2-08-1069/399 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-08-1069

Tsiviilasi

Sergei Bindese pankroti järelevalvemenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Bindese määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(võlgnik)

Sergei

Bindes

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Suido Västra

Pankrotihaldur Martin Krupp

Võlausaldajad

Aktsiaselts SEB Liising

Kentmanni Law Office OÜ

Osaühing Blueline Invest

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 2. novembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta Sergei Bindese määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Sergei Bindese taotlus nõuda pankrotihaldur Martin Krupilt

välja Sergei Bindese kontoväljavõte.

4. Kohustada Sergei Bindese pankrotihaldurit Martin Kruppi esitama hiljemalt

10. aprilliks 2023 Viru Maakohtule arvestus selle kohta, kui palju on võlgnik

kogu pankrotimenetluse jooksul saanud kätte (kasutada) tema kontole laekunud

riiklikku pensioni ja kui palju on haldur riiklikust pensionist arvanud

pankrotivara hulka. Samuti kohustada pankrotihaldurit esitama arvestus selle

kohta, millise ajavahemiku jooksul ja kui suure summa on pankrotihaldur

arvanud Sergei Bindese pensionist pankrotivara hulka täitemenetluse seadustiku

§ 132 lg 12 alusel, tuues ühtlasi välja, millistest arvestuspõhimõtetest lähtudes

pankrotihaldur selle summa otsustas. Maakohtul teostada järelevalvet selle

kohustuse täitmise üle.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

6. Saata käesolev määrus teadmiseks maksejõuetuse teenistusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on Sergei Bindese (võlgnik) pankroti järelevalvemenetlus

tsiviilasjas nr 2-08-1069. Võlgnik esitas 19. aprillil 2022 maakohtule hiljem täiendatud

taotluse, paludes vabastada pankrotihaldur Martin Krupp, kuna haldur on rikkunud oma

kohustusi.

Taotluse kohaselt esitas võlgnik 2. veebruaril 2022 haldurile avalduse, soovides saada teavet

pankrotiseaduse (PankrS) § 911 alusel. Muu hulgas soovis võlgnik saada oma

Swedbank AS-i pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtet alates 9.

juunist 2011 vähemalt kuni 2. novembrini 2020, samuti andmeid isikute kohta, kellel on olnud

sellel perioodil eelnimetatud konto kasutamise õigus. Haldur ei vastanud taotlusele.

Maakohus on 12. jaanuari 2016. a ja 19. septembri 2019. a määrustega kohustanud haldurit

maksma võlgnikule välja või andma pangale nõusolek maksta võlgnikule välja võlgniku

kontole laekunud riiklik pension. Kohus jättis 14. märtsi 2016 ja 5. aprilli 2021. a määrustega

avaldaja pensioni kättesaamise taotluse rahuldamata, põhjendades 14. märtsi 2016. a määrust

sellega, et haldur on andnud avaldajale õiguse pension kätte saada internetipanga kaudu ja

5. aprilli 2021. a määrust sellega, et võlgnikul on olnud kontole laekunud raha kasutamise

õigus, kuid ta ei ole ise soovinud mõistliku aja jooksul oma pensioni kätte saada ja on seetõttu

kaotanud õiguse see kätte saada.

Võlgnik selgitas, et ta ei ole oma pensioni kätte saanud seetõttu, et haldur ei andnud pangale

nõusolekut võlgnikule pensioni välja maksta. Võlgnik ei ole oma kontol olevat raha käsutanud

internetipangas ega muul viisil.

Võlgnikule laekuv riiklik pension ei ole pankrotivara ja sellele sissenõude pööramiseks ei ole

alust, sõltumata sellest, millal ja millises summas võlgnik seda kasutada soovib. Võlgnik ei

ole oma pensionist loobunud. Võlgnik on aastaid edutult taotlenud pensioni kättesaamist

haldurilt ja pangalt. Haldur ei ole andnud võlgnikule nõusolekut kasutada alates 9. juunist

2011 võlgniku kontole laekunud pensioni, mis on kokku vähemalt 27 354 eurot 79 senti.

Halduri väited, et ta ei ole takistanud võlgnikul pensioni kätte saada või et võlgnik ei ole

soovinud ise pensioni kätte saada, on alusetud. Seetõttu on haldur rikkunud

PankrS § 55 lg-s 2 sätestatud kohustusi ja ta tuleb ametist vabastada.

Lisaks on võlgnikul õigus saada haldurilt teavet, kas pankrotimenetluse lõpetamise alus on

olemas ja see teave on halduri toimikus.

21. oktoobril 2022 täiendas võlgnik oma taotlust ja märkis, et on alates 2019. a maikuust

saanud igakuise pensioni kätte osaliselt. Võlgniku igakuised vältimatud kulutused on üldise

hinnatõusu

tõttu

oluliselt

suurenenud.

Sotsiaalkindlustusametilt

sai

võlgnik

10. oktoobril 2022 teada, et alates 1. aprillist 2022 on tema igakuine pension 607 eurot 55

senti. Pensioni väljamaksmisest keeldumist ei saa õigustada Justiitsministeeriumi seisukoht.

Võlgnik on viimased kolm aastat käinud pangas iga kuu oma pensioni kätte saamas. Pank on

keeldunud maksmast talle välja kogu pensioni, viidates halduri seatud piirangule.

5. oktoobril 2022 sai võlgnik pensionist kätte 515 eurot, mis on 92 eurot 55 senti ettenähtust

vähem.

2. Pankrotihaldur palus jätta taotluse rahuldamata, leides, et ta on oma ülesandeid

nõuetekohaselt täitnud. Võlgniku kontoväljavõtteid ega võlgniku pangakonto kasutamise

õigust omavate isikute andmeid kajastavaid dokumente halduri toimikus ei säilitata. Seetõttu

ei ole võlgnikul PankrS § 911 järgi õigust nõuda nende dokumentidega tutvumist. Lisaks on

haldur võlgnikule korduvalt esitatud nii kontoväljavõtteid kui ka andmeid konto kasutamise

õigust omavate isikute kohta. Viru Maakohus on 5. aprilli 2021. a määrusega jätnud

rahuldamata võlgniku taotluse haldurilt pangakonto väljavõtte väljanõudmiseks.

Võlgnikule on tagatud võimalus kasutada tema kontole laekuvat pensioni. Haldurile ei saa

ette heita, et võlgnik ei ole teatud perioodidel soovinud seda õigust kasutada ning on seetõttu

selle õiguse ka kaotanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 2. novembri 2022. a määrusega võlgniku taotluse halduri

vabastamiseks rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud maakohus halduri tegevuses

rikkumisi, mis tingiksid tema vabastamist. Maakohus leidis, et haldur ei ole käitunud

pankrotimenetluses võlausaldajate ja võlgniku huve kahjustatavalt ning võlgniku etteheited

haldurile on põhjendamatud.

Maakohus märkis, et on võlgniku pensioni kasutamisega seotud küsimusi pankrotimenetluses

korduvalt lahendanud. Maakohus on võlgniku pensioni kasutamise kohta teinud varem juba

mitu määrust (21. detsembril 2015, 12. jaanuaril 2016, 14. märtsil 2016, 19. septembril 2019

ja 5. aprillil 2021). Lisaks on pensioniga seonduvat käsitletud Harju Maakohtu menetluses

olnud tsiviilasjas nr 2-16-18248. Viru Maakohtu 5. aprilli 2021. a määruses asus maakohus

seisukohale, et haldur on taganud võlgnikule tema sissetuleku kasutamise võimaluse. Samuti

leidis maakohus halduri, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Justiitsministeeriumi

avaldatud seisukohtadega nõustudes, et võlgnik ei saa nõuda, et talle makstaks välja tema

kontole laekunud, kuid kasutamata jäetud pension. Seega on jõustunud kohtulahenditega

tuvastatud, et haldur ei ole oma kohustusi rikkunud.

Haldur on esitanud 6. mail 2022 kohtule ettekande võlgniku pankrotimenetluses, kus on

toodud ka põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud. Nimelt on pooleli Gennadi

Mihelsoni

nõude

tunnustamise

vaidlus

tsiviilasjas

nr

2-15-19357,

samuti

tsiviilasi

nr

2-21-13416

(võlgniku

kaebus

Tallinna

kohtutäitur

Kaire

Põltsi

16. augusti 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/4177). Tsiviilasjas 2-15-19357

toimuva vaidluse tõttu ei ole halduril võimalik koostada jaotusettepanekut. Pankrotihalduri

ettekanne on tehtud võlgniku lepingulisele esindajale nähtavaks alates 9. maist 2022. Kohtute

Infosüsteemi andmetel ei ole menetlused tsiviilasjades nr 2-15-19357 ja 2-21-13416

praeguseks lõppenud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Võlgnik esitas 14. novembril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada pankrotihaldur. Võlgnik

palub nõuda haldurilt välja võlgniku konto väljavõtte, mis kajastaks võlgniku riikliku pensioni

laekumisi ja väljamakseid alates 9. juunist 2011 kuni tänaseni. Menetluskulud palub võlgnik

jätta pankrotihalduri kanda.

Võlgniku hinnangul on maakohus valesti kohaldanud täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 131 lg 1 p 10 ja PankrS § 55 lg-t 2 ning rikkunud põhjendamiskohustust. Võlgnikul

on alates 9. juunist 2011 kätte saamata osa pensionist, millele ei saa TMS § 131 lg 1 p 10 järgi

sissenõuet pöörata. Haldur on oma kohustusi rikkunud sellega, et ei ole alates 2011. a

võimaldanud võlgnikul kasutada tema kontole laekuvat pensioni või on võimaldanud seda

kasutada seaduses ettenähtust väiksemas summas. Võlgnik sai näiteks 2022. a novembris

pensionist kätte 516 eurot ehk 92 eurot 55 senti vähem, kui tal olnuks õigus saada.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta võlgniku 21. oktoobri 2022. a

taotluse põhjendused. Haldur on alates 2019. a maist jätnud võlgnikule välja maksmata osa

igakuisest pensionist. Haldur ei ole reageerinud võlgniku 14. oktoobri 2022. a avaldusele, et

alates 2019. a septembrist on võlgnikule pension välja maksmata. Avaldaja igakuise pensioni

väljamaksmisest ei saa keelduda, tuginedes maakohtu 5. aprilli 2022. a määrusele. Halduri

vabastamise taotluse rahuldamata jätmist ei saa põhjendada halduri väitega, et võlgnikul ei

ole mingeid takistusi pensionit kätte saada, kui tegelikult ei maksa pank pensioni täies ulatuses

välja, sest haldur on selle keelanud.

Võlgnik palub nõuda haldurilt välja võlgniku pangakonto väljavõte, sest sellel kajastub, kui

palju on võlgnik pensioni kätte saanud. Selle tõendi alusel saab hinnata halduri vabastamise

põhjendatust.

Maakohus ei põhjenda 5. aprilli 2021. a määruses, mille alusel muutub võlgniku riiklik

pension pankrotivaraks. Võlgnik ei tea sellist seadust ega ka kohtupraktikat.

Võlgnik ei ole kordagi saanud haldurilt oma pangakonto väljavõtteid.

5. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Haldur on seisukohal, et võlgniku kontoväljavõtte väljanõudmise taotlus tuleb jätta

rahuldamata, kuna võlgnikul on pangakonto väljavõtted olemas ja lisaks on need käesoleva

vaidluse seisukohast asjakohatud tõendid. Maakohtule on juba esitatud tõendeid selle kohta,

kui suur on võlgniku sissetulek ja millises ulatuses on võlgnik seda kasutanud. Maakohus on

oma 5. aprilli 2021. a määruses võlgniku samasisulise taotluse rahuldamata jätnud. Maakohus

on eelviidatud määrusega ka tuvastanud, et see sissetulek, mida võlgnik on varem saanud ja

mida ta ei ole kasutanud, on pankrotivara, mistõttu ei saa võlgnik nõuda selle väljaandmist.

Võlgnik jättis teatud perioodidel oma kontole laekuva pensioni teadlikult kasutamata ja seda

ei saa haldurile ette heita.

Võlgnikul on kogu pankrotimenetluse jooksul olnud seaduses sätestatud ulatuses tagatud

võimalus oma kontole laekuvat pensioni kasutada. Haldur esitas 17. novembril 2022

maakohtule võlgniku kontoväljavõtte, millest nähtub, et võlgnik on ka 2022. aastal nii enne

kui ka pärast 15. aprilli 2022. a taotluse esitamist oma kontole laekunud pensioni sularahas

välja võtnud. Seega ei ole haldur rikkunud võlgniku õigust pensioni kasutada.

Võlgnik väidab, et talle makstav riiklik pension on tervikuna mittearestitav ning seetõttu on

tal õigus saada kätte kogu pension ehk 607 eurot 55 senti. TMS § 131 lg 1 p 10

(PankrS § 108 lg 3 kaudu) ei sätesta võlgniku absoluutset õigust saada riiklik pension

tervikuna enda kasutusse. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 132 lg 1 järgi saab riiklikule

pensionile sissenõude pöörata palga alammäära ületavas osas (RK 2-18-4480, punkt 16).

Samuti on Riigikohus märkinud, et riiklikule pensionile sissenõude pööramisel on võimalik

kohaldada ka TMS § 132 lg-t 12, st ühes kuus võib arestida kuni 20% riiklikust pensionist,

mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud

Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikule

makstava riikliku pensioni igakuise mittearestitava osa suurus 2022. a arvutada järgnevalt:

Riikliku pensioni suurus (bruto) – tulumaks – 20% elatusmiinimumi (233 eurot 57 senti)

ületavalt osalt = riikliku pensioni mittearestitav osa.

Kuna võlgnik soovib pankrotivara hulka mittekuuluva riikliku pensioni osa välja võtta

pangakontoris sularahas, siis tuleb võlgnikul kanda ka sellest tulenevad kulud. Pangakontoris

sularaha väljavõtmise teenustasu oli kuni 2022. a juunini 5 eurot ja alates 2022. a juulist

10 eurot. Seega 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 oli võlgnikul õigus kätte saada kuni

482 eurot 61 senti, 1. aprillist 2022 kuni 30. juunini 2022 oli võlgnikul õigus kätte saada

510 eurot 55 senti ja alates 1. juulist 2022 summas 505 eurot 55 senti. Alates 2020. a maist

on haldur võimaldanud võlgnikul pangakontolt kätte saada kuni 526 eurot 41 senti, st haldur

on riiklikust pensionist TMS § 132 lg 12 alusel pankrotivara hulka arvanud vähem kui 20%.

17. novembril 2022 maakohtule esitatud võlgniku konto väljavõttest nähtub, et summa, mille

võlgnik võttis kontolt välja sularahas, on olnud suurem, kui minimaalne summa, mida

võlgnikul oleks õigus kätte saada. Seega ei ole riikliku pensioni kasutamise võimaldamisel

võlgniku õigus rikutud. Vastupidi, haldur on võimaldanud võlgnikul pensioni kasutada

minimaalsest suuremas summas.

6. Võlausaldajad määruskaebuse kohta seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse

resolutsioon on lõppjäreldustes õige ja see tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt võlgniku taotluse nõuda määruskaebemenetluses

haldurilt välja võlgniku konto väljavõte, mis kajastaks riikliku pensioni laekumisi võlgniku

kontole ja kontolt tehtud väljamakseid alates 9. juunist 2011 kuni praeguseni.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse lahendamise seisukohast ei ole

kõnealusel tõendil tähendust. Nimelt ei ole määruskaebemenetluses peamine vaidlusküsimus

mitte see, kui palju on võlgniku kontole täpselt pensioni laekunud, vaid see, kas võlgnik peaks

kehtiva õiguse järgi saama kätte kogu tema kontole laekunud pensioni või ainult osa sellest.

Seega jätab ringkonnakohus kontoväljavõtte väljanõudmise taotluse rahuldamata.

10. Kuna maakohus jättis vaidlustatud kohtumäärusega rahuldamata võlgniku pankrotihalduri

vabastamise taotluse, siis on käesoleva vaidluse keskne küsimus see, kas haldur on rikkunud

oma kohustusi. PankrS § 68 lg 2 esimene lause näeb ette, et kui haldur on jätnud oma

ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel

või pankrotitoimkonna, võlgniku või maksejõuetuse teenistuse taotlusel või võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse alusel. Seega on halduri vabastamise eelduseks see, et haldur on jätnud

oma kohustused täitmata või ei ole täitnud neid nõuetekohaselt.

11. PankrS § 55 lg 1 kohaselt peab haldur lisaks võlausaldajate huvidele kaitsma ka võlgniku

õigusi ja huve. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab haldur oma kohustusi täitma korralikule

ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama nii võlausaldajate kui ka võlgniku huve.

PankrS § 55 lg 3 p 4 näeb ette halduri kohustuse anda seaduses ettenähtud juhtudel võlgnikule

teavet.

12. Asjaoludest nähtuvalt tugineb võlgnik esiteks sellele, et haldur on rikkunud oma

kohustusi, kuna ei ole võimaldanud võlgnikul saada kätte kogu riiklikku pensioni, mis

TMS § 131 lg 1 p 10 ja 132 lg 1 järgi ei ole arestitav (kuna see ei ületa kuupalga alammäära)

ja mis PankrS § 108 lg 3 järgi ei ole seetõttu pankrotivara.

13. Haldur on seisukohal, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ja leiab, et võlgnikul ei ole

õigust saada tagantjärele seda pensioniraha, mida ta ei ole iga jooksva kuu jooksul välja

võtnud või ära kasutanud. Seejuures tugineb haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

21. jaanuari 2020. a seisukohale (dtl 3021), milles on avaldatud arvamust, et mittearestitav

sissetulek jäetakse võlgnikule selleks, et tal oleks jooksev kuu võimalik üle elada ning välja

võtmata sissetulekut tagantjärele enam ei hüvitata ja korraga välja ei maksta, välja arvatud

juhul, kui raha laekub ühe osamaksena (nt koondamishüvitis, puhkusehüvitis vms).

14. Ringkonnakohus leiab, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelviidatud seisukoht

ei vasta PankrS § 108 lg 3 ja TMS § 132 lg 1 põhiseaduspärasele tõlgendusele. Arestivaba

miinimumsumma on võlgniku vara, mitte pankrotivara ja see ei muutu pankrotivaraks ka siis,

kui võlgnik seda kontolt välja ei võta või muul viisil ära ei tarvita. Kuna võlgniku kontoraha,

millele ei saa pöörata sissenõuet, on oma olemuselt võlgniku nõue krediidiasutuse vastu, siis

saaks võlgniku nõue ning sellele vastav krediidiasutuse kohustus lõppeda vaid seaduses või

lepingus sätestatud juhtudel (ntvõlaõigusseaduse § 186 või muud seaduses ettenähtud

juhtumid). Ükski seadus ei näe ette, et võlgniku nõue saada kätte oma kontol olev arestivaba

rahasumma lõpeb, kui võlgnik teatud aja jooksul seda raha sealt välja ei võta või ära ei kasuta.

Seega on võlgnikul õigus saada kontole laekunud arestivaba raha kätte ka tagantjärele.

Halduril ei ole õigust seda raha käsutada ja kui ta on seda teinud, on ta oma kohustusi

rikkunud.

15. Haldur tugineb oma vastuväidetes ka Justiitsministeeriumi 17. detsembri 2019. a halduri

päringule esitatud vastusele (dtl 2979). Selles on selgitatud, et TMS §-de 132 ja 133 põhiline

eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes läbiviidava täite- ja maksejõuetusmenetluse

tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate äraelamiseks minimaalsed vajalikud vahendid

konkreetseks ajaperioodiks. Kohtutäitur on kohustatud jätma võlgnikule iga kuu ühes

krediidiasutuses kasutada täitemenetluse seadustiku järgi mittearestitava sissetuleku osa,

ülejäänud osas on sissetulek arestitav.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu Justiitsministeeriumi eelviidatud selgitustest, et võlgniku

kontole kogunenud kasutamata summa muutuks pankrotivaraks ja et võlgnik kaotaks sellele

õiguse, vaid Justiitsministeerium on halduri päringule vastates eelkõige selgitanud

mittearestitava miinimumi eesmärki.

16. Haldur on viidanud ka Viru Maakohtu 5. aprilli 2021. a määrusele (dtl 4496) kui jõustunud

kohtulahendile, millega on väidetavalt tuvastatud, et võlgniku kontole kogunenud ja

kasutamata jäänud pensioniraha on pankrotivara. Viidatud määruse resolutsiooniga ei ole aga

tuvastatud, et võlgniku nõutav raha oleks pankrotivara, sellega on üksnes lahendatud (jäetud

rahuldamata) võlgniku 18. jaanuari 2021. a taotlus, milles võlgnik palus võimaldada tal

kasutada pangakontole laekunud pensioni. Sellise määruse peale ei ole pankrotiseaduse järgi

võimalik esitada ka määruskaebust. Tegu on pankrotimenetluse järelevalvemenetluses tehtud

määrusega ja sellise määrusega ei saa maakohus määrata, et võlgniku kontole laekunud

kasutamata pension muutub pankrotivaraks.

17. Maakohus on viidanud ka sellele, et võlgniku pensioniraha nõudega seotud küsimusi on

mh käsitletud Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-16-18248. Viidatud

tsiviilasja materjalidest nähtub aga, et võlgnik, kes oli selles menetluses hageja, on

pankrotihalduri vastu esitatud hagist loobunud ja menetlus on lõppenud hagi läbivaatamata

jätmisega. Seega ei ole pensioniraha nõuet selles asjas sisuliselt käsitletud. Sellel, et kohtu

menetluses oli selline hagi, ei ole mingit mõju pankrotivara moodustamisele.

18. Teiseks on haldur oma vastuväidetes tuginenud TMS § 132 lg-le 12, mis näeb ette, et kui

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust

arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1

nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti avaldatud

arvestusliku elatusmiinimumi.

19. TMS § 132 lg 12 lisati seadusesse 9. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatustega. Selle

sätte kehtestanud seaduseelnõu (Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse

ja teiste seaduste muutmise seadus 583 SE) seletuskirja kohaselt on täituril lubatud arestida

võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku

muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seletuskirja kohaselt on sätte

eesmärk sundida võlgnikku jätkuvalt panustama võlausaldaja nõuete rahuldamisse,

suurendades tema panustamise määra.

20. Riigikohus on leidnud, et TMS § 132 lg 12 kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude

pööramisel, ja märkinud, et riiklikule pensionile võib TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist

suuremal määral ehk lg-s 12 sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata erandlikel juhtudel.

Riigikohus on selgitanud, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et

võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on niivõrd vähese

väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei

õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Samuti on Riigikohus selgitanud, kuidas täitur peab

hindama, kas on lootust nõuet täitemenetluses täita, ilma et peaks kohaldamata

TMS § 132 lg-t 12 (RKTKm 5. juuni 2019, 2-18-4480/22, p-d 17 ja 18).

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 132 lg 12 kohaldub ka pankrotimenetluses, kuna

pole mingit põhjust, miks peaks seadus pankrotivõlgnikku kohtlema paremini kui

täitemenetluse võlgnikku.

21.1. Ringkonnakohus märgib siiski, et viidatud säte näeb ette, et täitur võib arestida „kuni

20% mittearestitavast sissetulekust“. Riigikohus on selgitanud, et „kuni 20%“ tähendab

kohtutäituri kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses

20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse. See tähendab, et arestimise õiglust tuleb

kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundit, samuti sissenõudja

õigustatud huvidega (RKTKm 5. juuni 2019, 2-18-4480/22, p-d 17 ja 18). Ringkonnakohtu

hinnangul kohaldub sama ka siis, kui pankrotihaldur soovib võlgniku sissetuleku

pankrotivarasse arvamisel kohaldada TMS § 132 lg-t 12.

21.2. Praeguses menetluses ei nähtu asjaoludest, et haldur oleks võlgniku pensioni

pankrotivara hulka arvamise ulatust üldse kuidagi kaalunud või arusaadavalt põhjendanud.

Haldur on üksnes märkinud, et ta on võlgnikku isegi hästi kohelnud, kuna ei ole

pankrotivarasse arvanud 20% TMS § 132 lg 12 järgi mittearestitavast sissetulekust, vaid

vähem. Seda, millest ta oma arvutustes lähtus ja kuidas ta maha arvatava summa konkreetse

suuruse otsustas, ei ole haldur kuidagi põhjendanud. Seega peab haldur sissetuleku

pankrotivarasse arvamise määra põhjendama ja näitama ära, milliste põhimõtete järgi ta

võlgniku riikliku pensioni pankrotivara hulka arvamise otsustas ja miks on praegusel juhul

õiglane just selline määr.

21.3. Ringkonnakohus märgib lisaks, et otsustuse, kui palju tuleb konkreetsel juhul pensionist

arvata pankrotivarasse, teeb haldur vähemalt üldjuhul pankrotivara nimekirja ja pankrotivara

kohta koostatud ettekande alusel (PankrS § 132). Kui haldur ei kaalu ega põhjenda seda, kui

palju on konkreetsel juhul vaja pankrotivarasse arvata, on ta rikkunud PankrS § 55 lg-st 1

tulenevat võlgniku õiguste ja huvide kaitsmise kohustust, PankrS § 55 lg 3 p-st 1 tulenevat

pankrotivara korrapärase valitsemise kohustust ja sama paragrahvi sama lõike p-st 4 tulenevat

võlgnikule teabe andmise kohustust.

22. Teiseks heidab võlgnik haldurile ette, et haldur ei ole vaatamata taotlusele andnud talle

teavet ega esitanud võlgniku kontoväljavõtet alates 9. juunist 2011 vähemalt kuni

2. novembrini 2020. Samuti on võlgnik haldurilt küsinud andmeid isikute kohta, kellel on

olnud sellel perioodil eelnimetatud konto kasutamise õigus, kuid ei ole väidetavalt neid

andmeid saanud.

23. Haldur leiab, et PankrS § 911 kohaselt on võlgnikul õigus tutvuda vaid halduri toimikuga

ja pankrotiasja kohtutoimikuga ning kuna justiitsministri 30. detsembri 2009. a määrusega nr

48 kinnitatud pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele

esitatavate nõuete kohaselt ei pea haldur võlgniku kontoväljavõtteid koguma ega oma

toimikus säilitama, siis ei pea ta neid väljavõtteid võlgnikule ka esitama.

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku pangakontot ja sellel olevat pankrotivara

hulka arvatavat raha käsutab PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi küll haldur, kuid kuna samale kontole

laekub ka võlgniku vabaks kasutuseks ettenähtud raha, siis on võlgnikul tema ja panga vahel

sõlmitud makseteenuse lepingust tulenevalt õigus saada pangalt teavet oma kontoga seotud

asjaolude kohta ja pangal on kohustus seda teavet anda. Kui pank keeldub võlgnikule teavet

andmast (kontoväljavõtet esitamast), peab haldur tagama, et võlgnik selle teabe (väljavõtte)

saaks. Seejuures ei saa haldur tugineda PankrS §-le 911 ja keelduda võlgnikule kaasabi

osutamast formaalse põhjendusega, et haldur ei pea võlgniku kontoväljavõtteid oma

toimikusse koguma. Võlgnikule kaasabi osutamise kohustus tuleneb PankrS § 55 lg-s 2

sätestatud võlgniku huvide arvestamise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et kuna

asjaoludest nähtuvalt on võlgnikul praegusel juhul alust eeldada, et haldur ei ole andnud talle

välja kogu tema kontole laekunud pensioni mittearestitavat osa, siis on võlgnikul ka

õigustatud huvi saada teada, kui suur on kätte saamata pensioni summa. Võlgnikul on selle

väljaselgitamiseks õigus taotleda ka kohtu abi.

25. Ringkonnakohus märgib siiski, et võlgnik on menetluse vältel vähemalt osaliselt haldurilt

teavet saanud. Haldur on 17. novembril 2022 esitanud kohtule võlgniku konto väljavõtte

ajavahemiku jaanuar kuni november 2022 kohta. Lisaks nähtub Viru Maakohtu 21. detsembri

2015. a määrusest (dtl 3516), et võlgnikule on antud teavet selle kohta, kellel on olnud tema

konto kasutamise õigus. Samas määruses on märgitud, et võlgnik on kohtule avaldanud et

tema kontol on tehtud tehinguid 30 021 euro 36 sendi suuruses summas, kuid nendeks

tehinguteks ei ole võlausaldajate üldkoosolek nõusolekut andnud. Sellise teabe kohtule

avaldamiseks pidi võlgnik olema tutvunud oma kontoväljavõttega vähemalt kuni

2015. a detsembrini.

26. Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et haldur on praegusel juhul rikkunud

oma kohustust võimaldada võlgnikul saada kätte tema kontole laekunud riikliku pensioni

mittearestitav osa, mida võlgnik ei ole kas kontolt välja võtnud või seda muul viisil kasutanud.

Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

Siiski leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis võlgniku esitatud halduri vabastamise taotluse

praegusel juhul õigesti rahuldamata. Vaatamata kohustuste rikkumisele ei oleks halduri

vabastamine praegu kohane abinõu, kuna asjas on esitatud erinevaid õiguslikke seisukohti ja

ka maakohus on oma varasemates määrustes (nt 5. aprilli 2021. a määrus) leidnud, et haldur

ei pea kontole kogunenud pensioniraha võlgnikule välja andma. Haldur on oma tegevuses

tuginenud neile seisukohtadele ja seda tuleb halduri kohustuste rikkumise hindamisel

arvestada. Ringkonnakohus leiab siiski, et kui haldur ei võimalda ka edaspidi võlgnikul saada

kätte varem välja maksmata (kasutamata) jäänud pensioni, siis võib see olla halduri

vabastamise aluseks.

27. PankrS § 126 mõtte kohaselt on halduril mh kohustus pidada pankrotivara arvestust ja

viidatud paragrahvi lg 6 järgi peab haldur tutvustama pankrotivara nimekirja ka võlgnikule.

Seega on võlgnikul õigus saada haldurilt teavet ka selle kohta, millal, millise arvestuse järgi

ja kui palju on haldur tema pensionist arvanud pankrotivara hulka.

PankrS § 84 kohaselt teeb kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja PankrS

§ 69 lg 1 järgi ka pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet

pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta.

Eeltoodust tulenevalt kohustab ringkonnakohus pankrotihaldurit esitama hiljemalt

10. aprilliks 2023 maakohtule arvestuse selle kohta, kui palju on võlgnik kogu

pankrotimenetluse jooksul saanud kätte (kasutada) tema kontole laekunud riiklikku pensioni

ja kui suure summa on haldur riiklikust pensionist arvanud pankrotivara hulka. Samuti

kohustab ringkonnakohus haldurit esitama arvestuse selle kohta, millise ajavahemiku jooksul

ja kui palju on pankrotihaldur arvanud võlgniku pensionist pankrotivara hulka TMS § 132 lg

12 alusel, tuues ühtlasi välja, millistest arvestuspõhimõtetest lähtudes haldur selle summa

otsustas (vt käesoleva määruse p 21).

Maakohus peab järelevalvemenetluses kontrollima, kas haldur on ringkonnakohtu määratud

kohustuse täitnud ja tegema haldurile vajadusel ettekirjutuse selle summa võlgnikule

väljamaksmiseks, mida halduril ei olnud seadusest tulenevalt õigus pankrotivara hulka arvata.

Kui haldur ringkonnakohtu määratud kohustusi nõuetekohaselt ei täida, on maakohtul õigus

uuesti kaaluda halduri vabastamise vajalikkust. Ühtlasi on võlgnikul PankrS § 67 järgi õigus

esitada halduri tegevuse peale kaebus pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule

või kojale.

28. PankrS § 70 lg 2 järgi teostab maksejõuetuse teenistus haldusjärelevalvet halduri tegevuse

üle maksejõuetuse teenistusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et haldur

on oma kohustusi rikkunud. Sellest tulenevalt edastab ringkonnakohus käesoleva määruse

teadmiseks maksejõuetuse teenistusele.

29. Määruskaebemenetluse kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste enda kanda.

30. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada

määruskaebuse üksnes pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi teise lõike

järgi võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes

siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 68 lg 4 ei võimalda esitada

määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab halduri

vabastamise kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse. Seega ei saa

käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt