2-22-131471/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-131471

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-131471

Tsiviilasi

Renovum

OÜ

hagi

M.

P. vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5895,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Renovum OÜ (rk 14042462; aadress Tartu

mnt 50, Tallinn), lepinguline esindaja: A. K. (e-post

XXX)

kostja: M. P. (ik XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista M. P. Renovum OÜ kasuks

järgmine:

1.1. põhivõlg 3779,77 eurot, intress 930,29 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis

322,43 eurot, kokku 5042,49 eurot;

1.2. viivis 01.12.2022–15.03.2023 eest 238,13 eurot;

1.3. viivis tasumata põhivõlalt 0,06% päevas alates 16.03.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

2. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 25 euro osas.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 99,6% kostja kanda

ja 0,4% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista M. P. menetluskulu 761,94 eurot Renovum OÜ kasuks.

7. M. P. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Renovum OÜ-le käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

2/4

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Renovum OÜ (hageja) hagi M. P. (kostja) vastu

põhivõla 3779,77 euro, intressi 930,29 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 322,43

euro, samuti viivise põhinõudelt 0,06% päevas alates 01.12.2022 kuni põhinõude

täitmiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX (laenuandja) ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu

nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 3779,77 eurot 76 kuuks intressimääraga 43,20%

aastas, krediidi kulukuse määr 53,77% aasta. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt. Laenuandja edastas kostjale 03.04.2022 ülesütlemise hoiatuse

ja ütles 28.07.2022 lepingu üles. 02.08.2022 loovutas laenuandja nõude kostja vastu

hagejale. Pärast laenulepingu sõlmimist ei ole kostjalt midagi laekunud. Ülesütlemise

seisuga on kostjal tasumata intress kokku 930,29 eurot. Hageja on arvestanud viivist

tasumata põhiosamaksetelt alates maksepäevale järgnevast päevast kuni ülesütlemiseni

ja kogu tagastamata laenusummalt alates ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni määras

0,06% päevas, kokku 322,43 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist

vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-tele 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste p-le 10.

Lepingu kehtivuse ajal saatis laenuandja kostjale neli tasulist meeldetuletuskirja

kogumaksumusega

eurot

(01.03.2022

meeldetuletuskiri

5 eurot,

03.04.2022

ülesütlemise hoiatus 5 eurot, 28.07.2022 ülesütlemisavaldus 20 eurot, 02.08.2022 nõude

loovutamise teatis 5 eurot).

2. Kostja sai hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kätte isiklikult allkirja vastu 09.02.2023. Kostjale anti hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

3/4

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise

rahuldamata jätmise kohta.

4. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 3779,77 eurot,

intress 930,29 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis 322,43 eurot, samuti viivis

tasumata põhivõlalt 0,06% päevas alates 01.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni

(sh 238,13 eurot alates 01.12.2022 kuni otsuse tegemiseni 15.03.2023).

5. Hageja palub mõista kostjalt lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskuluna

välja 28.07.2022 ülesütlemisavalduse eest 20 eurot ja 02.08.2022 nõude loovutamise

teatise eest 5 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata.

Isegi kui ülesütlemise avaldust käsitada meeldetuletuskirjana, ei saaks VÕS § 1132 lg 1

I lauses sätestatud piirangut arvestades nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 1 I lause näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja

eest summas kuni 5 eurot. Samas on kohus seisukohal, et ülesütlemise avaldus ei ole

meeldetuletuskiri, mille eest oleks õigus nõuda hüvitist. Meeldetuletuskiri on tarbijale

kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke

eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust

eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad

P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580).

Nõude loovutamise teatis saadeti kostjale pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 3

I lause kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Nõude loovutamise teatis saadeti kostjale varem kui

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemist. Lisaks ei ole nõudest loovutamise teatise

puhul tegemist teatega, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule

meelde tuletada kohustust võlg ära maksta. Seega ei ole hagejal õigust nõuda selle eest

hüvitist.

Hageja viitab seoses lepingu lõppemise järgsete sissenõudmiskuludega kliendilepingu

p-le 10.4, mis kordab VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatut. Hagiavalduses ei ole esitatud

asjaolusid

ega

arvestust,

millest

nähtuksid

muid

lepingu

lõppemise

järgseid

sissenõudmiskulusid.

6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus

peab

põhjendatuks

jaotada

menetluskulud

järgmiselt:

jätta

hageja

menetluskuludest 99,6% kostja kanda ja 0,4% hageja enda kanda; jätta kostja

menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi

rahuldamise ulatust (hagihind 5895,26 eurot, hagihind rahuldatud osa arvestades

5870,26 eurot) ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja

vastuväitega.

7. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 595 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 480 eurot (4 t * 120 eurot/t, sh käibemaks).

Riigilõiv 595 eurot on hagihinda ning riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades

põhjendatud.

TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

4/4

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu

120 eurot (100 eurot, millele lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja palub hüvitada ka

käibemaksu, kuid ei ole esitanud selleks vajalikke kinnitusi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei tule hagejale käibemaksu hüvitada. Ajakulu peab

kohus põhjendatuks 1,5 t ulatuses. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest

mahukas, tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks

kasutamiseks ning õiguslikud põhjendused suures osas trafaretsed. Samuti tuli hagejal

nõue ja selle arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 150 eurot

(1,5 t * 100 eurot (käibemaksuta)).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

kokku 761,94 eurot (99,6% 765 eurost (595 + 20 + 150)).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik