olnud masina juures, siis oleks tekkiv kahju

olnud eelduslikult märkimisväärselt väiksem, kuna põlengule oleks saanud kiiresti reageerida.

Eelduslikult oleks saanud vältida ka masina täielikku hävimist.

2-20-9607

100. Kuigi Riigikohus on möönnud, et VÕS § 139 lg 1 alusel on võimalik vähendada

kahjuhüvitist ka nullini, võib seda teha ainult erandlikes olukordades (Riigikohtu 07.03.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-13-11524, p 14, viitega varasematele lahenditele). Käesoleval juhul leiab

ringkonnakohus, et arvestades seda, et ei ole tõendatud, et hageja oleks teadnud

elektrijuhtmestiku kahjustusest ning et kostja rikkus väga olulist hoolsus- ja kaitsekohustust,

kui jättis massilüliti oma töö lõppedes ja masina juurest lahkudes välja lülitamata, on õiglane

vähendada kostja poolt hagejale välja mõistetava hüvitise summat 50% võrra. Ringkonnakohus

rahuldab seega hageja hagi kostja vastu masina põlengust tekkinud kahju nõudes 37 500 euro

ulatuses (75 000 / 2).

1.2 Masina hoolduse eest tasutud summa tagasinõudmine

101. Teiseks nõuab hageja tagasi kostjale masina hoolduse eest makstud 1497,81 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja väitis, et kostja ei teinud 12.09.2019 ekskavaatori hooldustöid

nõuetekohaselt. Hageja väitel jäi kostja tehnikul algselt õhufilter vahetamata, kuna tal ei olnud

seda kaasas ja ta pidi selle Pärnust juurde tooma. Filtrite toomist kinnitas ka kostja tehnik ise

oma seletuskirjas (I kd, tl 170). Seetõttu venisid aga hooldustööd oodatust pikemaks ja hageja

ei saanud neid üle vaadata. Hiljem ei saanud hageja töid üle vaadata seetõttu, et masin oli

põlenud. Kuigi hageja tasus kostja 17.09.2019 arve nr 3425-S summas 1497,81 eurot tervikuna

ära, leiab ta hagis siiski, et tegelikult ei olnud hooldustööd nõuetekohaselt tehtud.

102. Maakohus asus seisukohale, et väide salongifiltrite vahetamata jätmise kohta ei ole

tõendatud, kuna ei ole usutav, et kuigi kostja neil Pärnus järel käis, jättis ta need siiski

paigaldamata.

103. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale. Hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis mingid hooldustööd tegemata.

Asjaolu, et kostjale on ette heidetav massilüliti välja lülitamata jätmine ja sellega põhjuslikus

seoses olev kahju, mida ringkonnakohus lahkas oma otsuse eelmises alap-s 1.1, ei tähenda, et

hageja ei pidanud tasuma kostjale hooldustööde arvet. Kuigi hageja ei saanud kostja teostatud

töödest kasu, siis kui need olid nõuetekohaselt tehtud – ja hageja ei ole tõendanud vastupidist –

kuulus kostja esitatud hooldustööde arve hageja poolt tasumisele. Makstu tagasinõudmiseks

alus puudub, kuna kostja ei ole alusetult rikastunud (VÕS § 1027).

104. Hageja nõue summas 1497,81 eurot jääb rahuldamata.

1.3 Kohtueelse õigusabi kulu

105. Hageja nõudis hagiavalduses ka kohtueelse menetluse õigusabikuludest tulenevat kahju

kokku 1768,04 eurot. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks kuus Advokaadibüroo Premium

OÜ arvet ja nende eest tasumist tõendavad maksekorraldused (I kd, tl 83-94). Kostja vaidles

hageja nõudele vastu, leides, et see on nõuetekohaselt tõendamata, kuna arvetele märgitust ei

selgu, millal ja millega seoses õigusabi osutati (I kd, tl 165-166). Kuna hagi jäi tervikuna

rahuldamata, siis maakohus seda nõuet ei hinnanud.

106. Ringkonnakohus nõustub, et otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on

käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud (vt nt Riigikohtu

24.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13432, p 24, 14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14).

Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb põhjendatuks lugeda ka

kohtumenetluse vältimiseks kohtueelselt kantud kulud. Kohus peab selleks hindama kulude

põhjendatust ja tõendatust.

2-20-9607

107. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule perioodil 01.10.2019 – 25.03.2020 esitatud

kuus Advokaadibüroo Premium OÜ arvet. Kõikidel arvetel on märgitud teenuse kirjeldusena

„õigusteenus“ ning arvetelt nähtub tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on arvete

kohaselt õigusabi osutatud 13,6 tunni eest kokku summas 1768,04 eurot (ilma käibemaksuta).

Kuigi arvetel ei ole täpsustatud, millega seoses ja millist teenust advokaadibüroo hagejale

osutas, siis on hageja esitanud kohtule sama advokaadibüroo kohtueelselt koostatud

dokumendid. Hageja esitas hagi lisana Advokaadibüroo Premium OÜ koostatud 20.09.2019

nõude AS-ile Swecon kahju hüvitamiseks (I kd, tl 15-17) ja 02.03.2020 sama advokaadibüroo

poolt kostjale esitatud korduva nõude kahju hüvitamiseks (I kd, tl 38-40). Samuti esitas hageja

kohtule kõnealuse advokaadibüroo vandeadvokaadi Kaarel Kaisi 18.09.2019 – 23.03.2020 e-

kirjavahetuse, mida on peetud hageja seadusliku esindajaga, kostja esindajatega, samuti Lettore

OÜ eksperdi Y-ga. Lettore OÜ ekspertiisiakt valmis 20.02.2020 ning hageja tugines sellele oma

02.03.2020 kordusnõude kostjale esitamisel (I kd, tl 25-40). Niisiis vahendas Advokaadibüroo

Premium OÜ advokaat suhtlust tulevase kostjaga, samuti tegeles ekspertiisi tellimisega

kohteelse menetluse ajal, sooviga lahendada vaidlus ilma kohtuta.

108. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud õigusabiteenuse toimingute osutamine 13,6 tunni ja

kokku 1768,04 euro eest oli mõistliku suurusega ja vajalik kulu, sest hageja püüdis asja

lahendada kohtuväliselt. Ringkonnakohus leiab, et see nõue tuleb rahuldada tervikuna, kuna

kostja keeldus kohtueelses menetluses hageja nõude rahuldamisest täielikult ega teinud ühtegi

omapoolset ettepanekut asja kokkuleppel lahendamiseks ei esmase nõude ega pärast Lettore

OÜ ekspertiisiakti valmimist esitatud kordusnõude saamisel (I kd, tl 19, tl 50-51).

109. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja hagi kokku 39 268,04 euro ulatuses

(37 500 +1768,04). Hagi jääb rahuldamata 38 997,81 (37 500 +1497,81) euro nõudes.

1.4 Viivised

110. Hageja nõudis hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid

põhinõudelt (75 000 eurot) summas 4545,12 eurot. Hageja arvestas põhinõudelt viivist alates

01.10.2019 kuni 03.07.2020. Hageja põhjendas arvutust sellega, et ta esitas kostjale kohtuvälise

kahjunõude 20.09.2019, kuid 27.11.2019 keeldus kostja alusetult kahju hüvitamisest. Edasi

nõudis hageja viivist kogu kahjunõudelt alates hagi esitamisest 03.07.2020 TsMS § 367 alusel

kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

111. Maakohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu jäid rahuldamata ka viivisenõuded.

Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

112. Kuna hagi kuulub põhinõude (hageja pidas põhinõudeks 75 000 eurot ehk masina väärtuse

vähenemist) osas rahuldamisele 37 500 euro ulatuses, siis sellelt summalt kuulub kuni hagi

esitamiseni (01.10.2019 – 03.07.2020) väljamõistmisele viivis 2272,56 eurot.

113. Kogu kahjunõue kuulub rahuldamisele 39 268,04 euro ulatuses. Kuna hageja nõudis edasi

viivist kogu kahjunõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni, siis peab kostja

tasuma hagejale summalt 39 268,04 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist

alates 03.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

II Kostja vastuapellatsioonkaebus. Menetluskulude jaotus maakohtus

2-20-9607

114. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulud

suuruses 11 499,09 eurot ja mõistis need hagejalt välja. Kostja vaidlustas oma

vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude suuruse kindlaksmääramise.

115. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab hagi ligikaudu 50 % ulatuses,

siis muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ja jätab kummagi poole maakohtus kantud

menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 173 lg 3 esimene lause, § 163 lg 1).

116. Tulenevalt sellest, et kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub alus

maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning kostja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

117. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning selle tulemusel rahuldatakse hageja

hagi osaliselt (ligikaudu poole ulatuses), jäävad ka poolte apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud nende endi kanda.

118. Eeltoodust

tulenevalt

puudub

vajadus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt