3-22-1492/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1492

Haldusasi

HeroDEV OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 10.06.2022

otsuse nr 6-1/105-1 tühistamiseks ja kohustamiseks tegema

majandustegevuse registrisse sissekanne selle kohta, et

kaebajal on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste

osutamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – HeroDEV OÜ, volitatud esindaja advokaat Tõnis

Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja KK

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HeroDEV OÜ-le väljastati 01.03.2021 Rahapesu Andmebüroo (RAB) poolt tegevusluba

nr FVT000467 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.

2. HeroDEV OÜ esitas 14.04.2021 tegevusloa muutmise taotluse seoses uue juhtorgani liikmete

määramisega. Äriühing soovis uueks juhatuse liikmeks X asemel määrata Y. Lisaks sooviti

uueks juhatuse liikmeks, osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks määrata F.

2(13)

3. RAB teavitas HeroDEV OÜ-d 25.08.2021, et on tuvastanud Yil korrektse ärialase maine

puudumise valeandmete esitamise tõttu ja kavatseb tegevusloa muutmisest keelduda (vt

kaebuse lisa 2).

4. HeroDEV OÜ esitas 25.08.2021 uue tegevusloa muutmise taotluse, milles teatas, et uueks

juhatuse liikmeks soovitakse määrata G.

5. RAB teavitas 19.10.2021, et kavatseb keelduda tegevusloa muutmisest ning tunnistada

ettevõtja tegevusloa kehtetuks, sest Gil puudub korrektne ärialane maine valeandmete esitamise

tõttu.

6. HeroDEV OÜ esitas 19.10.2021 uue tegevusloa muutmise taotluse, milles teatas, et määrab

uueks juhatuse liikmeks He.

7. RAB teatas 20.10.2021, et uue juhatuse liikme määramine ei muuda asjaolu, et ettevõte on

esitanud valeandmeid ja HeroDEV OÜ-lt oodatakse arvamust ja vastuväiteid. Äriühing esitas

20.10.2021 oma seisukohad.

8. RAB tegi 10.06.2022 otsuse nr 6-1/105-1, millega keeldus tegevusloa nr FVT000467

muutmisest ning tunnistas nimetatud tegevusloa ja sellega seotud majandustegevuse registri

andmed kehtetuks.

9. HeroDEV OÜ esitas 11.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 10.06.2022 otsuse

nr 6-1/105-1 tühistamiseks ja RAB kohustamiseks tegema majandustegevuse registrisse

sissekanne selle kohta, et tal on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. Koos

kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus.

Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti HeroDEV OÜ esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määrusega jäeti

HeroDEV OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata. Tallinna Halduskohus võttis 11.10.2022 määrusega kaebuse

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud.

Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 08.02.2023) on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

G

vastas küsimusele,

mis

puudutas

tema

varasemat

võimalikku

seotust

kriminaalmenetlustega, et viidatud seosed puuduvad. Gile on 2008. ja 2015. a-l esitatud

kahtlustused kriminaalmenetlustes, kuid kumbki kahtlustus ei päädinud süüdimõistva

otsusega.

Vastustaja käsitlus sellest, kuidas erasektori ettevõtjal on olemas võimalik tuvastada 7 või 14

aastat tagasi olnud kahtlustuse fakt, on ebaõige. Kahtlustuse olemasolu ei kajastata

karistusregistris. Karistusregistri väljavõttest ei nähtu ka kustutatud karistused. Kaebajal on

võimalik saada karistusregistri väljavõtte näol teavet üksnes kehtivate karistuste osas.

Vastustaja poolt nimetatud teavet ei ole võimalik saada ka eelmistelt tööandjatelt või nende

poolt esitatud iseloomustustest. Kaebaja on andmete kogumisel seotud riiklikest registritest ja

avalikest andmebaasidest nähtava ning juhatuse liikme või kandidaadi poolt avaldatava

teabega. 7 või 14 aastat tagasi aset leidnud kahtlustusi või kustutatud karistusandmeid nende

andmebaaside põhjal tuvastada ei ole võimalik. Ühtlasi on meelevaldne vastustaja käsitlust

sellest, et kui vastustaja tunnistab ühe juhatuse liikme mittevastavaks, siis tuleb kaebajal pidada

mittevastavaks ka järgnevaid juhatuse liikmeid ja/või nende kandidaate ning rakendada

3(13)

täiendavaid hoolsusmeetmeid. Kaebaja jaoks kättesaamatute andmete kontrollimine on

vastustaja RahaPTS § 611 lg 3 p-st 3 tulenev kohustus. Vastustaja kohustuse täitmine ei saa

tuua kaasa kaebaja kohustuse rikkumist, mida kaebajal ei ole ja mille täitmine on võimatu.

Kontrolli läbiviimise hetkel kehtinud RahaPTS-i redaktsiooni kohaselt „Korrektse ärialase

maine olemasolu välistavateks või kahtluse alla seadvateks asjaoludeks on kehtivate väärteo-

ja kriminaalkaristuste olemasolu, samuti finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende

andmisest keeldumine samal perioodi, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste

sanktsioonide olemasolu.“ (SE 8 teise lugemise muudatusettepanekud, lk 5). Kaebaja juhatuse

liikmetel ja/või juhatuse liikme kandidaatidel kehtetute karistuste ja/või 7 või 14 aastat tagasi

aset leidnud kahtlustuse olemasolu ei saa tuua kaasa korrektse ärialase maine osas

mittevastavust. Kaebaja ega kaebaja juhatuse liige/juhatuse liikme kandidaat ei pidanud

eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on vastustaja jaoks oluline informatsioon

ja kaebajal on sellise informatsiooni välja selgitamise kohustus.

2) Ebaõige on vastustaja arusaam, millist mõju avaldab RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 tulenev kaebaja

kui juriidilise isiku suhtes rakenduv korrektse ärialase maine nõue. Korrektset ärialast mainet

kahjustavaks asjaoluks on kehtivate väärteo- ja kriminaalkaristuste olemasolu, finantssektori

tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodil, samuti isiku vastu

suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu. Neid asjaolusid ei heideta ette kaebajale kui

juriidilisele isikule. Vastustaja on vääralt kohaldanud TsÜS § 31 lg-t 5. Kui vastustaja esitab

Gile korrektse ja laitmatu ärialase maine küsimustiku ja kontrollib tema vastavust RahaPTS §

72 lg 1 p-st 11 ning § 17 lg-st 5 tulenevatele nõutele, on tegu isiku spetsiifilise kontrolliga, mida

ei saa laiendada kaebajale kui juriidilisele isikule. G ei täitnud esindusfunktsiooni TsÜS § 31

lg 5 mõistes.

Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et vastustajal on kaebaja juhatuse liikme vastavuskontrolli

läbiviimisel menetluslik suhe üksnes kaebajaga, mitte tema juhtorgani liikmega. RahaPTS

§-st 73 tuleneb juhatuse liikme muutmisest kavatsuse teate esitamise kohustus. RahaPTS § 17

lg-st 5 tuleneb juhtorgani liikme sobivuse kooskõlastamise kohustus. See tähendab, et paljudel

juhtudel viiakse juhtorgani liikme vastavuskontrolli läbi ilma, et menetlussubjekt oleks üldse

juhatuse liige, vaid on alles juhatuse liikme kandidaat. Kooskõlastamisele esitatud juhatuse

liikme kandidaat ei pruugi täita juhatuse liikme esindusfunktsiooni. Vastustaja loogika kohaselt

olukorras, kus juhatuse liikme või kontaktisiku kandidaadi suhtes viiakse läbi kooskõlastusega

seonduvat individuaalset vastavuskontrolli, ei teki juhatuse liikmest kontaktisiku kandidaadil

seoses tema vastavusega seonduva haldusmenetluse läbiviimisel individuaalseid HMS-st

tulenevaid menetlussubjekti õiguseid, vaid need õigused on menetlustoimingu suhtes

kolmandast isikust juriidilisel isikul. Sellisel käsitlusel põhinev halduspraktika oleks PS-st

tulenevate põhiõiguste riive kontekstis absurdne. Seda enam, et vastavuskontrolli läbiviimisel

teostatavate intervjuude aset leidmisel tutvustatakse menetlussubjektiks olevale füüsilisele

isikule tema HMS-st tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Tallinna Halduskohus on 27.09.2022

teinud haldusasjas nr 3-21-2829 otsuse, millega tunnistas vastustaja otsuse õigusvastaseks osas,

milles vastustaja tuvastas juhatuse liikmel (füüsiline isik) korrektse ärialase maine puudumise.

Kaebeõiguse olemasolu on kinnitus sellest, et juhatuse liikmelt ja/või juhatuse liikme

kandidaadil tekib vastavuskontrolli läbiviimisel individuaalne vastustajaga individuaalne

õigussuhe. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vastustaja poolt juhatuse liikme osas tehtud otsus

mõjutab esmajärgus just juhatuse liiget ja/või juhatuse liikme kandidaati, mitte loamenetluses

osalevat juriidilist isikut. Juhatuse liikme mittevastavuse tuvastamisega kaotab füüsiline isik

enda korrektse ja/või laitmatu ärialase maine, kuid juriidilisele isikule võimaldatakse uue

juhatuse liikme määramist.

4(13)

3) Vastustaja ülesanne on teha juhtorgani liikmete nimetamisel oluliselt ulatuslikumat kontrolli,

kui seda on võimalik teha eraõiguslikul juriidilisel isikul. Haldusaktis ei ole tuvastatud ühtegi

seadusele mittevastavust. Kaebaja esitas vastustajale juhatuse liikmete karistusregistri

väljavõtted. Kahtlustuse kohta ei jäeta karistusregistrisse kolmandatele isikutele nähtavaid

sissekandeid. Isegi kui G oleks kahtlustuste tulemusena süüdi mõistetud, poleks kaebaja

pruukinud sellest teada. Kõnealused süüteoepisoodid leidsid aset ca 14 ja 7 aastat tagasi. Need

karistused oleksid arhiveeritud vastavalt 11 ja 4 aastat tagasi. Kaebajale ei saa ette heita

hoolsuskohustuse täitmata jätmist.

Kaebaja ei muutnud enda juhatuse liiget äriregistris, vaid esitas majandustegevuse registri

(MTR) vahendusel uue kandidaadi kooskõlastamiseks (RahaPTS § 17 lg 5 viimane lause).

Kaebaja eesmärk oli kokku hoida nii enda kui ka vastustaja aega. Kaebaja usaldas vastustajat

küsimuses, mis puudutas kahtlustuste olemasolu. Seega ei olnud kaebajal põhjust hakata esitama

selgitusi ja alles siis otsima uut juhatuse liige. See ei viita kaebaja pahatahtlikkusele. Kaebaja ei

tea, millise kolmanda ettevõtte osas He kohta teave kaebaja e-posti aadressile edastati. Kui e-

kiri adresseeriti kellelegi teisele, ei saanud teave kaebajani jõuda. G ei esitanud ebaõigeid

andmeid teadlikult. Küsimusi kogumis lugedes ei ole võimatu, et ka küsimuse nr 3 puhul peab

selle lugeja silmas küsimuses nr 2 viidatud 3-aastast tagasiulatuvat perioodi. Kahtlustus ei

tähenda süüdimõistvat otsust ning arvestamata on jäetud kahtlustuse ajaline määratlus.

4) RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 ning RahaPTS § 17 lg-st 5 tuleneva korrektse ja laitmatu ärialase

maine kontroll on individuaalne. See maine tuvastatakse iga loamenetluse puhul asjaolude

kogumi pinnalt. Kui vastustaja eesmärk on takistada turule sisenemist isikutel, kes esitavad

vastustajale teadvalt ebaõigeid andmeid, on eesmärk saavutatud. Gil ei ole võimalik olla edaspidi

kaebaja juhatuse liige. Kui kaebaja kehtiv tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ja

temalt võetakse võimalus majandustegevuse läbiviimiseks, pole see proportsionaalne. Kaebajal

lubati virtuaalvääringu teenuste osutamist jätkata ligi 8 kuud enne tegevusloa kehtetuks

tunnistamist.

5) Vastustaja tuginemine avaliku huvi kaitsele on abstraktne ega ole seostatav kaebajaga.

Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi tegelikku rikkumist kaebaja poolt. Samuti ei ole vastustaja

esitanud etteheiteid kaebaja teisele juhatuse liikmele. Puudub mis tahes objektiivne alus

väitmaks, et kaebaja kujutab endast ohtu Eesti rahandussüsteemile, olukorras, kus ohu

eelduseks on teabe hankimine, mille hankimine on kaebaja jaoks võimatu, mille hankimist

kehtinud RahaPTS-i redaktsioon ei nõudnud ja mille hindamist kehtinud RahaPTS-i

redaktsioon ei võimaldanud. Vastustaja etteheidete aluseks oleva informatsiooni asjasse

puutumatust möönab ka vastustaja ise, märkides, et kui 7 ja 14 aastat tagasi kahtlustused oleksid

küsimustike vastustes välja toodud, poleks kaebaja tegevusluba tõenäoliselt kehtetuks

tunnistatud (vt 11.07.2022 kaebuse lisa 9, lk 4). See tähendab, et tegelikkuses vastab kaebaja

seadusest tulenevatele nõuetele ja tegelikkuses vastavasid ka kaebaja juhatuse liikme

kandidaadid seadusest tulenevatele nõuetele ning väidetav mittevastavus tekkis informatsiooni

esitamata jätmisest, mis ei olnud loamenetluse kontrollieseme kontekstis oluline.

RAB ei käsitanud otsuse mõju kaebaja õiguste riivele ega selgitanud välja kaebaja

majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Puuduvad viited sellele, et kaebaja juhatuse liige

või juhatuse liikme kandidaat on olnud Y. Ühtlasi on jäetud kajastamata osa

menetlustoiminguid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 2 sätestab

vastustajale kohustuse määrata puuduste olemasolul kaebajale tähtaeg nende kõrvaldamiseks.

RahaPTS § 75 lg 1 ei näe ette vastustajale õigust tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks.

6) Käesoleva asjaga sisuliselt identses vaidluses on Tallinna Halduskohus 27.09.2022 otsuses

asjas nr 3-21-2829 tuvastanud vastustaja haldusakti õigusvastasuse. Analoogselt viidatud

5(13)

kohtulahendis toodule ei pidanud ka kaebaja ega tema juhatuse liikmed/kandidaadid samadele

küsimustele vastates teadma, et vastustaja peab nende all silmas informatsiooni määratlemata

ajaperioodi kohta, mille esitamist kehtiv õigus ei eeldanud. Puudus alus eeldamaks, et vastustaja

soovib teada 7 või 14 aastat tagasi aset leidnud kahtlustuste kohta, kui need andmed ei olnud

kehtiva õiguse kohaselt olulised ja mille asjasse puutumatust möönab ka vastustaja ise

vaidlustatud haldusakti põhistustes. Sellest tulenevalt puudus kaebajal ka igasugune tahtlus

teadlikult ebaõigete andmete esitamiseks.

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 14.02.2023) ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

1) TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks

(vt ka RKTKo nr 2-14-58411, p 16.2). RahaPTS 8. peatüki kohaselt on tegevusloa menetluse

subjektiks ettevõtja (§ 70). Seega on RahaPTS kohaselt tegevusloa menetluslik suhe RAB-i ja

ettevõtja vahel. Subjektiivsed õigused ja kohustused on tegevusloa muutmise taotlejal. Loa

taotlejaks oli osaühing ning tema otsustada on, keda määrata enda juhatuse liikmeks. RAB-il ei

teki tegevusloa taotluste menetlemisel eraldi suhet juhatuse liikmega, vaid üksnes loa taotlejaga

ning kõik toimingud, mida teeb juhatuse liige, kellel on sisesuhe taotlejaga, loetakse välissuhtes

just nimelt taotleja toiminguks. Seega täidab ka loamenetluses kaebaja poolt määratud juhatuse

liige esindusfunktsiooni. Seega ei saa pidada juhatuse liikmete ja/või kontaktisikute kontrolli

pidada spetsiifiliseks kontrolliks ja väita, et sellega tekib RAB-il eraldi suhe taotleja poolt

määratud juhatuse liikme/kontaktisiku vahel. RAB-il ei oleks vajadust kontrollida kaebaja poolt

määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa menetlusest. Samuti ei teki RAB-il ja juhatuse

liikmete/kontaktisiku vahel eraldiseisvat suhet, vaid suheldes juhatuse liikmetega, suhtleb RAB

just nimelt tegevusloa taotlejaga. Seejuures on RAB mitmel korral andnud võimaluse kaebajal

välja vahetada taotleja enda poolt määratud juhatuse liikmeid, kuid iga kord on määratud isikud,

kes esitavad ebaõigeid andmeid. Ettevõtte kohustuseks on tagada seaduses sätestatud nõuetele

vastavus tegevusloa taotluse või tegevusloa muutmise taotluse esitamise hetkel. Vastustaja

hindab esitatud taotlust ja andmeid just ettevõtja enda poolt esitatud andmete pinnalt.

Kui RAB tuvastab, et juhatuse liige ei vasta RahaPTS nõuetele ja seetõttu ei ole RAB-il

võimalik tegevusloa muutmistaotlust aktsepteerida, siis puudutab see loa taotleja, mitte

juhatuse liikme subjektiivseid õigusi, kuna nendega lepingute sõlmimine või ülesütlemine

toimub tegevusloa muutmist taotleva äriühingu poolt, mitte RAB-i poolt. Seega RAB-il puudub

otsene õiguslik suhe tegevusloa taotlejate juhatuse liikme(te)ga. Eeltoodust tulenevalt vastutab

HeroDev OÜ tema poolt määratud juhatuse liikmete poolt esitatud ebaõigete andmete eest.

2) Kaebaja vahetas välja ühe menetluse kestel kolm juhatuse liiget, kes ei vastanud RahaPTS

sätestatud nõuetele. Seega ei tekita selline kaebaja käitumine usaldusväärsust, kui ta ei ole

võimeline leidma ettevõttesse isikud, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Äriühing

võib paluda juhatuse liikmeks kandideerival isikul esitada näiteks karistusregistri väljavõtte.

Kui isik keeldub, siis sellisel juhul tekitaks see kahtlust ning kaebajal oleks võimalik jätta

selline isik juhatuse liikmeks määramata. Samuti on võimalik paluda anda eelmiste tööandjate

kontakte, kellega suhelda ja küsida iseloomustust. Kui juba ühe isiku osas RAB leidis, et ta ei

osutunud sobivaks, oleks see eelduslikult pidanud vähemasti edasiselt suunama ettevõtet täitma

oma hoolsuskohustust põhjalikumalt. Kolmel korral määrati juhatuse liikmeteks aga isikud,

kellel puudub korrektne ja laitmatu ärialane maine, mis ei tekita RAB-il ka äriühingu suhtes

usaldusväärsusest. Ettevõtte kohustuseks on veenduda uute juhatuse liikmete või kontaktisikute

määramisel ka selles, et isikud seaduses sätestatud nõuetele vastaksid. RAB-i poolt läbiviidav

tegevusloa muutmise menetlus ei ole nn igaks juhuks menetlus, mis võimaldaks ettevõtjal

veenduda, kas tema juhatuse liikmed on RahaPTS mõistes sobivad isikud või mitte. Ettevõtja

peab juba ise taotlust esitades olema veendunud seaduses sätestatud nõuetele vastavuses ning

6(13)

kui RAB tuvastab läbiviidava menetluse käigus nõuetele mittevastavuse peab RAB tegevusloa

muutmise taotluse jätma rahuldamata.

Tuleb arvestada, et kaebaja esitas tegevusloa muutmistaotluse virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks, mis on kõrgendatud hoolsusnõuetega valdkond. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk,

mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade

süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad

osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda

mõjusfääris, ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist,

mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui

teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse

pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele ning kelle juhatuse liikmed esitavad järgemööda haldusorganile ebaõigeid andmeid,

et ennast nõuetele vastavana esitleda, ei oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide

maandamine. Selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemi läbipaistvusele ja

usaldusväärsusele, sealhulgas tuleb arvestada, et teenust pakutakse muu hulgas ka tarbijatele,

kelle õiguste kaitseks on riik ette näinud rangemad põhimõtted ja nõuded, mida tuleb ka

vastavas sektoris järgida. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on

vastavuses riigis kehtestatud seaduslike nõuetega, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi

rahastamise riske ja nende avaldumist praktikas ning hoitakse ära eeltoodud kuritegudega

seonduvaid kuritegusid. Seega on ettevõtja kohustuseks veenduda uue juhatuse liikme või

kontaktisiku määramisel tema sobivuses seaduses sätestatud nõuetele.

3) Vastustajal peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus kogutud info põhjal tekkima

veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma RahaPTS sätestatud nõudeid

ning tingimusi järgides. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt määratud kõik kolm juhatuse

liiget vastasid eitavalt RAB-i ärialase maine küsimustiku küsimusele: „Kas Teid on seostatud

kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav, ülekuulatav või viibinud vahi all) või

on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku §-des 202-2052 sätestatuga või

sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun täpsustage“. Vastustajal tekkis põhjendatud

kahtlus kaebaja kui ettevõtte usaldusväärsuses, kui ühe menetluse kestel määrab ettevõtja

kolmel korral juhatuse liikmeks, isikud, kellel puudub korrektne ja laitmatu maine. Seega on

küsitavusi ettevõtte enda maines, kust kaebaja leidis kolmel korral juhatuse liikmeks isikuid,

kes on nii või teisiti olnud seotud kriminaalmenetlusega ning esitanud RAB-ile valeandmeid.

Ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest suhtes RAB-iga vastutab ettevõtja ning oma

hoolsuskohustuse raames on ettevõtja kohustuseks kontrollida kõigi tema nimel esitatavate

andmete õigsust. Eluliselt ei ole usutav, et korrektse ärialase mainega ettevõtte juhatuse

liikmeks kandideerivad ja osutuvad valituks kolmel erineval korral isikud, kes esitavad

valeandmeid, püüdes oma varasemaid seoseid kriminaalmenetlustega varjata. Pigem on

eluliselt usutav olukord, et juhatuse liikmeteks reeglina määratakse isikud, kes on nii või teisiti

äriühinguga seotud. Kaebaja ei ole kordagi tuginenud asjaolule, et tema poolt juhatuse liikmeks

määratud isikud oleksid talle varasemalt teadmata ning kandideerinud avaliku töökuulutuse

peale juhatuse liikmeks.

Väljastades tegevusluba ettevõttele, kelle võtmepersonal ei vasta tegelikkuses seadusega

sätestatud kontrollieseme asjaoludele ja esitab haldusasutusele valeandmeid, et näidata ennast

ja ettevõtet kui seaduse nõuetega kooskõlas olevat, oleks ohus Eesti finantssektori läbipaistvus.

Samuti ei oleks tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest ettevõtte

ja juhatuse liikme senine käitumine ei anna alust arvata, et teisi RahaPTS-st tulenevaid

7(13)

kohustusi täidetakse korrektselt ja ausalt. Tuleb arvestada ka asjaolu, et ettevõte taotleb

tegevusloa muutmist valdkonnas, kus hoiustatakse ning vahendatakse tarbijate varasid.

4) Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks teinud mingeidki pingutusi, et kontrollida isikute tausta,

näiteks oleks palunud esitada karistusregistri väljavõtet, viinud läbi omapoolseid vestlusi

tuvastamaks isiku sobivust või võtnud ühendust isikute eelmiste tööandjatega vms. Pigem

kaebaja tegevus ja esitatud selgitused kinnitavad temapoolset hooletust ning lootust, et iga uue

isiku määramisel RAB midagi negatiivset välja selgitada ei suuda. Samuti ei tekita

usaldusväärsust asjaolu, et ettevõte pärast valeandmete esitamise fakti tuvastamist RAB-i poolt

võttis tegevusloa muutmise taotluse tagasi (19.10.2021) ning muutis isikuid, kuid ei

informeerinud sellest RAB-i. Täiendavad selgitused edastas ettevõte alles 20.10.2021, kui RAB

edastas ettevõtjale e-kirja, et selline tegutsemisviis ei muuda fakti, et ettevõte on esitanud

valeandmeid ning RAB ootab ettevõtja arvamusi ja vastuväiteid. Olukorras, kus kaebaja

esialgne tegutsemine pärast valeandmete esitamise kahtlusest teavitamist viitas sellele, et isikul

on ilmselgelt midagi varjata, ei tundu usutavad tagantjärgi esitatud põhjendused, et valeandmete

esitamine ei olnud teadlik ja ettevõtjal ei ole võimalik uurida põhjalikult isikute tausta.

Ettevõtja, kes enda hinnangul on teinud kõik endast oleneva, oleks eelduslikult esimese asjana

võtnud ühendust RAB-iga, et tekkinud olukorda selgitada ning edasise menetlusega seonduvat

uurida. Vaikimisi tegevusloa muutmise taotluse tagasivõtmine viitab sellele, et ettevõtja võis

olla teadlik varjatavatest asjaoludest ning taotluse tagasivõtmise eesmärgiks oli enda jaoks

edasisi negatiivseid tagajärgi vältida.

Alates 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS-is on lisandunud § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt

lisaks MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud

tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on

esitatud RAB-ile valeandmeid. Seega on seadusandja mõte ja tahe olnud üheselt hoida eemale

virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnast isikud, kes esitavad valeinformatsiooni. RAB

on õigesti hinnanud ettevõtte ärialast mainet ja jõudnud järeldusele, et ettevõttel, kes on kolmel

korral ühe menetluse kestel määranud kolm erinevat isikut juhatuse liikmeks, kes kõik on

esitanud menetluse kestel ebaõigeid andmeid, ei oma korrektset ärialast mainet. RAB-i

tuvastatud asjaolud ja põhjendused ei ole otsitud ega pahatahtlikud, vaid nende tuvastatud

asjaolude ja kahtlusteni ettevõtja usaldusvääruse osas on RAB jõudnud seoses ettevõtja enda

poolse tegevusega tegevusloa muutmise menetluse kestel.

5) Küsimustiku küsimust nr 3 ei ole võimalik tõlgendada ajaperioodiliselt kitsendavalt, sest nii

küsimuses 2 ja 4 on täpsustused toodud sulgudes, ehk ajaperioodile on eraldi juhitud

tähelepanu. Küsimuse nr 3 puhul täpsustust ei ole, mistõttu ei ole võimalik eeldada, et ka see

küsimus käib mingi konkreetse ajaperioodi kohta. Küsimus nr 2 käsitleb lähiminevikku ning

küsimus nr 4 olevikku, seega, kuidas sellisel juhul saab eeldada, et ka küsimus nr 3 käsitleb

üksnes lähiminevikku. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited küsimuste tõlgendamise osas

otsitud. RAB-i küsimustiku küsimus nr 3 on üheselt mõistetav.

6) Kui isikul puudub korrektne ärialane maine, siis ei ole võimalik RAB-il tegevusloa

muutmistaotlust rahuldada. Seadusandja ei ole selles osas RAB-ile andnud kaalutlusõigust, kui

RAB tuvastab, et isikul puudub korrektne ärialane maine. Korrektne ärialane maine on üks

tegevusloa andmise kohustuslikest kontrollieseme asjaoludest. Antud juhul on valeandmete

esitamine haldusmenetluses ka tõendatud ning RAB on selgitanud, et juhatuse liikme poolt

valeandmete esitamise eest vastutab juriidiline isik suhtes vastustajaga. MSÜS § 37 lg 1 p 1 ei

anna kaalutlusõigust RAB-ile. Eeltoodule viitab ka 15.03.2022 kehtima hakanud § 75 lg 1 p 7,

mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lõikes 1

nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema

volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. Kui vastustaja tuvastab kontrollieseme asjaoludele

8(13)

mittevastavuse on ta kohustatud tegevusloa muutmise taotlusest keelduma või tegevusloa

väljaandmisest keelduma. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et ettevõtjal on õigus või

võimalus katsetada ja proovida isikute sobivust enda ettevõttes tegutsema läbi vastustajapoolse

kontrolli. Ettevõtja ise peaks väga hoolikalt valima isikuid, keda ta oma ettevõtte juhtorgani

liikmetena näeb. Kui ta selles osas piisavalt oma hoolsust üles ei näita, tekitab see põhjendatult

kahtlusi ka selles, et kuidas ta asub täitma oma muid RahaPTS sätestatud kohustusi.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris kehtivad kõrgendatud nõuded tulevad

avalikust huvist, et tagada majandussektori läbipaistvus ja usaldusväärsus. Vaid seeläbi

tagatakse tarbijate õigused ja ka ettevõtjate ausa konkurentsi põhimõtted. Iga isik, kes soovib

asuda vastavas valdkonnas teenust pakkuma, peab arvestama talle kohalduvate nõuetega.

Tegemist on oluliselt kaalukama avaliku huvi objektiga kui üksikisiku õigus teostada

ettevõtlusvabadust. Kaebaja enda võimuses oli viia ennast kontrollieseme asjaoludega

vastavusse ning seeläbi ka jätkata teenuse pakkumisega. Hoolimata mitmetest võimalustest, ta

seda teha ei suutnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Kaebajale väljastati virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks tegevusluba 01.03.2021 ning

kaebaja soovis tegevusluba muuta seoses uute juhtorgani liikmete (Y ja F) määramisega

14.04.2021. Kui RAB tuvastas 25.08.2021 Yil korrektse ärialase maine puudumise, võttis

kaebaja samal päeval tegevusloa muutmise taotluse tagasi ja esitas koheselt uue taotluse, milles

märkis uueks juhatuse liikmeks Gi. Kui RAB tuvastas ka Gil korrektse ärialase maine

puudumise ning teavitas 19.10.2021 kaebajat kavatsusest keelduda tegevusloa muutmisest

(küsides eelnevalt kaebaja arvamust ja vastuväiteid), võttis kaebaja taaskord samal päeval

tegevusloa muutmise taotluse tagasi ja esitas koheselt uue taotluse, kus oli uueks juhatuse

liikmeks määratud H. RAB nõudmisel esitas kaebaja 20.10.2021 oma seisukohad seoses Gi

kohta valeandmete esitamisega.

Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole eraldi käsitletud seda, et kaebaja soovis uueks juhatuse

liikmeks määrata ka Yit ja RAB tuvastas tal korrektse ärialase maine puudumise, nähtub

eelviidatud asjaolu kaebuse lisadest. Kuna eeltoodu üle vaidlust ei ole ning vaidlustatud otsuse

tegemine polnud tingitud Yil korrektse ärialase maine puudumisest, ei mõjuta RAB otsuses

Yile viitamata jätmine otsuse sisu.

14. Kaebaja vaidlustab RAB otsust, millega keelduti kaebajale virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks väljastatud tegevusloa nr FVT000467 muutmisest ja tunnistati vastav tegevusluba

kehtetuks põhjusel, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme

asjaolule. RAB tuvastas, et kaebaja esitas tegevusloa muutmise taotluse menetluse käigus Gi

kohta valeandmeid, mistõttu ei ole täidetud korrektse ärialase ja laitmatu maine nõue. Maine

puudumist süvendavad vastustaja hinnangul need juhatuse liikme teod, mille kohta kaebaja

vastustajale andmeid ei esitanud. Lisaks ei pidanud RAB kaebajat usaldusväärseks seetõttu, et

HeroDEV OÜ ei suutnud kolmel korral leida ettevõttesse korrektse ärialase ja laitmatu mainega

isikuid.

Kaebaja on seisukohal, et tema juriidilise isikuna ei vastuta juhatuse liikme poolt esitatud

ebaõige teabe eest, kaebaja ei ole hoolsuskohustust rikkunud ega tahtlikult valeandmeid

esitanud. Lisaks leiab kaebaja, et arvestades küsimustikus formuleeritud küsimusi ei pruukinud

ka juhatuse liige (G) esitada vastustajale ebaõigeid andmeid teadlikult. Kaebuse kohaselt ei ole

vastustaja korrektselt teostanud kaalutlusõigust, on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust

ning kohaldanud ebaõigesti kehtivat õigust.

9(13)

15. Kohus leiab, et RAB on vaidlustatud otsust tehes sisustanud mõisted „korrektne ärialane

maine“ ja „laitmatu maine“ õigesti ning piisava põhjalikkusega otsuses selgitanud, et miks ei

ole kaebaja puhul täidetud RahaPTS § 72 lg 1 p-des 11 ja 2 sätestatud kontrollieseme asjaolud.

15.1 RahaPTS § 72 lg 1 p 11 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama lõike p-s 1

nimetatud isikutel (s.o ettevõte, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik)

on korrektne ärialane maine. Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud

asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist (RahaPTS

§ 72 lg 2). Korrektne ärialane maine on õigusmõiste, mida tuleb vastustajal haldusakti andmisel

igakordselt sisustada, lähtudes konkreetse ettevõtjaga seotud asjaoludest. Korrektse ärialase

maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud.

RahaPTS § 72 lg 1 p 2 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ettevõtja poolt käesoleva

seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku

ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja

kogemused ning laitmatu maine (RahaPTS § 17 lg 5). Kui RAB teostatud kontrolli tulemusel

selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all,

ei ole selle isiku maine laitmatu (vt RahaPTS § 17 lg 6 ls 2).

15.2 Puudub vaidlus, et kaebaja poolt tegevusloa muutmise taotluses uueks juhatuse liikmeks

märgitud G pidi täitma korrektse ärialase maine küsimustiku, milles küsimus nr 3 oli sõnastatud

järgmiselt: „Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav,

ülekuulatav või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse

seadustiku §-des 202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun

täpsustage.“ G vastas eitavalt. Seejuures ei ole pooltel vaidlust selles, et tegelikult on Gile

esitatud kahel korral kahtlustus kriminaalasjas: 1) 20.08.2008 kahtlustus grupiviisilises

varguse katses (isik tunnistas end ka süüdi), kriminaalmenetlus lõpetati 24.03.2009 isiku

käitumises kriminaalkuriteo koosseisu puudumisel; 2) 2015. a alustati kriminaalmenetlust

kehalise väärkohtlemise tõttu, mis lõpetati lepitusmenetluse kohaldamisega.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et juhatuse liige ei pidanud eelviidatud küsimusele nr 3

vastates teadma, et vastustaja peab silmas informatsiooni määratlemata ajaperioodi kohta.

Kohtu hinnangul on vaidlusalune küsimus ühemõtteline ja selge ning üksnes asjaolu, et

nimetatud küsimusele eelnenud küsimus oli seotud kindla ajaperioodiga, ei saanud tekitada

isikule arusaama, et ka konkreetsele küsimusele oodatakse vastust üksnes eelmises küsimuses

välja toodud ajavahemikuga seonduvalt. Vastupidi, kohtu hinnangul pidi küsimustiku täitja

mõistma, et kui konkreetsele küsimusele eelnenud ja järgnenud küsimuses on ajaperioodile

eraldi tähelepanu juhitud (st see konkreetselt küsimuses välja toodud), kuid küsimuses nr 3

mitte, siis järelikult soovib vastustaja selles osas andmeid justnimelt määratlemata ajaperioodi

kohta. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 01.09.2022 määruses märkinud, et

RAB küsimustikus ei peetud silmas vaid seotust kriminaalmenetlustega viimase kolme aasta

vältel ning seda ei võimalda järeldada küsimustiku kolmanda küsimuse sõnastus ega küsimuse

eesmärk. Laitmatut mainet ei saa olla isikul, kes on enam kui kolm aastat tagasi olnud seotud

tegevusega, mille eetilisus ja seaduslikkus on kaheldavad (vt p 19.4). Asjakohatu on seetõttu ka

kaebaja väide, et kaebaja ei pidanud eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on

vastustaja jaoks oluline informatsioon. Kui küsimustiku täitmisel jäi ebaselgeks, kas RAB

soovib küsimusele nr 3 vastuses andmeid kindla ajaperioodi või määratlemata aja osas, saanuks

kaebaja pöörduda selle väljaselgitamiseks haldusorgani poole. Kaebaja valis käitumisviisi, mis

võimaldas anda eeldatavalt oodatava vastuse.

10(13)

Asjaolu, et Tallinna Halduskohus on 27.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2829 leidnud, et isik ei

pidanud küsimusele nr 3 (vt eelpool viidatud küsimus) vastates mõistma, et vastustaja soovib

andmeid mis tahes aja jooksul aset leidnud kriminaalmenetluste kohta, ei ole praegust asja

lahendavale kohtule siduv ega lükka ühtlasi ümber eelviidatud kõrgema astme kohtu

seisukohta, millega halduskohus praeguses asjas nõustub. Ühtlasi on RAB nimetatud

halduskohtu otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse, st tegemist ei ole jõustunud lahendiga.

15.3 Lisaks on kaebaja seisukohal, et juhatuse liikme tegevust (s.o ebaõigete andmete

esitamist/tegelike andmete varjamist) ei saa omistada kaebajale kui juriidilisele isikule.

Kaebaja sellekohast käsitlust ei saa pidada asjakohaseks ning ka Tallinna Ringkonnakohus ei

ole kaebajaga selles osas nõustunud. Nii on ringkonnakohus 01.09.2022 määruses (p 19.2)

käesolevas asjas muu hulgas välja toonud, et RahaPTS järgi tuleb äriühingul esitada teade oma

esindaja, sh juhatuse liikme muutumise kohta ning andmeid juhatuse liikme maine kohta ei

esita mitte konkreetne juhatuse liige, vaid äriühing (vt RahaPTS § 70 lg 3 p 10, § 72 lg 1 p-d 1

ja 11, §-d 73 ja 74). Tegevusloa taotluse esitas äriühing, mistõttu esitati ka vastused RAB

küsimustikule äriühingu nimel haldusmenetluse raames ja äriühingu huvides (vrdl Riigikohtu

15.05.2006 otsus nr 3-1-1-13-06, p-d 10 ja 11). Ebaõigete andmete esitajaks oli seega kaebaja.

Kuna andmed tuli esitada kaebajal, tegutses juhatuse liige andmete esitamisel mitte enda, vaid

äriühingu nimel ja huvides ning järelikult TsÜS § 31 lg 5 tähenduses äriühingu organina (vt ka

haldusmenetluse seaduse § 13).

Kaebaja poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ei lükka eeltoodud seisukohta

ümber. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et kaebaja kui äriühingu huvides on see, et juhatuse

liikmeks määratud isik vastaks RahaPTS-is sätestatud nõuetele (sh omaks korrektset ärialast

mainet), kuna vastasel juhul puuduks kaebajal õigus tegevusloa saamiseks ja soovitud

valdkonnas tegutsemiseks. RAB otsustab tegevusloa andmise või selle muutmise talle taotluse

esitanud äriühingu, mitte juhatuse liikme suhtes. Juba ainuüksi seetõttu ei ole võimalik asuda

seisukohale, et tegevusloa (muutmise) taotluses märgitud juhatuse liikme poolt RAB-le

valeandmete esitamine (ja seeläbi kaebaja mittevastavus seaduse nõuetele) ei puuduta

tegevusloa taotlejat ennast, vaid tegemist on juhatuse liikme ja RAB vahelise individuaalse

õigussuhtega. Kaebaja kohustuseks on tagada RahaPTS nõuetele vastavus tegevusloa taotluse

või muutmise taotluse esitamise hetkel, st kaebajal on ka kohustus määrata juhatuse liikmeks

korrektse ärialase mainega isik. RAB-l ei ole mingisugust ajendit kontrollida kaebaja poolt

määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa taotluse menetlusest ehk RAB kontrollib juhatuse

liikme mainet vaid selleks, et veenduda, kas kaebaja vastab kõigile seaduses ettenähtud

kontrollieseme asjaoludele. Seetõttu ei ole alust ka väita, justkui tekiks RAB-i ja juhatuse liikme

vahel eraldiseisev, s.o kaebaja tegevusloa taotluse menetlusest sõltumatu suhe.

Asjakohatu on siinkohal kaebaja viide haldusasjale nr 3-21-2829. Asjaolust, et halduskohus on

nimetatud asjas jaatanud juhatuse liikme kaebeõigust RAB menetlustoimingu (s.o RAB kiri

juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise kohta) vaidlustamiseks, ei saa järeldada

antud asjas seda, et kaebaja ettevõtjana ei vastuta tegevusloa muutmise menetluses RAB-ile

esitatud andmete õigsuse eest. Tegevusloa muutmiseks tuli andmed esitada kaebajal, kelle

otsustada on muu hulgas see, kelle ta määrab enda juhatuse liikmeks või kontaktisikuks.

Tegevusloa alusel saab asuda virtuaalvääringu teenuseid pakkuma kaebaja, mitte juhatuse liige.

Juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise tuvastamisel, samuti vastustajale

valeandmete esitamise korral ei anta taotlejale tegevusluba või keeldutakse tegevusloa

muutmisest. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja poolt juhatuse liikme osas

tehtud otsustus mõjutab esmajärgus juhatuse liiget, mitte kaebajat.

16. Kõike eeltoodut arvestades on RAB kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et HeroDEV OÜ

on tegevusloa muutmise taotluse menetluses esitanud RAB-ile juhatuse liikmeks ja

11(13)

kontaktisikuks määratud Gi kohta valeandmeid. Asjasse puutumatud on kaebaja väited selles

osas, et tal puudus tahtlus ebaõigete andmete esitamiseks ning ta ei ole hoolsuskohustust

(juhatuse liikmeks määratud isikute tausta kontrollimisel) rikkunud. Tallinna Ringkonnakohus

on käesolevas asjas 01.09.2022 määruses muu hulgas selgitanud, et RahaPTS-s on

virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks

tunnistamise aluseks valeandmete esitamine sõltumata taotluse esitaja tahtlusest (RahaPTS §

72 lg 2 p 5 ja § 75 lg 1 p 7), mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti kooskõla hindamisel

seadusega oluline, kas äriühingu osanik, tegelik kasusaaja või teine juhatuse liige said olla

teadlikud või olid teadlikud Gi varasemast seotusest kriminaalmenetlustega. Virtuaalvääringu

teenuse pakkuja juhatuse liikme varasemast tegevusest peab isiku värbajal olema põhjalik

ülevaade, mille saamiseks võib olla ettevõtjal põhjendatud usaldusväärsete isikute

soovituskirjade küsimine. Ettevõtja ülesanne on koguda piisavat teavet, mis võimaldavad teha

järeldusi potentsiaalse juhatuse liikme käitumise kohta väga pika aja vältel (vt p 19.3). Seega

ainuüksi asjaolu, et karistusregistrist ei nähtu isikule esitatud kahtlustused, ei tähenda, et

kaebaja jaoks oli võimatu isiku tausta täiendavalt mõnel muul viisil kontrollida. Kohtule ei

nähtu, et kaebaja oleks teinud mõistlikke pingutusi juhatuse liikmete tausta kontrollimiseks (nt

küsitlenud ise isikut, nõudnud usaldusväärsete isikute soovituskirju vms). Kaebaja hooletust

kinnitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja määras mitmel korral endale uue juhatuse liikme juba

samal päeval, mil vastustaja teavitas kaebajat seni määratud juhatuse liikmel korrektse ärialase

maine puudumise tuvastamisest. RAB-le selgituste andmise asemel võttis kaebaja oma taotluse

tagasi ja esitas koheselt uue taotluse muudetud juhatuse liikmega. Selliselt toimides jääb

paratamatult mulje, et kaebaja üritas lihtsalt järjest erinevate isikute määramisega võimalikult

kiiresti tegevusloa muutmise saavutada, ise eelnevalt vastavate isikute tausta kontrollimata.

Põhimõtteliselt vale on kaebaja seisukoht, justkui peaks tegevusloa muutmise taotluses

märgitud juhatuse liikmega seotud andmete kontrollimine olema tulenevalt RahaPTS § 611

lg 3 p-st 3 vastustaja kohustus – viidatud säte puudutab üksnes RAB-i ametniku ametikohale

või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks läbi viidavat taustakontrolli. RAB-il ei ole

kohustust tegevusloa taotlejate eest leida neile korrektse ärialase mainega juhatuse liikmed ja

laitmatu mainega kontaktisikud. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud järjest kolmel korral leida

endale korrektse mainega juhatuse liiget ja kontaktisikut, annab alust eeldada, et kaebaja ei

suhtu RahaPTS nõuete täitmisse piisava tõsidusega.

17. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul RAB põhjendatult leidnud, et korrektse ärialase

maine küsimustikus valeandmete esitamine (tegelike andmete varjamine) annab alust asuda

seisukohale, et ettevõtte juhatuse liikmel puudub korrektne ärialane maine ning kaebaja puhul

ei ole täidetud tegevusloa saamiseks nõutav kontrollieseme asjaolu (RahaPTS § 72 lg 1 p 11).

17.1 See, kas vaidlusaluste andmete esitamise (st Gile esitatud kahtlustuste mitte varjamise)

korral oleks RAB lugenud juhatuse liikme maine ärialaselt korrektseks ja laitmatuks või mitte,

ei oma siinkohal määravat tähtsust, kuivõrd RAB ei ole antud juhul isiku mainet lugenud

laitmatuks/ärialaselt korrektseks juba sel põhjusel, et kaebaja esitas vastustajale menetluse

käigus valeandmeid. Samas on RAB põhjendatult arvestanud ka sellega, et ettevõtte poolt

hoiustatavad ja vahendatavad tarbijate varad võivad ohtu sattuda, kui nendele pääseb ligi

varasemalt läbi viidud kriminaalmenetluses varguse katsega seotud isik. RAB on seega ärialase

maine hindamisel arvestanud lisaks küsitud andmete esitamata jätmise faktile ka varjatud

andmete olemust ja pidanud neid korrektse ärialase maine puudumist süvendavaks asjaoluks

(vt otsuse p 4.5). Samuti ei saa meelevaldseks pidada vastustaja hinnangut, et ettevõtte

võtmepersonali poolt haldusasutusele valeandmete esitamist arvestades ei pruugita ka teisi

seadusest tulenevaid kohustusi täita korrektselt ja ausalt, ohustades seeläbi Eesti finantssektori

läbipaistvust.

12(13)

17.2 Lisaks kaebaja poolt menetluses valeandmete esitamisele, ei pidanud vastustaja kaebajat

usaldusväärseks ka põhjusel, et ettevõte ei ole kolmel korral suutnud leida ettevõttesse isikuid,

kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Seejuures ka pärast RAB-i poolt Gil korrektse

ärialase maine puudumise tuvastamist kaebaja poolt uueks juhatuse liikmeks määratud H jättis

RAB

küsimustikule

vastamisel

olulise

informatsiooni

esitamata,

st

varjas

talle

kriminaalmenetluse korras määratud karistust. Kaebaja hooletut suhtumist RahaPTS nõuete

täitmisse näitab kohtu hinnangul ka vaidlustatud otsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja määras

H oma juhatuse liikmeks vaatamata sellele, et teise tegevusloa muutmise menetluse raames

saadeti kaebaja ametlikule e-posti aadressile (contact@diamont.ee) teavitus Hal korrektse

ärialase ja laitmatu maine puudumise kohta (vt otsuse p 3.16). Kohus nõustub vastustajaga, et

eeltoodu valguses ei ole alust pidada kaebajat usaldusväärseks ja korrektse ärialase mainega

ettevõtteks, kes suudaks endale ettevõttesse leida sobivad isikud ja täita talle seaduses

ettenähtud kohustusi.

Vastustaja on õigesti märkinud, et RAB-il peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus

kogutud info põhjal tekkima veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma

RahaPTS sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Kui aga ettevõte on kolmel korral

määranud juhatuse liikmeks isiku, kes on olnud seotud kriminaalmenetlusega ja on seda RAB-

i eest varjanud, ei saa kindel olla ka ettevõttel korrektse ärialase maine olemasolus. Kui ettevõtja

ei suuda korduvalt esitada kontrollieseme asjaoludele vastavat tegevusloa muutmise taotlust,

tekitab see läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui majanduskeskkonnas

tervikuna, ning kahtlust ettevõtte ärialase maine korrektsuses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

21.02.2023 määrus nr 3-23-92, p 15). Virtuaalvääringu teenuste pakkumise valdkonnas saab

lubada tegutseda üksnes isikutel, kelle usaldusväärsuse osas puuduvad kahtlused ning seda

kinnitab muu hulgas alates 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks

MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa

kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud

RAB-ile valeandmeid.

18. RAB-il oli õigus keelduda otsuses viidatud alustel kaebaja tegevusloa muutmisest ja

tunnistada tegevusluba kehtetuks. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks andma

kaebajale veel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, st uue juhatuse liikme määramiseks.

Vastustajaga on põhjendatult märkinud, et seaduses pole ette nähtud võimalust katsetada läbi

vastustajapoolse kontrolli erinevate isikute sobivust asuda juhtima virtuaalvääringu teenuste

pakkumisega tegelevat ettevõtet. Kaebajal oli antud juhul võimalus esitada uus ja parandatud

tegevusloa muutmise taotlus pärast seda, kui RAB esimesel korral tuvastas kaebaja määratud

isikul korrektse maine puudumise. Sellele vaatamata ei vastanud ka uus taotlus seaduse

nõuetele ning RAB jõudis menetluse tulemusel järeldusele, et kaebaja ei vasta RahaPTS-s

ettenähtud kontrollieseme asjaoludele. Sellises olukorras, kus kaebaja on RAB-i silmis oma

usaldusväärsuse juba kaotanud, ei pea andma talle enam võimalust järjekordse juhatuse liikme

ja kontaktisiku määramiseks.

Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas selgitanud, et virtuaalvääringu alase tegevusloa

andmine eeldab, et ettevõtja ja tema juhatuse liikmete usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui

tegevusluba antakse ettevõtjale, kelle usaldusväärsus ei ole kindel, ent kelle usaldusväärsust

saab RAB hiljem järelevalve käigus hinnata. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel määral

tagada, et ettevõtja kaudu ei rahastata terrorosmi ega tegeleta rahapesuga. Virtuaalvääringu

teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga ettevõtja.

Loamenetluse eesmärgiks on kontrollida ettevõtja nõuetele vastavust enne tema tegutsema

asumist selles ärivaldkonnas. Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise

13(13)

menetluse käigus tekkis RAB-l kahtlus, et kaebaja ei vasta enam tegevusloa väljastamise

nõuetele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või selle väljastamisest keeldumine ei eelda

tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba pannud toime mõne RahaPTS alase

rikkumise, vaid ongi mõeldud selleks, et võimalikke rikkumisi ning ohtu sektori

usaldusväärsusele ennetada (vt 01.09.2022 määrus, p 20; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

21.02.2023 määrus nr 3-23-92, p 17).

19. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja puudub alus selle

tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude

rahuldamiseks.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)