2-22-4135/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(8)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-4135

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. märts 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jekaterina Priksi

vastu 4510 euro, intressi 426 euro 39 sendi,

lepingutasu 14 euro 90 sendi, laenuhaldustasu

40 sendi,

sissenõudekulu

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6004 eurot 80 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant):

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja

(vastustaja):

Jekaterina

Priks

(isikukood

XXXXXXXXXXXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(8)

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Viru Maakohtu

30. jaanuari 2023. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2023. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 21. märtsil 2022 Viru Maakohtule hagi

Jekaterina Priksi (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

ESTO AS-i ja kostja vahel 20. mail 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXXXXX

tulenev võlgnevus 4510 eurot, intress 426 eurot 39 senti, lepingutasu 14 eurot 90 senti,

laenuhaldustasu 40 senti, sissenõudekulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

346 eurot 12 senti ning viivis põhinõudelt 4510 eurolt alates 22. märtsist 2022 kuni

põhinõude täitmiseni määras 14,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Contigo Eesti OÜ (müüja) ja kostja 20. mail 2021

järelmaksulepingu nr XXXXXX (leping). Kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja loovutas

kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu ESTO AS-ile (faktoor). Pooled leppisid

lepingus kokku ostetavas kaubas ja osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus

kauba eest tasuma lepingu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15. kuupäevaks.

Esimene makse tuli teha 15. juunil 2021 summas 150 eurot 99 senti ning viimane osamakse

15. mail 2025 summas 150 eurot 99 senti. Intressimäär oli 14,90% aastas. Intressi

arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast.

Intressi arvestati alates laenusumma kasutusse võtmise päevast.

Kostja jättis alates 15. juunist 2021 põhivõla, intressi ning lepingu- ja haldustasu

osamaksed tasumata. Faktooril on lepingu punkti 8.1 järgi müüja esindajana õigus leping

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui ostja on

3(8)

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või selle

osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud ostjale edutult kahenädalase

täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et müüja ütleb

lepingu selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Faktoor teavitas 30. augustil 2021 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei

täida hiljemalt 13. septembril 2021 kogu võla tasumise kohustust. Kostja ei tasunud võlga.

Faktroor ütles lepingu 14. septembril 2021 üles. Kostja võlgneb pärast lepingu ülesütlemist

põhiosamaksed 4510 eurot ning intressi, lepingu- ja haldustasu osamaksed ajavahemiku

15. juuni 2021 kuni 14. september 2021 eest vastavalt summas 426 eurot 39 senti, 14 eurot

90 senti ja 40 senti.

Faktoor loovutas 21. oktoobril 2021 oma nõuded hagejale. Sel kuupäeval läks nõue

hagejale üle. Hageja teavitas 22. novembril 2021 kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult.

Kostja kohustus alates loovutuslepingu sõlmimisest täitma lepingust ja selle lisast

tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ega

tasunud võlga.

Hagejal on lepingu p 8.1 järgi õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagis

toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 6004 eurot 80 senti. Hageja volitas

PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlga sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ toimetas

22. novembril 2021, 14. detsembril 2021 ja 14. veebruaril 2022 kostja aadressile kolm

võlateatist. Võla sissenõudmiskulude hüvitis on 35 eurot.

Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 14. septembrist 2021 kuni

21. märtsini 2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras 14,90% aastas, kokku 346 eurot

12 senti. Kostjal ei ole õigust keelduda viivise tasumisest, kuna kostja ei täitnud oma

kohustusi juba alates 15. juunist 2021. Viivise vähendamine ei ole põhjendatud.

2. Kostja märkis, et ta tunnistab hagi osaliselt, so summas 4510 eurot. Kostja suhtles

hagejaga. Kostja üritas sõlmida kokkulepet. Kostja on nõus tasuma põhivõla 4510 eurot

osamaksetena. Kostja ei ole nõus, et sissenõudmiskulu on 912 eurot 52 senti. Kostja ei

soovi viiviseid ja nõudekulusid maksta. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda,

kuna kostja üritas kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 30. jaanuari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

ESTO AS ja kostja sõlmisid 20. mail 2021 järelmaksulepingu. Tegemist on sidevahendi

(arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1,

§ 621, § 401 lg 1, § 402 lg 1 ja § 410 lg 1 järgi. Hageja väitel loovutas faktoor

21. oktoobril 2021 nõuded hagejale. Hageja teavitas 22. novembril 2022 sellest kostjat.

Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 järgi oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Riigikohus

selgitas, et nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust.

Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet ei

ole nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud (Riigikohtu

29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11). Riigikohus leidis, et hageja

kui

loovutusega

nõude

omandanud

võlausaldaja

ülesandeks

oli

tulenevalt

TsMS § 230 lõikest 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude loovutusega omandanud

4(8)

(Riigikohtu 16. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 18). Loovutamine on

VÕS § 170 järgi kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud

dokumendi võlgnikule.

Hagiavaldusele on lisatud hageja poolt 22. novembril 2021 kostjale saadetud teatis nõude

loovutamise kohta. Võlausaldaja ESTO AS-i teadet nõude loovutamise kohta ei esitatud.

Hagile ei lisatud nõude loovutamise lepingut. Hageja ei väitnud, et see on kostjale esitatud.

Võlausaldaja ESTO AS-i tahteavaldus hagejale nõude loovutamiseks ei ole tuvastatav.

Nõude loovutamise kehtivuseks ei piisa uue võlausaldaja teatest võlgnikule, kuna sellest

ei nähtu võlausaldaja tahteavaldus nõude loovutamiseks.

Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis

muutub TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Nõude loovutamisest teatamist

saab pidada TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavalduseks. Riigikohus selgitas, et

TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise

tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal

lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja

tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohtu

1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-17677, p 13). Hageja ei tõendanud, et kostja

sai teate kätte ning millisel viisil teade kostjale saadeti. Kuna nõude hagejale loovutamine

ei ole tuvastatav, ei ole hageja õigustatud kostjalt võlga nõudma.

Hageja väitel jättis kostja lepingu täitmata kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni

14. septembril 2021. Hageja ei toonud aga välja, kes on lepingu üles öelnud. Hageja lisas

hagile ESTO AS-i 30. augusti 2021. a ülesütlemise teatise kostjale, mille lõppu on

märgitud, lugupidamisega, Introl Inkasso OÜ, https://introlinkasso.ee. Viimasel ei ole

pädevust ega õigust esitada ESTO AS-i nimel kostjale lepingust tulenevaid teateid ja

nõudeid. Hageja ei tõendanud, et kostja sai teate kätte, st et tahteavaldus oleks jõustunud.

ESTO AS saatis väidetavalt 14. septembril 2021 lepingu lõpetamise teate e-postile

XXXXXXXXXXXXX. Teatises on allkirja asemel märgitud, parimate soovidega,

Sewing.ee, http://www.sewing.ee, so müüja andmed.

Hageja väidab ja ka hagile lisatud teenusetingimuste p-st 1 tuleneb, et müüja loovutas kõik

järelmaksulepingust tulenevad nõuded faktoorile ja ostja on sellest teadlik. Müüjal

(Sewing.ee) ei olnud pädevust ega õigust lepingut üles öelda. Hageja ei tõendanud, et

leping on kehtivalt üles öeldud. Lepingus müüjaks märgitud Sewing.ee, registrikoodiga

11937218 (aadress Pargi 27, Jõhvi), ei ole olemas. Selle registrikoodiga ja samal aadressil

on registreeritud Contigo Eesti OÜ, kelle juhatuse liikmeks oli lepingu sõlmimise ajal

kostja abikaasa Marko Priks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 1. märtsi 2023. a apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule tagasi

uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu otsus oli üllatuslik. Nõude loovutamine on VÕS § 164 lg 1 mõttes

käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt

võlausaldajalt uuele võlausaldajale. Kohus ei tuvastanud asja materjalide pinnalt, et nõude

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või et kohustust ei saaks selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1 teine lause). VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

5(8)

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohtule esitatud

30. augusti 2021. a ja 14. septembri 2021. a teatised lepingu ülesütlemisest sisaldavad

viidet, et esialgne võlausaldaja plaanib nõude loovutada. Nõude loovutamist tõendab

hageja 22. novembri 2021. a teatis, et ESTO AS on loovutanud lepingust tuleneva nõude

uuele võlausaldajale, so hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei

mõjuta loovutuse kehtivust. Kui võlgnik loovutusest ei tea, on tal õigus täita kohustus

esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks

(VÕS § 169 lg 1). Nõude loovutamine on kehtiv.

Hageja esitas apellatsioonkaebusega kinnituse nõude loovutamise kohta. Kui maakohus

oleks juhtinud eelmenetluses nõude loovutamise täiendavale tõendamise vajadusele

tähelepanu, oleks hageja kinnituse esitanud eelmenetluses.

Maakohus viitas, et hageja ei toonud välja, kes ütles lepingu üles, ega tõendanud, et kostja

sai lepingu ülesütlemise teate kätte. Maakohtu põhjendused on üllatavad ja

põhjendamatud. Introl Inkasso OÜ (https://introlinkasso.ee) ärinimega Introl Holding OÜ

oli pädev ja õigustatud esitama kostjale lepingust tulenevaid teateid ja nõudeid ESTO AS-i

nimel. Seda kinnitab ESTO AS-i kinnituskiri. Pooled suhtlesid XXXXXXXXXXXXX e-

posti vahendusel, millele lepingu lõpetamise teade saadeti.

Teatised saab lugeda kostjale kätte toimetatuks. Kostja lisas vastuväitele kirjavahetuse

hageja esindajaga. Kostja oli seega teadlik nii uuest võlausaldajast, kui ka kohustuse

sissenõutavaks muutumisest, so ülesütlemisest. Kostja ei esitanud nõude loovutamise ega

lepingu ülesütlemise kohta vastuväiteid. Maakohus ületas seega diskretsiooni piire. Kui

lugeda, et nõude loovutamise teade ja lepingu lõpetamise tahteavalduse teade ei ole

kostjale kätte toimetatud, saab tugineda Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-16 p-s 13 märgitud

seisukohale, et leping kehtib vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-53-16 punktis 12 toodud seisukoha järgi saab krediidilepingu lugeda üles öelduks

seisuga, millal kostjale toimetati kohtumenetluses kätte hagiavaldus koos nõude

loovutamise teatise ja lepingu ülesütlemise avaldusega, so 29. märtsil 2022. Kostja sai

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid ta ei asunud kohutust täitma. Nõude

loovutamine ja lepingu ülesütlemine on seaduslik (VÕS §§-d 168, 170 ja 416 lg 1).

See, kas hageja tõendas 22. novembri 2021. a nõude loovutamise teatise kostjale

kättetoimetamise, ei ole oluline. See oleks oluline üksnes siis, kui kostja oleks võla endisele

võlausaldajale täitnud. Kostja ei teinud seda.

Kuna kostja sai nõude loovutamisest teada hiljemalt hagi ja selle lisade kättesaamisel,

tulnuks kostjal lepingust tulenevad nõuded hagejale täita. Kui dokument on TsMS-i sätete

kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, on ta vastava tahteavalduse TsÜS § 69 lg 1

mõttes kätte saanud.

Kohus ei või hakata ise asjaolusid ja poole võimalikke väiteid tuletama, vaid pool peab

kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (Riigikohtu 5. aprilli 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20). TsMS § 436 lg 4 keelab kohtul otsust tehes tugineda

asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu

otsuses erinevalt mõlemast poolest, va juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele

eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.

Maakohus lahendas vaidluse asjaolude põhjal, mida kumbki pool ei toonud esile ja mida

kohus pooltega ei arutanud. See viitab ebapiisavale eelmenetlusele maakohtus. Kostja

vastuväidetest ei ole selgelt aru saada, et kostja oleks vaidlustanud nõude loovutamise või

lepingu ülesütlemise. Need asjaolud tuli maakohtul eelmenetluses selgeks teha.

6(8)

Kui nõude loovutamine ja lepingu ülesütlemine on vaidlusalune, tuleb hagejal esile tuua ja

kohtul tuvastada, kuidas ja millal nimetatud tahteavaldused on kostjani jõudnud. Hageja

peab üldise tõendamiskoormise jaotuse järgi tõendama kõik oma väited, sh iga kostja

vaidlustatud asjaolu kohta.

Maakohtu

põhjendused

ei

ole

piisavad

ega

veenvad.

Maakohus

rikkus

TsMS § 436 lõiget 1. Hageja menetlusõiguste rikkumised võisid tuua kaasa vale

kohtulahendi. Neid ei saa apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Selline rikkumiste kogum

annab TsMS § 656 lg 1 p‑de 1 ja 5 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja

uueks lahendamiseks maakohtule saatmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes

kaebuse

põhjal.

Ringkonnakohtu

hinnangul

tuleb

maakohtu

otsus

tühistada

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5, § 656 lg 2 teise

lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

6. Ringkonnakohus

võib

TsMS

§

alusel

otsustada

asja

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti

menetlusõiguse

normi,

mis

toob

ilmselgelt

kaasa

otsuse

tühistamise

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse

esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega

analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja

uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse

kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada.

7. Hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on TsMS § 5 lg 2 järgi võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Hagimenetluses peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 järgi tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse. Omaksvõttu eeldatakse TsMS § 231 lg 4 järgi, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

Hageja ei pea eeltoodust tulenevalt hagi alusena välja toodud faktilisi asjaolusid

eelduslikult tõendama seni, kuni kostja vaidlustab hagi aluseks oleva faktilise asjaolu

selgesõnaliselt või kuni kostja poolne hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude

7(8)

vaidlustamise tahe ilmneb muudest kostja avaldustest. Kohus peab TsMS § 392 lg 1

punktis 3 sätestatud eelmenetluse ülesannetest tulenevalt eeldatava omaksvõtu olukorras

võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 11). Kui pool pärast seda ei avalda otseselt või kaudselt tahet

asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud ning hagejal ei ole

sellest tulenevalt TsMS § 231 lg 1 ja 4 alusel kohustust vastavat faktilist asjaolu tõendada.

Kui pool pärast seda aga avaldab otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, tekib

hagejal TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt kostja poolt vaidlustatud asjaolude ulatuses

faktiliste asjaolude tõendamise kohutus. Kohus ei saa seega olukorras, kus on võimalik

omaksvõttu eeldada, jätta hagi omaksvõtu olemasolu eelnevalt välja selgitamata

tõendamatuse tõttu rahuldamata. Omaksvõtust tulenevalt ei pruugi hagejal olla kohustust

tõendada neid faktilisi asjaolusid, mille tõendamatusele tuginedes kohus hagi rahuldama

jätab.

8. Hageja märkis, et faktooril on lepingu punkti 8.1 järgi müüja esindajana õigus

leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui ostja on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või selle

osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud ostjale edutult kahe kahenädalase

täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et müüja ütleb

lepingu selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Faktoor teavitas 30. augustil 2021 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei

täida hiljemalt 13. septembril 2021 kogu võla tasumise kohustust. Kostja ei tasunud võlga.

Faktoor ütles lepingu 14. septembril 2021 üles. Hageja märkis, et faktoor loovutas

21. oktoobril 2021 oma nõuded hagejale. Sel kuupäeval läks nõue hagejale üle. Kostja ei

esitanud maakohtu menetluses lepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta

sõnaselgelt vastuväiteid. Kostja märkis, et ta on nõus hagejale põhivõla tasuma, kuid

soovis osamakseid. Kostja nõustumine hagejale põhivõla tasumisega viitab, et kostjal ei

olnud vastuväiteid, et hageja on õigustatud tema vastu nõuet esitama, so et nõue on

hagejale loovutatud, ning et hageja võib kostjalt kogu tasumata põhivõlga nõuda, s.o et

leping on kehtivalt üles öeldud ja kogu põhivõlg on sissenõutavaks muutunud. Kostja

avaldustest ei järeldu seega kostja tahe vaidlustada hageja poolt välja toodud järgnevaid

asjaolusid: esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale; nõue kuulub hagejale; faktoor,

kellel oli müüja esindajana õigus leping üles öelda, teavitas 30. augustil 2021 kostjat

lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 13. septembril 2021 kogu võla tasumise

kohustust; kostja ei tasunud võlga, faktroor ütles lepingu 14. septembril 2021 üles.

Tegemist võis seega olla TsMS § 231 lõikes 4 kirjeldatud omaksvõtu eelduse olukorraga.

Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks TsMS § 231 lg 2 ja 4, § 230 lg 1 ja § 392

lg 1 p 3 alusel enne otsuse tegemist selgitanud välja, kas kostja väited tähendavad, et kostja

on nimetatud asjaolud omaks võtnud ja sellest tulenevalt ei ole hagejal kohustust neid

asjaolusid tõendada. Maakohus jättis hagi kohe nõude hagejale loovutamise ja lepingu

ülesütlemise tõendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohtu otsus on eelmenetluse

puudulikust läbiviimisest tingituna olulises osas seega põhjendamata ega vasta

TsMS § 436 lõikes 1, 4 ja § 442 lõikes 8 sätestatule. See võis tuua kaasa vale otsuse.

9. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks neid vastuväiteid, mida kostja esitas

(viivise ja sissenõudmiskulude nõude põhjendamatus) sisuliselt hinnanud. Maakohus ei

selgitanud vastuolus TsMS § 392 lg 1 punktiga 3 ja § 351 lõikega 1 välja, millel põhineb

kostja palve eemaldada viivised, sh kas tegemist on viivise vähendamise taotlusega. Kui

tegemist olnuks viivise vähendamise taotlusega, oleks maakohus pidanud selgitama

kostjale kohustust tuua välja viivise vähendamise aluseks olevad asjaolud ja sellega seotud

tõendamiskoormust (vt Riigikohtu 12. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7296, p 23).

Kuivõrd leping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping, on vajalik hinnata ka

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (vt Tartu Ringkonnakohtu

8(8)

19. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076). Maakohtu otsusest ei nähtu, et

seda oleks tehtud. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded seega olulises osas täitmata.

Ringkonnakohus ei saa maakohtu eest uut eelmenetlust läbi viia (vt Riigikohtu

8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 19).

10. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja seega tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel täita esmalt eelmenetluse ülesanded. Maakohtul

tuleb mh välja selgitada, kas kostja vaidleb nõude loovutamist ja lepingu ülesütlemist

puudutavatele faktilistele asjaoludele vastu ning kas hagejal on sellest tulenevalt kohustus

nimetatud asjaolusid tõendada. Maakohus peab hindama kostja vastuväiteid, vajadusel

neid TsMS § 3401 lg 1 järgi täpsustama ning selgitama tõendamiskoormust.

11. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, ei analüüsi

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendusi sisuliselt.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme

kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest