2-17-2840/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2840

Tsiviilasi

R E kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: R E (isikukood xxx, elukoht xxx, tel xxx, e- post

xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja S AS (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Q (endine võlausaldaja R, e-

post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja OÜ V (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja W (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur R S (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja X (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Y (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja N (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata võlausaldaja S AS taotlus tõendite kogumiseks.

2. Lõpetada võlgniku R E (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada R E pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

4. Avaldada teade võlgniku R E pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku R E kanda.

6. Määrata

kindlaks,

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 12.04.2017 määrusega kuulutati välja R E pankrot. 06.02.2018 määrusega lõpetati

võlgniku R E pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku R E pankrotimenetluses jäi rahuldamata S AS nõue 26 571,92 eurot, Q (endine

võlausaldaja R) nõue 73 532,24 eurot, OÜ V nõue 9265,76 eurot, W nõue 1938,87 eurot, kohtutäitur

R S nõue 10,33 eurot, X nõue 50,76 eurot, Y nõue 490 eurot, N nõue 34,01 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku R E kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

• Võlausaldaja S AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jätta

võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on menetluse kestel võla katteks teinud

väljamakseid vaid 1149,39 eurot. Laenulepingu katteks on teinud makseid ka kaastaotleja.

Seega on võla jääk hetkel 19 732,40 eurot. Võlausaldaja arvutuste kohaselt oleks pidanud

võlgnik tegema menetluse kestel väljamakseid kokku 7293,25 eurot, millest võlausaldajale

S AS omakorda 1732,15 eurot. Seega on võlgnik tasunud 582,76 eurot vähem, kui oleks

pidanud. Võlgnik on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust ning kahjustanud

võlausaldaja huve. Lisaks nähtub võlgniku pangakonto väljavõtetest, et võlgnikule tulevad

ülekanded tema alaealise lapse kontolt. Aruandes ta seda selgitanud ei ole. Võlausaldaja

taotleb lapse pangakonto väljavõtete kogumist. Võlgnik on oma kohustuste täitmisel olnud

vähemalt raskelt hooletu.

• Võlausaldaja Y teatas, et võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Jätab vabastamise kohtu

otsustada.

• Võlausaldaja N teatas, et nii M kui ka P nõuded on tasutud ja puuduvad vastuväited

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Jätab võlgniku vabastamise

kohtu otsustada.

• Võlausaldaja Q (endine võlausaldaja R) ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.

Võla jääk on 70 230,50 eurot.

28.02.2023 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku R E ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et elab üürikorteris, mille kulud tasub elukaaslane. Töötab

xxx ettevõttes S OÜ. Igakuine töötasu on 1100 eurot. On läbinud koolitusi. Selles ettevõttes saab

teha kaugtööd ja seega on saanud ka koolitustel käia. Peale S AS aruannet tegi võlgnik oma aruande

ja esitas selle kohtule. Ei ole tulusid varjanud. Ülekanded pereliikmete vahel on elulistel põhjustel.

Ei teadnud, et peab iga ülekannet põhjendama. S AS seisukoht on äärmiselt pahatahtlik. Alles peale

viit aastat öeldakse, et olen midagi valesti teinud. Kui oleksid varem öelnud, siis oleks saanud midagi

parandada. Ülalpeetavaks on üks alaealine tütar, kes elab oma ema juures. Võlgnik tasub elatist.

Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada.

28.02.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 28.02.2023 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 07.03.2023 oma koolituste

läbimise kohta tõendite esitamiseks.

Võlgnik esitas 05.03.2023 kohtule tõendid erinevate koolituste läbimise kohta.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 28.02.2023 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 28.02.2023

andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad S

AS ja Q vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajad M ning P jätavad

võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul

esitanud kohtule nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid koos asjakohaste tõenditega. Ta on samuti

teinud igal aruande aastal võlausaldajatele väljamakseid, s.o kokku summas 4834,82 eurot.

Väljamaksete tegemisel on võlgnik lähtunud pankrotimenetluses kinnitatud jaotisest. Esitatud

aruanded on ülevaatlikud ja arusaadavad. Lisaks eeltoodule kohus arvestab, et võlgnik on terve

menetluse jooksul käinud tööl ja saanud töötasu. Samuti on ta läbinud ka mitmeid erinevaid koolitusi

tulusama töökoha leidmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku käitumine

kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud püüdlik, nõuetekohane ja koostööaldis.

Vastuseks võlausaldaja S AS seisukohale ja tõendite kogumise taotlusele märgib kohus järgmist.

Võlausaldaja esitas kohtule koos seisukohaga ka arvestuse võlgniku laekumiste ja vajalikus ulatuses

ettenähtud väljamaksete tegemise kohta. Arvestuse kohaselt on võlausaldaja arvestanud võlgniku

poolt väljamakstavate summade hulka ka sularaha sissemaksed ja ülekanded kolmandatelt isikutelt,

sh võlgniku alaealise tütre poolt. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130

jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. Käesolevaga kohus selgitab, et sularaha

sissemaksed ja ülekanded kolmandate isikute pangakontodelt ei ole sissetulekuks TMS ja PanrkS

mõttes. Seega ei saa arvestada neid võlgniku sissetulekuteks ega eeldada nendelt võlausaldajatele

väljamaksete tegemist. Jättes võlausaldaja poolt esitatud arvestustest välja laekumised, millele ei saa

sissenõuet pöörata, siis tuli kohtu arvutuste kohaselt võlgnikul teha väljamakseid kokku 5597,27 euro

ulatuses, millest võlausaldajale S AS summas 1329,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik teinud

võlausaldajale väljamakseid ettenähtust vähem üksnes 179,96 euro ulatuses (1329,35-1149,39). Ka

selle osas on võlgnik esitanud kohtule omapoolsed arusaadavad selgitused.

Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on menetluse kestel saanud kahel korral päevaraha välislähetusel

käimiseks. Päevaraha saamine oli ka eelduseks, et ta saaks lähetusele üldse minnagi, sest endal

vahendid selleks puudusid. Võlgnik ei olnud teadlik, et ka päevarahast tuleb teha võlausaldajatele

väljamakseid ja tunnistas selles osas oma eksimust. Ühtlasi selgitas ta, et sai 2018. aasta

detsembrikuus korraga palga ka järgmise kuu, s.o 2019. aasta jaanuarikuu eest. Seega arvestas ta

detsembris saadud summat 1401,98 eurot eraldi kahe kuu peale ega teinud sellest täiendavaid

väljamakseid. Kohus peab võlgniku selgitusi arusaadavaks ja põhjendatuks ega näe nendes

pahatahtlikku soovi asuda võlausaldajatele väljamaksete tegemisest kõrvale. Seda seisukohta toetab

ka asjaolu, et muus osas on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid korrektselt. Kohus nõustub

ka võlgniku seisukohaga, et tema poolt tehtud eksimustele oleks tulnud viidata koheselt nende

tuvastamisel, et võlgnik oleks saanud edasise menetluse käigus vastavatest selgitustest juhinduda.

Arvestades kõike eelnevat kogumis on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma

kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Ühtlasi ei pea kohus asjakohaseks võlausaldaja S AS taotlust võlgniku alaealise tütre pangakonto

väljavõtete kogumiseks. Kohtul puuduvad mistahes andmed, et võlgnik oleks enda sissetulekuid

varjanud. Võlgniku igakuine töötasu laekub tema pangakontole ja puuduvad andmed muu tasu

saamise kohta. Kohus ei näe käesoleval juhul tulude varjamise ohtu võlgniku alaealise lapse poolt

tehtud ülekannete osas, kuivõrd saadavad summad ei ole regulaarsed ega ka kindlas suuruses.

Ärakuulamisel võlgnik selgitas vande all, et tegemist on olnud elulistel põhjustel tekkinud

tavapäraste arveldamistega pereliikmete vahel. Võlgnik ei teadnud, et kõigi vastavate ülekannete

tegemise põhjuseid ja asjaolusid tuleks võlausaldajatele selgitada. Seega ei oska ta ka kõiki

põhjendusi enam esile tuua, sest ei ole neid meeles pidanud. Kohus peab antud selgitust eluliselt

usutavaks. Samuti ei ole ka iga ülekande osas põhjenduste esile toomine vajalik ega kooskõlas

kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlausaldaja

taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku R E pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb R E tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku R E majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate R E (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik