2-21-121699/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-121699

Kohtuasi

Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu avaldus X vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinn,

Linnamäe

tee

korteriühistu

(registrikood 80161786), lepingulised esindajad Aleksandr

Anissimov ja Galina Danilišina

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu 27. veebruaril 2023 esitatud

tõend arvelduskonto väljavõttest (dtl 216) ja 2. märtsil 2023 esitatud tõendid

põhivõla ja viivise arvestuse kohta (dtl 229–230).

2. Võtta vastu Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu avaldusest loobumine

põhinõude osas summas 164,75 eurot ja viivisenõude osas summas 12,64 eurot ning

lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määrus osas, milles maakohus

mõistis X-lt Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kasuks välja põhivõla

970,91 eurot ületavas osas ja viivise perioodi 1. märts 2021 – 20. september 2021 eest

summas 12,64 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja X-lt menetluskulude

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis

märgitule. Täpsustada Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määruse resolutsiooni

p 3 põhinõude summa osas vastavalt tervikresolutsiooni p-le 4.4. Muus osas jätta

Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määrus muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Lõpetada menetlus osas, milles Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu nõuab

X-lt põhinõude 164,75 eurot tasumist ja viivist 12,64 eurot.

4.2. Rahuldada Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu avaldus.

2-21-121699

4.3. Mõista X-lt Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kasuks välja põhivõlg

970,91 eurot.

4.4. Mõista X-lt Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kasuks välja viivis

põhinõudelt (970,91 eurot) määras 0,022% päevas alates 21. septembrist 2021

kuni põhivõla summas 970,91 eurot tasumiseni.

4.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 84,62% ulatuses X

kanda ja 15,38% ulatuses Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kanda, v.a

Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu 27. veebruari ja 2. märtsi 2023

dokumentidega seotud menetluskulud, mis jäävad Tallinn, Linnamäe tee 85

korteriühistu kanda.

5. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (avaldaja; korteriühistu) esitas 16. juulil 2021 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (puudutatud isik) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 20. septembril 2021 avalduse, milles palub puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 1135,66 eurot, avalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 12,64 eurot ja edasiulatuv viivis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-s 1 sätestatud määras.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil Linnamäe tee 85–61,

Tallinn üldpinnaga 79,7 m2 (registriosa nr 1414610) ja ta on avaldaja kui korteriühistu liige.

Puudutatud isik ei ole kuni 6. jaanuarini 2021 edastanud avaldajale õigeid veenäite.

22. jaanuaril 2021 paigaldati puudutatud isiku korterisse uus veearvesti ning fikseeriti külma ja

sooja vee näidud. 6. ja 22. jaanuari 2021 aktid olid koostatud puudutatud isiku juuresolekul

ning on allkirjastatud puudutatud isiku poolt. Lähtudes aktidel toodud näitudest tuvastas

avaldaja, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses

rohkem, kui oli avaldajale teatanud. Puudutatud isikule esitati enamtarbitud vee eest arve

nr 202101061 summas 1007,04 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid perioodi

1. jaanuar – 31. august 2021 eest, millel kajastusid puudutatud isiku põhivõlgnevus ja viivised.

Puudutatud isik ei ole võlga tasunud ja võla jääk on 1148,30 eurot, sh viivis 12,64 eurot.

2-21-121699

Puudutatud isik on võlga tunnistanud, kuna on teinud maksekorraldusi selgitusega „vee võlg“.

Avaldaja esitas puudutatud isikule arveid 2018–2020 aastal tarbitud vee eest tuletatud näitude

alusel. Poolte vahel kehtib tava, et korteriühistu esitab oma liikmetele tuletatud näitude alusel

arveid juhul, kui ühistu liige jätab näidud teatamata. Puudutatud isik pidi aru saama, et maksab

vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tuletatud näidu alusel, kuna 2018–2020 arvetel toodud

vannitoa arvestite näidud ei ole muutunud, muutusid üksnes köögi arvestite näidud 0,168 m3

külma vee ja 0,136 m3 võrra sooja vee eest. Puudutatud isik on alles 2021. aasta veebruarist

hakanud esitama arvestite näitusid, mis kajastus ka veetarbimisel, st vannitoa arvestite näitudel.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik märkis, et ta ei nõustu avaldaja väljatooduga, et ta on tarbinud külma vett

400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Avaldaja ei

ole seda tõendanud. Avaldaja 8. veebruaril 2021 esitatud arve vee ja kanalisatsiooni eest

summas 600 eurot on arusaamatu ja ebaselge ning pole teada, mis perioodi vastav arve kajastab.

Avaldusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks avaldajale kahju tekitanud ega seda, kuidas kahju

on kujunenud. Puudutatud isik on tasunud kõik jooksvad arved, kuid ei nõustu 8. veebruaril

2021 esitatud arvega, kus avaldaja nõuab kanalisatsiooni ja vee eest 600 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1148,30 eurot (põhivõlg

1135,66 eurot ja viivis perioodi 1. märts – 20. september 2021 eest 12,64 eurot) ning viivise

põhinõudelt (1135,66 eurot) määras 0,022% päevas alates 21. septembrist 2021 kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis temalt avaldaja

kasuks välja menetluskulud summas 590 eurot ja edasiulatuva viivise.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus järgmised vaidlustamata

asjaolud:

- puudutatud isikule kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Linnamäe tee 85–61

(registriosa nr 14146101);

- puudutatud isik on korteriühistu liige;

- puudutatud isiku juuresolekul on fikseeritud, et ta ei ole kuni 6. jaanuarini 2021 edastanud

avaldajale õigeid veenäite ning 22. jaanuaril 2021 on paigaldatud puudutatud isiku korterisse

uus veearvesti, millel fikseeriti ka külma ja sooja vee näidud;

- puudutatud isik on mõlemad eelmises punktis nimetatud aktid allkirjastanud;

- puudutatud isik ei ole teatanud avaldajale veenäitusid nõuetekohaselt;

- avaldaja on esitanud igakuiselt majandamiskulude arveid.

4.2. Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib

korteriühistu põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise

korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega

kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette

näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude

2-21-121699

suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule.

4.3. Korteriühistu põhikirja p 4.2 alap-st a tuleneb, et ühistu liige kohustub täitma põhikirjast

lähtuvaid kohustusi ja nõudeid. Põhikirja p 4.2 alap-s g on sätestatud, et ühistu liige kohustub

kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses tasuma maksed teenuste

eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus,

kanalisatsioon jne). Teenuse eest tasumise määra arvutamise aluseks on külma ja sooja veega

varustamise puhul vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus.

4.4. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev võlgnevus 13. septembri

2021 seisuga korteriühistu ees summas 1148,30 eurot, millest põhivõlgnevus on 1135,66 eurot

ja viivis 12,64 eurot. Nõude suurus on kooskõlas arvetel kajastuva ja 13. septembri 2021

raamatupidamisväljavõttes märgituga. Avaldusest nähtuvalt on puudutatud isiku võlgnevuse

tinginud asjaolu, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3

ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud, kuigi

oli teadlik, et kuivõrd ta ei esitanud avaldajale veenäite, siis esitas avaldaja puudutatud isikule

arveid tarbitud vee eest tuletatud näitude alusel. Puudutatud isik on küll avaldanud, et ta ei

tunnista võlgnevuse olemasolu, kuid vastuse lisana on puudutatud isik esitanud kohtule

arveldusarve väljavõtte, milles on märkinud avaldajale tehtud ülekannete selgitusse „vee võlg“.

Puudutatud isik pidi seega teadma, et tal on võlgnevus avaldaja ees ning kuivõrd puudutatud

isik ei esitanud kuni jaanuar 2021 avaldajale veenäite, pidi puudutatud isik teadma, et arved on

esitatud tuletatud veenäitude alusel. Puudutatud isik hakkas alles peale veearvesti vahetamist

näite teatama. Lisaks eelnevale ei ole puudutatud isik ka toonud välja ega tõendanud, millised

on tema hinnangul korrektsed näidud ja arvutused. Maakohtu hinnangul on avaldaja oma nõude

kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad

dokumendid,

millest

nähtub

nõude

kujunemine.

Vastavalt

korteriomandi-

ja

korteriühistuseadusele ning korteriühistu põhikirjale oli puudutatud isikul kohustus tasuda

avaldajale tarbitud kommunaalteenuste eest, kuid puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud

ega ka tõendanud, et võlgnevust avaldaja ees ei eksisteeri. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus

põhinõude osas rahuldamisele.

4.5. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

suuruses. Viivist nõuab avaldaja summas 12,64 eurot (periood märts 2021 – september 2021,

viivisemäär 8% aastas, s.o päevamäär 0,022%), puudutatud isik viivisearvestusele vastuväiteid

esitanud. Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega. Maakohus pidas põhjendatuks ka

avaldaja edasiulatuva viivise nõuet alates 21. septembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras, s.o 0,022% päevas (8% aastas).

4.6. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda, kuna kuigi menetlus toimus avaldaja huvides, oli see tingitud

puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest.

4.7. Maakohus määras avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 590 eurot

(riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning mõistis need puudutatud isikult koos

edasiulatuva viivisega TsMS § 177 lg 4 alusel välja.

2-21-121699

Määruskaebus

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust, rikkunud

menetlusõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole selgituskohustust täitnud ja

tegi üllatusliku otsuse. Maakohus jättis alusetult puudutatud isiku tõendid arvestamata.

Maakohus on jätnud välja selgitamata, kas puudutatud isik tarbis külma vett 400,152 m3 ja sooja

vett 132,503 m3 ulatuses rohkem ning millise ajaperioodi jooksul puudutatud isik sellises

mahus vett tarbis. Avaldaja esitas viie aasta jooksul linnale aruande, et korteriühistul puudub

võlg AKTSIASELTS TALLINNA VESI ees. Avaldaja ei ole enamtarbitud vee tõendamiseks

esitanud ühtegi arvestust. Maakohus on jätnud käsitlemata puudutatud isiku esiletoodud

asjaolud.

Maakohus

ei

selgitanud

menetlusosalistele

peale

nende

seisukohtade

esitamist

tõendamiskoormist ega määranud tähtaega, et valida kirjaliku või suulise menetluse vahel.

Samuti ei määranud maakohus puudutatud isikule tähtaega menetluskulude nimekirja

esitamiseks.

Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isik tunnistab võlgnevust vee eest.

Puudutatud isik on alati tasunud rohkem kui arvel näidatud. Puudutatud isik ei nõustu

8. veebruaril 2021 esitatud arvega, kus oli kajastatud nõue kanalisatsiooni ja vee eest summas

600 eurot.

Avaldaja seisukoht

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

8. Avaldaja teatas 2. märtsil 2023, et loobub põhivõla nõudest summas 164,75 eurot ja

viivisenõudest summas 12,64 eurot, kuna puudutatud isik on need summad 30. septembri 2021

seisuga tasunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vastu tuleb võtta avaldaja loobumine avaldusest põhinõude osas

summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, tühistada selles osas vaidlustatud

määrus ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. Maakohtu määrus tuleb tühistada lisaks

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse

vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Samuti tuleb täpsustada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p 3 põhinõude summa osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

2-21-121699

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus

§-ga 659).

10. Avaldaja teatas 2. märtsil 2023, et loobub põhivõla nõudest summas 164,75 eurot ja

viivisenõudest summas 12,64 eurot, kuna puudutatud isik on need summad 30. septembri 2021

seisuga tasunud. Kuna avaldaja loobub 164,75 euro ulatuses põhinõudest ja 12,64 euro ulatuses

viivisenõudest, tuleb menetlus selles osas lõpetada ja maakohtu määrus vastavas osas tühistada

(TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 koosmõjus § 477 lg-ga 1).

11. Avaldaja esitas 27. veebruaril 2023 tõendina arvelduskonto väljavõtte (dtl 216) ning

2. märtsi 2023 seisukohaga põhivõla saldo ja viivise saldo tabelid. TsMS § 662 lg 3 kohaselt

võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus

võtab tõendid asja materjalide juurde, kuna need on asjakohased (TsMS § 238 lg 1).

12. Kuna menetlus jätkub põhinõude 970,91 eurot ja edasiulatuva viivise osas, kontrollib

ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määrust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium

järgmist.

13. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et on tuvastamata ja tõendamata, et ta tarbis külma

vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Puudutatud isiku

hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, millisel perioodil on puudutatud isik vett rohkem tarbinud.

Kolleegium nende väidetega ei nõustu.

13.1. KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, kuid korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha eeltoodust erineva kohustuste

jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid

arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige

võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Maakohus tuvastas, et korteriühistu põhikirjas on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2 reguleeritud, et

korteriomanikud tasuvad maja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste eest

(soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne) kord kuus juhatuse poolt sätestatud tähtajaks ja

suuruses vastavalt külma ja sooja veega varustamise mõõdikute näitudele või korteri üldpinna

suurusele (dtl 73–74). Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul oli tulenevalt

seadusest ja korteriühistu põhikirjast kohustus tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest

vastavalt talle esitatud arvetele.

13.2. Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik selle üle, kas avaldaja

tõendas külma vee 400,152 m3 ja sooja vee 132,503 m3 ulatuses tarbimist, mille eest on avaldaja

jätnud arve tasumata. Vaidlusalused veekogused kajastuvad puudutatud isikule väljastatud

8. veebruari 2021 arve nr 202101061 real vesi ja kanalisatsioon ning vee soojendamine (dtl 83).

Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik ei esitanud

avaldajale kuni 6. jaanuarini 2021 õigeid veenäite (dtl 116). Avaldaja on selgitanud, et kuivõrd

puudutatud isik nõuetekohaselt näite ei esitanud ja rikkus seega korteriühistu põhikirja p-st 4.2

2-21-121699

tulenevat näitude teatamise kohustust, esitas avaldaja puudutatud isikule 2018–2020. aastal vee

eest

arveid

tuletatud

näitude

alusel.

Puudutatud

isik

ei

ole

maakohtu-

ega

määruskaebemenetluses väitnud, et ta oleks enne 2021. aastat avaldajale või haldusteenust

pakkuvale ettevõttele veenäitusid õigeaegselt esitanud või et tal poleks sellist kohustust olnud.

Puudutatud isik ei ole tuletatud näitude alusel arvete esitamist või selle õigsust vaidlustanud.

2018–2020 esitatud arvetest nähtuvalt on puudutatud isik tuletatud näitude alusel esitatud

arveid tasunud (dtl 125–160). Seega on puudutatud isik talle 2018–2020. aastal esitatud

tuletatud näitude alusel esitatud arveid nende tasumisega aktsepteerinud. Tuletatud näitude

alusel arvete esitamine ja tasumine ei ole praeguses asjas vaidlusalune.

Kuna puudutatud isik ei ole väitnud, et 2018 – 2021. aasta jaanuaril esitatud arvetel ega 2021

veebruar – september esitatud arvetel näidatud vee tarbimise näidud oleksid olnud ebaõiged või

et neid ei tohiks mõnel muul põhjusel arvesse võtta, saab ringkonnakohus arvetel märgitud

veearvestite näitusid arvestada tarbitud vee koguse tuvastamisel. Arvetel märgitud veenäitude

ebaõigsust ei nähtu ka asjas esitatud materjalidest. 8. jaanuari 2021 arvel nr 202012061 on

detsembrikuu arvestite näidud märgitud köögi külma vee puhul 151,060 m3, sooja vee puhul

268,992 m3 ja vannitoa külma vee puhul 589,216 m3, sooja vee puhul 452,004 m3 (dtl 82).

22. jaanuari 2021 veemõõtja paigaldamise (vahetamise) aktis, mille on allkirjastanud ka

puudutatud isik, on fikseeritud puudutatud isiku veenäidud köögi külma vee puhul 172,650 m3,

sooja vee puhul 273,857 m3 ning vannitoa külma vee puhul 834,363 m3 ja sooja vee puhul

579,042 m3 (dtl 81). Puudutatud isikule esitatud 8. veebruari 2021 arve nr 202101061 kohaselt

olid puudutatud isiku jaanuarikuu veenäidud köögi külma vee puhul 172,796 m3, sooja vee

puhul 273,951 m3 ja vannitoa külma vee puhul 835,129 m3, sooja vee puhul 579,548 m3(dtl 83).

Seega oli 8. jaanuari ja 8. veebruari 2021 arvetel kajastatud veenäitude külma vee vahe

267,649 m3 (8. veebruar 172,796 m3 + 835,129 m3 – 8. jaanuar 151,060 m3 + 589,216 m3) ja

sooja vee vahe 132,503 m3 (8. veebruar 273,951 m3 + 579,548 m3 – 8. jaanuar

268,992 m3 + 452,004 m3), kokku 400,152 m3 (267,649 + 132,503). Järelikult on 8. veebruari

2021 arvel õigesti kajastatud vee ja kanalisatsiooni kogust 400,152 m3, mille eest tuli

puudutatud isikul tasuda vastavalt arvel märgitud vee hinnale 608,23 eurot. Eraldi on arvestatud

vee soojendamist 132,503 m3 koguses, mille eest tuli puudutatud isikul tasuda 434,61 eurot

vastavalt 8. veebruari 2021 arvele. Arvestades eelnevalt tuvastatud tarbitud vee koguseid, on

avaldaja tõendanud, et puudutatud isik oli vett tarbinud kokku 400,152 m3 ja vett soojendati

132,503 m3 koguses, nagu 8. veebruari 2021 arvel näidatud.

13.3. Ringkonnakohus palus avaldajal esitada õige põhivõla ja viiviste arvestus, milles on

avaldaja nõudest maha arvatud puudutatud isiku tasutud arvete või võla maksed. Avaldaja esitas

parandatud põhivõla kujunemise arvestuse (dtl 229), mida kinnitavad perioodi veebruarist kuni

septembrini 2021 esitatud arved (dtl 83–90) ja puudutatud isiku tehtud maksete väljavõtted

(dtl 93–94, 118, 216). Põhivõla kujunemise arvestuse tabelist nähtub, et avaldaja on puudutatud

isiku poolt tehtud makseid võlgnevuse summa arvutamisel arvesse võtnud. Seega on avaldaja

tõendanud, et puudutatud isikul on perioodi 1. jaanuarist 2021 kuni 31. augusti 2021 eest

põhivõlg 970,91 eurot. Puudutatud isik ei vaidle ning ka esitatud tõenditest, s.o puudutatud

isiku arvelduskonto väljavõttest, avaldaja esitatud arvetest ja võlgnevuse saldo tabelitest, ei

nähtu, et puudutatud isik oleks põhivõla summas 970,91 eurot avaldajale tasunud (dtl 82–94,

118, 216). Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus rahuldas

avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 970,91 eurot.

14. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku etteheitega, et maakohus oleks pidanud

nõudma avaldajalt tõendeid selle kohta, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3

ja sooja vett 132,503 m3 rohkem ning võimaldama seejärel puudutatud isikul tõendeid esitada.

Ringkonnakohus andis 20. veebruari 2023 kirjas puudutatud isikule võimaluse esitada enda

2-21-121699

vastuväidete tõendamiseks uusi tõendeid, et kuna avaldaja on enda nõude tõendamiseks tõendid

esitanud (dtl 204–205). Puudutatud isiku lepinguline esindaja sai kohtu kirja kätte

20. veebruaril 2023, kuid tähtaegselt ega praeguse määruse tegemise ajaks võimalikke tõendeid

ei esitanud. Seetõttu on puudutatud isiku etteheited maakohtule põhjendamatud, kuna

puudutatud isik ei ole ka ringkonnakohtus antud tähtajale vaatamata enda vastuväiteid

tõendanud. Lisaks ei oma kolleegiumi hinnangul praeguses asjas tähtsust puudutatud isiku

vastuväide, et avaldaja ei ole esile toonud, millal on puudutatud isik külma vett 400,152 m3 ja

sooja vett 132,503 m3 rohkem tarbinud. Samuti ei ole asjakohane puudutatud isiku väide, et

avaldaja on linnale teatanud, et korteriühistul puudub võlg AKTSIASELTS TALLINNA VESI

ees, kuivõrd see ei puuduta avaldaja ja puudutatud isiku vahelist õigussuhet.

15. Avaldaja nõudis puudutatud isikult ka viivise tasumist. Kuna avaldaja loobus

sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, saab ringkonnakohus kontrollida üksnes

edasiulatuva viivise põhjendatust. Arvestades määruskaebuse ulatust, ei ole kolleegiumi

hinnangul maakohus edasiulatuva viivise nõude rahuldamisel eksinud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel ei

korda. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses edasiulatuva viivise nõudele vastuväiteid

esitanud. Kuna avaldaja on osaliselt põhinõudest loobunud, tuleb maakohtu määruse

resolutsiooni edasiulatuva viivise arvutamisel põhinõude suuruse osas täpsustada.

16. Kolleegium märgib täiendavalt, et ainetud on puudutatud isiku väited, et menetlusosalistele

ei määratud tähtaega kirjaliku ja suulise menetluse valimiseks ja menetluskulu nimekirja

esitamiseks anti tähtaeg üksnes avaldajale. Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 avalduse

menetlusse võtmise määruses on maakohus märkinud, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja

lahendada kohtuistungit pidamata, kui seadusega ei ole sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustust (TsMS § 477 lg 2). Maakohus täpsustas, et seaduses ei ole sätestatud kohtu kohustust

praeguse avalduse lahendamiseks kohtuistungi korraldamiseks (vt dtl 102). Seetõttu ei pidanud

maakohus andma menetlusosalistele tähtaega asja läbivaatamise eelistuse esitamiseks, kuna

kohus oli menetlusosalistele selgitanud, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastupidiselt

puudutatud isiku väidetule on Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 avalduse menetlusse võtmise

määruses antud tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks nii avaldajale kui ka

puudutatud isikule. Maakohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele kirjalikult

vastamiseks (viidatud määruse resolutsiooni p 3) ja märkis, et menetluskulude nimekiri tuleb

esitada koos oma menetlusdokumendiga (viidatud määruse resolutsiooni p 5 esimene lause)

(dtl 101).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

TsMS § 172 lg 1 jätab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude jaotamisel vaidluse

olemuse ja tulemusega. Avaldaja loobus määruskaebemenetluses avaldusest osaliselt.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kui menetlus lõpetatakse määrusega, kannab hageja menetluskulud,

kui TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudutatud isik tasus avaldaja arvelduskonto

väljavõttest nähtuvalt 2. septembril 2021 kokku 81,69 eurot ja 30. septembril 2021 kokku

83,06 eurot. Kuigi avaldus oli esitatud 16. juulil 2021 (TsMS § 486 lg-d 2 ja 3), on puudutatud

isik teinud eelmises lauses nimetatud maksed arvete nr 202107061 ja 202108061 eest (dtl 216).

Arve nr 202107061 maksetähtaeg oli kuni 31. augustini 2021 (dtl 89) ja arve nr 202108061

maksetähtaeg oli kuni 30. septembrini 2021 (dtl 90). Kuna arved olid esitatud menetluse ajal ja

maksetähtajad saabusid samuti menetluse ajal, ei pidanud ega saanud puudutatud isik neid

2-21-121699

arveid enne avalduse kohtusse esitamist tasuda. Seetõttu tuleb avaldusest loobumise osas jätta

menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtule 20. septembril 2021 esitatud avalduse hind

oli TsMS § 122 lg 3, § 124 lg-te 1 ja 3 ning § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 1239,15 eurot

(1135,66 + 12,64 + 1135,66 x 8%). Peale avaldusest osalist loobumist on tsiviilasja hind

1048,58 eurot (970,91 + 8%). Avaldaja on seega avaldusest loobunud 15,38% osas (1239,15

vs. 1048,58). Kuna ülejäänud osas kuulus avaldus rahuldamisele, tuleb maakohtus kantud

menetluskulud jätta 84,62% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15,38% ulatuses avaldaja

kanda.

18. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid avaldaja loobus avalduses osaliselt alles

määruskaebemenetluses, mistõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud sarnaselt

maakohtus kantud menetluskuludega jätta TsMS § 172 lg1, § 168 lg-te 2 ja 4 ning § 171 lg 1

alusel 84,62% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15,38% ulatuses avaldaja kanda, v.a avaldaja

27. veebruari ja 2. märtsi 2023 dokumentidega seotud menetluskulud, mis tuleb jätta

TsMS § 169 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu

tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil

menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise

põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Avaldaja ei olnud

20. septembri 2021 avaldusega esitatud põhivõla ja viivise arvestuse tabelites märkinud

puudutatud isiku 2. septembril 2021 teostatud makset. Tulenevalt arve nr 202108061 hilisemast

maksetähtajast ei olnud puudutatud isikul kohustust avalduse esitamise ajaks augustikuu eest

esitatut arvet tasuda. Seega oli ringkonnakohtu nõudmisel esitatud 27. veebruari ja 2. märtsi

2023 tabelite ja seisukohtade põhjuseks avaldaja eksimus, millega avaldaja viivitas asja

menetlust. Nende dokumentidega seotud kulusid ei ole õiglane jätta puudutatud isiku kanda.

19. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole puudutatud isiku

menetluskulusid kindlaks määranud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks tervikuna TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (vt nt ka Riigikohtu 12. mai 2021

määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p 19 jj).

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)