2-21-12783/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12783

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr 027/2010/580

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(sissenõudja):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.11.2021 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada X avaldus ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2010/580 nõude

täitmise aegumise tõttu.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-12783

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas Harju Maakohtule 13.08.2021 avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 027/2010/580.

1.1. Avalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Risto Sepa menetluses võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 18.12.2009 lahend

tsiviilasjas nr 2-08-80980. Täitemenetlus algatati 02.03.2010 ja 21.04.2021 esitas võlgnik

kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude täitmise aegumisega. Y

(sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik) vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu.

1.2. Vastuseks kohtu selgitustele märkis võlgnik, et tema ja sissenõudja vahel ei olnud sõlmitud

maksegraafikut. Kuna seaduse järgi oli täituril õigus pidada võlgniku sissetulekust kinni 50%

mõlema täitemenetluse katteks (kõnealune täiteasi ning 25.06.2008 alustatud täiteasi nr

027/2008/806), esitas võlgnik täiturile avalduse, et täitur peaks pensionist kinni kuni 21%.

15.08.2017 avaldust ei saa käsitleda perioodilise maksmise kokkuleppena.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Sissenõudja täitemenetluse lõpetamisega ei nõustunud, märkides, et vajab talle võlgnetavat

raha. Võlgnik ei tasunud seitsme aasta jooksul võlgnevusest ühtegi senti, samas kui raha väärtus

selle aja jooksul langes. Raha hakkas laekuma alles 2017. aastast, mil võlgnik hakkas saama

pensionit.

3. Kohtutäitur kinnitas maakohtule, et täitmisavaldus, millega esitati täitedokument esimest

korda täitmisele, esitati täiturile 02.03.2010. Võlgnik on teinud kohtutäiturile 15.08.2017

avalduse pensionist 21% kinnipidamiseks nõudejäägi katteks ning kokkulepet võib pidada

perioodilise tasumise kokkuleppeks. Laekumised on toimunud 08.09.2017–06.08.2021. Pärast

võlgniku 15.08.2017 avaldust täitur sissenõudjalt arvamust ei küsinud, sest see ei ole

kohustuslik. Samas ei ole sissenõudja vastuväiteid esitanud. Ülejäänud ulatuses pensioni aresti

alt vabastamine oli vastutulek võlgnikule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis 23.11.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda, kuid hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu neid kindlaks ei määratud.

4.1. Maakohus tuvastas, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas

02.03.2010, mistõttu oleks võlgniku vastu suunatud nõue ilma aegumise katkemise või

peatumise toimeta avalduse esitamise seisuga (13.08.2021) tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 157 lg 1 ja võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt aegunud.

4.2. Võlgnik tegi kohtutäiturile 15.08.2017 avalduse pensionist 21% kinnipidamiseks

nõudejäägi katteks, mille alusel teostas täitur võlgniku pensionist kinnipidamisi kuni 10% kuni

nõude rahuldamiseni. Ülejäänud ulatuses vabastati pension aresti alt. Asjaolu, et võlgnik hakkas

kohustust täitma 2017. a, kinnitas ka sissenõudja. Kohtu hinnangul on võlgniku ja kohtutäituri

kokkulepet alust pidada perioodilise tasumise kokkuleppeks TsÜS § 162 tähenduses.

2-21-12783

4.3. Juhul, kui täitur ei oleks tulnud võlgnikule vastu ega teostanuks kinnipidamisi üksnes 10%

ulatuses, oleks sissenõudja kohustus olnud hiljemalt 05.04.2021 täidetud oluliselt suuremas

ulatuses, kui mitte täielikult. Sellisel viisil võlgnevuse likvideerimine on käsitletav täitmisena

osamaksete kaupa, kus osamakse suurus oli viidud vastavusse igakuise pensioniga, mille

suurusest omakorda hakkas sõltuma kohtuse täitmise lõpptähtaeg. Vastupidine tõlgendus oleks

vastuolus sissenõudja huvidega ning oleks viimase suhtes ebaõiglane, sest osamaksete kaupa

tasumise võimaldamisega ei saanud sissenõudja võlgnevust tagasi ulatuses, mida tal oleks

muidu olnud õigus saada.

4.4. Tallinna Ringkonnakohus on 17.09.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-9534 selgitanud, et

maksegraafiku sõlmimise kokkuleppele ei ole kehtestatud vorminõuet. Täituri aktile kaebuse

esitamata jätmisega nõustus sissenõudja aktist tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kuna nõude

täitmise aegumine oli seetõttu TsÜS § 167 lg 2 alusel peatunud, ei saa täitemenetlust täiteasjas

nr 027/2010/580 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223¹ lg 1 alusel lõpetada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega

avalduse rahuldada.

5.1. Kaebuse väidete kohaselt on maakohus valesti tõlgendanud võlgniku 15.08.2017 avaldust

kohtutäiturile. Selleks, et arestida riikliku pensionit, ei olnud vaja võlgniku nõusolekut või luba.

15.08.2017 avalduse koostas võlgnik kohtutäituri büroos eesmärgiga vabastada aresti alt

ülejäänud osa pensionist.

6. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks.

Sissenõudja vaidles kaebusele vastu.

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab

avalduse ja jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjakohastele õigusnormidele tuginedes õigesti, et

sissenõudja nõude täitmine oleks selle aegumise tähtaja katkemise ja/või peatumise toimeta

aegunud. Samas asus maakohus ekslikult seisukohale, et sissenõudja nõude täitmise aegumine

võlgniku 15.08.2017 avalduse alusel peatus.

10. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel

õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud

täiendav tähtaeg täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt kohaldub TsÜS § 162 täitedokumendist

tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele maksegraafiku sõlmimise korral, kuid seda kindlate

eelduste olemasolul. Nimelt tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle

kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt

vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest

(Riigikohtu 11.05.2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p-d 12.3 ja 12.4).

2-21-12783

11. Kohtutäitur tõi 27.08.2021 vastuses kohtunõudele esile, et võlgnik tegi pärast tema pensioni

esmast arestimist kohtutäiturile 15.08.2017 avalduse pensionist 21% kinnipidamiseks, mida

võib kohtutäituri hinnangul pidada perioodilise tasumise kokkuleppeks. Sissenõudja seisukohta

võlgniku avaldusele täitur ei küsinud, vabastades vastutulekuna võlgnikule ülejäänud ulatuses

pensioni aresti alt. Sissenõudja ega võlgnik maksegraafiku sõlmimisele ei tuginenud ja võlgnik

vaidles sellise kokkuleppe olemasolule selgesõnaliselt vastu. Määruskaebuses märgib võlgnik,

et avalduse kohtutäiturile esitas ta eesmärgiga vabastada aresti alt ülejäänud osa pensionist.

12. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik asuda seisukohale, nagu

sissenõudja oleks andnud võlgnikule nõude täitmiseks täiendava tähtaja või leppinud temaga

kokku maksegraafikus. Ringkonnakohtu varasema praktika kohaselt ei saa asjaolust, et

kohtutäitur nõustus sissenõudja teadmata võlgniku palvega teha võlgniku pensionist kindlas

suuruses kinnipidamisi ja kohandas vastavalt sellele pensioni arestimise akti (isegi kui võlgnik

kandis vastava summa iga kuu ise kohtutäiturile), teha järeldust, et tegemist oleks sissenõudja

ja võlgniku vahelise maksegraafiku kokkuleppega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022. a

määrust tsiviilasjas nr 2-21-12323, p 10.2). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Vaikimist

või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks, mistõttu ei too

ainuüksi sissenõudja poolt täituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa maksegraafiku

kokkulepet, seda enam, et soovi vastavasisulise kokkuleppe sõlmimiseks eitab ka võlgnik.

Sisuliselt tasus võlgnik täitemenetluses võlgnevust kohtutäituri arestimisakti alusel ja see ei

anna alust lugeda nõude täitmise aegumist TsÜS § 162 või § 167 alusel peatunuks. Kuivõrd

kolleegiumile ei ole teada ka muid asjaolusid, mille alusel võinuks sissenõudja nõude täitmise

aegumine peatuda või katkeda, oli nõude täitmine avalduse esitamise ajaks aegunud. Seetõttu

tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada.

13. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 muudab ringkonnakohus menetluskulude senist jaotust,

jättes mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda. Nähtuvalt asja materjalidest puuduvad nii võlgnikul kui sissenõudjal hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud. Võlgnik oli avalduse ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastatud (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11¹ koosmõjus § 59 lg-ga 15).

13.1. Kuna määruskaebuse esitamisel ei tulnud riigilõivu tasuda, on võlgnikul TsMS § 150 lg 1

p 1 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist

(TsMS § 150 lg 6).

14. TMS § 223¹ lg 4 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg