2-22-124826/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-124826

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi Anu Piiskoppeli vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anu Piiskkoppeli määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja)

Anu

Piiskoppel

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

advokaat Kristiina Pralla

Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2023. a määrus. Teha uus määrus, millega

rahuldada Anu Piiskoppeli kaja Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a

tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Sõnastada maakohtu määruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Anu Piiskoppeli kaja ja taastada tsiviilasja nr 2-22-124826 menetlus.

3.2. Jätta kaja menetlemise kulud poolte enda kanda.

3.3.Tagastada kajalt tasutud riigilõiv 280 eurot Anu Piiskoppeli pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega

„Riigilõivu

tagastamine

tsiviilasjas

nr 2-22-124826“.

4. Jätta läbi vaatamata Anu Piiskoppeli taotlus peatada täitemenetlus täiteasjas nr

042/2022/1449.

5. Menetluse peatamise taotluse lahendab maakohus.

6. Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 417 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 12. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Anu Piiskoppelilt (kostja) 4344 euro 98 sendi saamiseks. Kostja esitas vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas 7. septembri 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15. septembril 2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 2870 eurot 52 senti, intressid 283 eurot 57 senti, hooldustasu

26 eurot 25 senti, sissenõudmiskulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 363 eurot 28

senti ja viivise põhinõudelt (2870 eurot 52 senti) alates 16. septembrist 2022 kuni põhinõude

täitmiseni määraga 39% aastas, ssmuti menetluskulud 940 eurot ja viivise menetluskuludelt

kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud suuruses.

3. Viru Maakohus rahuldas hagi 8. novembri 2022. a tagaseljaotsusega.

4. Kostja esitas 6. detsembril 2022 tagaseljaotsuse peale kaja ja taotluse käesoleva

kohtumenetluse peatamiseks kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni.

Kaja kohaselt jättis kostja hagile vastamata eksimuse ja puuduvate õigusteadmiste tõttu.

Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole hagiavalduses kirjeldatud laenulepingut

sõlminud. Kostja isikuandmeid on tema teadmata ning tema tahte vastaselt kasutatud mitmete

kiirlaenude võtmiseks. Kostja esitas 11. augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

kuriteoteate, milles kirjeldas, kuidas kostja poeg on kostja teadmata tema isikuandmeid

kasutades sõlminud kiirlaenulepinguid. PPA algatas 15. augustil 2022 kriminaalmenetluse nr

2-22-59000473. Kostjal puudub õigusalane haridus, mistõttu ei osanud kostja eristada PPA

algatatud kriminaalmenetlust käimasolevatest tsiviilkohtumenetlustest. Kostja arusaamist

mööda oli kuriteoteate esitamine piisav ka võlanõuete lahendamiseks, sest kuriteoteade on

võlanõuetega lahutamatult seotud. Kostja mõistis eksimust alles siis, kui tehtud

kohtulahendite alusel alustati tema suhtes täitemenetlusi.

5. Hageja on seisukohal, et ei ole alust kaja rahuldada ega menetlust taastada.

Lepingu pooleks on siiski kostja, sest laen on võetud kostja dokumente ja isikuandmeid

kasutades. Õigusteadmiste puudumine ei anna kostjale õigust menetlust venitada. Kui kostja

poeg kasutas kostja teadmata tema ID-kaarti, siis saab kostja esitada nõude poja vastu. Hageja

ei pea kandma kostja ja tema poja vahelistest suhetest tekkivate probleemidega seotud riske.

Lisaks nähtub ülekuulamisprotokollist, et kostja ütluste kohaselt andis ta ise pojale laenude

võtmiseks vajalikud andmed ja paroolid. Maakohus on nõude aluseks olevaid asjaolusid

hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hagi tuleb rahuldada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus jättis 6. jaanuari 2023. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kostjale on hagimaterjalid ja 16. septembri 2022. a hagi menetlusse võtmise määrus

17. oktoobril 2022 tähtsaadetisega isiklikult kätte toimetatud. Kohus andis kostjale tähtaja

20 päeva määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse esitamiseks ja hoiatas kostjat, et vastuse

tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus lahendas

asja 8. novembril 2022 tagaseljaotsusega, sest kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt vastust

hagile. Kostja ei taotlenud kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist ega teatanud kohtule

hagile vastamata jätmise mõjuvast põhjusest. Hagi oli hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kostja ei ole välja toonud ja põhistanud mõjuvaid põhjuseid hagile vastamata jätmiseks

TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Hagi menetlusse võtmise määruses on kohus detailselt välja

toonud, mida kostja vastus sisaldama peab ja selgitanud vastuse vorminõudeid ning hoiatanud

hagile vastamata jätmise tagajärgede eest. Kostja vastuse esitamine ei eelda eriliste

õigusteadmiste olemasolu. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et kuriteoteate esitamise tõttu

ei ole tal enam vaja tsiviilasjas kohtule vastata. Kostjale hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg

oli ka piisav, et leida endale vajadusel lepinguline esindaja või taotleda riigi õigusabi. Kuna

kostja väljatoodud asjaoludel ei olnud tal mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks, tuleb

kaja jätta rahuldamata ja tsiviilasja menetlus taastamata.

Kuna maakohus jättis kaja rahuldamata, jättis ta tähelepanuta ka kostja taotluse peatada kaja

rahuldamise korral käesolev kohtumenetlus kuni kriminaalmenetluses lõpuni.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märkis, et ei nõustu

menetluse taastamata jätmisega. Kostja palub menetluse taastamise korral kohtumenetlus

peatada vähemalt kuni kriminaalmenetluse nr 2-22-59000473 lõppemiseni. Samuti palub

kostja TsMS § 417 lg 6 ja TMS § 45 alusel peatada tagaseljaotsuse alusel alustatud

täitemenetluse täiteasjas nr 042/2022/1449.

Kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks piisab ka sellise mõjuva põhjuse põhistamisest,

mida ei ole otsesõnu TsMS § 422 lg-s 1 nimetatud. Hagimenetluse taastamata jätmine paneb

kostja ebaõiglasesse olukorda, sest kostja peab oma varaga vastutama enda suhtes toime

pandud kuriteo tagajärgede eest. Kostja õiguste kaitseks ei piisa teoreetilisest võimalusest

esitada hiljem tagasinõue süüteo toime pannud isiku vastu. Kostja usaldas puuduvate

õigusteadmiste tõttu, et õigussüsteem (sh kriminaalmenetluse algatanud uurimisasutus ja

kohtusüsteem) astub aktiivselt samme, et kostjat kui kannatanut igakülgselt kaitsta. Kostja

pöördus kuriteoteatega PPA poole esimesel võimalusel pärast seda, kui talle said teatavaks

tema suhtes toime pandud süüteod. PPA algatas 15. augustil 2022 kriminaalmenetluse. Uurija

kinnitas kostjale, et uurimisasutus tegeleb asjaolude väljaselgitamisega ning lubas edastada

võlausaldajatele teated, et kriminaalmenetlus käib. Kostja sai sellest ekslikult aru, et

uurimisasutus suhtleb kostja eest ka tsiviilõiguslikke vaidlusi menetlevate kohtutega.

Kostja otsis kohe pärast eksimuse mõistmist õigusabi, et üritada tekkinud olukorda vähemalt

tagantjärele lahendada. Selleks ajaks oli aga tagaseljaotsus tehtud ja selle alusel oli alustatud

ka täitemenetlust. Arusaadavalt oli menetluslikult veel võimalik oma õigusi kaitsta üksnes

kaja esitamisega.

8. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus mõistab kostja tahet selliselt, et kostja soovib maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaja rahuldatakse ja menetlus taastatakse.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja seega tühistab ta

TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja

taastab tsiviilasja menetluse. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale on hagiavaldus ja selle menetlusse võtmise määrus

kätte toimetatud ja kostja on jätnud hagile maakohtu määratud tähtaja jooksul vastamata.

Asjas kohaldub TsMS § 415 lg 1, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest.

TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele

olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui

kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis

takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule

sellest teatamast, või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.

11. TsMS § 422 lg 1 ei näe ette ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ning mõjuva

põhjuse hindamine sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest ja on seega kohtu diskretsioon

(vt nt Riigikohtu 7. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06, p 13). Riigikohtu

seisukoha järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla igasugune takistav asjaolu, mis üldhinnangu

järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata

jätmise (Riigikohtu 3. mai 2018. a määrus nr 3-2-1-21-17, p 15.1). Seega tuleb mõjuva

põhjuse olemasolu iga konkreetse asja puhul eraldi hinnata.

12. Ringkonnakohus leiab, et kostja esile toodud asjaolusid saab kogumis pidada hagile

vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohus nõustub küll maakohtuga, et kostja

vastus hagiavaldusele ei eelda õigusalaseid teadmisi ning kostjal oli mõistlik aeg lepingulise

esindaja leidmiseks, aga kostja ei tugine sellele, et ta ei jõudnud endale õigeks ajaks esindajat

leida. Kostja on selgitanud, et ta hindas valesti kriminaalmenetluse alustamise õiguslikke

tagajärgi ega saanud aru, et peab vaatamata kriminaalmenetluse toimumisele vastama tema

vastu kohtusse esitatud hagile, mille vaidlusesemeks on vähemalt osaliselt samad asjaolud,

mida uuritakse kriminaalmenetluses. Hagile vastamine ei pruukinud õigusteadmisi vajada,

kuid õigusteadmisteta inimene võis eksida kriminaalmenetluse alustamise õiguslike

tagajärgede hindamisel. Ringkonnakohtu arvates tuleb kostjale anda võimalus kaitsta oma

õigusi hagimenetluses, arvestades mh seda, et hageja nõuab kiirlaenulepingutest tulenevat

võlga ja maakohus saab sisulises menetluses ja kostja vastuväidete alusel hinnata mh seda,

kas nõue on põhjendatud ning kui on, siis millises ulatuses.

Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus kostja eksimuse mõjuvaks põhjuseks ning sellest lähtuvalt

rahuldab kaja ja taastab menetluse.

13. Kaja rahuldamise korral asja menetlus taastatakse ning menetlus jätkub sealt, kus see

pooleli jäi (TsMS § 417 lg 2). See tähendab, et tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita

(TsMS § 418 lg 1). See välistab ka otsuse viivitamatu täitmise. Kuna tagaseljaotsus ei jõustu,

siis ei ole vaja täitemenetlust peatada ja kostja taotlus tagaseljaotsuse alusel algatatud

täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kostja ei vaja enam selles osas

õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2).

14. Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse peatamata ning jättis sellest lähtuvalt

kohtumenetluse peatamise taotluse lahendamata. Kostja on esitanud kohtumenetluse

peatamise taotluse ka määruskaebuses. Kuna menetlus jätkub maakohtus, siis lahendab

menetluse peatamise taotluse maakohus.

15. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda

kanda.

16. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Kostja tasus kaja esitamisel riigilõivu 280 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 7 järgi

tagastatakse riigilõiv kaja rahuldamisel. Kostja palub riigilõivu tagastada samale kontole,

millelt see maksti (XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX). Kuna ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse ja taastab menetluse, tagastab ringkonnakohus kostjale kajalt tasutud

riigilõivu 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti-Kerstna Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt