3-22-751/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-751

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

10.01.2022

otsuse

nr

TVH/22/001093, 11.01.2022 otsuse nr TVT/22/001993 ja

07.03.2022 vaideotsuse nr VO/22/305 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asjale

juurde

dokumendid

„Lateraalne

epikondüliit“

ja

„tvh_metoodika_31.03.2020“.

2. Tagastada Xle 31.03.2022 esitatud dokumendid „Hardi Kaljurand“, „Maria

Volkonskaja“, „Maria Volkonskaja-1“ ja „Mati Merila“ ning 14.04.2022 esitatud

dokumendid „Digiloo haigusjuhtum nr 218“, „Hardi Kaljurand“, „Maria Volkonskaja“,

„Maria Volkonskaja-1“, „Mati Merila“ ja „vaideotsus 305“.

3. Jätta X kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-751

2(16)

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 07.12.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse1.

2. Vastustaja leidis 10.01.2022 otsuses nr TVH/22/0010932, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, kuna tema töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise

ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste

haigusseisundid. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang suhtlemise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud

õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades

ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebajal on raskendatud vasema põlve

valu tõttu pikkade vahemaade käimine. Kaebajal on raskendatud vasema küünarliigese valu

tõttu raskuste tõstmine. Kaebajal on raskendatud ärrituvuse tõttu suhtlemine, võõrastega

kontakteerumine. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes,

ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Vastustaja jättis 11.01.2022 otsusega nr TVT/22/0019933 kaebajale töövõimetoetuse

määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4. Kaebaja esitas 10.01.2022 ja 11.01.2022 otsuste peale 25.01.2022 vaide4.

5. Vastustaja jättis 07.03.2022 vaideotsusega nr VO/22/3055 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised,

mille tõttu oleks kaebaja töötamine üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel

hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja

terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist

töövõime vähenemist. Eksperdiarvamuse koostanud ekspertarst analüüsis veel kord

vaidemenetluses kaebaja terviseandmeid, sh lisandunud epikriiside andmeid ja vaides

kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis vaidemenetluses kaebaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja koostatud

eksperdiarvamusi ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad

õigusnormidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, on

kaalutlusvigadeta ja õiged.

5.2. Ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. Kaebajal on raskendatud vasema põlve

valu tõttu pikkade vahemaade käimine. Esineb meniskipatoloogia, mis on üldjuhul kirurgiliselt

ravitav ja operatsioon on plaanis. Operatsioonijärgselt on paranemine üldjuhul kiire ega

1 Vastustaja 20.06.2022 esitatud lisa 1.

2 Vastustaja 28.06.2022 esitatud lisa 1.

3 Vastustaja 28.06.2022 esitatud lisa 2.

4 Vastustaja 20.06.2022 esitatud lisa 5.

5 Kaebaja 31.03.2022 esitatud lisa „X_vaideotsus“.

3-22-751

3(16)

põhjusta püsivaid piiranguid liikumisele. Puuduvad objektiivsed kirjeldused selle kohta, et

meniskihaigus piiraks püstumist vm asendivahetusi.

5.3. Ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Kaebajal on

raskendatud küünarliigese valu tõttu raskuste tõstmine. Küünarliigese operatiivne ravi on

kokkuleppel kaebajaga edasi lükatud, arvestades pandeemilist olukorda ja asjaolu, et valu puhul

teeb kaebaja endale valukuuri, mis valu leevendab. Arstlikes epikriisides ei kirjeldata piiranguid

käelisel täppistegevusel.

5.4. Ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu suhtlemise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on raskendatud

ärrituvuse tõttu suhtlemine, võõrastega kontakteerumine. TIS-i andmetel on kaebajal esineva

meeleoluhäirete ravi alanud hiljuti. Vaja on ravitulemus ära oodata, kuna enne ei saa öelda, et

tegemist on püsivalt töövõimet oluliselt langetava häirega. Õige aeg hindamiseks oleks 4-5 kuud

ravi algusest. Lisandunud epikriis uusi sisulisi andmeid tervisliku seisundi kohta ei sisalda.

Kaebaja ravi jätkub.

5.5. Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

5.6. Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal vähemalt hetkel sellist

seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt

töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille tõttu oleks kaebaja töötamine üldse või osaliselt takistatud. Kaebaja

terviseseisund mõjutab küll tema igapäevategemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime

täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei

arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki

võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik

vältida. Ekspertarsti hinnangul on kaebajale ebasobiv raske füüsiline ja vaimselt pingeline töö.

Kaebajale planeeritud operatsioonid võiksid oluliselt ja üsna kiiresti jala ja käe

funktsioonivõimet parandada. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda

kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on tal võimalik

esitada uus töövõime hindamise taotlus.

5.7. Kuna kaebajal ei ole tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, siis puudub tal õigus

töövõimetoetusele.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 10.01.2022 ja 11.01.2022 otsused ning 07.03.2022 vaideotsus ja kohustada

vastustajat vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi. Kaebaja ei ole nõus, et ta on töövõimeline.

Otsuste tegemisel ei ole arvestatud tema terviseseisundiga. Kaebajal on suured piirangud

liikumise, käelise tegevuse ja vaimse tervise valdkondades. Kaebajal on suured piirangud nii

ühiskonna- kui ka tööelus osalemisel. Kaebaja ei ole võimeline töötama, ei saa iseseisvalt

hakkama ega poes käia. Suuri raskusi tekitab asjaajamine, tegevuste planeerimine ja

elluviimine. Kaebaja liikumine on madala jõudluse ja valude tõttu halb. Käeprobleemid

takistavad esemete kandmist, tõstmist ja teisaldamist. Probleeme on peenmotoorikaga. Vajab

abi kodustes toimetustes. Suhtlemine tekitab konflikte, ärritub kiiresti. Kaebaja tahteaktiivsus

ja tegevusvõime on oluliselt langenud. Sõltub igapäevaelus teiste inimeste abist, kuna ei ole

võimeline iseseisvalt paljusid olulisi igapäevategevusi tegema. On ühiskonnas toimuva suhtes

vihane. Suhtlemisraskused on viimaste aastatega halvemaks läinud. Ei taha üldse inimestega

suhelda. Perearst ja eriarstid on lisanud TIS-i uusi andmeid, millega kaebaja palus arvestada.

3-22-751

4(16)

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro nõustus vaidemenetluses ekspertarsti

antud hinnangutega. Kohtumenetluses vaatas eksperdiarvamuse üle vastustaja ekspertarst Pille

Tommingas, kes samuti antud hinnangutega nõustus. Ekspertarstid on tutvunud kõigi

olemasolevate viimase 5 aasta terviseandmetega, kuid hinnangutes on välja toodud andmed,

millele otseselt on tuginetud.

7.2. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud

tegutsemispiirangutest.

Hindamisel

võetakse

arvesse

isiku

enda

poolt

kirjeldatud

enesehinnangulisi tegutsemispiiranguid, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete

terviseandmetega. Olulised ei ole ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud

objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika

kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest

põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete püsivate tegutsemispiirangute põhjal.

Lisaks võetakse arvesse, kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud.

7.3. Kaebaja on lisanud kaebusele terviseandmed, mida vaidlusaluste otsuste tegemise seisuga

olemas ei olnud. Vastustaja ei saanud haldusmenetluses nendega arvestada. Vastustaja palub

jätta need tähelepanuta. Otsust tuleb hinnata selle tegemise aja seisuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud,

otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust, ja nende otsuste kohta tehtud

vaideotsust. Kaebaja leiab, et tema töövõime on piiratud, mistõttu taotleb ta vastustaja

kohustamist teha kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus. Kaebaja ei too välja, kas tema

arvates on tal osaline või puuduv töövõime.

9. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

10. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

3-22-751

5(16)

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

11. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

12. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused.

13. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3-22-751

6(16)

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

14. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Dorpat Tervis OÜ ekspertarst

(TTO ekspertarst) dr Kaido Kanguri 09.01.2022 koostatud dokumendipõhisele töövõime

hindamise eksperthinnangule6. TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed

uuesti üle vaadanud ja koostanud 05.02.2022 eksperthinnangu7. Lisaks on asjas esitatud

vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Pille Tommingase 19.06.2022 arvamus8 kaebaja

töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste

asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.

15. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise

tegevuse valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas. Teistes valdkondades ei ole kaebaja

piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Samuti ei ole kaebaja väitnud,

et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

Seega neid asjaolusid kohus ei kontrolli.

6 Vastustaja 20.06.2022 esitatud lisa 4.

7 Vastustaja 20.06.2022 esitatud lisa 6.

8 Vastustaja 20.06.2022 esitatud lisa 7.

3-22-751

7(16)

16. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „seismine ja istumine“ ja „liikumisega seotud muud piirangud“.

16.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

16.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Kaebaja tõi välja, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Suudab ilma valu,

nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta liikuda 200 m. Oleneb

pinnasest. Kõvemal pinnasel võivad põlved valulikuks muutuda ja halvemal juhul paistetus

tekkida. Peab jälgima oma põlvede olekut ja vastavalt sellele tegutsema. Suudab mõõdukate

raskustega treppidel liikuda ja vajadusel takistusi ületada. Tekib komistamisi. Mõnikord peab

seisma jääma ja ootama, kuni vasaku põlve seisund paraneb. Mõnikord 10 minutit. Põlvedes on

näriv valu peaaegu iga päev.

16.1.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates vana rebendi või vigastuse põhjustanud

meniski kahjustusele. TIS-i andmetel vastab kaebaja talituslik võimekus kergele piirangule

põlvevalu tõttu. Esineb meniskipatoloogia, mis on üldjuhul kirurgiliselt ravitav ja seda ka

planeeritakse. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 05.02.2022 eksperthinnangus.

16.1.3. Kaebaja terviseandmed kirjeldavad kaebajal alates 2021. a juunist (TIS lk 20) tekkinud

põlvevalusid, hiljem tekkis ka turse (TIS lk 13, 14). Kaebajale ordineeriti valuravi (TIS lk 17,

20) ja teostati uuringud (TIS lk 19). 14.01.2022 toimus operatsioon, mille tulemusi kajastavat

epikriisi TIS-is ei ole. Küll aga nähtub kaebaja esitatud tõenditest9, et perearst suunas kaebaja

taastusravile ja füsioteraapiasse. Operatsiooni ebaõnnestumisele terviseandmed ei viita.

Taastusravi mõjub soodsalt, eriti vesiravi. Kodus püüab sõita rattaga. Eeltoodu näitab, et

kaebaja on saanud põlveprobleemidele ravi ja taastub operatsioonist. Seega tuleb

terviseprobleem lugeda ajutiseks, mis ei saa püsivalt töövõimet mõjutada. Kohus selgitab, et

töövõime hindamisel saab arvestada püsivate terviseprobleemidega, mis ravile ei allu või mida

ravimisele vaatamata ei ole võimalik kõrvaldada või leevendada. Lisaks ei nähtu kaebaja

töövõime hindamise taotlusest, et kaebaja kasutaks käimisel abivahendeid (jalutuskepp, kark,

käimisraam, ratastool) ega teise inimese abi. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma pikki

vahemaid ja kiiresti käia. Sel põhjusel ei saa kaebajal kerge piirangu tuvastamist pidada

põhjendamatuks. Kui kaebaja põlveprobleemid püsivad ka pärast operatsioonist taastumise

aega ning takistavad tema igapäevaelu ja töötamist, siis on kaebajal võimalik esitada

vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.

Lisaks on kaebajal tuvastatud kõrge vererõhk. Kaebaja saab ravi, kuigi TIS-i andmetel ei ole

see alati olnud tõhus (TIS lk 20). Samas on vererõhk üldjuhul ravimitega kontrolli all hoitav ja

ravimeid on võimalik vastavalt vajadusele muuta. Kaebaja ei ole ise kõrgest vererõhust tingitud

probleeme liikumise juures välja toonud, mistõttu võib arvata, et see terviseprobleem kaebajale

olulisi takistusi igapäevaelus ei põhjusta. Vererõhku võib tõsta ka emotsionaalne seisund.

Psühhiaater on diagnoosinud kaebajal orgaanilise ärevuse ja määranud talle ravi, mistõttu võib

eeldada, et kaebaja psüühiline seisund paraneb ega põhjusta edaspidi vererõhu olulist kõikumist.

Kaebajal on diagnoositud lisaks diabeet, kuid ka selleks on talle ravi määratud. Perearst on

tunnistanud mõlema ravi korrigeerimise vajadust (TIS lk 8).

Neil põhjustel on kohtu hinnangul selles võtmetegevuses kerge piirangu tuvastamine

põhjendatud.

9 Kaebaja 31.03.2022 esitatud lisa „Digiloo haigusjuhtum nr 218“ ja 14.04.2022 esitatud lisa „Ambulatoorne

epikriis (2)“.

3-22-751

8(16)

16.2. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

16.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1). Kaebaja

tõi välja, et ta ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Kaebaja

suudab valu või väsimust tundmata ühel kohal seista või istuda väikeste raskustega. Üle

15 minuti istuda on probleemne. Vahepeal peab proovima seista. Suudab kehaasendeid

vahetada väikeste raskustega. Püsti tõusmisel ei saa kohe liikuma hakata, sest vasakusse jalga

(pealt pool põlve) lööb imeliku krambi või valu. Peab natuke ootama ja siis tasakesi liikuma

hakkama.

16.2.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Piirangut on hinnatud võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 05.02.2022 eksperthinnangus.

16.2.3. Kohus ei nõustu ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses piirangut

tuvastada. Põlvevalud mõjutavad ka seismist ja istumist/püsti tõusmist, sest need koormavad

põlvi. Seega tulnuks põlvevaludega ka selle võtmetegevuse juures arvestada.

Muid terviseprobleeme, mis kehaasendite säilitamist ja muutmist võiksid mõjutada,

terviseandmed ei kajasta (nt puusa- või seljavalud). Alaseljavalu on kaebaja kurtnud pereõele

alles pärast töövõime hindamise toimumist10, mistõttu ei saanud ekspertarst ega vastustaja

sellega kaebaja töövõime hindamisel arvestada. Samuti ei nähtu, et tegemist oleks pikaajalise

ja püsiva terviseprobleemiga. Kui kaebaja alaseljavalud on muutunud püsivaks ja igapäevaelu

häirivaks ning ravi ei osutu tõhusaks, saab kaebaja esitada vastustajale uue töövõime hindamise

taotluse, tuginedes mh alaseljavalule.

16.3. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

16.3.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebajal on raskusi kummardamisel. Kükkis olek on täielik probleem. Kui selline variant peaks

tekkima, siis püsti saamine on suurte raskustega. Kogu keha olek kange.

16.3.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Piirangut on hinnatud võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“. TTO ekspertarst märkis 05.02.2022 eksperthinnangus täiendavalt, et puuduvad

kirjeldused selle kohta, et meniskihaigus piiraks püstumist vm asendivahetusi.

16.3.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebaja põlveprobleeme on hinnatud eelmistes

võtmetegevustes ja siinkohal puudub vajadus neid uuesti üle hinnata. Keha kangust ei ole

kaebaja arstidele kurtnud, seega ei saa olla tegemist terviseprobleemiga, mis oleks pikka aega

ja püsivalt kaebaja töövõimet mõjutanud. TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud vaid põlvevalusid

ja turset. Alaselja valusid on kaebaja kurtnud alles 13.04.2022 pereõele11. Tegemist on pärast

vaidlusaluseid otsused koostatud meditsiinidokumendiga, millega ekspertarst ja vastustaja ei

saanud vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada. Kuna arstid ei ole seda terviseprobleemi ka

uurinud, siis ei saa olla tegemist objektiivselt tuvastatud terviseprobleemiga ja see tuleb jätta

asja lahendamisel tähelepanuta. Kui kaebaja terviseprobleem süveneb, saab ta otsida selles osas

arstide käest abi ja esitada vastustajale uue töövõime hindamise taotluse.

16.4. Liikumise valdkonna kokkuvõte.

10 Kaebaja 14.04.2022 esitatud lisa „Ambulatoorne epikriis (2)“.

11 Kaebaja 14.04.2022 esitatud lisa „Ambulatoorne epikriis (2)“.

3-22-751

9(16)

16.4.1. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on liikumise

valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), mis avaldub pikkade vahemaade käimisel ja

põlveliigese valus. Vasema põlve valu tõttu esineb piirang kestval ringiliikumisel. Piirang on

põhjustatud liigeshaigusest. TTO ekspertarst viitas ortopeed dr Hardi Kaljuranna 15.12.2021

epikriisile. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt paranev. Kaebaja on osaliselt

kohanenud. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 05.02.2022 eksperthinnangus, viidates

täiendavalt ortopeed dr Hardi Kaljuranna 17.01.2022 epikriisile.

16.4.2. Vastustaja ekspertarst leidis 19.06.2022 seisukohas, et liikumise valdkonnas on

põhjendatud hinnata kaebaja piirangud kergeteks liigeste haigusseisundi tõttu. TIS-i andmetel

on kaebajal eelnevalt diagnoositud meniskikahjustus, mille tõttu opereeritud 14.01.2022.

Postoperatiivselt

on

vajalik

taastusravi.

Puuduvad

andmed,

et

oleks

tekkinud

operatsioonijärgsed tüsistused või paranemine oleks olnud muul viisil ebaharilik, mistõttu

polnud võimalik antud haigusseisundist põhjustatud püsivalt edasiulatuvalt esinevaid piiranguid

liikumise valdkonnas hinnata enam kui kergeteks. Retseptuuris valuravi vajadus on

tagasihoidlik, ilmselt on valu leevendamiseks piisanud käsimüügiravimitest. Kaasuvalt on

kaebajal diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja teise tüübi diabeet, mille tõttu on määratud püsiravi.

Ravifoonil on haigusseisundid kompenseeritud ega mõjuta püsivat töövõimet. Vajadusel on

võimalik ravi tõhustada. Oluline on ravisoostumus ja regulaarne ravi kasutamine.

16.4.3. Kohus leidis eespool, et kaebajal võtmetegevuses „seismine ja istumine“ piirangu

tuvastamata jätmine oli hindamisviga. Samas arvestades, et kaebajal tuvastati võtmetegevuses

„liikumine eri tasapindadel“ kerge piirang, siis ei oleks põhjust ka võtmetegevuses „seismine ja

istumine“ suuremat piirangut tuvastada. Sarnaselt tuleb arvestada, et kaebaja on saanud

operatiivset ravi ja puuduvad andmed, et operatsioon ei oleks õnnestunud. Puuduvad andmed,

et kaebaja ei oleks operatsioonijärgselt taastunud ja et operatsioonile vaatamata oleks tegemist

püsiva terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu ja töötamist püsivalt mõjutaksid. Seda

arvestades ei saa ka valdkonna kokkuvõtlikku piirangu raskusaste pidada suuremaks kui kerge

(raskusaste 1) (määruse nr 39 § 6 lg 5).

17. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“.

17.1. Võtmetegevus „käte sirutamine“.

17.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1). Kaebaja ei

suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab käsi väikeste raskustega nii palju tõsta, et riiulilt mingit

eset kätte saada. Küünarnukkides on pidevalt valu. Eriti halb on parem käsi. On päevi, kui ei

suuda kohvitassi tõsta. Päris üleval ei suuda hoida. Vähemalt 3 aastat ei suuda üleval kätega

midagi teha. Sellel variandil ei ole seost küünarnukkide valuga.

17.1.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 ekspertarvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Puuduvad andmed piirangute kohta käte sirutamisel. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 05.02.2022 eksperthinnangus.

17.1.3. Kohus nõustub, et TIS-i andmed ei kajasta kaebajal õla-, kaela- ega seljavalusid. Seega

ei saa need käte tõstmist ega liigutamist raskendada. Küll aga on jäänud siinkohal hindamata

kaebaja võimekus küünarliigest painutada. Käte sirutamise all mõistetakse käte sirutamist eri

kõrgustele, käte painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või

3-22-751

10(16)

eseme viskamist12. Käte sirutamise juures hinnatakse käte ja käsivarte kasutamist, küünitamist,

käte või käsivartega pööramist või keeramist13. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et kaebajal

on diagnoositud alates juunist 2021 külgmine põndapealisepõletik ehk lateraalne epikondüliit

(TIS lk 19, 20). Kaebaja mõlemad käed olid püsivalt valulikud, käte jõudlus oli langenud ja

kaebajal oli raskusi igapäevatöös, eriti füüsilise töö tegemisel. Kuigi kaebaja sai valuravi ja

kasutas ortoosi, oli leevendus ajutine ja valud püsisid, mistõttu planeeriti teostada kirurgiline

operatsioon (TIS lk 14, 15, 16, 17). Küünarliigese valud saavad raskendada ka käte sirutamist.

Seda arvestades ei saanud ekspertarst kuidagi 09.01.2022 seisuga hinnata, et kaebajal puudusid

selles võtmetegevuses piirangud. Vastustaja esitatud tõendist14 nähtub, et kaebaja kirjutati

28.01.2022 haiglast välja ilma operatsiooni tegemata, sest visiidi käigus selgus, et käsi on

hakanud koormust taluma ja lubanud kergemat füüsilist tööd teha. Kohati vajab valuravikuure,

millega valu leevendub. Seetõttu otsustati operatsioon edasi lükata ja määrata selleks uus aeg

juhul, kui ilmneb selgem vajadus operatsiooni tegemiseks. Kaebaja lubati koju konservatiivsele

ravile. Perearst suunas kaebaja taastusravile ja füsioteraapiasse15. Kaebaja esitatud 13.04.2022

epikriisi16 kohaselt saab kaebaja jätkuvalt taastusravi, soodsalt mõjub vesiravi. Seega sai

ekspertarst 05.02.2022 eksperthinnangu andmisel arvestada asjaoluga, et kaebaja operatsioon

otsustati edasi lükata, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja terviseprobleemid on kadunud ja

kaebajal käte kasutamisel piirangud puuduvad. Seetõttu leiab kohus, et ekspertarst on teinud

selles võtmetegevuses piirangute tuvastamisel hindamisvea.

17.2. Võtmetegevus „asjade liigutamine“.

17.2.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebaja ei suuda raskusteta kätega asju liigutada. Tema võimekus tõsta ja liigutada 1-liitrist

vedelikuga täidetud anumat on muutlik. On päevi, kus ei suuda kohvitassi tõsta või noaga liha

lõigata. Mõnikord võib tugeva valupiste järel käest ära kukkuda. Kaebaja võimekus raskusteta

tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset on muutlik. Mõnikord ei ole kuu aega teinud praktiliselt

midagi, aga ikkagi oli väga valulisi päevi. Näriv valu on igapäevane.

17.2.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates külgmise põndapealisepõletiku ehk

lateraalsele epikondüliidi diagnoosile. TIS-i andmetel vastab kaebaja talituslik võimekus

kergele piirangule vasema küünarliigese valu tõttu. TTO ekspertarst jäi samale arvamusele ka

05.02.2022 eksperthinnangus.

17.2.3. Asjade liigutamise all mõistetakse nendest kahe käega kinnihaaramist ja soovitud

kohta tõstmist vöö kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele)17. Asjade liigutamise all hinnatakse

esemete tõstmist ja kandmist18. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal on selleks

võtmetegevuses piirangud. Kaebajal olid üle poole aasta intensiivsed küünarliigese valud, ta

käis korduvalt perearsti ja kirurgi vahet ning talle otsustati teha operatsioon. TIS-i andmed

kirjeldavad tugevat valulikkust, füüsilise koormuse mitte talumist, käte jõudluse langust,

raskusi igapäevatööde tegemisel, eriti füüsilise töö tegemisel, valuravimite ajutist toimet,

ortoosi ebaefektiivsust. Vaidemenetluse ajaks oli olemas 28.01.2022 epikriis, mille kohaselt

otsustati kaebaja käeoperatsioon edasi lükata, sest käsi on hakanud koormust kannatama, mis

12 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „tvh_metoodika_31.03.2020“, lk 35. Kättesaadav

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika.

13 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „tvh_metoodika_31.03.2020“, lk 18.

14 Vastustaja 20.06.2022 esitatud lisa 3.

15 Kaebaja 31.03.2022 esitatud lisa „Digiloo haigusjuhtum nr 218“.

16 Kaebaja 14.04.2022 esitatud lisa „Ambulatoorne epikriis (2)“.

17 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „tvh_metoodika_31.03.2020“, lk 36.

18 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „tvh_metoodika_31.03.2020“, lk 18.

3-22-751

11(16)

võimaldab kergemat tööd teha. Kaebaja enda esitatud tõendid näitavad19, et ta suunati

taastusravisse ja füsioteraapiasse, soodsalt mõjub vesiravi. Uut operatsiooniaega ei ole

kaebajale määratud. Samuti ei nähtu kaebaja esitatud epikriisidest, et kaebajale oleks määratud

2022. a-l valude leevendamiseks retseptiravimeid. Kui küünarliigese valud peaksid uuesti

intensiivsemaks muutuma ja püsivamaks jääma ning need ei leia leevendust ka operatsiooni vm

ravi käigus, saab kaebaja esitada vastustajale uue töövõime hindamise taotluse. Praegusel juhul

puudub alus arvata, et tegemist oleks püsiva terviseprobleemiga, mida ei oleks võimalik raviga

leevendada. Seega ei saa kokkuvõttes võtmetegevuses antud hinnangut kerge piirang pidada

ilmselgelt põhjendamatuks.

17.3. Võtmetegevus „käteosavus“.

17.3.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebaja ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi liigutada. Kui randmest pöörata, siis pöördub ka käsi

küünarnukist ja on oodata valupistet.

17.3.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). TTO ekspertarst tõi 05.02.2022 eksperthinnangus

täiendavalt välja, et küünarliigese valu on hinnatud võtmetegevuses „asjade liigutamine“.

Arstlikes epikriisides ei kirjeldata piiranguid käelisel täppistegevusel.

17.3.3. Käteosavuse all mõistetakse sõrmede ja randmete liikuvust ja jõudu, võimet käsi

randmest pöörata sisse- ja väljapoole ning käte ja sõrmede täppisliigutusi (väikeste asjade

haaramist, hoidmist, sõrmitsemist)20. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebaja TIS-i andmed ei

kajasta kaebajal sõrme- ega randmevalusid ega probleeme käte täppisliigutustega. Samas saab

pidada usutavaks kaebaja selgitust, et küünarliigese valu avaldub ka randme pööramisel. SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla infolehe21 kohaselt tuntakse lateraalse epikondüliidi korral valu

küünarliigese välisküljel. Valu võib kiirguda küünarliigesest mööda käsivart alla III ja IV

sõrme. Lihased käsivarrel on pinges ja valulikud ning valu suureneb, kui midagi haarata või

tõsta.

Vahel

võib

isegi

kohvikruusi

laualt

võtmine

tekitada

väljakannatamatut

valuküünarliigeses. Eeltoodut arvestades ei saa välistada, et kaebajal diagnoositud haigus

avaldub mõningatel juhtudel ka käteosavuses. Kaebaja on kirjeldanud eespool käte valulikkust

asjade tõstmisel ja liigutamisel. Kuna täppisliigutused vajavad käte liigutamist/randme

pööramist, siis ei saa välistada kaebajal probleemide esinemist ka täppisliigutuste sooritamisel.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ekspertarst on teinud selles võtmetegevuses piirangute

tuvastamisel hindamisvea.

17.4. Käelise tegevuse valdkonna kokkuvõte.

17.4.1. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on käelise tegevuse

valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), mis avaldub tõstmisel ja küünarliigese valudes.

Vasema küünarliigese valu tõttu esineb piirang raskuste tõstmisel. Piirang on põhjustatud

liigesekapsli põletikust. TTO ekspertarst viitas üldkirurg dr Maris Veinpalu 13.09.2021

epikriisile. TTO ekspertarst leidis, et piirangu põhjustanud haiguse kulg on raskesti

prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Tegutsemispiirang on põhjustatud pehmete

kudede muudest haigusseisunditest. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 05.02.2022

eksperthinnangus, milles viitas täiendavalt ortopeed dr Mati Merila 28.01.2022 epikriisile.

19 Kaebaja 31.03.2022 esitatud lisa „Digiloo haigusjuhtum nr 218“ ja 14.04.2022 esitatud lisa „Ambulatoorne

epikriis (2)“.

20 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „tvh_metoodika_31.03.2020“, lk 37.

21 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Lateraalne epikondüliit“, lk 1. Kättesaadav

https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave/2016/05/17/lateraalne-epikonduliit-ehk-tennisisti-kuunarliiges.

3-22-751

12(16)

17.4.2. Vastustaja ekspertarst leidis 19.06.2022 arvamuses, et käelise tegevuse valdkonnas on

põhjendatud hinnata kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on pehmete

kudede haigusseisundid. TIS-i andmetel on kaebajal eelnevalt diagnoositud küünarliigese

külgmine põndapealispõletik, mille tõttu planeeriti 28.01.2022 kirurgiline ravi. 28.01.2022

preoperatiivse visiidi käigus hindas ortopeed dr Merila seisundi nii heaks, et kirurgilist ravi ei

peetud vajalikuks ja operatsiooniks otsustati panna uus aeg, kui ilmneb selgem vajadus. Seega

ei saa piiranguid käelises tegevuses hinnata enam kui kergeteks. Kaebaja vajas septembris 2021

küünarliigese

liigesesisest

hormoonsüsti.

Hilisemat

ravivajadust

küünarliigese

haigusseisundiga seoses pole TIS-i märgitud. Tegemist on ülekoormusvaluga. Retseptuurse

valuravi

vajadus

on

tagasihoidlik.

Ilmselt

on

valu

leevendamiseks

piisanud

käsimüügiravimitest. Randme-, kämbla- ja sõrmeliigestega seotud haigusseisundeid ei ole

diagnoositud, mistõttu käelises täppistegevuses piiranguid pole hinnatud.

17.4.3. Kohus leiab, et kuigi ekspertarst tegi kahes võtmetegevuses hindamisvea, ei oleks see

lõppkokkuvõttes valdkonnas antud kokkuvõtlikku piirangu raskusastet muutnud. Kuna asjade

liigutamise võtmetegevuses oli põhjendatud tuvastada kerge piirang, ei oleks olnud põhjust ka

teistes võtmetegevustes suuremat piirangut kui kerge tuvastada. Seega oleks ka valdkonna

kokkuvõtlik piirangu raskusaste jäänud kergeks (raskusaste 1) (määruse nr 39 § 6 lg 5).

18. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes

„tegevuste õppimine“ ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

18.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Ta ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid või keerulisemaid

igapäevategevusi. Lihtsamaid tegevusi suudab selgeks õppida väikeste raskustega. Väsib

kiiresti, kui hakkab midagi õppima. Hajameelsus, mõtted lähevad mujale. Keerulisemate

tegevuste selgeks õppimine toimub suurte raskustega, peaaegu võimatu. Samuti väsib kiiresti

ja tekib hajameelsus.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõõdukas

piirang (raskusaste 2). Ei suuda raskusteta igapäevategevustega hakkama saada. Suudab

mõõdukate raskustega märgata igapäevategevuste vajadust ning neid kavandada, alustada ja

lõpetada. Kaebajal on järjest vähem tahtejõudu, et midagi teha. Põhjuseks ühiskonnas toimuvad

asjad. Jõud ja tahtmine hakkavad otsa saama.

18.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad nendes

võtmetegevustes ja valdkonnas püsivad piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud

ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst jäi sama seisukoha juurde ka 05.02.2022

eksperthinnangus.

18.3. Vastustaja ekspertarst leidis 19.06.2022 arvamuses, et selles valdkonnas piirangute mitte

tuvastamine on põhjendatud, sest need ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal ei ole

diagnoositud intellektihäiret. Samuti pole olnud vajadust teostada kognitiivse võimekuse teste.

18.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei võimalda järeldada kaebajal selles

valdkonnas püsivate piirangute olemasolu, mis töövõimet mõjutaks. TIS-ist ei ole näha, et

kaebajal oleks diagnoositud intellektihäire või depressioon, mis saaks õppimisraskusi

põhjustada või tegevuste sooritamist raskemaks muuta. Kaebaja pöördus esmakordselt

psühhiaatri vastuvõtule alles 04.01.2022. Enne seda ei ole ta vaimse tervise probleemidega

arstide poole pöördunud. Seega ei saanud töövõime hindamise ajaks olla selgunud kaebajal

püsiva terviseprobleemi olemasolu. 04.01.2022 ja 13.01.2022 epikriisidest (TIS lk 8, 10)

nähtub, et kaebajal diagnoositi orgaaniline ärevushäire, ta on viimasel ajal ärritunud, tal on

sageli konfliktid, isiksus olnud alati püsimatu, on esinenud suhtlemisraskusi, meeleolu kõigub,

3-22-751

13(16)

viimastel kuudel alanenud, negatiivsed mõtted, lootusetus, pahur, ärritunud, tahteaktiivsuse

langus, asteenia. Psühhiaater on seostanud neid probleeme füüsilise tervise probleemidega.

Kuna kaebaja ravi on kestnud lühikest aega ja see võib veel vajada korrigeerimist, siis on vara

öelda, et kaebajal olevad vaimse tervise probleemid on püsivad ja neid ei ole võimalik raviga

kompenseerida, mh füüsilise tervise probleemide ravimisega.

19. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses „väljaskäimine“.

19.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „väljaskäimine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda emotsionaalse või vaimse pingeta väljas käia. Kaebaja võimekus minna

tuttavatesse kohtadesse on muutlik. Paljud asjad hakkavad vastu, 30 aastat elutööd on peaaegu

hävitatud. Närviline olek. Raskusi ka arstide juures käimisega. Selleks peab olema tugev tervis.

Kaebaja jaoks peaaegu võimatu minna tundmatutesse kohtadesse, toimub suurte raskustega.

Teine inimene võib kaasas olla, aga närvilisus ja ärevus on suur. Kui võimalik, siis ei lähe.

19.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad piirangud nii

viidatud võtmetegevuses kui ka valdkonnas tervikuna (raskusaste 0), sest kirjeldatud piirangud

ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 05.02.2022

eksperthinnangus.

19.3. Vastustaja ekspertarst leidis 19.06.2022 arvamuses, et kaebaja piirangud selles

valdkonnas ei leia TIS-i andmetel kinnitust. TIS-i andmetel on kaebajale esmaselt ja ühekordselt

välja kirjutatud sümptomaatiline rahustav ravim 04.01.2022. Edasiseks raviks on 25.01.2022

psühhiaatri poolt määratud antidepressantravi. Psühhiaatri visiidi kohta on 22.02.2022 epikriisis

märgitud, et meeleolu on kõikuv, esineb ärrituvust ja ravi jätkub. Psühhiaatri poolt ei ole

kirjeldatud rasket psüühikahäiret ega ärevuse tõusu, mis põhjustaks olulisi igapäevaseid

piiranguid. Ei ole kirjeldatud ärevusseisundit, mis oleks kujunenud paanikahooks. Ei ole

esinenud orienteerumisraskusi. Antidepressantravi on alles alustatud ja pole alust hinnata ravi

foonil psüühikahäirest tingitud piiranguid püsivatena enam kui 6 kuud.

19.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses ega

valdkonnas piirangut tuvastada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks raskusi kodust

väljaskäimisel psüühiliste probleemide tõttu. Kaebajal ei ole tuvastatud paanikahooge ega

hirmu väljaskäimise ees. Nagu kohus ka eespool välja tõi, on kaebajal tuvastatud vaimse tervise

probleemid alles jaanuaris 2022, kaebaja psühhiaatriline ravi kestnud alles lühikest aega ja pole

alust veel väita, et kaebaja vaimse tervise probleemid ei allu ravile. Kui kaebaja vaimse tervise

probleemid kestavad pikemat aega ja neid ei ole võimalik kompenseerida ka asjakohase raviga,

siis on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Töövõime

hindamisel ei saa arvestada ajutiste terviseprobleemidega.

20. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“.

20.1. Võtmetegevus „suhtlemisega hakkamasaamine“.

20.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles valdkonnas raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei saa

suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja saab kohtuda tuttavate

inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu, suurte raskustega, see on peaaegu võimatu.

Lihtsalt ei taha. On ühiskonnas toimuva suhtes vihane. Suhtlemisraskused. Mõnikord on raskusi

suhtlemisel. See on viimaste aastatega halvemaks läinud. Ei taha inimestega suhelda, v.a

lähikondlased.

3-22-751

14(16)

20.1.2. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses

piirangud

(raskusaste

0).

TTO

ekspertarst

täpsustas

05.02.2022

eksperthinnangus, et piiranguid on hinnatud võtmetegevuses „kohane käitumine“22.

20.1.3. Kohus nõustub ekspertarsti arvamusega, et kaebajal võivad esineda piirangud pigem

kohase käitumise võtmetegevuses, mitte suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuses.

Psühhiaatri epikriisidest nähtub küll ärevushäire diagnoos, kuid ei ole kirjeldatud kaebaja hirmu

või ärevust teiste inimestega suhtlemise juures. Kaebaja on käinud korduvalt erinevate arsti

juures. Epikriidisest kajastatakse aeg-ajalt kaebaja ärritunud olekut või lausa agressiivsust, kuid

seda ei ole põhjust siduda kaebajal oleva hirmuga suhtlemise ees, vaid ebakohase käitumisega,

st emotsioonide kontrollimise raskusega. Kaebaja soovimatust võõraste inimestega suhelda ei

saa käsitleda terviseprobleemina. Seega ei saa selles võtmetegevuses piirangute tuvastamata

jätmist pidada ilmselgelt ebaõigeks.

20.2. Võtmetegevus „kohane käitumine“.

20.2.1. Kaebaja tõi selles võtmetegevuses välja, et tal on kerge piirang (raskusaste 1). Kaebaja

ei suuda enda emotsioone ega käitumist kontrollida. Kaotab harva kontrolli oma emotsioonide

ja käitumise üle. Ütleb mõningate asjade kohta väga halvasti. Hiljem saab aru, et tavaliselt ei

ole teenindajad süüdi. Järjest rohkem hakkavad igasugused asjad häirima (Covidiga seotud

otsused, digiriik).

20.2.2. TTO ekspertarst nõustus 09.01.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates orgaanilise ärevuse diagnoosile. TTO

ekspertarst täpsustas 05.02.2022 eksperthinnangus, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang

emotsionaalse labiilsuse tõttu.

20.2.3. Kuigi kaebaja psühhiaatrilist ravi alustati vahetult enne töövõime hindamist (2022. a

jaanuaris), võib kaebaja ebakohase käitumise kohta leida teavet ka varasematest epikriisidest,

nt 03.-04.09.2019 epikriis (TIS lk 31), 02.09.2020 epikriis (TIS lk 28), 25.09.2020 epikriis (TIS

lk 26), 16.12.2020 epikriis (TIS lk 22), 13.-14.07.2021 (TIS lk 19), 13.01.2022 (TIS lk 8). Seega

võib järeldada, et kaebajal on raskusi emotsioonide ohjamisega ja kohase käitumisega juba

pikemat aega. Kaebaja on ise pidanud piirangut kergeks ja toonud välja, et kaotab harva

kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Seega ei ole ka kaebaja ise arvanud, et tegemist

oleks mõõduka või raske piiranguga, mis enamuse ajast tema igapäevaelu segaks ja töövõimet

oluliselt mõjutaks. Ilmselt ei sobi kaebajale töö, mis eeldab palju suhtlemist, kuid see ei tähenda,

et kaebaja ei oleks võimeline töötama vähem suhtlemist vajavatel kohtadel. Kaebaja ei ole

varem psühhiaatrilist abi vajanud. Alates 2022.a jaanuarist on psühhiaater määranud kaebajale

ravi, seega võib arvata, et tema vaimse tervise probleemid saavad selle kaudu leevendust. Neil

põhjusel võib selles võtmetegevuses kerge piirangu tuvastamist pidada põhjendatuks.

20.3. Suhtlemise valdkonna kokkuvõte.

20.3.1. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangus suhtlemise valdkonna

kokkuvõttes, et kaebajal esineb selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), mille põhjuseks

on psüühika- ja käitumishäired. Avaldub võõrastega kontakteerumisel, mitteametlikes

sotsiaalsetes suhetes, üldistes psühhosotsiaalsetes ja emotsionaalsetes funktsioonides ning

peaaju struktuuris. Ärrituvuse tõttu esineb piirang suhtlemisel, ei suuda alati oma emotsioone

kontrollida. TTO ekspertarst viitas psühhiaater Maria Volkonskaja 04.01.2022 epikriisile.

Piirangu põhjustanud haiguse kulg on raskesti prognoositav. Psühhiaater on ordineerinud

22 TTO ekspertarst viitas ilmselt ekslikult p-le 7.1.

3-22-751

15(16)

väikeses annuses rahusteid. Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 05.02.2022 eksperthinnangus.

20.3.2. Vastustaja ekspertarst leidis 19.06.2022 arvamuses, et põhjendatud on hinnata kaebaja

tegutsemispiirangud suhtlemise valdkonnas kergeks. TIS-i andmetel on äsja alustatud

antidepressiivse raviga ärevushäire tõttu. Psühhiaatri epikriisis ei ole kirjeldatud ebakohast

käitumist. On kirjeldatud ärrituvuse tõusu. Nende andmete pinnalt ei ole võimalik püsivaid

piiranguid ravi foonil hinnata. Eelnevaid enesevalitsuse kaotamise viiteid on perearsti

13.07.2021 epikriisis. Juba see, et kaebaja on soostunud perearsti juures käima, endast välja

minemata ja säilitades enesevalitsuse, on positiivne. Meeleoluhäire ravi on psühhiaatri poolt

alustatud ja ravi jälgimisel (vajadusel on võimalus ravi tõhustamiseks või muutmiseks) on

eeldatavalt ravi foonil piirangud leevenevad.

20.3.3. Kaebajal tuvastati ühes võtmetegevuses kerge piirang, seega on ka valdkonna

kokkuvõtlik raskusaste 1 (määruse nr 39 § 6 lg 5). Kuna kaebaja saab psühhiaatrilist ravi, siis

võib arvata, et ravi tagajärjel leiavad kaebaja probleemid leevenduse, kaebaja suudab edaspidi

oma emotsioone paremini ohjata ja käitumisprobleeme vältida. Vajadusel saab ravi

korrigeerida. Kui ka ravile vaatamata jäävad piirangud alles ja need takistavad kaebajal teiste

inimestega suhelda, siis on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise

taotlus. Praegusel juhul ei saa suhtlemise valdkonnas kerge piirangu tuvastamist pidada

ilmselgelt põhjendamatuks.

21. TTO ekspertarst leidis 09.01.2022 eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud haigusseisundid; kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud

haigusseisundid; kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika-

ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas

ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on külgmine põndapealisepõletik ehk lateraalne

epikondüliit. Vasema põlve valu tõttu esineb piirang kestval ringiliikumisel. Vasema

küünarliigese valu tõttu esineb piirang raskuste tõstmisel. Ärrituvuse tõttu esineb piirang

suhtlemisel. Ei suuda alati oma emotsioone kontrollida. Välistatud, takistatud või piiratud

tegevused on tõstmine, pikkade vahemaade käimine, võõrastega kontakteerumine,

mitteametlikud sotsiaalsed suhted. Töövõime ei ole vähenenud. Kaebajale ei sobi raske

füüsiline ja vaimselt pingeline töö. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 05.02.2022

eksperthinnangus.

22. Vastustaja ekspertarst nõustus 19.06.2022 arvamuses TTO ekspertarsti ekspertiiside ja

järeldustega. Eksperdiarvamus on antud ajal, mil terviseandmete alusel oli äsja teostatud põlve

artroskoopiline kirurgiline ravi, küünarliigese kirurgilist ravi ei peetud rahuldava seisundi tõttu

vajalikuks ning kaebaja oli ärevushäire ravi psühhiaatri jälgimisel. Antud andmetel ei olnud

võimalik hinnata piiranguid, mis ravi foonil võiksid edasiulatuvalt püsivalt (enam kui 6 kuud)

töövõimet mõjutada. Esinevad piirangud, mis võivad mõjutada isiku töötingimuste ja ameti

valikut. Kaebajal on püsivad tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse ning suhtlemise

valdkonnas, mis on hinnatavad kergete tegutsemispiirangutena. Kaebajale ei sobi raske

füüsiline ja vaimselt pingeline töö. Puuduvad andmed, mille alusel tuleks tema üldine töövõime

hinnata osaliseks või puuduvaks.

23. Kohus selgitab, et kuna kaebajal ei tuvastatud üheski võtmetegevuses suuremat piirangut

kui kerge (raskusaste 1), siis tuleb kaebaja lugeda töövõimeliseks (määruse nr 39 § 6 lg 6, § 8

lg 5). Kaebajal tuvastati piirangud liikumisel põlvevalude tõttu, kuid kaebaja on saanud ravi,

operatsiooni ebaõnnestumise kohta puuduvad andmed ja eeldatavasti paraneb kaebaja põlvede

3-22-751

16(16)

olukord taastusravi käigus. Puudub alus tuvastada püsivat tervisekahjustust, mis töövõimet

oluliselt mõjutaks. Kaebajal on tuvastatud piirangud käelises tegevuses küünarliigese valude

tõttu, kuid kaebaja käte seisund paranes enne operatsiooni teostamist ja uut operatsiooni ei ole

peetud vajalikuks. Kaebaja saab taastusravi, seega võib eeldada, et käte seisund ei avalda

kaebaja igapäevaelule ja töövõimele püsivat ja olulist mõju. Kaebajal on piirangud suhtlemise

valdkonnas, kuid talle on määratud psühhiaatriline ravi, mis on kestnud veel lühikest aega ja

seetõttu puudub teadmine, kas see on kaebaja tervislikku seisundit leevendanud. Eeltoodud

põhjendustel puudub alus arvata, et kaebaja tervislik seisund mõjutab olemasolevale ravile

vaatamata kaebaja igapäevaelu ja töövõimet püsivalt ja oluliselt. Ajutiste terviseprobleemidega

ei saa töövõime hindamisel arvestada. Kerged piirangud ei saa töövõimet mõjutada, sest

kaebajal on võimalik valida oma tervislikule seisundile sobiv töökoht. Töövõime ei tähenda, et

kaebaja on täiesti terve ja tal mingeid terviseprobleeme ei esine, vaid et tema terviseprobleemid

ei ole sellised, mis takistaksid tal sobiva töö tegemist. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et

vastustaja 10.01.2022 otsus, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud, on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus.

24. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv

töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole piiratud, siis jättis vastustaja õiguspäraselt 11.01.2022

otsusega kaebajale töövõimetoetuse määramata. Nimetatud otsuse tühistamiseks puudub alus.

25. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vastustaja 07.03.2022 vaideotsus ja ka selle

tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

26. Kuna vaidlusalused otsused on õiguspärased ja kohus jätab need tühistamata, siis tuleb jätta

rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue vastustaja kohustamiseks tegema kaebaja taotluse

kohta uus otsus.

27. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

28. Kohus tagastab kaebajale 14.04.2022 esitatud dokumendid „Digiloo haigusjuhtum nr 218“,

„Hardi Kaljurand“, „Maria Volkonskaja“, „Maria Volkonskaja-1“, „Mati Merila“ ja

„vaideotsus 305“. Kaebaja esitas samad dokumendid juba 31.03.2022. Samade dokumentide

korduvaks esitamiseks puudub vajadus.

Kohus tagastab kaebajale 31.03.2022 esitatud dokumendi „Maria Volkonskaja“. Tegemist on

psühhiaater Maria Volkonskaja 22.02.2022 ambulatoorse epikriisiga, mis on olemas vastustaja

esitatud TIS-i väljavõttes (lk 7). Kohus tagastab kaebajale 31.03.2022 esitatud dokumendi

„Maria Volkonskaja-1“. Tegemist on psühhiaater Maria Volkonskaja 25.01.2022 ambulatoorse

epikriisiga, mis on olemas vastustaja esitatud TIS-i väljavõttes (lk 8). Kohus tagastab kaebajale

31.03.2022 esitatud dokumendi „Mati Merila“. Tegemist on ortopeed Mati Merila 06.12.2021–

26.01.2022 ambulatoorse epikriisiga, mis on olemas vastustaja esitatud TIS-i väljavõttes

(lk 14). Kohus tagastab kaebajale 31.03.2022 esitatud dokumendi „Hardi Kaljurand“. Tegemist

on ortopeed Hardi Kaljuranna 11.-13.01.2022 ambulatoorse epikriisiga, mis on olemas

vastustaja esitatud TIS-i väljavõttes (lk 9). Korduvate dokumentide toimikus hoidmise järele

puudub vajadus, see koormab asjatult toimikut.

29. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude välja mõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule menetluskulusid tõendavad dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/