Legislator Case Law & Legislation
3-22-2296/9 AI generated

3-22-2296/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-2296/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta Marina Minerals OÜ 6. detsembri 2022. a määruskaebuse ja 20. detsembri 2022. a täiendava seisukoha lisad haldusasja nr 3-22-2296 materjalide juurde.

Legislator headnote

AI generated

3-22-2296/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta Marina Minerals OÜ 6. detsembri 2022. a määruskaebuse ja 20. detsembri 2022. a täiendava seisukoha lisad haldusasja nr 3-22-2296 materjalide juurde.

Keywords

AI generated
exploitation of the sea-bed natural resources marine sciences earth sciences evaluation of resources construction materials
AI generated
3-22-2296/17
Rahuldada kaebus. Tuvastada Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsuse nr 32 „Arvamuse andmine Altmetsa uuringruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ ja 23.08.2022 otsuse nr 33 „Arvamuse andmine Tulisilla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ õigusvastasus ja kohustada Maardu Linnavolikogu otsustama uuesti uuringulubade kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3-16-2582/9
Askersund Trading Osaühing esitas 26.
3-22-2710/35
Rahuldada kaebus. Tuvastada Kohila Vallavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 37 Vallavolikogu 29.12.2022 otsuse nr 49 õigusvastasus. Kohustada Kohila valda
3-24-897/15
Marina Minerals OÜ (kaebaja) esitas 28.
3-07-528/6
Tallinna Linnavolikogu (edaspidi – TLVK) võttis 27.02.2007 vastu otsuse nr 48 „Taotluse esitamine Riigikohtule“, millega otsustati esitada Riigikohtule taotlus tunnistada kehtetuks sõjahaudade kaitse seaduse (edaspidi – SHKS) § 8 lg 2 ja § 9 lg 4 nende vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega käesoleva otsuse lisas toodud põhjendustel /tl 4/. 2. 12.03.2007 esitas TLVK liige ja Nõmme Halduskogu esimees Hanno Pevkur halduskohtule kaebuse taotlustega tunnistada õigusvastaseks TLVK esimehe Toomas Vitsuti tegevus seoses TLVK 27.02.2007 otsuse nr 48 vastuvõtmisele eelnenud menetluse ning vastuvõtmisega ning tunnistada kehtetuks TLVK 27.02.2007 otsus nr 48” /tl 1-3, 28-29/. 3. Kohus võttis 22.03.2007 määrusega kaebuse menetlusse /tl 30/, 11.04.2007 esitas vastustaja kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 39-41/. 4. 16.04.2007 toimunud kohtuistungil täpsustas H. Pevkur oma kaebuse taotlust, paludes TLVK 27.02.2007 otsuse nr 48 tühistamist /tl 53 pöördel/.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2296

Haldusasi

Marina Minerals OÜ kaebus Maardu Linnavolikogu

23. augusti 2022. a otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse

tuvastamiseks, 27. septembri 2022. a vaideotsuste nr 35

ja nr 36 tühistamiseks ning Maardu linna kohustamiseks

otsustada uuesti uuringulubade kooskõlastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Marina Minerals OÜ, esindaja v.adv Pirkka-

Marja Põldvere

Vastustaja – Maardu linn, esindaja NS

Menetluse alus ringkonnakohtus

Marina Minerals OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Marina Minerals OÜ 6. detsembri 2022. a määruskaebuse ja 20. detsembri

2022. a täiendava seisukoha lisad haldusasja nr 3-22-2296 materjalide juurde.

2. Rahuldada Marina Minerals OÜ määruskaebus ja tühistada Tallinn Halduskohtu

21. novembri 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-2296 resolutsiooni punktid 2–6.

3. Ennistada Marina Minerals OÜ kaebuse esitamise tähtaeg nõude osas, millega

taotletakse Maardu linna kohustamist otsustada Marina Minerals OÜ 6. juuni

2022. a geoloogilise uuringu loa taotluste kohta maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel

arvamuse andmine uuesti.

4. Saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marina Minerals OÜ esitas Keskkonnaametile 06.06.2022 geoloogilise uuringu loa

taotlused liiva ja kruusa tarbevaru uuringuteks Altmetsa uuringuruumis (pindala 8,13 ha), mis

3-22-2296

2(8)

paikneb Maardu linnas Põhjaranna tee 17a (katastritunnus 44601:001:0723) ja Piiri tee 11

(katastritunnus 44601:001:0865), ning Tulisilla uuringuruumis (pindala 23,04 ha), mis paikneb

Maardu linnas Loosauna kinnistul (katastritunnus 44603:002:0247). Keskkonnaamet edastas

taotlused maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel 04.07.2022 arvamuse andmiseks Maardu

linnale.

2. Maardu Linnavolikogu ei nõustunud 23.08.2022 otsustega nr 32 ja nr 33 geoloogilise

uuringu loa andmisega vastavalt Altmetsa uuringuruumis ja Tulisilla uuringuruumis.

3. Maardu Linnavolikogu jättis 27.09.2022 vaideotsustega nr 35 ja nr 36 rahuldamata

Marina Minerals OÜ 26.08.2022 vaided otsuste nr 32 ja nr 33 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Marina Minerals OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 27.10.2022 kaebuse Maardu

Linnavolikogu 27.09.2022 otsuste nr 35 ja nr 36 tühistamiseks, 23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr

33 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maardu linna kohustamiseks otsustada uuesti Altmetsa

ja Tulisilla uuringuruumide geoloogiliste uuringu lubade väljastamiseks nõusoleku andmine.

5. Tallinna Halduskohus võttis 28.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning andis

kaebajale võimaluse selgitada kaebuse tähtaegsust või taotleda tähtaja ennistamist. Kuigi siduv

kooskõlastus on halduskohtus vaidlustatav mh eraldiseisvalt, oleks kaebus HKMS § 47 lg 2

järgi tähtaegne üksnes siis, kui menetlustoimingut saab vaidemenetluse korras vaidlustada. Kui

menetlustoiming ei saa olla vaidemenetluse esemeks (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72),

tuleks kohustamisnõude tähtaja arvutamisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 2. Vaiete esitamise ajast

järeldub, et vastustaja keeldumised olid kaebajale teatavaks tehtud hiljemalt 25.08.2022. Seega

võivad kohustamisnõuded olla esitatud tähtaega ületades.

6. Marina Minerals OÜ taotles 07.11.2022 seisukohas kaebetähtaja ennistamist juhuks,

kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks. Kaebaja lähtus vaiete esitamisel levinud ja aktsepteeritud

praktikast kaevandamis- ja uuringulubade taotluste kohta antud kohaliku omavalitsuse üksuste

arvamuste vaidlustamisel. Maardu linn on oma arvamused vormistanud volikogu otsustena ehk

haldusaktidena. Seega võis kaebaja põhjendatult eeldada, et otsuste peale oli võimalik esitada

vaided. Vaiete esitamise lubatavust kinnitab ka asjaolu, et vastustaja lahendas vaided sisuliselt.

Kaebaja võis mh HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt eeldada, et kõnealust menetlustoimingut saab

HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt vaidlustada ka vaidemenetluses ning taotleda asja uut otsustamist.

Vaidemenetluse üheks eesmärgiks on ennetada kohtuvaidlusi ning kaebaja võis loota, et vaide

lahendamise raames on võimalik jõuda vastustajaga kokkuleppele. Ei saa nõuda, et ettevõtjad

tunneksid detailselt haldusmenetluse nüansse puudutavat kohtupraktikat, eriti olukorras, kus

haldus- ja kohtupraktika kinnitab vaiete esitamise võimalikkust (nt haldusasi nr 3-22-429). Kui

vaiete esitamine ei olnud võimalik, siis tuleb kohtusse pöördumise tähtaeg ennistada tulenevalt

ebaühtlasest praktikast ja vastustaja eksitavast tegevusest vaiete menetlemisel.

7. Maardu linn leidis 14.11.2022 seisukohas, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja

kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsustes viidati, et

neid on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus. Seega ei ole vastustaja kaebajat eksitanud,

vaid kaebaja valis ise ebaõige menetlusviisi ja võttis sellega seonduva riski. Vaidlustamisviite

tõttu HMS § 57 lg 3 ei kohaldu. Kaebaja viidatud HMS § 72 lg 1 p 3 ei ole asjakohane, sest

puudub pädev haldusorgan, kellel oleks ettekirjutuse tegemise õigus. Tähtaja ületamine ei ole

vabandatav, sest selle põhjustas kaebaja enda hooletus. Kuna vaidlustamisviide oli korrektne,

siis ei tõusetu ka küsimust protsessiõiguslikust keerukusest. Kaebajat ei saa pidada õiguslikult

kogenematuks isikuks, sest Marina Minerals OÜ-le on antud 30 uuringuluba ning menetluses

on veel 15 geoloogilise uuringu või keskkonnakaitseloa esmataotlust.

3-22-2296

3(8)

8. Tallinna Halduskohus võttis 21.11.2022 määrusega asja materjalide juurde haldusasjas

nr 3-21-2911 esitatud Viimsi Vallavolikogu 15.11.2021 vaide tagastamise kirja nr 15-3/4263-3,

jättis rahuldamata Marina Minerals OÜ taotluse ennistada kohustamisnõude esitamise tähtaeg,

lõpetas kohustamisnõude osas haldusasja menetluse, jättis kaebuse Maardu Linnavolikogu

23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse tuvastamiseks ning 27.09.2022 vaideotsuste

nr 35 ja nr 36 tühistamiseks läbi vaatamata, samuti määras, et määruse jõustumisel tagastatakse

kaebajale riigilõiv 20 eurot ja muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Kohustamisnõue ei ole tähtaegne (HKMS § 46 lg 2), sest vaiete esitamine ei olnud lubatud

(HKMS § 47 lg 2). Geoloogilise uuringu loa annab Keskkonnaamet (MaaPS § 26), kellel tuleb

menetluse käigus küsida kohaliku omavalitsuse arvamust ning kohaliku omavalitsuse üksuse

keeldumine nõusoleku andmisest toob kaasa loa andmisest keeldumise (MaaPS § 35 lg 1 p 10).

Kohaliku omavalitsuse arvamus uuringloa taotluse kohta on menetlustoiming, sõltumata selle

vormistamisest volikogu otsusena. Siduv negatiivne kooskõlastus on HKMS § 45 lg 3 alusel

halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, kuid HMS § 72 ei näe seevastu üldjuhul ette võimalust

esitada menetlustoimingu peale vaiet. Vaideõiguse kontrollimisel ei saa lähtuda HKMS § 45

lg-st 3, sest HMS § 72 lg-st 2 tulenevalt on vaidemenetluse puhul menetlustoimingu iseseisvalt

vaidlustamine selgelt välistatud (Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2015 otsus nr 3-12-2686, p 12).

HMS § 72 lg 2 on erisäte HMS § 72 lg 1 suhtes. Tegemist ei ole ka HMS § 72 lg-s 3 sätestatud

olukorraga. Vaideõiguse aluseks ei saa olla osade kohaliku omavalitsuse üksuste aktsepteeritud

praktika, vaidemenetluse üldised eesmärgid ega asjaolu, et praegusel juhul lahendas vastustaja

esitatud vaided vaideotsustega. Kuna menetlustoimingute peale ei saanud vaideid esitada ning

keeldumised pidid olema teatavaks tehtud hiljemalt 25.08.2022, siis tulnuks kohustamiskaebus

esitada hiljemalt 26.09.2022. Seega ei ole 27.10.2022 esitatud kaebus tähtaegne.

Kaebaja põhjendustest nähtuvalt ei olnud tal objektiivseid takistusi kaebetähtaja järgimiseks.

Vastustaja on välja toonud, et kaebajale on väljastatud 30 uuringuluba ja tal on menetluses veel

mitmeid. Seega ei saa kaebajat pidada uuringuloa taotluste asjades õiguslikult kogenematuks.

Ehkki kaebaja väitel viitavad kohaliku omavalitsuse üksuste keeldumised sageli vaide esitamise

võimalusele, siis praegusel juhul vaidlusalustes keeldumistes eksitav vaidlustamisviide puudus.

Vaidlustatud otsustes on märgitud, et neid saab vaidlustada halduskohtule kaebuse esitamisega.

Kaebajale on seejuures ka varem selgitatud, et keeldumine on menetlustoiming ja selle peale ei

saa vaiet esitada (nt haldusasjas nr 3-21-2911 esitatud Viimsi Vallavolikogu 15.11.2021 kiri nr

15-3/4263-3). Isegi kui kohus ei lugenud selles haldusasjas kaebust mittetähtaegseks, pidanuks

kaebaja valdkonnas kogenud ettevõtjana olema haldusmenetluse selle aspektiga kursis ja võtma

arvesse, et ta võib vaiete esitamisega minetada võimaluse esitada tähtaegne kohustamiskaebus.

Vastustaja ei ole kaebajat eksitanud. Vastustaja pidanuks vaided küll HMS § 79 lg 1 p 1 alusel

tagastama, kuid pelgalt Maardu linna poolt sisuliste vaideotsuste tegemist ei saa pidada selliseks

mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis annaks aluse kaebetähtaeg ennistada.

Kohus ei saa kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel lähtuda otstarbekusest ega ennistada

tähtaega ka kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil. Kuna ennistamistaotlus jääb rahuldamata,

siis tuleb kohustamisnõude menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Kuna kohustamisnõude menetlus tuli tähtaja rikkumise tõttu lõpetada ja ei nähtu, et Maardu

Linnavolikogu 23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse tuvastamine oleks eraldiseisvalt

kaebaja õiguste kaitseks vajalik või kaebajal oleks tuvastusnõude esitamiseks põhjendatud huvi,

siis ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused täidetud ning tuvastamisnõuded tuleb jätta

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi

vaatamata. Kuna kaebajal ei olnud õigust esitada menetlustoimingute peale vaideid, siis ei saa

ka vaideotsused iseseisvalt rikkuda tema õigusi. Seega tuleb ka vaideotsuste tühistamise nõue

jätta HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

3-22-2296

4(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Marina Minerals OÜ palub 06.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus

ning ennistada kohustamisnõude esitamise tähtaeg ja jätkata haldusasja menetlust. Kohalike

omavalitsuste ja kohtute praktika kaevandamis- ja uuringuloa taotluste kohta antud arvamuste

peale esitatud vaiete menetlemisel on äärmiselt ebaühtlane ja ettevõtjaid eksitav. Kaebaja on

alates 2021. a septembrist esitanud uuringuloa taotlustele antud arvamuste peale 9 vaiet, millest

kõigi puhul on kohaliku omavalitsuse üksused arvamustes viidanud võimalusele esitada selle

peale vaie, kõiki vaideid on kohaliku omavalitsuse üksused sisuliselt menetlenud (kolmel juhul

on vaided ka rahuldatud) ning asjades, kus vaie jäeti rahuldamata ja kaebaja pidas vajalikuks

kohtusse pöörduda, on kaebus võetud menetlusse (vt Tallinna Halduskohtu 16.12.2021 määrus

nr 3-21-2915). Analoogselt on menetletud ka kaevandamisloa taotluste kohta antud arvamuste

peale esitatud vaideid. Kaebajale teadaolevalt on samasugune praktika (üksikute erisustega)

toimunud juba aastaid. Halduskohtu viidatud vastupidine näide ei muuda üldist pilti, kusjuures

vaide tagastamine ei välistanud ka haldusasjas nr 3-21-2911 kaebuse menetlemist halduskohtus

(kaebus loeti tähtaegseks, kuigi see oli esitatud enam kui 30 päeva pärast keelduvat arvamust,

ega tõstatatud mingit küsimust tähtaja ennistamise vajalikkusest). Pole arusaadav, kuidas peaks

ettevõtjal sellise praktika valguses kujunema veendumus, et loataotluste kohta antud arvamusi

ei saa vaidemenetluse korras vaidlustada. Eeltoodud asjaoludel tuleb kaebus lugeda tähtaegseks

või vähemalt kaebetähtaeg ennistada. Ka Maardu linn on kaebajat eksitanud sellega, et menetles

vaideid sisuliselt. Kaebajal ei olnud mingit alust eeldada, et tal puudus vaiete esitamise õigus,

ega põhjust arvata, et vaiete esitamisega minetab ta võimaluse pöörduda kaebusega kohtusse.

Kaebetähtaja ennistamine ei riivaks praegusel juhul ka kolmandate isikute õiguskindlust.

Halduskohtu seisukoht vaidlusaluste menetlustoimingute vaidemenetluse korras vaidlustamise

õiguse puudumisest on vähemalt vaieldav või isegi ebaõige. Veenvalt ei ole põhjendatud, miks

on praegusel juhul välistatud taotleda vaides HMS § 72 lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse tegemist

toimingu sooritamiseks (st uue arvamuse andmiseks). Samuti ei ole halduskohus sisuliselt

põhjendanud, miks ei ole kohaldatav HMS § 72 lg 3. Vaidlust ei ole selles, et loataotluste kohta

antud kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused kui toimingud on halduskohtus eraldiseisvalt

vaidlustatavad. Sellises olukorras jääb arusaamatuks, millistel õiguslikel (ja eriti praktilistel)

kaalutlustel on välistatud nende vaidlustamine vaidemenetluse korras. Sellisel juhul kaotaks

HMS § 72 lg 3 igasuguse mõtte, mis ei saanud ilmselgelt olla seadusandja eesmärk. Seisukoht,

et arvamuste peale ei saa vaiet esitada, on eriti kummaline, kuna vaidemenetluse eesmärgiks on

õiguste kaitse, halduse enesekontroll ja kohtute koormuse vähendamine. Vaidemenetluses on

sageli võimalik pidada kohaliku omavalitsuse üksusega (ja kogukonnaga) täiendavat dialoogi

ning puudub mõistlik vajadus algatada kohe suuremat vastandumist tekitavat kohtumenetlust.

10. Maardu linn palub 27.12.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja

jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebajast on loodud üsna asjatundmatu ettevõtja

kuvand, kes ei ole kursis geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse üksikasjadega. See on aga

teravas vastuolus Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-21-2911, milles

kaebaja pidi olema kursis eelnenud menetluse üksikasjadega. Kaebaja on alusetult süüdistanud

vastustajat enda eksitamises, kuigi Marina Minerals OÜ juhatuse liige pidi olema teadlik, et

menetlustoiminguid ei saa vaidemenetluses vaidlustada. Kuna kaebaja siiski vaided esitas, ei

ole ta vastustaja hinnangul tegutsenud heas usus. Kohaliku omavalitsuse üksuste kõikvõimalike

vahenditega mõjutamise asemel võiksid ettevõtjad taotleda geoloogilise uuringu luba MaaPS

§ 35 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuselt. Praeguse haldusasja esemeks on Marina Minerals OÜ

kaebus Maardu Linnavolikogu otsuste peale ning selles menetluses ei oma õiguslikku tähendust

teiste kohaliku omavalitsuse üksuste praktika uuringuloa taotluste kohta arvamuse andmisel ega

3-22-2296

5(8)

ka teistes asjades tehtud kohtulahendid. Kohtupraktika ühtlustamine ei peaks tähendama seda,

et võimaldatakse jätkata ebaõiget praktikat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja on 06.12.2022 määruskaebusele ja 20.12.2022 täiendavale seisukohale lisanud

erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste (Häädemeeste vald, Tori vald, Narva-Jõesuu linn,

Märjamaa vald, Lääne-Harju vald, Paide linn, Tartu vald, Kohila vald) arvamused kaebaja

esitatud geoloogilise uuringu loa taotluste kohta, nende peale esitatud vaided ja vaiete kohta

tehtud vaideotsused koos ülevaatliku tabeliga. Kaebaja on soovinud nendega tõendada kohaliku

omavalitsuse üksuste halduspraktikat aastatel 2021–2022, millest kaebaja võis järeldada vaiete

esitamise lubatavust. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja

juurde, sest need võivad omada tähtsust kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel.

12. Halduskohus märkis iseenesest õigesti, et HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtajast

saab lähtuda üksnes tingimusel, et kaebaja on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast. See eeldab muu hulgas, et konkreetse nõude kohtueelseks lahendamiseks on

õigusaktides selline kord üldse ette nähtud. Kohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamist ei

lükka edasi mitte igasugune vaidluse kohtuvälise lahendamise katse, vaid tegemist peaks olema

seaduses sätestatud õiguskaitsemenetlusega (nt Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08,

p 11). Kuna HKMS § 47 lg 2 kohaselt on oluline üksnes kaebaja enda tegevus, siis ei mõjuta

kaebetähtaja kulgema hakkamist iseenesest nt vaiet lahendava haldusorgani võimalikud vead

(sh vaide ebaõige tagastamine või ka läbivaatamine – vrd Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2022

määrus nr 3-22-575, p-d 15–17). Vaidlust ei ole selles, et Maardu Linnavolikogu 23.08.2022

otsused nr 32 ja nr 33 pidid kaebajale olema teatavaks tehtud hiljemalt 25.08.2022. Kuna kaebus

esitati halduskohtule 26.10.2022, siis juhul, kui kaebajal ei olnud õigust vastustaja keeldumiste

peale vaideid esitada, on kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumisel HKMS § 46 lg-s 2

sätestatud 30-päevast tähtaega oluliselt ületatud. Kui vaiete esitamine oli lubatav, siis oleks

kaebus tähtaegne, sest vaideotsused on tehtud 27.09.2022.

13. Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsustega nr 32 ja nr 33 andis vastustaja MaaPS § 27

lg-s 7 sätestatud arvamuse Marina Minerals OÜ 06.06.2022 geoloogilise uuringu loa taotluste

kohta, mille Keskkonnaamet kui uuringuloa andja (MaaPS § 26) edastas vastustajale arvamuse

andmiseks 04.07.2022. MaaPS § 27 lg 7 alusel antav kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus on

HMS §-s 16 tähenduses menetlustoiming Keskkonnaameti menetletavas uuringuloa taotluse

menetluses. Olenemata sellest, et uuringuloa andmisest tuleb MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt

keelduda, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole uuringuloa andmisega nõus (s.o negatiivne

arvamus on loa andjale siduv), ei ole tegemist (eel)haldusaktiga. Sarnaselt on menetlustoiming

MaaPS § 49 lg 6 alusel antav arvamus kaevandamisloa taotluse kohta (nt Riigikohtu 30.09.2022

otsus nr 3-20-1247, p 10; 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 11; 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-

38-10, p 14). Tähtsust ei oma, et arvamused on vormistatud volikogu otsustena, sest haldusakte

piiritletakse sisu, mitte vormi alusel (nt Riigikohtu 18.06.2004 määrus nr 3-3-1-26-04, p 15).

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MaaPS § 27 lg 7 või § 49 lg 6 alusel antavad

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamused uuringuloa või kaevandamisloa taotluste kohta ei ole

HMS §-st 72 tulenevalt vaidemenetluse korras vaidlustatavad. HMS § 72 lg 2 sätestab üldreegli,

et menetlustoiminguid saab reeglina vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, ning erandina on

haldusaktist eraldi võimalik vaidlustada üksnes HMS § 72 lg-s 3 märgitud menetlustoiminguid.

Seetõttu tuleb HMS § 72 lg-t 1 süstemaatiliselt tõlgendada viisil, et see näeb ette üksnes nõuded,

mida saab esitada haldusmenetluse lõpptulemuse suhtes. Kaebaja viidatud HMS § 72 lg 1 p-s 3

märgitud „asja uue otsustamisena“ saab seetõttu käsitada üksnes uue sisulise otsuse tegemist,

3-22-2296

6(8)

kuid mitte menetlustoimingu kordamist. Asjaolu, et MaaPS § 27 lg 7 alusel arvamuse andmine

on ainus kohaliku omavalitsuse üksuse tehtav seaduses ettenähtud otsustus uuringuloa taotluste

menetluses, ei muuda seda haldusmenetluse lõpptulemuseks, milleks on Keskkonnaameti otsus

uuringuloa andmise või sellest keeldumise kohta. Toimingu sooritamise nõue ei saa samuti olla

asjakohane, sest kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus ei ole toiming (HMS § 106 lg 1) ja

toimingu kohta sätestatut menetlustoimingule ei kohaldata (HMS § 106 lg 2).

15. Kaebaja on heitnud halduskohtule ette ebapiisavat põhjendamist, miks ei ole kohaldatav

HMS § 72 lg 3, kuid pole ka määruskaebuses välja toonud, millises punktis märgitud olukorraga

on tema hinnangul tegemist. Ringkonnakohus järeldab kaebaja väidetest, et HMS § 72 lg 3 p 5

tähenduses „muu seaduses sätestatud toiming“ peaks hõlmama ka sellised menetlustoimingud,

mida on HKMS § 45 lg 3 järgi võimalik halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Sellega ei saa

nõustuda. Seadusandja ei ole näinud vaidemenetlust sedavõrd üldise kohtueelse menetlusena,

et selle läbimine peab enne kaebusega halduskohtusse pöördumist olema alati ja igas olukorras

võimalik. Näiteks ei ole HMS § 71 lg 1 järgi võimalik esitada nn populaarvaiet (nt Riigikohtu

15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus nr 3-20-1310,

p 22), samuti ei saa vaiet esitada haldusorgani tegevuse peale, kelle üle teostab teenistuslikku

järelevalvet Vabariigi Valitsus (HMS § 71 lg 2). Asjaolu, et kõigi menetlustoimingute peale ei

ole võimalik vaiet esitada, ei muuda HMS § 72 lg-t 3 kuidagi mõttetuks. Menetlustoimingute

vaidlustamine (sh vaidemenetluses) peakski olema lubatav üksnes erandina, sest see kujutaks

endast ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse olukorras, kus õiguste tegelik rikkumine ei

ole veel selge, ja takistaks samas haldusorgani ülesannete täitmist. Kui isik soovib tegelikult

õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata.

Teatud menetlusvigu saab vajaduse korral kõrvaldada ka menetluse hilisemas etapis, samuti

võidakse menetlustoiminguid vigade parandamiseks korrata.

16. Sellest, et seadus võimaldab erandina pöörduda mõne menetlustoimingu vaidlustamiseks

halduskohtusse, ei järeldu veel, et sama menetlustoimingu peale peab olema võimalik esitada

ka vaie. Haldusmenetluse käsiraamatus (A. Aedmaa jt, Tartu, 2004, lk 398) on küll leitud, et

menetlustoimingute vaidlustamise tingimused halduskohtu- ja vaidemenetluses peaksid olema

ühetaolised, kuid seejuures on tuginetud kohtupraktikale, mis puudutas üksnes halduskohtusse

pöördumist (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 5; 18.06.2003 otsus nr 3-3-1-53-03,

p 18) ja on praeguseks sätestatud HKMS § 45 lg-s 3. Seevastu HMS § 72 lg-t 3 ei ole senini

muudetud ja kaebaja käsitust seaduslüngast ei toeta ka kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu

05.05.2015 otsus nr 3-12-2686, p 12). Vastupidist ei saa tuletada sellest, et nii haldusorganid

kui ka kohtud võivad olla vahel või isegi sageli jätnud menetlustoimingu peale vaide esitamise

piirangud tähelepanuta ning on seeläbi faktiliselt aktsepteerinud ebaõiget halduspraktikat.

17. Eeltoodut kokku võttes jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kuna kaebaja ei

saanud esitada 23.08.2022 otsuste peale vaideid, vaid oleks pidanud pöörduma kaebusega otse

halduskohtusse ning seda HKMS § 46 lg 2 kohaselt hiljemalt 26.09.2022, siis on 26.10.2022

kaebus esitatud tähtaega oluliselt rikkudes. Seega tuleb lahendada kaebaja taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks.

18. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal ei olnud objektiivset takistust pöörduda halduskohtusse

tähtaegselt, vaid tähtaja ületamise tingis eksimus Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsuste nr

32 ja nr 33 vaidlustamise võimalustes ja korras. Kaebaja on ennistamistaotluses tuginenud nii

Maardu linna kui ka teiste kohaliku omavalitsuse üksuste eksitavale halduspraktikale. Tähtaja

järgimata jätmist õigustava mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib iseenesest olla

käsitatav ka haldusorganite või kohtute vastuoluline või eksitav tegevus, kui kaebaja ei pidanud

olema eksitusest teadlik (nt Riigikohtu 05.11.2018 otsus nr 3-17-1410, p 17; 20.09.2012 määrus

3-22-2296

7(8)

nr 3-3-1-36-12, p 21). Seejuures tuleb lisaks arvestada menetlusosalise isikut ja tema varasemat

kogemust ning protsessiõigusliku küsimuse keerukust (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-

3-1-18-16, p 13; 16.01.2019 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kui kaebaja ei olnud kõiki asjaolusid

arvestades ise piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, siis ei saa tähtaja

ületamine olla vabandatav (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

19. Sarnaselt vastustajale ja halduskohtule leiab ringkonnakohus, et Maardu Linnavolikogu

23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 vaidlustamisviited ei saanud kaebajat kuidagi eksitada, sest

neis ei ole viidatud vaide esitamise võimalusele, vaid selgitatud üksnes õigust esitada kaebus

Tallinna Halduskohtule. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus hinnanguga, et kaebajat ei saanud

eksitada ka vastustaja tegevus 26.08.2022 vaiete menetlemisel. Maardu Linnavolikogu andis

05.09.2022 kirjaga nr 1-10/43-1 kaebajale tähtaja vaiete puuduste kõrvaldamiseks (põhjenduste

esitamiseks) ja pikendas vaiete läbivaatamise tähtaega kuni 27.09.2022, samuti kutsus Marina

Minerals OÜ esindajat andma 08.09.2022 vaiete kohta selgitusi. Kaebaja esitas oma täiendavad

põhjendused 07.09.2022 ja 09.09.2022 ning vastustaja lahendaski 27.09.2022 vaideotsustega

nr 35 ja nr 36 vaided sisuliselt. Kui vastustaja oleks esitatud vaided HMS § 79 lg 1 p 1 alusel

(vaideõiguse puudumise tõttu) tagastanud HMS § 79 lg-s 3 sätestatud 7-päevase tähtaja jooksul,

siis oleks kaebajal olnud piisavalt aega pöörduda volikogu 23.08.2022 otsuste vaidlustamiseks

kaebusega halduskohtusse.

20. Kaebaja eksimust võis süvendada ka tema varasem kogemus teiste kohaliku omavalitsuse

üksuste hiljutisest praktikast analoogsetes asjades, mille kohta on ta määruskaebusele lisanud

hulgaliselt näiteid, samuti Tallinna Halduskohtu 16.12.2021 määrus nr 3-21-2915 ja 20.12.2021

määrus nr 3-21-2911, milles märgiti, et tema kaebused on tähtaegsed, kuigi mõlemal juhul oli

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse andmisest möödunud enam kui kaks kuud (ühel juhul

oli tehtud sisuline vaideotsus ja teisel juhul vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastatud). Sellises

olukorras ei saa halduskohtu viidatud Viimsi Vallavolikogu 15.11.2021 kirjale nr 15-3/4263-3

(haldusasjas nr 3-21-2911) omistada sedavõrd määravat tähendust, et pärast selles asjas vaide

tagastamist pidi kaebaja selgelt mõistma, et MaaPS § 27 lg 7 alusel antud volikogu arvamust ei

ole võimalik vaidemenetluses vaidlustada, ja seega ei saanud Maardu linna tegevus kaebajat ka

eksitada. Eeltoodud asjaolusid arvestades esines kaebajal ringkonnakohtu hinnangul HKMS

§ 71 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus, mis vabandab kohustamiskaebuse esitamiseks HKMS § 46

lg-s 2 ette nähtud tähtaja ületamist, ning kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada.

21. Kuna kaebetähtaja ennistamise tõttu tuleb kaebuse n-ö põhinõude osas menetluse HKMS

§ 124 lg 2 ja § 151 lg 1 p 2 alusel lõpetamine tühistada, tuleb halduskohtu 21.11.2022 määrus

tühistada ka 23.08.2022 otsuste nr 32 ja nr 33 õigusvastasuse tuvastamise ning 27.09.2022

vaideotsuste nr 35 ja nr 36 tühistamise nõuete läbi vaatamata jätmist puudutavas osas. Samuti

tuleb selguse huvides määrus tühistada riigilõivu tagastamise ja menetluskulude jaotuse osas.

22. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Marina Minerals OÜ määruskaebuse ja tühistab

Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määruse resolutsiooni p-d 2–6. Ringkonnakohus teeb uue

määruse, millega ennistab kaebuse esitamise tähtaja nõude osas, millega taotletakse Maardu

linna kohustamist otsustada Marina Minerals OÜ 06.06.2022 geoloogilise uuringu loa taotluste

kooskõlastamine uuesti, ning saadab asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-22-2296

8(8)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.01.2023 määrusele

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada

Tallinna

Ringkonnakohtu

16. märtsi 2023. a

määruse

resolutsiooni

punkt 4

ja

saata

asi

menetluse

jätkamiseks

Tallinna

Halduskohtule.