2-20-14920/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-14920

Tsiviilasi

E.M-i (E.M) hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, M.Y, W.K

ja U.T (U.T) vastu õigusvastase kahju tekitamise

lõpetamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitise

väljamõisemiseks

Tsiviilasja hind

AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagi hind 6500 eurot

M.Y, W.K ja U.T vastu esitatud hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Kostja I AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223)

Kostja II M.Y (isikukood XXX)

Kostja III W.K (isikukood XXX)

Kostja IV U.T (isikukood XXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari

Männiko

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E.M-i hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, M.Y, W.K ja U.T vastu.

2. Jätta menetluskulud E.M-i kanda. Välja mõista E.M-ilt AS Õhtuleht Kirjastus

kasuks menetluskulud 1632,10 eurot. Välja mõista E.M-ilt M.Y , W.K ja U.T kasuks

ühiselt menetluskulud 1632,10 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tuleb E.M-il tasuda AS-le Õhtuleht Kirjastus, M.Y-le, W.K-le ja U.T-le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad eitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (16.03.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. E.M (hageja) esitas 12.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 30.11.2020,

16.03.2021 ja 28.03.2022) AS Õhtuleht Kirjastus (kostja I), M.Y (kostja II), W.K (kostja III)

ja U.T (kostja IV) vastu. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes artikli

pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad

hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“. Artikli autoriteks olid kostjad II–IV. Artiklis olid

avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, andmed hageja karistatuse kohta ning hageja varasemad

perenimed.

Hageja leidis, et tema ees- ja perekonnanime (sh endiste perekonnanimede) ning karistatuse

avaldamine ei olnud põhjendatud. Hageja ei andnud nõusolekut andmete avaldamiseks. Andmete

esitamisega on kostjad rikkunud hageja isikuandmete töötlemise reegleid. Lisaks kahjustas

andmete avaldamine hageja õigust eraelu puutumatusele. Andmete esitamise järele puudus

vajadus ja nende avaldamine artiklis ei andnud sellele lisaväärtust. Avalikkusel puudub huvi

saada teada hageja varasematest perekonnanimedest ja karistatusest. Hageja ei ole avaliku elu

tegelane. Hageja ei ole juhtinud hoiu-laenuühistu ERIAL-i tegevust, mistõttu ei olnud hageja

varasema karistatuse avaldamine põhjendatud ka ühistu tegevuse kontekstis. Vaidlusalused

andmed on artiklis endiselt kättesaadavad, mistõttu tekitakse hagejale kestvalt õigusvastaselt

kahju.

Kostjaid saab pidada andmete avaldajateks. Hageja I avaldas artikli ajalehe veebiväljaandes,

tehes sellega artiklis sisalduvad andmed teatavaks avalikkusele. Hageja palus kohustada kostjat I

eemaldama artiklist osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, varasemaid perenimesid

ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat I

asendama hageja ees- ja perekonnanime artiklis pseudonüümiga. Hageja palus keelata kostjal I

avaldada artiklit või selle osad või refereeritud osad kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed

(st kehtiv ja endine ees- ja perekonnanimi, hageja initsiaalid). Seoses kahju tekitamisega palus

hageja välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot.

Kostjad II–IV on artikli autorid ja nad avaldasid artiklis sisalduvad andmed kostjale I. Hageja

palus kohustada kostjaid II–IV esitama kostjale I avalduse, kus palutakse kustutada artiklist osad,

mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, andmed hageja varasema karistatuse kohta ning

hageja varasemaid perenimesid.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad on töödelnud hageja isikuandmeid kooskõlas seadusega. Hageja isikuandmete

avaldamine artiklis oli põhjendatud. Hoolimata sellest, et hageja ei ole avaliku elu tegelane,

esines avalik huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Artiklis kajastati hoiu-laenuühistute

tegevust ning nende juhtimisega seotud isikute andmeid. Isikute, sh hageja, tegevust kajastati

majandus- ja kutsetegevuses. Artiklis ei avaldatud andmeid, mis puutuksid rangelt hageja

erasfääri. Teiste ühingutega koos kirjeldati ka hoiu-laenuühistu ERIAL, selle tegevust ja

juhtimist. Muuhulgas käsitleti artiklis hageja rolli ERIAL-i tegevuses.

Hageja endiste perekonnanimede avaldamine artiklis oli vajalik. Hageja on varem karistatud

ning seejärel nime vahetanud. Isikud, kes sooviksid kontrollida hoiu-laenuühistu ERIAL-iga

seotud isikute usaldusväärsust ei pruugi hageja nimevahetuse tõttu kriminaalkaristuse andmeid

leida. Samuti on ebatavaline, et inimene mitu korda oma nime vahetab. Lisaks on hageja oma

eelmiste perenimede kehtivuse ajal pidanud ka muid kohtuvaidlusi, millega saab ajalehe lugeja

tutvuda juhul, kui lugejale on teada hageja kohtuvaidluse ajal kehtinud perenimi.

Avalikkuse huvi hageja isikuandmete vastu on seotud hageja poolt varem toime pandud süüteo

liigi, tekitatud kahju ning hageja praeguse kutseala ja tegevusvaldkonnaga. Hageja on karistatud

maksupettuse eest tingimisi vabadusekaotusega. Hagejal oli hoiu-laenuühistu ERIAL tegevusega

lähedalt seotud isikuna võimalus mõjutada ühistu juhtimisega seotud otsuseid. ERIAL-i

klientidel ja tema teenuste kasutajatel on õigustatud huvi otsida ja saada teavet hageja varasema

käitumise kohta. Kostjate kui ajakirjanduse alal tegutsevate isikute eesmärk oli juhtida

avalikkuse tähelepanu ühistu ERIAL-is toimuvatele võimalikele minetustele liikmete hoiustatud

raha kasutamisel.

Andmete avaldamine ei kahjustanud hageja huve ülemäära. Usutav on, et hageja nimemuutus on

seotud tema sooviga varjata oma seost kriminaalkaristusega, siis ka hageja varasemate

perekonnanimede kasutamise fakti avaldamine ei riiva liigselt hageja eraelu puutumatust.

Oluline on ka see, et avaldatud andmed olid õiged.

Hageja nõue asendada tema nimi initsiaalidega artiklis ei ole põhjendatud. Kui

meediaorganisatsioon peaks rahuldama andmesubjektide anonüümimise taotlused võiks see

omada ajakirjandusvabaduse teostamisele halvavat mõju. Hageja nõudel artiklist isikuandmete

kaotamiseks puudub õiguslik alus. Puudub alus keelata hageja isikuandmete töötlemine

tulevikus. Kostja I palus jätta rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hagejale

ei ole kahju tekkinud.

Kohtu põhjendused

3. Hageja on korduvalt täpsustanud 12.10.2020 esitatud hagiavaldust (hageja 30.11.2020,

16.03.2021, 25.03.2021, 28.03.2022 menetlusdokumendid) ja on esitanud ka alternatiivse nõude

kostja I vastu (hageja 07.02.2022 menetlusdokument). Seetõttu peab kohus vajalikuks esmalt

piiritleda hagi eset.

3.1.

Asja materjalide kohaselt olid vaidlusaluses artiklis avaldatud järgmised hageja andmed:

hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endised perenimed ja andmed hageja varasema

karistatuse kohta. Hageja palus 25.03.2021 täpsustatud hagiavalduses kohustada kostjat I

eemaldama artiklist laused, mis sisaldavad eelviidatud andmeid hageja kohta.

3.2.

Hageja esitas 07.02.2022 menetlusdokumendis nõude kohustada kostjat I lõpetama

artiklis hageja kehtiva ees- ja perekonnanime ning endiste perenimede avalikustamise, asendades

neid pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isiku tuvastamist. Märgitud nõue on hageja

alternatiivne nõue hagis esitatud nõudele (vt otsuse p 3.1). Kohus möönab, et hageja alternatiivne

nõue on sõnastatud segaselt. Arvestades aga hageja poolt 14.02.2022 istungil antud selgitusi, et

tema ei soovi artikli tervikuna eemaldamist ja tema tahaks, et kostja ei avaldaks hageja kehtivat

ees- ja perekonnime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid varasema karistatuse kohta, on

selge, et alternatiivse nõude esitamisega soovib hageja saavutada olukorra, kus tema kehtivad ja

endised nimed artiklis oleksid asendatud varjunimega. Hageja ei soovi artikli tervikuna

eemaldamist. Seetõttu on põhjendamatu kostja 26.04.2022 menetlusdokumendis esitatud käsitlus

selle kohta, et hageja nõuab kogu artikli eemaldamist.

3.3.

Hageja palus 07.02.2022 menetlusdokumendis keelata kostjal I taasavaldada artiklit või

selle osad kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endine

perekonnanimi, hageja initsiaalid. Viidatud nõue on hinnatav hageja eraldi nõudena kostja I

vastu.

3.4.

Lisaks on hageja palunud kohtul välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitis 3000

eurot.

3.5.

Hageja nõuded kostjate II–IV vastu on menetluse kestel olnud samad: kohustada kostjaid

II–IV esitama kostjale I avaldus, kus palutakse kustutada vaidlusalusest artiklist laused, mis

sisaldavad hageja kehtivat ees- ja perekonnanime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid

hageja varasema karistatuse kohta.

4. Kohus toob välja, et praegu on tegemist menetlusosaliste paljususega kostja poole peal.

Hageja on esitanud ühe hagi nelja kostja vastu. Kohus leiab, et kostja I ja kostjad II–IV ei ole

vältimatud kaaskostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3 mõttes. Kostja I ja

kostjate II–IV tegevus on selgelt eristatav: kostja I on teinud hageja andmed avalikkusele

teatavaks; kostjad II–IV kui artikli autorid on avaldanud andmed hageja kohta kostjale I. Seega

osalevad kostja I ja kostjad II–IV menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2

esimene lause). Kostjad II–IV on vaidlusaluse artikli autorid. Seejuures ei ole võimalik tuvastada

kostjate II–IV panust artikli koostamisesse. Võimatu on tuvastada, kes kostjatest II–IV on

kirjutanud artikli osa, mis sisaldab andmeid hageja kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostjate II–IV

tegevus artikli koostamisel selgelt eristatav. Seetõttu saab kostjaid II–IV pidada vältimatuteks

kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 mõttes.

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta

järgnevalt.

6. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:



kostja I avaldas 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebilehel artikli pealkirjaga „Kui see lugu

ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad

seaduse piiril“ (tl 8–15);



artikli autoriteks on kostjad II–IV;



artiklis on hageja kohta avaldatud järgmised andmed:

„Ehkki ühistul on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl,

kontrollivad firmat täielikult B.D ja E.M “;

„Mõlemat on varem tuntud ka teiste nimede all: B. kandis F.F nime ning E.M on kandnud

perekonnanimesid W ja Q“;



„E.M jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses, kui kullaäris kasutati ära seaduseauke ja

tekitati riigile 306 000 euro suurune kahju“;



„Toonase nimega Q mõisteti kohtus 2,5 aastaks tingimisi vangi“;



„Kriminaalkaristus välistab küll E.M-i kuulumise juhatusse, kuid volikirjade alusel ta

saab esindada ühistu liikmeid näiteks üldkoosolekul“;



hageja ei andnud kostjatele nõusolekut viidatud andmete avaldamiseks. Andmed hageja

endiste perenimede ja varasema karistatuse kohta on õiged.

7. Kohus on 14.02.2022 istungil selgitanud, et hageja poolt esitatud andmete eemaldamise

nõude õiguslikuks aluseks võib olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 koosmõjul VÕS § 1045

lg 1 p-ga 7 ning isikuandmete kaitse seadusega (IKS) ja isikuandmete kaitse üldmäärusega nr

2016/679 (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta; edaspidi IKÜM) või alternatiivselt VÕS § 1055 lg 1 koosmõjul VÕS §1045

lg 1 p-ga 4. Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et hagejal võib olla õigus nõuda andmete

eemaldamist IKÜM art 17 alusel. Kohus palus hagejal järjestada nõude õiguslikke aluseid (tl

128–132). Pärast istungit esitatud 28.02.2022 menetlusdokumendis ei ole hageja nõude aluseid

selgelt järjestanud, viidates samaaegselt nii VÕS § 1045 lg 1 p-le 4, kui ka sama sätte p-le 7 (tl

135-136). Viidatud dokumendist järeldab kohus, et hageja soovib andmete eemaldamise nõudes

tugineda VÕS-i sätestatud regulatsioonile ja ta ei tugineda oma nõudes IKÜM-ile.

8. Kuivõrd hageja ei ole andmete eemaldamise nõude õiguslikke aluseid järjestanud, kontrollib

kohus aluseid enda valitud järjekorras. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kostja käitumise

väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava

IKS-iga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p

7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja

on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 04.10.2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 10).

9. Puudub vaidlus, et artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, tema endised perenimed

ja hageja varasem karistatus on hageja isikuandmed. Esmalt kontrollib kohus seda, kas kostjad

on avaldanud hageja isikuandmeid kooskõlas VÕS § 1047 lg 1 p-ga 7, sama sätte lg-ga 3, IKS-i

ja IKÜM-iga. Kohus leiab, et kostjad töötlesid hageja isikuandmeid vastutavate töötlejatena

(IKÜM art 4 p 4).

10. Esmalt kontrollib kohus kostja I tegevuse seaduspärasust hageja ees- ja perekonnanime,

varasema karistatuse ning endiste perenimede artiklis avaldamisel.

11. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel,

sh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p „a“). IKÜM art 85 lg 1 kohaselt ühitavad liikmesriigid

õigusaktiga isikuandmete kaitse üldmääruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning mh sõna-

ja teabevabaduse õiguse, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel.

Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega mh

ajakirjanduslikel eesmärkidel ette vabastusi või erandeid IKÜM II–VI ja IX peatükist, kui need

on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Nende

eesmärkide saavutamiseks on Eestis kehtestatud IKS § 4, mis reguleerib isikuandmete töötlemist

ajakirjanduslikul eesmärgil. Selle sätte kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja

see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära

kahjustada andmesubjekti õigusi.

12. IKÜM art 10 näeb ette süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud

isikuandmete töötlemise reeglid. Viidatud säte näeb ette, et süüteoasjades süüdimõistvate

kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse

art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või

liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste

ja vabaduste kaitseks. Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse

ainult ametiasutuse järelevalve all.

Praeguses vaidluses on oluline, et kostjad avaldasid andmed hageja varasema karistatuse kohta

ajaleheartiklis, mis käsitleb hoiu-laenuühistute tegevust ja nendega seotud isikute tausta. Tähtis

on ka see, et hageja süüdimõistmine vastab tõele ja andmed hageja poolt toimepandud süüteo ja

tema karistamise kohta olid avaldatud pärast kohtumenetluse lõppemist ja süüdimõistva otsuse

jõustumist. Seetõttu tuleb hageja karistatuse andmete avaldamise seaduspärasust kontrollida

IKÜM art 85 lg-test 1 ja 2 tulenevalt IKS § 4 alusel. Kohtu hinnangul lubab viimasena viidatud

riigisisene õigusnorm töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil muu hulgas andmeid isiku varasema

karistatuse kohta. See norm näeb ette asjakohased kaitsemeetmed (andmete seaduspärase

avaldamise kriteeriumid) andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, järgides sellega IKÜM

art-s 10 sätestatud andmete töötlemise reegleid.

13. Riigikohus on isikuandmete ajakirjanduslikel eesmärkidel töötlemise nõudeid selgitanud

perioodil 01.01.2008–14.01.2019 kehtinud IKS (edaspidi IKS2008) § 11 lg 2 kontekstis. Viidatud

säte nägi ette, et isikuandmeid võis ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil

töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 eesmärgi selgitamisel märkinud, et selle

kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse

ja eraelu tasakaalustamisel. Riigikohus osutas EIK lahenditest tulenevale järeldusele, et leidmaks

tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata

mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud

materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust,

avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas, et avaliku huvi puudumist võiks

sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega

aita kaasa ühiskondlikule debatile. (Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p-d

19–21).

Riigikohus selgitas, et IKS2008 § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu

puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (sh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus)

vahel (Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 21). Seejuures on

ajakirjandusel ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi

puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul,

kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa

ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest

vastasel juhul saaks avalik võim liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib

ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust. Avaliku

huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete

avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku

andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Näiteks isiku poliitilise

tegevuse kajastamise vastu on üldjuhul kaalukas avalik huvi (Riigikohtu 23.03.2016 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16).

14. Riigikohtu eelnevalt viidatud seisukohtade arvessevõtmisel praeguse asja lahendamisel tuleb

arvestada sellega, et erinevalt IKS2008 § 11 lg-st 2 ei nõua kehtiv IKS § 4 lg 1, et isikuandmete

töötlemiseks ja avalikustamiseks oleks ülekaalukas avalik huvi. Kehtiv norm näeb ette üksnes

avaliku huvi olemasolu. Muus osas on normide sõnastused sarnased.

15. Vaidlusaluses artiklis käsitlesid asjakirjanikud, kas hoiu-laenuühistud järgivad seaduses

sätestatud nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu kuni 20% ühistu omakapitalist. Artiklis

käsitletakse kokku nelja hoiu-laenuühistut. Üks nendest oli hoia-laenuühistu ERIAL, millega on

seotud hageja. Artiklis tuuakse välja, et käsitletud hoiu-laenuühistud on autorite hinnangul

eksinud eelnevalt viidatud reegli vastu. Ajakirjanikud käsitlevad iga ühingut, toovad välja

ühinguga seotud juhtfiguurid ja neid iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem ärialane tegevus,

karistatus, tuntus avalikkuse silmis). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas on avaldatud

hageja ees- ja perekonnanimi, andmed tema varasema karistatuse kohta ning hageja endised

perenimed.

16. Kohus leiab, et hageja kehtiva ees- ja perekonnanime avaldamiseks oli avalik huvi. Artiklis

märgitakse, et hoiu-laenuühistud pakuvad oma klientidele pankadega võrreldes muinasjutuliselt

tulusat investeerimisvõimalust: tähtajalise hoiuse eest intress üle kümne protsendi. Kohtu

hinnangul on avalikkusel põhjendatud huvi teada saada hoiu-laenuühistu tegevusest ja muu

hulgas nende poolt seadusega kehtestatud normide täitmisest olukorras, kus ühistu pakub

klientidele väga atraktiivset võimalust tulu teenida. Artiklis tuuakse välja, et hoiu-laenuühistu

ERIAL-il on kõige agressiivsem reklaamikampaania kõikidest käsitletud ühingutest. Olukorras,

kus hoiu-laenuühistu ERIAL on konkurentide taustal paistnud silma kõige agressiivsema

reklaamikampaaniaga, oli avalikkusel huvi teada saada ka ühistuga seotud isikutest. Sellise teabe

jagamine oli võimatu ilma hageja ees- ja perekonnime avaldamata. Reklaamides ühistu tegevust

on sellega seotud isikud ja sealhulgas hageja asetanud ennast paratamatult avalikkuse ja

ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Seega pidi hageja arvestama sellega, et tema nimi võis

tõmmata ajakirjanduse tähelepanu ja see võis olla avaldatud ERIAL-i tegevuse kontekstis.

Avalikkusel oli õigustatud huvi saada teada ERIAL-i tegevusest ja sellest tulenevalt oli ka avalik

huvi hageja ees- ja perekonnanime avalikustamise vastu. Hageja ees- ja perekonnime avaldamine

seostub artikli eesmärgiga. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, oli ajakirjandusel õigus

avaldada artiklis hageja ees- ja perekonnanime. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid,

millest nähtuks, et tema ees- ja perekonnanime avaldamine oleks põhjustanud talle kahjulikke

tagajärgi.

17. Kohtu hinnangul esines avalik huvi hageja varasema karistatuse avaldamiseks.

17.1.

Kui hoiu-laenuühistu pakub võimalust teenida väga head tulu, on avalikkusel põhjendatud

huvi teada saada ühistuga seotud isikute varasema tegevuse ja käitumise kohta. Liiga atraktiivne

tulu teenimise võimalus võib tekitada inimesel kahtlust selles, kas lubatud eesmärgi saavutamine

on võimalik ja teatud juhul kas see on seaduslik. Seetõttu on oluline näidata ühistu juhtimisega

seotud isikute tausta, mis aitab potentsiaalsel kliendil hinnata, kui tõenäolised ja usutavad on

reklaamis välja toodud lubadused. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab potentsiaalne ühingu

klient saama võimaluse veenduda ühingu üle kontrolli omavate isiku reputatsioonis. Teave

ühistuga seotud isikute kohta võib hõlmata isiku varasemat ärialast tegevust ning

õiguskaitseorganite huviorbiiti sattumist või kriminaalkorras karistamist.

17.2.

Artikli järgi on hageja üks ERIAL-i üle kontrolli omavatest isikutest. Asjaolu, et hageja

omas kontrolli ühingu üle või et temal oli võimalus mõjutada ühingu tegevust kinnitab kostjate

poolt esitatud 10.12.2020 ERIAL-i juhatuse pöördumine kõigi Eesti elanike poole, kus hagejat

nimetatakse ühingu tegevuse mõtte suunajaks ja innovaatoriks. Lisaks on hageja pöördumise

järgi töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu- laenuühistut kui ka kogu kontserni (tl 54–

58). Vaidlusaluses artiklis tuuakse välja, et hageja jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses ja

kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi. Kohus leiab, et hageja karistatuse avaldamise vastu

esines avalik huvi. Hageja mõisteti küll süüdi maksualase süüteo toimepanemise eest, kuid

arvestades seda, et hoiu-laenuühistu tegevus on seotud klientidelt saadud raha kasumliku

investeerimisega ja klientidele tulu teenimisega, omab suurt tähtust teave ühistu tegevuse üle

kontrolli omava või alternatiivselt tegevust mõjutava isiku karistatuse kohta (eriti siis, kui see on

seotud maksude ehk kaudselt raha ebaseadusliku käitlemisega).

17.3.

Kohus leiab, et hoiu-laenuühistu ERIAL-i tegevus oli avalik, sest ühistu kaasas inimestelt

raha, pakkudes tulu teenimise võimalust. Ühistuga seotud isikud ja sealhulgas hageja asetasid

ennast paratamatult avalikkuse tähelepanu ette. Seega pidi hageja arvestama võimalusega, et

meedia või teised isikud tunnevad huvi muu hulgas selle vastu, kas hageja on varem käitunud

seaduskuulekalt. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, vastas avalikule huvile tema varasema

karistatuse avaldamine. Arvestades ERIAL-i tegevuse sisu ja hageja rolli ühistu tegevuses ei ole

andmed hageja varasema karistatuse kohta selgelt eraelulised. Kohtu hinnangul asub käsitletav

teave eraeluliste-avalike andmete skaalal selle keskel. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada

saada hageja varasemast karistatusest. Hageja varasema karistatuse väljatoomist artikli

kontekstis õigustab ka see, et avaldatud andmed olid tõesed. Teave ei asetanud hagejat

negatiivsesse valgusesse ega põhjustanud hageja negatiivsete hinnangutega väärtustamist. Lisaks

oli andmete avaldamine kooskõlas artikli eesmärgiga. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid,

millest nähtuks, et tema varasema karistatuse avaldamine oleks põhjustanud talle kahjulikke

tagajärgi.

17.4.

Asjaolu, et hageja oli talle määratud karistuse artikli avaldamise hetkeks ära kandnud, ei

välista ajakirjanduse õigust hageja varasemat karistatust meedias kajastada.

18. Kohtu hinnangul esines avalik huvi hageja varasemate perenimede avaldamiseks.

18.1.

Kohus jääb otsuse p-s 17.1 esitatud seisukoha juurde, et avalikkusel on huvi saada

andmeid hoiu-laenuühistuga seotud isikute kohta. Kohus möönab, et isikul on õigus otsustada

perekonnanime vahetamise üle ja tal on muu hulgas õigus otsustada, kas ta soovib enda

varasemaid perenimesid avalikkusele teatavaks teha. Samas on perenimede korduv muutmine

isikut iseloomustav tunnus, mis näitab, et isik soovib varjata enda käitumist või tegevust

varasemate perekonnimede kehtivuse ajal. Avalikkusel on huvi teada saada hoiu-laenuühistuga

seotud isikute tegevusest ka sel ajal, kui neil oli teine perenimi.

18.2.

Hageja kandis tema süüdimõistmise ajal perenime Q, mistõttu on usutav, et hageja soovis

nimevahetusega teha kolmandate isikute jaoks raskendatuks või võimatuks tema seostamist

varem toime pandud süüteoga. Kohus jääb eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et avalikkusel on

huvi teada saada, kas hoiu-laenuühistuga seotud isik on kriminaalkorras karistatud. Käsitletava

perenime avaldamine annab lugejale võimaluse kontrollida andmebaasidest ka seda, kas artiklis

avaldatud andmed hageja süüdimõistmise kohta on tõesed. Seega esines hageja endise perenime

Q avaldamise vastu avalik huvi.

18.3.

Artiklis on avaldatud veel üks hageja endine perenimi W. Hagejat ei ole küll viidatud

nime all süüdi mõistetud süüteo toimepanemise eest, kuid selle nime artiklis esitamine on

põhjendatud. Teades hageja endist perenime tekib lugejal võimalus siduda hagejat teiste

äriühingutega, mille tegevusega oli hageja seotud W perenime all. Kohus jääb eelnevalt esitatud

seisukoha juurde, et avalikkusel on huvi teada saada hoiu-laenuühistuga seotud isikute

varasemast äritegevusest. Näiteks kui kasumlikud või kahjumlikud olid isiku poolt juhitavad

äriühingud, mis aitab hoiu-laenuühistu kliendil hinnata seda, kas ta soovib ühistu tegevuses

osaleda. Kostjad on esitanud väljavõtte äriregistrist, et hageja on tegelenud äritegevusega ka ajal,

kui tema perenimeks oli Q või W (tl 144). Seega esines hageja endiste perenimede avaldamise

vastu avalik huvi ka käsitletava argumendi (võimalus kontrollida hoiu-laenuühistuga seotud isiku

varasemat äritegevust) seisukohalt. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et

tema endiste perenimede avaldamine oleks põhjustanud talle kahjulikke tagajärgi.

19. Kohus leiab, et hageja isikuandmete avaldamine panustas üldist huvi pakkuvasse

ühiskondlikku debatti, sest ajakirjandus tõi avalikkuse ette hoiu-laenuühistute tegevusega seotud

probleemsed kohad (nt seaduses sätestatud reeglite järgimine ja ühistutega seotud isikute

taust/reputatsioon). Andmete töötlemise vastu esines avalik huvi.

20. Kohus leiab, et hageja kehtiva ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste

perenimede avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

20.1.

Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 sisustamisel selgitanud, et ajakirjanduseetika põhimõtted

tulenevad peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning

selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest printsiipidest (Riigikohtu 04.10.2017

otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16).

20.2.

12.10.2020 hagiavalduses heitis hageja ette ajakirjanduseetika koodeksi p-de 4.8 ja 4.9

rikkumist. Koodeksi p 4.8 näeb ette, et avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja

õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja

milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul

avalikkuse jaoks ei identifitseerita. Koodeksi p 4.9 sätestab, et inimese eraelu puutumatust

rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse

privaatsusele.

20.3.

Kohus leiab, et hageja isikuandmete avaldamine oli artikli kontekstis põhjendatud ja

vajalik. Viidatud andmete esitamise vastu esines avalik huvi. Kohus möönab, et hageja

isikuandmete avaldamine riivas tema eraelu, kuid riive ei olnud ülemäära intensiivne. Kostja I

õigus väljendusvabadusele kaalus üle hageja õiguse eraelu kaitsele. Avalikkusel oli õigustatud

huvi saada teada hageja isikuandmed, sest ta oli seotud hoiu-laenuühistu ERIAL-iga. Avalikkuse

huvi toetab seda, et kostja I sõnavabust tuleb praegu eelistada hageja õigusele eraelu kaitsele.

Avaldatud andmed olid tõesed ja need ei kahjustatud hageja mainet. Hinnates andmete esitamist

artikli kontekstis ei saa väita, et kostja oleks neid avaldanud sensatsioonijanust. Hageja oli

kõigest üks isikutest, kelle varasemat tegevust ja sealhulgas karistatust artiklis käsitleti. Kohus

leiab, et kostja I avaldas isikuandmeid kooskõlas ajakirjanduseetika koodeksi p-dega 4.8 ja 4.9.

Kohus ei näe praegusel juhul kostja I tegevuses ka muude ajakirjanduseetika põhimõtete

rikkumist.

21. Kohus leiab, et hageja isikuandmete avaldamine ei kahjustanud ülemäära hageja õigusi.

Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus: andmed sisalduvad ainult ühes artikli

tekstilõigus. Käsitletav teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud

kohatuid väärtushinnanguid. Avaldatud andmed olid tõesed. Andmete vastu esines avalik huvi.

Kohus jääb varem esitatud seisukoha juurde, et käsitletava teabe avaldamine riivas hageja eraelu,

kuid riive ei olnud ülemäära intensiivne. Kuna hageja oli seotud ühistu ERIAL-iga, pidi ta

arvestama sellega, et teda võidakse tähelepanu keskmesse tuua. Hageja ei ole toonud kohtu ette

asjaolusid, millest nähtuks, et tema isikuandmete töötlemine oleks põhjustanud talle kahjulikke

tagajärgi.

22. Hageja on heitnud ette ka IKS § 14 rikkumist. Kohus leiab, et viidatud säte praegu ei

kohaldu. IKS § 14 asub neljandas peatükis, mis reguleerib isikuandmete töötlemist

õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse

täideviimisel. Puudub vaidlus, et kostja I ei töödelnud hageja isikuandmeid IKS neljanda peatüki

alusel. Kostja I avaldas andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, mistõttu kohaldub IKS § 4. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et kostja I on järginud isikuandmete töötlemisel märgitud sätte reegleid.

23. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I on järginud hageja isikuandmete

töötlemisel IKS § 4 nõudeid. Kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg

1 p 7 ja sama sätte lg 3 ning IKS § 4 alusel tekitanud.

24. Järgnevalt kontrollib kohus kostjate II–IV tegevuse seaduspärasust hageja isikuandmete

töötlemisel VÕS § 1047 lg 1 p 7, sama sätte lg 3, IKS-i ja IKÜM-i alusel. Kostjate II–IV

käitumise osas jääb kohus kostja I tegevuse juures esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid.

Otsuse p-des 15–22 esitatud põhjenduste alusel leiab kohus, et kostjad II–IV on järginud hageja

isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid ja nad ei ole hagejale õigusvastaselt kahju VÕS §

1043, § 1045 lg 1 p 7 ja sama sätte lg 4 ning IKS § 4 alusel tekitanud.

25. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjad on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kohus leiab, et vaidlusaluses artiklis avaldatud hageja ees- ja

perekonnanime, hageja varasem karistatus ja hageja endised perenimed kuuluvad tema eraelu

sfääri. Hageja väidab, et viidatud andmete avaldamisega on kostjad rikkunud tema eraelu

puutumatust ning on tekitanud talle õigusvastaselt kahju.

26. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kostja I on õigusvastaselt rikkunud hageja eraelu

puutumatust.

27. Kostja I on teinud hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning varasemad

perenimed avalikkusele nähtuvaks. Seetõttu saab kostjat I pidada hageja andmete avaldajaks.

Andmed kuuluvad hageja eraelu sfääri. Kohtupraktika järgi on eraelu kaitsega hõlmatud ka isiku

identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja

millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-153-16, p 34). Puudub vaidlus, et hageja ei nõustunud tema andmete avaldamisega.

Kohus leiab, et kostja I on oma tegevusega tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel.

28. Hageja isikliku õiguse rikkumine kostja I poolt ei ole aga õigusvastane, kui esinevad VÕS

§-s 1046 sätestatud alused. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 näeb ette, et isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda

erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

28.1.

Andmed hageja kohta olid avaldatud ajalehe artiklis, kus käsitleti hoiu-laenuühistute

tegevust ja muu hulgas seda, kas ühistud järgivad seaduses sätestatud nõuet mitte anda ühistu

liikmele laenu kuni 20% ühistu omakapitalist. Artiklis käsitletakse kokku nelja hoiu-

laenuühistut. Üks nendest oli hoia-laenuühistu ERIAL, millega on seotud hageja. Artikli

eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et ühistud on artikli autorite hinnangul

rikkunud eelnevalt viidatud seaduse nõuet. Artikli eesmärgiks oli ka näidata avalikkusele, et

osade ühistutega on seotud isikud, kelle taust ei ole laitmatu. Ajakirjanikud käsitlevad iga

ühistut, toovad välja ühistuga seotud juhtfiguurid ja neid iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem

ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuse silmis). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas

on avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, andmed tema varasema karistatuse kohta ning hageja

endised perenimed.

28.2.

Kohus leiab, et artikli eesmärki saab pidada piisavalt kaaluks, et õigustada hageja

andmete avaldamist. Avalikkusel on huvi saada teavet hoiu-laenuühistu tegevusega seotud

isikutest ja nende varasemast tegevusest, sealhulgas äritegevuse valdkonnas ja selle kohta, kas

juhtfiguurid on kriminaalkorras karistatud. Kohus toob välja, et ajakirjandusel on küll õigus

avaldada andmeid isiku poolt toime pandud õigusvastase tegude kohta. Samas ei ole

ajakirjanduse viidatud õigus ajaliselt piiramatu. EIK on selgitanud, et süüdimõistetud isikul on

õigus olla unustatud; eriti siis, kui ta on määratud karistuse ära kandnud. Avalik huvi isiku poolt

sooritatud õigusvastase teo ja seega ka isiku vastu võib aja jooksul kaduma. Aja möödumisel on

süüteo toime pannud isik huvitatud sellest, et teda ei seostatakse enam sooritatud tegudega (M.L.

and W.W. vs Germany, 28.06.2018, nr 60798/10 ja 65599/10, p 100; M.L. vs Slovakia,

14.10.2021, nr 34159/19, p 38). Praegu oli kohtu hinnangul ikkagi põhjendatud avaldada

andmeid hageja karistatuse kohta. Artikli kohaselt jäi hageja 2015. aastal süüdi

käibemaksepettuses ja kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi. Eelduslikult oli hageja talle

määratud karistuse artikli avaldamise ajaks suvel 2020. a juba ära kandnud, kuid ajavahemik

nende kahe sündmuse vahel ei olnud ülemäära pikk. Lisaks õigustas artikli kontekstis hageja

karistatuse avaldamist tema poolt toime pandud süüteo liik ehk käibemaksupettus. Kuna artikli

keskmes oli klientidelt saadud raha investeerimisega tegelev hoiu-laenuühistu ERIAL, oli

avalikkusel huvi saada teavet selle kohta, kas sellega seotud hageja on varem seaduskuulekalt

käitunud ja ega tema ei ole varem finantsalaseid süütegusid toime pannud. Hageja andmete

avaldamine oli vajalik artikliga taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kohus möönab, et hageja

andmete esitamine rikkus tema eraelu puutumatust, kuid rikkumine ei olnud ülemäära

intensiivne. Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus: andmed sisalduvad ainult ühes

artikli tekstilõigus. Käsitletav teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud

kohatuid väärtushinnanguid. Avaldatud andmed olid tõesed. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg

1 teise lause alusel.

28.3.

Kohus leiab, et artikli avaldamine riivas hageja eraelu puutumatust. Hageja eraelu

kaitsega konkureeris aga kostja õigus väljendusvabadusele. Mõlemad on sama kaaluga

põhiseaduslikud õigused. Kohus leiab, et praegusel juhul esines avalikkusel põhjendatud huvi

saada teada hageja seotusest hoiu-laenuühistu ERIAL-iga, mis õigustas hageja ees- ja

perekonnanime avaldamist. Avalikkusel oli huvi teada saada ka sellest, et hageja oli varem

kriminaalkorras karistatud ja et tema kandis teisi perenimesid. Artiklis juhitakse tähelepanu

sellele, et hoiu-laenuühistud ei järgi seaduses sätestatud reeglit ja osa ühistutega seotud isikutest,

sealhulgas hageja, ei ole laitmatu reputatsiooniga. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab

potentsiaalne ühingu klient saama võimaluse veenduda ühingu üle kontrolli omavate isikute

reputatsioonis. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada saada, et hageja oli kriminaalkorras

karistatud käibemaksupettuses. Hageja endiste perenimede välja toomine artiklis oli ka

põhjendatud. Kui inimene muudab korduvalt enda perenime, näitab see tema soovi varjata

avalikkuse eest varasema nime kehtivuse ajal sooritatud tegusid ja toiminguid. Korduv nime

muutmine on isikut iseloomustav asjaolu. Avalikkusel on õigustatud huvi teada saada hoiu-

laenuühistuga seotud isiku tegevusest ka sel ajal, kui tal oli teine perenimi. Eeltoodust tulenevalt

on kohus seisukohal, et hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei ole õigusvastane VÕS

§ 1046 lg 2 alusel.

28.4.

Kohus leiab, et kostja I tegevuse õigusvastasus hageja eraelu puutumatuse rikkumisel on

välistatud VÕS § 1046 alusel.

29. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjad II–IV on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostjad II–IV on artikli autorid, mis sisaldab hageja ees-

ja perekonnanime, andmeid varasema karistatuse kohta ja endiseid perenimesid. Puudub vaidlus,

et kostjad II–IV on avaldanud viidatud andmed. Kohus leiab, et kostjad II–IV on oma tegevusega

tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel.

30. Hageja isikliku õiguse rikkumine kostjate II–IV poolt ei ole aga õigusvastane, kui esinevad

VÕS §-s 1046 sätestatud alused. Kostjate II–IV käitumise õigusvastasuse osas jääb kohus kostja

I tegevuse juures esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Otsuse p-s 28 esitatud

põhjenduste alusel leiab kohus, et kostjate II–IV tegevuse õigusvastasus hageja eraelu

puutumatuse rikkumisel on välistatud VÕS § 1046 alusel.

31. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad ei ole hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud.

31.1.

Kohus jätab rahuldamata hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude kohustada kostjat I

eemaldama artiklist laused, mis sisaldavad järgmised hageja andmed: hageja kehtiv ees- ja

perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta.

31.2.

Kohus jätab rahuldamata hageja poolt kostjate II–IV esitatud nõude kohustada kostjaid

II–IV esitama kostjale I avaldus, kus palutakse kustutada vaidlusalusest artiklist laused, mis

sisaldavad hageja kehtivat ees- ja perekonnanime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid

hageja varasema karistatuse kohta.

32. Kohus lahendab hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees-

ja perekonnanime pseudonüümiga.

32.1.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud.

Kohus jääb esitatud põhjenduste juurde. Kuna kostja I ei ole hagejale kahju tekitanud, ei saa

hageja nõuda kostjalt I hageja ees- ja perekonnanime artiklis varjunimega asendamist. Kohus

jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja

perekonnanime pseudonüümiga.

33. Kohus lahendab hageja nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osad kujul, kus

on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endine perekonnanimi, hageja

initsiaalid.

33.1.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud.

Kohus jääb esitatud põhjenduste juurde. Kuivõrd kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud, ei saa hageja nõuda kostjalt I artikli või selle osade taasavaldamise keelamist. Lisaks

ei ole hageja tõendanud, et kostja I kavatseb artiklit uuesti avaldada. Kohus jätab rahuldamata

hageja nõude keelata kostjal I artikli avaldamine.

34. Kohus lahendab hageja nõude välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot.

Kohus on leidnud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kuna kahju

tekitamine on tõendamata, ei saa hageja nõuda kostjalt I mittevaralise kahju hüvitist. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis.

35. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja poolt kostjate vastu esitatud hagi täies ulatuses

rahuldamata.

36. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid juhindudes seejuurest järgmisest.

36.1.

Kohus jääb otsuse p-s 4 esitatud seisukoha juurde, et kostja I ja kostjad II–IV ei ole

vältimatud kaaskostjad (TsMS § 207 lg 3). Kostjad II–IV on vältimatud kaaskostjad. Kohus

jaotab menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega

seotud kulud hageja kanda ning kostjate II–IV vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud

hageja kanda. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et kui otsus tehakse kaaskostjate kasuks, kohaldub

kulude jaotumisel TsMS § 162 (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteerid väljaanne, V.

Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkt 3.2.3 alapunkt „a“).

36.2.

Kohus määrab kindlaks kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning

jagab saadud summa kahega, sest tuleks määrata kindlaks hageja poolt kostjale I ja kostjatele II–

IV hüvitatavate kulude suurus. Kosjatel on menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on

esitanud menetlusdokumendid kõikide kostjate nimel. Kostjad on menetluses tuginenud

samadele väidetele, eristamata neid kostja I ja kostjate II–IV vahel. Seetõttu saab kohtu

hinnangul eeldada, et kulud kostja I ja kostjate II–IV esindamiseks on kantud võrdsetes osades,

mistõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega. Seejärel mõistab

kohus hagejalt hüvitise kostja I ja ühiselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks.

36.3.

Seoses otsustusega välja mõista hagejalt menetluskulude hüvitis kostjatele II–IV ühiselt

märgib kohus järgmist. Õiguskirjanduse järgi on kaaskostjad kulude hüvitamiseks kohustatud

poole suhtes osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteerid väljaanne, V. Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkt 3.2.3 alapunkt

„c“). Kohtu hinnangul on praegu põhjendatud välja mõista hagejalt menetluskulude hüvitis

kostjate II–IV kasuks ühiselt. Kostjatel II–IV on menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes

on esitanud menetlusdokumendid kostjate II–IV nimel. Kosjad II–IV on menetluses tuginenud

samadele väidetele eristamata neid kostjate vahel. Seetõttu saab eeldada, et kostjad II–IV on

kandnud kulusid ühiselt.

37. Kohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

38. Kostjad esitasid käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad 16.05.2022 ja

15.02.2023. Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud summas 4 649,18 eurot

(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjatele õigusabiteenust

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ning alates 01.09.2021 tunnihinnaga 130 eurot

(käibemaksuta). 16.05.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud

õigusabiteenust 33 tunni ja 30 minuti ulatuses ning 15.02.2023 menetluskulude nimekirja

kohaselt on täiendavalt osutatud kostjatele õigusabiteenust 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega

kokku on kostjatele osutatud õigusabiteenust 36 tunni ja 45 minuti ulatuses.

39. Kohus, tutvunud kostjate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on

seisukohal, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

40. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaid esindanud vandeadvokaat Mari Männiko. Menetluskulude

nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjatele käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihindadega

120 eurot (käibemaksuta) ja 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva

vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjatele õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise

esindaja tunnitasumäärad 120 eurot ja 130 eurot (käibemaksuta) tasudena mõistlikud. Kohus

leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu

arvestades mõistlikud ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka

kohtupraktikas.

41. Kostjatele on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 36 tundi ja 45 minutit. Hinnates ja

analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud kostjate lepingulise esindaja

menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale,

et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik osaliselt.

41.1.

Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas kostjate poolt 27.04.2021 esitatud

vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb kostjate lepingulise esindaja poolt perioodil

20.04.2021 kuni 27.04.2021 tehtud kostjate vastuse koostamisega ja esitamisega seotud

menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 9 tundi. Kohus arvestab

seejuures ka tsiviilasja keerukust.

41.2.

Kohus leiab, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostjate lepingulise

esindaja ajakulu 2 tundi 08.02.2022 menetlustoimingule (hageja taotlus hagi muutmiseks,

vastuväite koostamine). Arvestades hageja poolt 07.02.2022 esitatud menetlusdokumendi

(hagiavalduse täiendamine ja alternatiivse nõude täpsustamine) ja kostjate poolt 10.02.2022

esitatud menetlusdokumendi (kostjate vastus hageja 07.02.2022 menetlusdokumendile) sisu,

mahtu ja menetlusdokumentide õiguslikku keerukust, asub kohus seisukohale, et kostjate

lepingulise esindaja 08.02.2022 menetlustoiming on põhjendatud ja vajalik ajamahus 1 tund.

41.3.

Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka kostjate menetluskulude nimekirjas välja

toodud ajakulu 14.02.2022 menetlustoimingule. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus

kostjate lepingulisel esindajal kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele

kokku 3 tundi ja 40 minutit. Arvestades 14.02.2022 kuupäeval toiminud kohtuistungi kestust

(algus kell 10:00 11:23) ning mõistlikku aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks, loeb kohus

põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakuluks 14.02.2022 kohtuistungiks

ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 2 tundi ja 30 minutit.

41.4.

Arvestades hageja 28.03.2022 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei pea kohus osaliselt

põhjendatuks ka kostjate lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 30 minutit 28.03.2022

menetlustoimingule (hageja seisukoha analüüs). Kohtu hinnangul tuleb kostjate lepingulise

esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hageja 28.03.2022 menetlusdokumendi

analüüsimiseks pidada 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades 14.02.2022 protokolli sisu ja mahtu

ning käesolevas tsiviilasjas kostjate poolt 26.04.2022 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega

sisu ja mahtu, tuleb kostjate lepingulise esindaja poolt perioodil 11.04.2022 kuni 26.04.2022

tehtud menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 7 tundi. Kohus

selgitab, et arvestades seejuures ka asjaoluga, et hageja 28.03.2022 menetlusdokumendiga

tutvumise ja selle analüüsimise eest on kohus eelnevalt juba pidanud põhjendatud ja vajalikuks

ajakulu 1 tund ja 30 minutit.

41.5.

Kohus asub seisukohale, et kostjate 15.02.2023 menetluskulude nimekirjas kajastuv

ajakulu 3 tundi lepingulise esindaja poolt 13.02.2023 tehtud menetlustoimingule, on põhjendatud

ja vajalik osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ning õiguslikku keerukust, peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks

ettevalmistumisele 1 tund.

41.6.

Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjades välja toodud kostjate

lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades

kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja

mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjades kajastuvad ülejäänud

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.

42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate lepingulise esindaja menetlustoimingud on

põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 25 tundi ja 55 minutit. Arvestades asjaolu, et

menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele kuni 31.08.2021 õigusabiteenust

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ja alates 01.09.2021 õigusabiteenust tunnihinnaga 130

eurot (käibemaksuga), tuleb kostjate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku

3264,20 eurot [(10 tundi 30 minutit x 120 eurot (käibemaksuta) + (15 tundi 25 minutit x 130

eurot (käibemaksuta)]. Kostjad ei taotle õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga.

43. Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3264,20 eurot.

Käesolevas tsiviilasjas on kohus jätnud kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud

hageja kanda ning kostjate II–IV vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda.

Kohus on asunud seisukohale, et kindlaks tuleb määrata kostjate põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruse ning jagada saadud summa kahega, sest eraldi tuleks kindlaks määrata

hageja poolt kostjale I ja kostjatele II–IV hüvitatavate kulude suurus. Kohus on asunud

seisukohale, et saab eeldada, et kulud kostja I ja kostjate II–IV esindamiseks on kantud võrdsetes

osades, mistõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega ning

seejärel tuleb hagejalt välja mõista hüvitis kostja I ja ühiselt kostjate II–IV kasuks nende kulude

katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I menetluskulud summas 1632,1

eurot (3264,20 eurot : 2) ning kostjate II-IV menetluskulud summas 1632,1 eurot (3264,20

eurot : 2).

44. Kostjate taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

45. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik