2-22-133973/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-133973

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

100,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post

jekaterina.morozova@plusplus.ee)

Kostja: K. K. (isikukood xxxx; täpne elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja K. K. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt K. K.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja

T AS vahel 04.02.2019 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx ja selle lisadest tulenev

põhivõlgnevus 41,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 23,48 eurot ning

sissenõudmiskulu 25 eurot.

3. Mõista kostjalt K. K.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (41,70 eurot)

alates 07.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,066% päevas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja K. K.’i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista

välja kostjalt K. K.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja

menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja T AS (edaspidi T) sõlmisid 04.02.2019 liitumislepingu nr xxxx, mille alusel T kohustus

osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. T esitas kostjale osutatud teenuste eest

arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma

kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga

oli kostja võlgnevus T ees summas 41,70 eurot. Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda

üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib T ühepoolselt piirata kostjale teenuse

osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p

6.9 kohaselt oli Tl õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu.

Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras T kostja teenused alates 05.08.2020 ja kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 05.09.2020. T loovutas 27.05.2022

nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 22.02.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulu summas 50 eurot,

arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka

vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus

võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub

siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-

18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja

kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed,

summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku

nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi

hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate

esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik