1-23-344/49 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

01. märts 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-344 (22284000286)

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Heli Sillaots

Anne Luik-Ristikivi, Ülo Kukk

Kohtuistungisekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

19.01.2023.a saabus kohtusse

Eelistung ja kohtu alla andmine

Kohtuistung

Heigo Piirküla süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 113 lg 1 järgi

üldkorras menetluses

30.01.2023

07.-08.02.2023, 01.03.2023

Ringkonnaprokurör

Kannatanu

Kannatanu

Marja-Liina Talimaa

I. R. – ei esitanud tsiviilhagi

V. R. - surnud

Kaitsja vandeadvokaat

Süüdistatav

Kalju Kutsar – riigi õigusabi osutamise korras

HEIGO PIIRKÜLA

isikukood 37211076023

asukoht vahistatuna vanglas (I, 13)

vabaduses XXX

XXX kodanik, emakeel XXX, haridus XXX

XXX, XXX

kriminaalkorras karistamata (I, 12; II, 114-115)

03.10.2022 kell 21:45 peeti kahtlustatavana kinni (I, 13,15; II, 105-112)

05.10.2022 vahistati kuni 03.12.2022 (I, 14-20; II, 130-136)

30.11.2022 pikendati vahistamist kuni 03.02.2023 (I, 21-25; II, 137-141)

30.01.2023 anti kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata (II, 55-60)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Heigo Piirküla KarS § 113 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme)

aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Heigo Piirküla eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2022

kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 10 aasta vangistuse kandmise alguseks

03.10.2022.a.

Heigo Piirküla suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse ja tühistada

käesoleva kohtuotsuse jõustumisel, mil Heigo Piirküla jätkab kinnipidamisasutuses talle

karistuseks mõistetud vangistuse kandmist.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud

süüdimõistetu kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Heigo Piirkülalt riigituludesse menetluskuluna

kokku 5242.73€ (viis tuhat kakssada nelikümmend kaks eurot seitsekümmend kolm senti),

milline summa koosneb järgmistest kuludest:



94.63€ sõidukulu hüvitis kannatanule I. R. kohtusse kolmel päeval istungile 07.-

08.02.2023, 01.03.2023 ilmumisega seoses (KrMS § 175 lg 1 p 2; I, 87-91)



590€ ekspertiiskulu (KrMS § 175 lg 1 p 3; II, 81-82; surnu kohtuarstlik ekspertiis:

23.12.2022.a ekspertiisiakt nr XXX: II, 61-82)



1140€ ekspertiiskulu (KrMS § 175 lg 1 p 3; II, 91-93; ambulatoorne

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis: 23.11.2022.a ekspertiisi-

akt nr XXX: II, 83-90)



426€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; 121.20€ +

88.80€ + 54€ + 162€: II, 116-119, 120-123, 124-126, 127-129)



1179.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; I, 84-86)



1812.50€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1).

Menetluskulu 5242.73€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99923700007572 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-344, menetluskulu 01.03.2023.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks vangistuses viibivale Heigo Piirkülale tulevikuks

paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 5242.73€ tasuda

12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu

kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 436.89€ (nelisada kolmkümmend kuus eurot

kaheksakümmend üheksa senti) ja 12.-l kuul tasuda 436.94€ (nelisada kolmkümmend kuus

eurot üheksakümmend neli senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2

ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse

täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul

kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatava Heigo Piirküla kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 01.03.2023.a taotluse

(I, 84-86) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond (asukoht Valgas Vabaduse 26) kasuks 1179

eurot 60 senti (sellest käibemaks on 196.60€) advokaat Kalju Kutsari süüdistatava Heigo

Piirküla kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses

osutatud õigusabi eest.

ASITÕENDITE KOHTA avaldas prokurör kohtuistungil 07.02.2023, et asitõendid,

milliseid ei ole kohtule üle antud, asuvad Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite

hoiulaos. Süüdistusaktis on märgitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiks nr

23ATH21510. Kohtule ei ole ühtegi esemete üleandmise-vastuvõtmise akti asitõendite Tartus

Lõuna prefektuuri asitõendite lattu hoiule andmise kohta esitatud.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel

hävitada kuriteo toimepanemiseks kasutatud musta värvi käepidemega taskunuga

(10.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll: II, 24-29; prokuröri kinnitusel asub Tartus Lõuna

prefektuuris asitõendite hoiulaos).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kannatanule I. R.

(XXX) mobiiltelefon XXX (14.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll: II, 49-60; prokuröri

kinnitusel asub mobiiltelefon Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kõik riietusesemed (püksid,

aluspüksid, püksirihm, särgid, tagi), jalatsid, sokid, 2 pudelit neis olevate vedelikega, kuna

süüdistatav ja kannatanu nendest esemetest midagi endale tagasi saada ei soovi

(prokuröri kinnitusel asuvad esemed Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kõik DNA-proovid koos

pakenditega

(süüdistusaktis

märgitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktis nr

23ATH21510 DNA-proove kajastatud pole; samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist

ja asitõendite vaatlusprotokollidest, et asjas on võetud hulgaliselt DNA proove ja senistel

andmetel asuvad need kohtueelse menetleja valduses, kohtule DNA proove esitatud pole).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde

toimikusse Häirekeskusele 03.10.2022 tehtud kahe telefonikõne helisalvestised CD-R

plaadil (ümbrikus: II, 22; 04.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll: II, 18-21, 22).

Kohtuotsus edastada prokurörile Marja-Liina Talimaale, kannatanule I. R., süüdistatava

kaitsjale Kalju Kutsarile.

Süüdistatavale Heigo Piirkülale edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Viivitamata

väljastada

kohtuotsus

kinnipidamisasutusele,

millises

vahistatud

süüdistatav Heigo Piirküla viibib.

Tühistada 09. märtsiks 2023 kella 10-ks määratud kohtuistungi aeg. 09.03.2023

kohtuistungit ei toimu ja sellele istungile kutsutud isikutel ei ole vaja kohtusse tulla.

Tühistada 09. märtsiks 2023 kella 10-ks määratud kohtuistungile vahistatud süüdistatava

Heigo Piirküla konvoeerimise taotlus ja kohtusaali nr 342 broneering.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:



vangistusasutusele Heigo Piirküla suhtes vangistuse täideviimiseks,



Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendite osas,



pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

Kannatanu I. R. soovib saada teavitusi vahistatu Heigo Piirküla vahi alt vabastamise kohta,

Heigo Piirküla vangistusest ennetähtaegse vabanemise ja kinnipidamisasutusest põgenemise

kohta ning I. R. soovib anda arvamust Heigo Piirküla vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamise kohta (II, 1: XXX).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 16. märtsiks 2023.a kella 16-ks juhul, kui pooled

ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas

apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

MENETLUSE KÄIK

19.01.2023 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja

üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 22284000286 Heigo Piirküla süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi (I, 1-9). Kohtumenetluses sai kriminaalasja

numbriks 1-23-344 ja see määrati 19.01.2023 kell 10:53 automaatse jagamise teel kohtunik

Heli Sillaotsa menetlusse (I, 46: väljatrükk Kohtute Infosüsteemist).

Süüdistusakti selles kriminaalasjas koostas 19.01.2023.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

III osakonna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa (I, 1-9). Kannatanu I. R. tsiviilhagi ei

esitanud ja ühtegi tsiviilhagi ei ole süüdistusaktile ka lisatud.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar koostas kaitseakti 24.01.2023.a (I, 44-45).

Kaitsja avaldas kaitseaktis, et süüdistatav Heigo Piirküla tunnistab 03. oktoobril 2022.a XXX

asuvas korteris noalöökidega V. R. surma põhjustamist. Süüdistatav selgitab, et tema tegevus

oli reaktsioon kannatanu käitumisele.

Kaitseaktis on kaitsja seisukohal, et süüdistus on tõendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle,

et Heigo Piirküla põhjustas kannatanu surma, kuid tegemist võib olla provotseeritud

tapmisega (I, 44-45). Kaitsja kavatseb tugineda süüdistusaktis nimetatud tõenditele (I, 44-45).

Eelistung toimus 30.01.2023 (I, 51-54: eelistungi protokoll).

Süüdistatav ja kaitsja esitasid eelistungil 30.01.2023 üllatusliku taotluse kaitseaktis ja

kriminaalasja toimikus nimetamata ning kohtueelses menetluses üle kuulamata tunnistaja H.

H.´a kohtuistungil ülekuulamiseks. Süüdistatava eelistungil avaldatu kohaselt ei olnud

tunnistaja H. H. süüdistuses kajastatud ajal koos kannatanu V. R. ja süüdistatavaga, kuid

tunnistaja võib teada seda, kuidas on toimunud H. H. suhtlus kannatanu V. R.. Süüdistatava

avaldatu kohaselt võis kannatanu V. R. ja H. H. viimane kokkupuude olla kas 2022.a esimesel

poolel või üle-eelmisel aastal või viimase paari aasta jooksul. Täpsemalt süüdistatav enda

taotluse põhistamiseks midagi ei avaldanud. Kohus jättis selle hilinenult esitatud ja kaitseaktis

kajastamata jäänud taotluse rahuldamata. Taotletud tunnistaja H. H. seos käesoleva

kriminaalasjaga jääb liialt kaugeks, kuna süüdistatava väitel kohtus H. H. nüüdseks surnud V.

R. enne kuriteosündmust väga pikka aega tagasi, kas 2022.a esimesel poolel või üle-eelmisel

aastal või viimase paari aasta jooksul. Ka ei tea H. H. süüdistuses kajastatud kuriteo

asjaolusid, kuna teda süüdistuses kirjeldatud sündmuse juures polnud ja tal puudub seos

süüdistusaktis kajastatud kuriteosündmusega.

30.01.2023.a eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks:

07., 08. ja 16. veebruar 2023.a, algusega kell 10

01. märts 2023.a, algusega kell 10

Hiljem langes nimetatud kohtuistungi aegade hulgast välja 16.02.2023.a, kuna selleks päevaks

polnud enam vabu istungisaale vahistatuga istungi pidamiseks. Kooskõlastatult prokuröri ja

kaitsjaga sai uueks kohtuistungi päevaks juurde lisatud 09.03.2023 kell 10.

30.01.2023.a määrusega (I, 55-60) andis kohus Heigo Piirküla süüdistusaktis kajastatud

süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi kohtu alla ja määras lisaks kahele rahvakohtunikule,

süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile kohtuistungile kutsuda süüdistusaktile lisatud

kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas märgitud kannatanu I. R. ja tunnistajad A. T. ja

J. M.´i. Kaitseaktis isikute ülekuulamiseks taotlusi ei esitatud.

Kohtuistungil 07.02.2023 andis ütlused kannatanu I. R. ja prokurör esitas kohtule kirjalikud

tõendid, milliste vastuvõtmisele pooltest keegi vastuväiteid ei esitanud. Tunnistajad A. T. ja

J. M. ning süüdistatav Heigo Piirküla andsid ütlused kohtuistungil 08.02.2023.a. Kannatanu

I. R. oli kohtuistungil kohal kolmel istungipäeval, s.o 07. ja 08. veebruaril 2023.a ning 01.

märtsil 2023.a. I. R. ei esitanud tunnistajatele ja süüdistatavale küsimusi.

08. veebruari 2023.a istungipäeva lõpuks olid kõik planeeritud tõendid uuritud ja pooltel ei

olnud kohtule esitada ühtegi täiendava tõendi kogumise taotlust KrMS § 297 mõttes.

08.02.2023.a kooskõlastati kohtuliku uurimise lõpetamise ajaks 01.03.2023.a, et seejärel

01.03.2023 pidada kohtuvaidlus ja kuulata ära süüdistatava viimane sõna.

Kohtuvaidluses 01.03.2023.a jäi prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja

taotles süüdistatava Heigo Piirküla suhtes KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse

tegemist ja Heigo Piirküla karistamist 10 aasta vangistusega. Kannatanu I. R. avaldas

kohtuvaidluses, et usaldab kohtusüsteemi ja rohkem tal midagi lisada ei ole. Süüdistatav ja

kaitsja taotlesid Heigo Piirküla käitumise ümber kvalifitseerimist provotseeritud tapmiseks

KarS § 115 järgi. Süüdistatav jäi kogu kohtumenetluse kestel seisukohale, et põhjustas küll

talle kuuluva ja tal kaasas olnud lahtikäiva taskunoaga löömisega V. R. surma, kuid tappa ta

V. R. ei tahtnud.

SÜÜDISTUS

19.01.2023.a koostatud süüdistusaktis Heigo Piirkülale KarS § 113 lg 1 järgi esitatud

süüdistus (I, 2-3), milles ta 30.01.2023.a kohtumäärusega kohtu alla anti (I, 55-60), on

alljärgnev (tumedas kirjas).

Heigo Piirküla süüdistatakse selles, et tema XXX kella 21:00 paiku XXX korteris,

tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil, lõi kaasasolnud noaga korduvalt korteris

viibinud V. R., kellele tekitas 9 lõike- ja torkevigastust.

V. R. suri hiljem samal õhtul kella 22:00 ajal XXX Haiglas. Ekspertiisiakti kohaselt

esinesid V. R. torke- ja lõikehaavad vasakul pool rindkerel, paremal pool kõhul ja

vasakul küljel, rinnakelmeõõnde koos vasaku kopsu, südamepauna ja südame

vigastusega, vasakpoolse suuremahulise pingelise õhk veririnnaga ja roiete vigastustega,

ulatumisega

kõhuõõnde,

koos maksa vigastuse ja verikõhuga, ulatumisega

kõhukelmetagusesse

ruumi

koos

vasaku

neeru

vigastuse

ja

verevalumiga

kõhukelmetaguses ruumis.

Vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav ning lõikehaav vasaku põlve välisküljel.

V. R. surma põhjuseks oli rinna- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad siseorganite

- kops, süda, neer, maks - vigastustega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun,

vasakpoolne veri-õhkrind, verikõht ning äge verekaotus sisemisest ja välisest

verejooksust.

Sellega pani Heigo Piirküla toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tapmise.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Heigo Piirkülale

esitatud V. R. tahtliku tapmise süüdistus on veenvalt tõendatud, asjas puuduvad Heigo

Piirküla käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Heigo

Piirküla suhtes KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistev kohtuotsus. Kvalifikatsioon KarS § 115

järgi provotseeritud tapmisena pole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel

põhjendatud.

Tõendid valdavalt kooskõlas

Kriminaalasjas ei ole senini kohtumenetluses olnud vaidlust selles osas, et Heigo Piirküla ja

A. T. viibisid koos V. R. XXX.a kolmekesi V. R. elukohas XXX. Esimesena lahkus

seltskonnast A. T.. Kuni A. T. lahkumiseni olid suhted kolme isiku vahel sõbralikud ja

lahkhelisid polnud. Pärast A. T. lahkumist jäid XXX asuvasse V. R. elukohta kaks inimest -

seal elav V. R. ja Heigo Piirküla, kes jätkasid koos ühises seltskonnas aja veetmist, s.h alkoholi

tarbimist, ja selle käigus lõi Heigo Piirküla mitmel korral tal kaasas olnud taskunoaga V. R..

Saadud noalöökide tulemusena suri V. R. sama päeva õhtul kell 22 haiglas. Eeltoodu osas on

tõendid kooskõlas ja vastuolud nende vahel puuduvad.

Kannatanu V. R. elukorraldus

Kannatanu I. R. ütlustega (II, 1, 159-161) on tõendatud, et nad elasid V. R. koos 27 aastat,

lahutasid XXX.a, V. R. elas XXX korteris, peale abielulahtust jäid V. R. igapäevaselt

suhtlema, aitas V. R. tema igapäevast elu korraldada, V. R. oli tervis väga kehva, kasutas

liikumiseks kahte küünarkarku, ilma karkudeta liikudes toetus seintele, V. toast välja õue ei

saanudki.

Kannatanu I. R. ütlustega (II, 1, 159-161) on tõendatud, et peale abielulahutust jäi V. R.

igapäevaelu korraldamine tema kanda, kuna V. vajas kõrvalist abi ja nii oli V. lihtsam,

korraldas nii V. R. rahaasjad kui ka üüri maksmised, ametiasjad, postil ja poes käimised. I. R.

ütluste kohaselt laekus V. R. pension tema arvele, omavahel kooskõlastasid ja leppisid ka

telefoni teel kokku, mida V. poest tuua, andis V. R. ka sularahana taskuraha, kuna see oli V.

enda raha. I. R. ütluste kohaselt armastas V. R. ka alkoholi, põhiliselt suhtles V. samas majas

teises tiivas elava A., kes abistas V. ja oli hea sõber. I. R. ütluste kohaselt käis ta viimati V.

R. pool XXX.a, käis siis kindlasti ka poes ja võis siis anda V. ka sularaha, kuid täpselt seda ei

mäleta.

Kannatanu I. R. ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. T. ütlused (II, 151, 166-168) selle kohta,

et V. R. oli talle hea sõber, elasid V. XXX samas majas XXX ehk XXX, nagu seda maja

kutsutakse, aga üks ühel pool majas ja teine teisel pool majas, käis V. juures enda pesu

pesemas, kuna endal kodus pesumasinat polnud, suhtles V. R. igapäevaselt või üle päeva, V.

jalad ei töötanud, V. võttis rohtusid, on V. koos ka alkoholi tarbinud, tülisid tal V. pole olnud.

Seda, et V. R. ja A. T. elasid mõlemad XXX linnas XXX asuvas majas, kuid erinevates

korterites, tõendab ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta,

et A. T. avaldab XXX.a kell 21:12 alanud kõnes Häirekeskusele, et elab XXX asuvas suures

majas korteris nr XXX, aga V. R., kelle kohta talle telefoni teel teatati, et sai nuga ja on maha

löödud, elab korteris nr XXX.

Süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjast nähtub, et A. T. elukoht

asub XXX majas ja tema korteri number on XXX (I, 8).

Neil eelkajastatud asjaoludel on veenev, et V. R. kasutuses olnud korter nr XXX ja A. T.

kasutuses olnud korter asusid XXX sama XXX maja erinevates trepikodades.

Eeltoodud kannatanu I. R. ja tunnistaja A. T. ütlustega ning A. T. Häirekeskusele tehtud

telefonikõnest nähtuvaga selle kohta, et V. R. ja A. T. elasid XXX linnas samas kortermajas

XXX, aga erinevates trepikodades, on kooskõlas ka XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist

(II, 2-17) nähtuv selle kohta, et XXX asuv maja on 5-korruseline ja mitme trepikojaga

kortermaja, korter nr XXX asub vasakult teises trepikojas I korrusel, maja on heas korras,

välifassaad soojustatud ning värvilahenduselt helekollane ja tumedam pruun. Miks XXX

asuvat maja XXX kutsutakse, seda otseselt kriminaalasjast ei selgu. Ka Heigo Piirküla,

esinedes Häirekeskusele XXX.a kell 21:22 alanud telefonikõnes D. V., kutsub abi XXX

juurde, avaldades, et see on sama maja, mis oli nõuka ajal (II, 18-21, 22, 23). Sellest nähtub,

et majal XXX on hüüdnimi XXX juba pikka aega, nõukogude ajast.

Kannatanu V. R. surm

23.12.2022.a ekspertiisiaktis nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

kajastatud, et kiirabikaardi andmetel viibis brigaad sündmuskohal XXX kell 21:26,

kiirabikutse politsei poolt, kiirabi saabudes lamab paremal küljel põrandal, riided verised,

põrandal verd, hingab agonaalselt, pulss pole palpeeritav, kardiomonitoril bradükardiline rütm

(II, 62). Patsienti liigutades tekib kliiniline surm (II, 62). Intubatsioon raskendatud,

paigaldatud kõritoru. Ambu ja hapnikuga ventileerides paremal hingamiskahin auskulteeritav,

vasakul hingamiskahinat ei kuule (II, 62). Adrenaliini manustamise järgselt monitoril

siinusrütm fr 95 x, vererõhk pole mõõdetav (II, 62). Pulss kubemes palpeeritav. Patsiendil

vasakul rindkerel 8 noahaava, 1 noahaav paremal keskkõhus. Kiirabi saabudes patsient

agonaalne, patsienti liigutades tekib kliiniline surm. Kaudse südamemassaaži ja adrenaliini

manustamise järgselt taastub spontaanne vereringe, kuid vererõhk polnud mõõdetav.

Hemodünaamika toetuseks noradrenaliin. Informeeritud erakorralise meditsiini osakonda

haige hospitaliseerimisest.

XXX.a Sihtasutusest XXX Haigla väljastatud epikriisiga patsient V. R. kohta (II, 94-98) on

tõendatud, et V. R. toodi haiglasse kiirabiga hulgi noahaavadega ja ta suri XXX kell 22:00

XXX Haiglas.

SA XXX Haigla epikriisiga (II, 94-98) on tõendatud, et V. R. toodi haiglasse XXX kell 21:52

(II, 62 ülal). Enne haiglasse saabumist teavitas kiirabi hulgi noahaavadega patsiendist

erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) personali, valvekirurgi ja anestesioloogi (II, 97).

Epikriisi andmetel patsient V. R. vereringe ebastabiilne, ekstreemselt kahvatu, efektiivne

südametegevus puudub, raviarst otsustas koos valvekirurgi ja valveanestesioloogiga

elustamise lõpetada (II, 97).

A. T. poolt tapmise toimepanemine on välistatud

Tunnistaja A. T. ütlustega (II, 151, 166-168) on tõendatud, et ta oli XXX.a V. R. elukohas

XXX majas ehk XXX, nagu seda kutsutakse, enda pesu pesemas, pesu veel käis, kui V.

elukohta tuli Heigo Piirküla, kellel oli kaasas kolm pudelit viina ja suitsukana kints, pesi pesu

ära, võttis koos V. R. ja Heigo Piirkülaga ära 2 väikest pitsi viina ja lahkus siis V. R. elukohast.

Tunnistaja A. T. ütlustega (II, 151, 166-168) on tõendatud, et V. R. elukohast lahkudes jäid

sinna korterisse kahekesi V. R. ja sinna samal päeval tulnud Heigo Piirküla. Tunnistaja A. T.

ütlustega on tõendatud, et ta on nii V. R. kui ka Heigo Piirkülaga koos alkoholi tarbinud ja tal

pole nendega kunagi tülisid olnud. A. T. ütlustega (II, 151, 166-168) on tõendatud, et ka

XXX.a polnud tal V. R. ja Heigo Piirkülaga ühtegi tüli ning V. elukohast lahkumise ajal

polnud tüli ja lahkarvamusi ka sinna korterisse temast maha jäänud V. R. ja Heigo Piirküla

vahel.

Sellega, et kolmekesi alkoholi tarbinud V. R., A. T. ja Heigo Piirküla suhted olid kuni A. T.

V. R. elukohast lahkumiseni sõbralikud, on kooskõlas ka süüdistatava Heigo Piirküla ütlused

(II, 156, 171-180). Süüdistatava ütlused on tunnistaja A. T. ütlustega kooskõlas ka selles osas,

et Heigo Piirküla tõi endaga V. R. elukohta kaasa kolm pudelit viina, mida nad kolmekesi

koos V. R. elukohas tarbisid, kuni sealt esimesena lahkus A. T. ning XXX asuvasse korterisse

jäid kahekesi seal elav V. R. ja sinna aega veetma ning alkoholi tarbima tulnud Heigo Piirküla.

Tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on tõendatud, et A. T. viibimise ajal

V. R. elukohas XXX korteris ühtegi tüli ja lahkarvamust seal ühiselt aega veetnud ja alkoholi

tarbinud V. R., A. T. ja Heigo Piirküla vahel polnud, keegi kedagi ühegi noaga ei ähvardanud

ja keegi kedagi ühegi noaga ei löönud ja kellelegi noaga kehasse torke- ja lõikehaavu ei

tekitatud ning kellegi elu ja tervis ohtu ei sattunud. Kuni A. T. seltskonnas viibimiseni olid

suhted ühiselt alkoholi tarbinud V. R., A. T. ja Heigo Piirküla vahel sõbralikud.

Tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on tõendatud, et A. T. ei saanud

XXX.a tekitada ja ta ei tekitanud XXX.a V. R. noaga torke- ja lõikehaavu, milliste tulemusena

saabus sama päeva õhtul V. R. surm.

Tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on välistatud võimalus, et V. R.

tekitas XXX.a noaga surmavad torke- ja lõikehaavad A. T.

Eelkajastatud tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on kooskõlas ka XXX.a

asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et Häirekeskusele XXX tehtud

kell 21:22 alanud telefonikõnes võtab ennast D. V. nimetav Heigo Piirküla õigeks tuttava

XXX mitmel korral noaga rindkeresse löömise. Samast XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist

(II, 18-21, 22) nähtub ka see, et A. T. teavitab XXX.a kell 21:12 alanud kõnes Häirekeskust

sellest, et talle just helistati, et XXX asuvas korteris olev V. R. löödi maha, talle helistas

inimene, kes pani V. R. nuga. Süüdistatav Heigo Piirküla on enda ütlustes (II, 156, 171-180)

õigeks võtnud, et peale V. R. noaga löömist ja V. R. elukohast lahkumist helistas ta nii A. T.

kui ka Häirekeskusele ja viimasele helistades ei kasutanud enda nime, kuna ei tahtnud enda

andmeid anda.

Enesetapp on välistatud

V. R. surnukehal tuvastatud torke- ja lõikehaavade asukohtadest ning ka tema vasakul käel

asuvast käelaba läbistavast kaitsehaavast tulenevalt pole vähimalgi määral veenev ja usutav,

et V. R. soovinuks ennast ise XXX.a õhtul, pärast A. T. tema elukohast lahkumist, noaga ära

tappa. Ka kannatanu I. R. (II, 1, 159-161) ning tunnistaja A. T. (II, 151, 166-168) ja

süüdistatava Heigo Piirküla (II, 156, 171-180) ütlustest ei nähtu V. R. enesetapu soovi.

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

tõendatud, et torke- ja lõikehaavad olid erineva sügavusega ja asusid V. R. surnukehal laiali

pillutatult, nii vasakul pool rindkerel, paremal pool kõhul ja vasakul küljel, vasakul labakäel

ja vasaku põlve välisküljel.

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

tõendatud, et V. R. surnukehal esinesid:



5 torke-lõikehaava kehatüve eespinnal, neist haavad nr 1-3 vasakusse kõhuõõnde

tungivad, vasakut kopsu, südant-südamepauna ja II-IV roiet vigastavad ning haavad

nr 4-5 kõhuõõnde tungivad ja maksa vigastavad;



4 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnal, neist haav nr 6 rinnaõõnde

tungiv, VIII roiet ja kopsu vigastav ning haav nr 7 vasakul kõhukelmetagusesse ruumi

tungiv ning neeru vigastav, haav nr 8 IX roiet vigastav ning koos haavaga nr 9

pehmeid kudesid vigastavad, kuid kõhuõõntesse mitte tungivad;



vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav;



lõikehaav vasaku põlve välisküljel.

23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) juurde kuuluvatelt fotodelt (II, 71) nähtub, et

haavad nr 7 ja nr 9 asuvad juba peaaegu selja piirkonnas, kuhu enesetapu korral oleks olnud

juba väga ebamugav ja raskendatud endale vigastuste tekitamine. Ka haavade paljusus ja üle

keha laiali pillutatus viitab sellele, et enesetapuga siin tegemist pole. Haavade paljusus

põhjustab enne surma pikemalt ja rohkem vaevuseid. Kui V. R. olnuks enesetapu soov, siis

poleks olnud vaja endale nii palju haavu tekitada. Ennast ära tappa oleks saanud ka palju

lihtsamalt, ka ühe jõulisema noalöögiga elutähtsasse piirkonda, näiteks südame juurde.

Vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav näitab selgelt, et V. R. oli soov elada ja kätt

noalöökide ette kaitseks pannes võitles ta enda elu eest.

V. R. surma põhjustas Heigo Piirküla

Tunnistaja J. M.´i ütlustega (II, 155, 168-170) on tõendatud, et XXX.a sai politsei väljakutse,

et Maksimarketi lähedal asuvas korteris toimus pussitamine, teatajale oli teatanud pussitaja ja

mõne aja jooksul tuli teade, et pussitaja ise helistas Häirekeskusesse, ja ütles, et pussitas

kedagi.

Tunnistaja J. M.´i ütlustega on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22)

nähtuv selle kohta, et A. T. teavitab XXX.a kell 21:12 tehtud telefonikõnes Häirekeskust

sellest, et üks inimene helistas talle ja teavitas, et pani nuga XXX elavale V. R., et V. löödi

maha.

Tunnistaja J. M.´i ütlustega ja A. T. XXX.a kell 21:12 tehtud telefonikõnes Häirekeskusele

avaldatuga on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle

kohta, et ennast D. V. nimetav Heigo Piirküla teavitab XXX.a kell 21:22 tehtud

telefonikõnes numbrilt XXX Häirekeskust sellest, et ta lõi XXX teatri juures noaga palju

kordi ühte tüüpi, ühte tuttavat, kes on arvatavasti surnud ja soovib abi saada XXX juurde, et

äkki saate ära päästa, avaldades, et lõi kõvasti, mitu korda noaga rindkeresse, arvatavasti ei

ole enam elus, võttis tal hinge välja. XXX.a menetleja koostatud õiendiga (II, 23) on

tõendatud, et telefoninumber XXX kuulub alates XXX Heigo Piirkülale. Süüdistatav Heigo

Piirküla on enda ütlustes (II, 156, 171-180) õigeks võtnud, et peale V. R. noaga löömist ja V.

R. elukohast lahkumist helistas ta nii A. T. kui ka Häirekeskusele ja viimasele helistades ei

kasutanud enda nime, kuna ei tahtnud enda andmeid anda.

Tunnistaja J. M.´i ütlustega (II, 155, 168-170) on tõendatud, et ta oli XXX

patrullpolitseinikuna enda töökohustusi täitmas, kui pidas XXX linnas kinni Heigo Piirküla,

kes avaldas, et oli inimest pussitanud ja andis enda taskust politseile üle musta käepidemega

lahtikäiva noa, millega ta oli inimest pussitanud.

Süüdistatav Heigo Piirküla võttis kohtuistungil 08.02.2023.a ütlusi andes õigeks, et kandis

pükste vasakus taskus kaasas taskunoa tüüpi lahtikäivat nuga ja see oli tal kaasas ka XXX.a

V. R. pool olles.

Kohtuistungil 08.02.2023.a ütlusi andes võttis süüdistatav Heigo Piirküla õigeks, et talle

näidatud kriminaalasja kohtutoimiku II köites lk 26 ja lk 27 fotodel olev musta käepidemega

taskunuga oligi tal XXX.a kaasas ja sellega ta lõigi V. R. ning andis selle noa samal päeval

hiljem üle teda kinni pidanud politseile.

Eeltoodud tunnistaja J. M,´i ütlustega (II, 155, 168-170) ja süüdistatava Heigo Piirküla

ütlustega (II, 156, 171-180) on tõendatud, et Heigo Piirküla andis XXX.a politseile üle tal

kaasas olnud musta värvi käepidemega taskunoa, mille teraga ta oli samal päeval eelnevalt

löönud V. R.. Seda Heigo Piirküla poolt politseile üle antud taskunuga on vaadeldud

10.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 24-29).

10.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 24-29) on tõendatud, et nuga, millega Heigo

Piirküla lõi V. R., on musta värvi käepidemega ja kokku käiva teraga taskunuga, kokku

murtuna on noa pikkus 122 mm, noa avamisel on taskunoa pikkus 215 mm, tera pikkus 95

mm ja tera laius 21 mm, noa teral määrdumine, verejäljed, mis tuvastatud tetrabase vere

kiirtestiga.

XXX.a kahtlustatava kinnipidamise protokolliga (II, 105-112) on tõendatud, et KarS §

113 lg 1 järgi kahtlustatav Heigo Piirküla peeti kinni XXX kell 21:45 XXX linnas XXX

juures. Sellega on kooskõlas tunnistaja J. M. ütlused (II, 155, 168-170) selle kohta, et märkas

telefoniga isikut XXX juures, isik rääkis telefoniga, läks talle juurde ja kontrollis isikut,

kelleks oli Heigo Piirküla, kes ütles, et pussitas inimest, nuga oli Heigo Piirkülal taskus, mille

võtsid temalt ära, nuga oli musta käepidemega lahtikäiv nuga, Heigo Piirküla oli alkoholi

tarvitanud, puhus välja 1,02 mg/l kohta väljahingatavas õhus, viisid Heigo Piirküla XXX

politseijaoskonda arestimajja, menetleja juurde.

Kahtlustatavana kinnipidamisel Heigo Piirkülat fotografeeriti. Tema peopesadel, käeselgadel

ja sõrmedel ning seljas olnud tagil tuvastati nähtavad verejäljed ning ka kiirtestimine andis

kinnituse, et määrdumine kätel ja tagil on veri (II, 108-109, 111). Ka Heigo Piirkülal jalas

olnud jalatsitel tuvastati verejäljed (II, 111). Heigo Piirküla tagi paremal küljel esiosal

küljetasku juures vigastus, mille ümber verejäljed (II, 110-111)

Heigo Piirkülal olid tema kahtlustatavana kinnipidamisel seljas halli ja valget värvi särk,

musta värvi tagi, jalas püksirihmaga musta värvi püksid ja heledad jalatsid ning tumedad

sokid. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli punktis 9 (II, 106) kajastatu kohaselt võeti

kõik need esemed Heigo Piirkülalt ära ja pakendati eraldi paberkottidesse, kokku 5 pakendit

(II, 106, 110).

Kahtlustatav Heigo Piirküla kinnipidamisel kinnipidamisprotokolli ühtegi avaldust ja taotlust

ei esitanud (II, 106). Heigo Piirküla ei esitanud kinnipidamisprotokolli kohta ka ühtegi

märkust (II, 106). Kinnipidamisest ei soovinud Heigo Piirküla kellelegi teatada (II, 106).

Heigo Piirküla allkirjastas kahtlustatavana kinnipidamise protokolli omakäeliselt (II, 106).

Heigo Piirkülalt XXX.a seljast ära võetud esemeid vaadeldi 13.10.2022.a asitõendi

vaatlusprotokollis (II, 30-48).

13.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 30-48) on tõendatud, et Heigo Piirkülalt ära

võetud esemete vaatluse käigus kasutati vere kindlakstegemiseks tetrabase lahust, tagil

esiküljel paremal pool üks 21 mm pikkune torke- ja lõikevigastus ning tagi esikülje

parempoolse osa siseküljel 25 mm pikkune torke- ja lõikevigastus, millistel tuvastati vere

olemasolu; tagil paremal pool ees siseküljel näha määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga

andis positiivse tulemuse (värvus siniseks); tagi esiosa vasakpoolse tasku kohal ja tasku

sisepinnal määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis positiivse tulemuse; teksapükste

parempoolsel taskul ja selle sisepinnal määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis

positiivse tulemuse (värvusid siniseks); valget ja helerohelist värvi Nike botastel

määrdumised, mis tetrabase verekiirtestiga andsid positiivse tulemuse (värvusid siniseks);

hallikat ja valget värvi särgil esiküljel määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis

positiivse tulemuse (värvus siniseks); sokkidelt võetud tetrabase verekiirtesti proovid

osutusid negatiivseteks.

23.12.2022.a ekspertiisiaktis nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

kajastatud, et kiirabikaardi andmetel viibis brigaad sündmuskohal XXX kell 21:26,

kiirabikutse politsei poolt, kiirabi saabudes kannatanu lamab paremal küljel põrandal,

riided verised, põrandal verd, hingab agonaalselt, pulss pole palpeeritav, kardiomonitoril

bradükardiline rütm (II, 62). Patsiendil vasakul rindkerel 8 noahaava, 1 noahaav

paremal keskkõhus. Kiirabi saabudes patsient agonaalne, patsienti liigutades tekib kliiniline

surm. Informeeritud erakorralise meditsiini osakonda haige hospitaliseerimisest.

14.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 49-60) vaadeldakse kannatanu V. R. kodust

sündmuskohalt XXX toa nr 3 põrandalt võetud veriseid riideid - ruudulist pikkade

varrukatega särki ja T-särki.

Ruuduline pikkade varrukatega särk on vasakult poolelt katki lõigatud, särgi käised on

katki lõigatud; särgi esiküljel on kaks taskut, mis suletavad nööbiga; särgil määrdumised, mis

kontrollimisel tetrabase verekiirtestiga andsid positiivse tulemuse (värvusid siniseks); särgil

paremas taskus mobiiltelefon XXX, särgil 7 torke- ja lõikevigastust pikkustega: 27 mm, 19

mm, 55 mm, 25 mm, 29 mm, 29 mm, 33 mm. (II, 49-60)

T-särk on tagaküljelt katki lõigatud, särgi esiküljel määrdumised ning torke- ja

lõikevigastused; määrdumiste kontrollimine tetrabase verekiirtestiga andis positiivse

tulemuse (proovid värvusid siniseks); T-särgil esiküljel kokku 8 torke- ja lõikevigastust

pikkustega: 25 mm, 33 mm, 26 mm, 24 mm, 50 mm, 24 mm, 33 mm, 32 mm. (II, 49-60)

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

tõendatud, et V. R. surnukehal esinesid kehatüvel kokku 9 torke-lõikehaava. Asjaolu, et toa

nr 3 põrandalt leitud T-särgil tuvastati 8 torke- ja lõikevigastust, on seletatav sellega, et 9-st

noahoobist kaks sattusid T-särki läbistama kahel korral samast kohast, millele viitab ka üks

teistest pikem vigastus T-särgil – 50 mm. Asjaolu, et toa nr 3 põrandalt leitud ruudulisel

pikkade varrukatega särgil tuvastati 7 torke- ja lõikevigastust, on seletatav sellega, et 9-st

noahoobist kaks ei pruukinudki seda särki läbistada, kuna pealmise särgina võis see olla

vahepeal kehatüvelt ühele või teisele poole nihkunud, mistõttu noahoobid läbistasid üksnes

pikkade varrukatega särgi all olnud T-särki.

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

tõendatud, et V. R. surma põhjuseks on rinna- ja kõhuõõnde tungivad torke- ja

lõikehaavad siseorganite – kops, süda, neer, maks – vigastustega, mille tüsistusena tekkis

verisüdamepaun, vasakpoolne veri-õhkrind, verikõht ning äge verekaotus sisemisest ja

välisest verejooksust.

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on

tõendatud, et V. R. surnukehal esinesid:



5 torke-lõikehaava kehatüve eespinnal, neist haavad nr 1-3 vasakusse kõhuõõnde

tungivad, vasakut kopsu, südant-südamepauna ja II-IV roiet vigastavad ning haavad

nr 4-5 kõhuõõnde tungivad ja maksa vigastavad;



4 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnal, neist haav nr 6 rinnaõõnde

tungiv, VIII roiet ja kopsu vigastav ning haav nr 7 vasakul kõhukelmetagusesse ruumi

tungiv ning neeru vigastav, haav nr 8 IX roiet vigastav ning koos haavaga nr 9

pehmeid kudesid vigastavad, kuid kõhuõõntesse mitte tungivad;



vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav;



lõikehaav vasaku põlve välisküljel.

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 61-82) on tõendatud, et kõik V. R. surnukehal

sedastatud torke-lõikehaavad ning lõikehaav on tekitatud lühikest aega enne surma

saabumist, võimalik, et lähteandmetes näidatud ajal – XXX korduvatest löökidest

teravaservalise esemega, näiteks noaga, milleks võib olla eksperdile esitatud nuga või mõni

muu sarnane ese. 23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) esilehelt nähtub, et

ekspertiisiks esitati koos surnukehaga ja ravidokumentidega ka taskunuga (II, 61).

23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) kohaselt ei olnud V. R. pärast kehatüve

piirkonna vigastuste saamist suure tõenäosusega võimeline iseseisvalt liikuma (II, 69).

23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukeha verest leiti

1,69 mg/g etanooli, verest ja uriinist narkootilisi aineid ei leitud (II, 69).

XXX.a kiirabikaardiga patsient Heigo Piirküla kohta (II, 113) on tõendatud, et pärast

kahtlustatavana kinnipidamist kiirabi poolt Heigo Piirküla tervisliku seisundi kontrollimisel

XXX.a kella 00:30 paiku avaldas Heigo Piirküla kiirabile, et on tarvitanud alkoholi, põhiliselt

viina ja Star Dollar´it.

23.12.2022.a ekspertiisiaktist nr XXX (II, 61-82) ja XXX.a kiirabikaardilt (II, 113) nähtuv

selle kohta, et XXX.a olid V. R. ja Heigo Piirküla tarvitanud alkoholi, on kooskõlas tunnistaja

A. T. (II, 151, 166-168) ja süüdistatava Heigo Piirküla (II, 156, 171-180) ütlustega selle kohta,

et V. R. ja Heigo Piirküla ning A. T. tarvitasid XXX.a alkoholi V. R. kodus. Süüdistatava

Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt oli ta XXX.a juba enne V. R. poole minekut

alkoholi tarbinud, Star Dollar´it, ja V. R. juurde võttis kaasa 3 poest ostetud viina, mida seal

kolmekesi tarbisid koos V. R. ja A. T. ning hiljem V. R. kahekesi, kuna A. T. lahkus nende

seltskonnast esimesena. Süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. T.

ütlused (II, 151, 166-168) selle kohta, et Heigo Piirküla tuli V. R. juurde koos kolme pudeli

viinaga, mida nad kolmekesi koos Heigo Piirkülaga ja V. R. tarbisid kuni sealt seltskonnast

esimesena lahkus ja ära koju läks. Eeltooduga on kooskõlas ka tunnistaja J. M. ütlused (II,

155, 168-170) selle kohta, et Heigo Piirküla XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel

kontrollisid Heigo Piirküla joobeastet ja Heigo Piirküla puhus alkoholi välja 1,02 mg/ l kohta

väljahingatavas õhus. Tunnistaja J. M. ütlustega (II, 155, 168-170) on tõendatud, et Heigo

Piirküla sai XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel asjadest aru, suutis vastata, oli stressis,

kuid ei osanud vastata, miks ta seda tegi.

Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et XXX.a tarbiti V. R. elukohas XXX alkoholi, on

kooskõlas ka XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtuv selle kohta, et

diivani ja televiisoriga toas, mis sündmuskoha vaatlusprotokollis on tähistatud toana nr 1

(fotod nr 7-11), oli sahtliboksi peal üks 0,5-liitrine klaaspudel kirjega EHE VIIN, mille

põhjas vähesel määral vedelikku, pudel ilma korgita (foto nr 10). Pooleldi tühja viinapudeli

läheduses sahtliboksi peal oli üks pooleldi täis plastikust toidukarp ja üks 1,5-liitrine

plastpudel kirjega VÄRSKA ORIGINAAL, milles ca 1/3 ulatuses vedelikku, pudel ilma

korgita (fotod nr 9 ja 10).

Televiisoriga ja diivaniga toa ehk toa nr 1 ukse läheduses kapi otsaseina juures põrandal maas

on 12 ühikut tühja taarat – 1 plekkpurk ning klaas- ja plasttaara, s.h limonaadi-, vee- ja

energiajoogi Belief tühjad pudelid (fotod nr 7, 8). Selle taara hulgast ei nähtu pudeleid,

milliseid oleks alust viinapudeliteks pidada.

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et XXX korteris on köök, kolm

tuba, WC ja vannituba.

Esikus korteri välisukse kõrval parempoolses seinas on riidenagi. Esikus korteri välisukselt

vaadates vasakult esimene uks on vannitoa uks ja sellest järgmine on WC-uks. Sealt edasi ehk

vasakult kolmas on avaus kööki. Korteri välisukselt vaadates otse on toa nr 3 uks, paremal on

esimene uks tuppa nr 1 (televiisori ja diivaniga ning pooltühja viinapudeliga tuppa) ja edasi

uks tuppa nr 2.

Televiisoriga ja diivaniga ning pooltühja viinapudeliga tuba on korteri välisukselt vaadates

paremalt esimene ja see on sündmuskoha vaatlusprotokollis tähistatud toana nr 1 (fotod nr 7-

11). Toaukselt tuppa vaadates jääb otse aken vaatega maja taha (II, 5: keskel). Televiisor on

akna all vasakul nurgas, diivan on toa ukse lähedal paremal seina ääres (fotod nr 7, 9). Samas

toas asub diivani vastas vasakul seina ääres sahtliboks, mille peal üks pooleldi täis plastikust

toidukarp ja kaks pudelit (fotod nr 7, 9, 10). Neist üks 1,5-liitrine plastpudel kirjega

VÄRSKA ORIGINAAL, milles ca 1/3 ulatuses vedelikku, pudel ilma korgita (fotod nr 9 ja

10). Teine pudel on 0,5-liitrine klaaspudel kirjega EHE VIIN, mille põhjas vähesel määral

vedelikku, pudel ilma korgita (foto nr 10). Pooleldi täis plastikust toidukarbis on üks lusikas

(foto nr 10).

Sahtliboksil peale eelnimetatud ühe toidukarbi ja kahe pudeli rohkem söömise ja joomisega

seonduvat, s.h toidunõusid ja söögiriistu pole.

Sahtliboksi peal on tagaplaanil seina ääres näha Diclac geeli oranži ja valgega tuubi, ühte

ravimilehte ning ühte väikest paberilehte käsitsi kirjas tekstiga (fotod nr 9 ja 10).

Televiisoriga ja diivaniga toa (tuba nr 1, paremalt esimene) keskelt toa ukse poole esiku

suunas vaadates on ukseavast esikus näha vasakule jäävat vannitoa ust ja paremale jäävat WC

ust.

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 2-17) on kajastatud, et esikus põrandal on kolm

vereplekki (foto nr 6). Need jäävad televiisoriga toa, s.o toa nr 1 ukse lähedusse ja korteri

sisemuse poole (mitte korteri välisukse poole). Seal samas vere tilkumisplekkide juures toa nr

1 ukse läheduses on seinal ja põrandaliistul verejäljed (foto nr 6).

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et korteri välisukselt vaadates

paremalt teises toas ehk toas nr 2 on ukse ees maas põrandal kaks küünarkarku, mis asuvad

teineteise suhtes risti ja on osaliselt teineteise peal. Küünarkarkude juures maas põrandal on

üks suur pehme mänguasi – valge-beeži-pruuni kirju koer (fotod nr 12-14). Toa nr 2 ukselt

tuppa vaadates jääb otse aken vaatega maja taha (II, 8: keskel).

Toas nr 2 asuvad sektsioonkapp, nurgapink, lauad-toolid ja väiksel kapil muusikakeskus, mille

kõlarid on seintele kinnitatud. Laudadel ja väiksel kapil ei ole ühtegi söömisele-joomisele

viitavat eset. Nurgapingi ees olev väike lauake on täiesti esemetest tühi. Seina ääres oleval

suuremal laual on ainult lilledega lillevaas. Ka väiksel kapikesel ei ole peale muusikakeskuse

ja selle puldi ning muusikakeskusel asuva liniku ja nipsasjakese teisi esemeid. Toas nr 2 ei ole

verele viitavaid jälgi näha. Sündmuskohal toas nr 2 verejälgi fikseeritud ei ole.

Muusikakeskusega toas ehk toas nr 2 akna juures olles näeb toa ukse poole vaadates esikus

olevat köögi avaust ja sealt edasi vähesel määral kööki (foto nr 14).

Korteri välisukselt vaadates jääb otse ette koridori lõppu kolmas tuba ehk tuba nr 3 (foto nr

5). Esikust tuppa nr 3 vaadates asub vastasseina ääres suur riidekapp ja selle juurde vasakule

jääb kapiga sama seina äärde kušett, mille üks ots ulatub peaaegu aknani (fotod nr 15-20).

Aknast avaneb vaade maja ette (II, 11: keskel). Riidekapi parempoolne otsasein on vastu

paremat toa seina. Toa nr 3 põrand on riidekapi eest ja selle lähedusse jääva parema seina

juurest suures osas verest määrdunud. Esikust tuppa vaadates parema seina äärde vereloigu

peale on asetatud seda osaliselt kattev suurem käterätik. Vereloigu ja paremal asuva seina

vahel vereplekid ja vere tilkumisjäljed. Vereloigust paremal põrandal ja põrandaliistul

verepritsmed. Vereloigu läheduses paremal seina peal kolm verejälge. Kapi ees maas

verega imbunud kokkuvolditud käterätikud, üks särk ja üks T-särk.

Toast nr 3 esikust tuppa vaadates esikuga külgneva ehk uksega sama seina äärde ja akna

lähedusse jääb peegelkapp (foto nr 20). Peegelkapp ja kušett asuvad vastakuti. Üks ühe seina

ääres ja teine teise seina ääres, nende vahele jääb aknaga välissein. Toas nr 3 kušeti, akna ja

peegelkapi läheduses vere olemasolu fikseeritud ei ole. Verega ala jääb riidekapi vahetusse

lähedusse, selle ette ja paremale seina juurde.

Esikust kööki vaadates jääb otse ette ja veidi vasakule aken ja selle ette köögilaud, millel on

ainult 2 eset – väike ümmargune plasttops läbipaistva plastkaanega ja metallist väike ese

(väiksele taldrikule ja tuhatoosile sarnanev ese; fotod nr 21 ja 22). Ühtegi söögiriista (nuga,

kahvlit jmt) ja toiduainet köögilaual pole.

04.10.2022.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et köögis (fotod nr 21 ja 22),

WC-s (foto nr 23) ja vannitoas (foto nr 24) verega määrdumist fikseeritud ei ole.

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 2-17) on tõendatud, et verega määrdunud alad

asusid V. R. elukohas XXX korteris kahes kohas, s.o esikus toa nr 1 ukse juures ja toas nr 3.

Neist esikus toa nr 1 ukse läheduses oli verd vähesel määral ja toas nr 3 ohtralt.

XXX.a ekspertiisiaktist nr XXX (II, 61-82) nähtub, et kiirabikaardi andmetel viibis brigaad

sündmuskohal XXX kell 21:26, kiirabikutse tuli politsei poolt, kiirabi saabudes kannatanu

lamab paremal küljel põrandal, riided verised, põrandal verd.

Kuna 23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) kohaselt ei olnud V. R. pärast kehatüve

piirkonna vigastuste saamist suure tõenäosusega võimeline iseseisvalt liikuma (II, 69) ja kuna

sündmuskoha vaatlusel leiti toast nr 3 verega määrdunud T-särk ja pikkade varrukatega särk,

millised olid katki lõigatud, siis asus V. R. kiirabi saabudes toas nr 3, kus oli korteris ka kõige

rohkem verega määrdumist.

V. R. abi andmiseks tuli kiirabil V. R. seljas olnud T-särk ja pikkade varrukatega särk katki

lõigata, millised jäidki tuppa nr 3 maha.

Kuna kiirabi saabudes oli V. R. toas nr 3, siis esimese noahoobi või esimesed noahoobid pidi

V. R. saama esikus toa nr 1 ukse läheduses, kuna just esikus oli vähesel määral verega

määrdumist - esikus põrandal olid kolm vereplekki ja seal samas vere tilkumisplekkide

juures seinal ja põrandaliistul toa nr 1 ukse läheduses olid verejäljed. Eeltoodust nähtub,

et V. R. liikus esikust toa nr 1 ukse juurest mööda koridori tuppa nr 3. Kannatanu I. R.

ütlustega (II, 1, 159-161) on tõendatud, et seintele toetudes oli V. R. võimeline liikuma ka

ilma küünarkarkudeta. Kuna XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et 2

küünarkarku asusid toas nr 2 ukse ees maas põrandal, siis liikus V. R. toast nr 1 mööda

koridori tuppa nr 3 ümbritsevale, s.h seintele, toetudes.

Sellega, et vahetult enne V. R. noaga löömist viibisid Heigo Piirküla ja V. R. toas nr 1, on

kooskõlas ka asjaolu, et toas nr 1 asusid sahtliboksil peaaegu tühjaks saanud viinapudel,

mineraalvee pudel ja toidukarp. Mujal korteris ei olnud mitte kuskil näha joogi- ja

söögipoolist. Neil asjaoludel on veenev, et vahetult enne V. R. noaga löömist viibisid Heigo

Piirküla ja V. R. toas nr 1, kus tarbisid sahtliboksil olnud viinapudelist ka alkoholi.

Tunnistaja A. T. ütluste (II, 151, 166-168) kohaselt võttis tema ainult 2 väikest pitsi viina ja

läks siis ära koju. A. T. ütluste kohaselt võtsid nad V. R. elukohas viina köögis. Kohtul ei ole

alust tunnistaja A. T. ütluste (II, 151, 166-168) tõele vastavuses kahelda. V. R. elukohas võeti

viina mitmeid tunde. Kolmekesi viinavõtmine võis alguse saada köögist. Kuna A. T. oli nii

tema enda kui ka kannatanu I. R. (II, 1, 159-161) ütlustest nähtuvalt V. R. pool sage külaline,

siis pole usutav, et A. T. oleks ajanud köögi ja teised ruumid omavahel segamini. Neil

asjaoludel võis viinavõtmine alguse saada köögist.

Süüdistatava Heigo Piirküla ütlustest (II, 156, 171-180) nähtub läbivalt, et V. R. pool olles

lõppes viinavõtmine diivaniga toas, s.o toas nr 1, kus ta vahepeal ka tukastas ja üles ärgates

avastas, et A. T. on lahkunud. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 2-17) on

tõendatud, et V. R. elukohas oli ainult üks diivan ja see asuski toas nr 1, kus olid sahtliboksil

ka pooltühi viinapudel ja mineraalvee pudel ning toidukarp. Eelkajastatud asjaoludel on

veenev, et vahetult enne V. R. noaga löömist viibisid Heigo Piirküla ja V. R. toas nr 1, kus

tarbisid sahtliboksil olnud viinapudelist ka alkoholi.

Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt võttis ta V. R. poole minnes

kaasa toidupoolist, s.h kartulisalatit. Toas nr 1 ongi XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist

(II, 2-17) näha sahtliboksil ühte salatikarbile sarnanevat plastkarpi.

Eelnevalt kajastatud tõenditest nähtuv kinnitab veenvalt, et just Heigo Piirküla oli see isik, kes

V. R. noaga lüües põhjustas V. R. surma. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Heigo Piirküla

ütlused (II, 156, 171-180) selle kohta, et noa kasutamise kannatanu suhtes põhjustas 150 euro

kadumise avastamine.

Süüdistatav avaldas, et hakkas raha kadumise avastamisel lolli ja naiivset mängima, öeldes V.

R., et kas sa ei ole näinud, et ma olen vist taskust välja tõmmanud midagi, mis minule kuulub,

et äkki sa oled näinud või üles korjanud. Süüdistatava väitel ta umbes midagi taolist V. R.

ütles. Süüdistatava ütluste kohaselt reageeris V. R. sellele negatiivselt, solvus ja sõimas, et

loll oled või ja saatis nagu kuskile. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180)

kohaselt reageeris ta sellele rahulikult ja ütles V. R. rahulikult, et ära arva, et see asi nii jääb

ja üsna varsti pärast seda V. R. lahkus sealt toast, läks väiksesse tuppa. Süüdistatava ütluste

kohaselt läks ta natuke aega hiljem, üsna varsti V. R. järgi ja kasutas V. R. suhtes nuga, lõi

kannatanut kiiresti noaga, kannatanu kukkus maha, siis lõi teda veel, siis hakkas ära minema,

meeter maad, ja siis läks kannatanu juurde tagasi ja lõi veel ning siis läks üldse korterist ära.

V. R. surma põhjustamine kavatsetult

Heigo Piirküla faktilisest käitumisest nähtub kavatsetus KarS § 16 lg 2 mõttes V. R. suhtes

noaga toimimisel tema surma põhjustamiseks.

Kavatsetusele osundavad ründe intensiivsus, suur noalöökide arv, s.o kokku 11 (9+2) ja

nendega põhjustatud haavade sügavus, kuna osa neist tungisid rinna- ja kõhuõõnde ning

põhjustasid kopsude, südame, neeru ja maksa vigastused, milliste tulemusena saabus ka V. R.

surm. Süüdistatav on küll väitnud, et tappa ta kannatanut ei tahtnud, soovis kannatanut noaga

lüües üksnes hirmutada ja teda õpetada ning õigust raha kadumise eest jalule seada, kuid need

väited pole veenvad olukorras, kus ta lõi kannatanut noaga kokku 11 korral (9+2), s.h ka

elutähtsasse südame piirkonda, osa haavadest olid nii sügavad, et ulatusid ka rinna- ja

kõhuõõnde ning põhjustasid kannatanu surma.

Kavatsetusele viitab ka Heigo Piirküla ründe intensiivsus. Kuigi kannatanu püüdis Heigo

Piirkülast eemale hoida ja ta Heigo Piirkülale mingit ohtu ei kujutanud, kannatanu lahkus

Heigo Piirküla juurest toast nr 1, ei jätnud Heigo Piirküla teda rahule, vaid järgnes

kannatanule, tegi kannatanu suunas esimese noaga löögi või löögid toa nr 1 ukse läheduses,

kuid sellega Heigo Piirküla ei piirdunud. Ta järgnes temast eemalduvale kannatanule tuppa

nr 3, kus jätkas kannatanu intensiivselt noaga löömist, kuni kannatanu polnud enam

võimeline kuskile liikuma ega endale ka abi kutsuma, kuigi telefon oli tal särgi taskus olemas.

Heigo Piirküla faktilisest käitumisest nähtub kaalutletus kannatanu ründamiseks noa

valimisel. Heigo Piirküla ei valinud kannatanu ründamiseks vähemohtlikumaid vahendeid,

näiteks enda rusikaid ega ka ühtegi muud lähedal asuvat kätte juhtuvat eset (näiteks klaasist

viinapudelit), vaid eelistas kannatanu ründamiseks valida just kõige ohtlikuma vahendi, s.o

noa, millega on võimalik põhjustada kannatanule kiiresti surmavaid haavu.

Võtnud enda pükste taskust välja taskunoa ja selle seest välja noa tera, hakkaski Heigo Piirküla

seda kannatanu suhtes kasutama, esmalt toa nr 1 ukse läheduses, kus lõi kannatut esimest

korda ja seejärel järgnes kannatanule tuppa nr 3, kus jätkas kannatanule noahoopide jagamist

kuni kannatanu polnud enam võimeline põrandalt tõusma.

Kannatanu ründamiseks noa valimine ja sellega intensiivselt kannatanu suhtes toimimine oli

ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna kannatanu noaga ründamiseks polnud vähimatki

tarvidust. Kõhetu ja Heigo Piirkülast oluliselt väiksem ja väetim kannatanu polnud Heigo

Piirkülale vähimalgi määral ohtlik. Kannatanust rünnet Heigo Piirküla suhtes ei lähtunud.

Kannatanu püüdis hoiduda Heigo Piirkülast nii kaugele eemale kui võimalik, varjudes tema

eest kõige viimasesse tuppa.

Sellele, et Heigo Piirküla põhjustas V. R. noaga lüües tema surma kavatsetult, viitab ka XXX.a

asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et Heigo Piirküla sai aru ja

teadvustas endale, et noalöökide paljusus, nende suunatus rindkeresse ja noalöökide tugevus

toob kaasa V. R. surma.

XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 18-21, 22) on vaadeldud kahte telefonikõnet. XXX

kell 21:12 helistas Häirekeskusesse A. T. ja XXX kell 21:22 helistas Häirekeskusesse Heigo

Piirküla, kes nimetas ennast selles kõnes D. V.

A. T. Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et talle helistanud isik teatas V. R. noa

panemisest XXX korteris, ja et V. löödi maha. Nagu eelnevalt juba kajastatud, A. T. helistas

XXX korteris V. R. juhtunu kohta Heigo Piirküla.

A. T. Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et Heigo Piirküla avaldas talle, et lõi V. R.

noaga maha, s.t tappis ära. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Heigo Piirküla oli XXX

igakülgselt teadlik, et tema tehtud noalöökide tulemusena oli V. R. olukord niivõrd halb, et V.

R. on surnud.

Heigo Piirküla Häirekeskusele XXX kell 21:22 tehtud telefonikõnest nähtub, et ta lõi noaga

palju kordi ühte tuttavat, kes on arvatavasti surnud, aga äkki saab teda veel ära päästa.

Mõne aja pärast kinnitab Heigo Piirküla uuesti, et lõi mitu korda noaga ja arvatavasti ei ole

isik enam elus. Heigo Piirküla ütleb: „Ma lõin teda nii kõvasti, mitu korda, no arvatavasti

ei ole enam elus“, „… Ma võtsin tal hinge välja…“, „Ma lõin tal noaga mitu korda, eks

ole, rindkeresse“ ja „no kustus ära, noh…“

Eeltoodud kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub selgelt, et Heigo Piirküla

teadvustas V. R. noaga löömisel endale tehtud noaköökide paljusust ja rindkeresse tehtud

noalöökide nii suurt tugevust, et kannatanu kustus ära ja võttis kannatanul sellega hinge

välja ning arvatavasti ei ole kannatanu enam elus ja on surnud.

Nendest kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub selgelt, et Heigo Piirküla

põhjustas V. R. noaga lüües tema surma kavatsetult, teadvustades V. R. noaga lüües endale,

et noalöökide paljusus, nende suunatus rindkeresse ja noalöökide tugevus toob kaasa V. R.

surma.

Käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad

Heigo Piirküla käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust kannatanu noaga löömisel ei välista tema väited selle

kohta, et konflikti V. R. põhjustas sularaha 150 € kadumine. V. R. surnukeha juurest, tal seljas

olnud riiete hulgast Heigo Piirkülalt väidetavalt kaduma läinud sularaha 150 € ei leitud.

Süüdistatava ütlustest nähtub, et V. R. ei võtnud õigeks Heigo Piirkülale kuuluva raha endale

võtmist ja solvus sellise süüdistuse peale. Süüdistatava ütlustest nähtub veel, et ta oli XXX.a

juba enne V. R. poole minekut kanget alkoholi (Star Dollar 30%) tarbinud ja viibinud

seejuures erinevates kohtades ja seltskondades ning V. R. juurde läks, et seal alkoholi edasi

tarbida. V. R. juures tarbis Heigo Piirküla viina (Ehe viin 40%). Heigo Piirküla ütlustest

nähtub, et alkoholi tarbimisega alustas ta XXX.a kella 11-12 ajal päeval ja kuskil kella 17

paiku läks koos kolme pudeli viinaga V. R. poole, kus tegi vahepeal diivanil ka uinaku ja siis

üles ärgates avastaski 150 € kadumise. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta ikka väga purjus

ja vajus rohkem ära ning tegigi siis V. R. pool olles uinaku. Eelkajastatud asjaoludel, arvesse

võttes Heigo Piirküla poolt XXX.a pikaldast kange alkoholi tarbimist ning tema enda

hinnangut, et enne V. R. pool ära vajumist ja seal uinaku tegemist oli ta ikka väga purjus,

pole alust eeldada, et Heigo Piirküla mäletas kõike enne uinaku tegemist niivõrd adekvaatselt,

et oleks põhjendatud pidada V. R. selleks isikuks, kelle süül läks Heigo Piirkülalt väidetavalt

150 € kaduma. Kuna Heigo Piirküla viibis enne V. R. poole minekut paljudes teistes kohtades

erinevate isikutega ja tarbis seejuures ka kanget alkoholi, pole välistatud võimalus, et väidetav

raha kadumine võis toimuda juba enne V. R. poole minekut.

Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust kannatanu noaga löömisel ei välista ka tema väited

selle kohta, et ta tahtis V. R. sularaha 150 € kadumise eest hirmutada, talle lihahaava tekitada,

et kannatanu kahetseks ja selliselt õiguse jalule seada, et kannatanu ei saaks võidurõõmutseda,

et mingi jobu käis tõi mulle raha. Olukorras, kus V. R. käitumine Heigo Piirkülale vähimatki

ohtu ei kujutanud, kannatanu oli Heigo Piirkülast kahtlusteta palju väiksem, nõrgem ja liikus

vaevaliselt ning kannatanu hoidus konflikti tekkides Heigo Piirkülast eemale, varjudes kõike

kaugemasse tuppa nr 3, oli Heigo Piirküla käitumine kannatanu noaga löömisel ilmselgelt

ebaproportsionaalne meede. Heigo Piirküla valis V. R. hirmutamiseks kõige ohtlikuma

vahendi, s.o enda taskunoa, mille teraga teist inimest lüües on võimalik tekitada ka surmavaid

vigastusi. Heigo Piirküla väited, et ta tahtis panna kannatanu talle lihahaava tekitamisega

kahetsema, ei ole kooskõlas tema faktilise käitumisega, kuna kokku põhjustas Heigo Piirküla

kannatanule 11 haava (9+2) ja osa neist olid niivõrd sügavad, et ulatusid rinna- ja kõhuõõnde

ja põhjustasid ka kannatanu surma.

Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust kannatanu noaga löömisel ei välista tema väited selle

kohta, et arvas, et pärast raha kadumise konflikti tekkimist läks V. R. midagi tema vastu

kasutamiseks võtma, et kas ennast kaitsta või siis sellega teda rünnata. Need süüdistatava

väited pole veenvad olukorras, kus kannatanu läks toast nr 1 kõigel kaugemal asuvasse

magamistuppa ehk tuppa nr 3, mitte aga toa nr 3 vahetusse lähedusse jäävasse kööki, kus oleks

olnud võimalik köögitarvikute seast leida mõni enese kaitsmiseks vajalik vahend, näiteks

nuga. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et toas nr 3 polnud ühtegi

enese kaitsmiseks sobilikku eset. Ka kannatanul seljas olnud riiete juurest ei leitud ühtegi

enese kaitsmiseks sobilikku eset. Ainukeseks esemeks, mis leiti kannatanul seljas olnud riiete

seast, oli mobiiltelefon, mis asus kannatanul särgi taskus. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr

XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukehal esines

muuhulgas 1 vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav. Sellest nähtub, et kannatanu

ainukeseks kaitsevahendiks oli tema enda käsi, mille ta oli noalöökide kaitseks enda ette

pannud.

Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust ja süüd ei välista asjaolu, et ta oli XXX.a tarvitanud

alkoholi. Tunnistaja J. M. ütluste (II, 155, 168-170) kohaselt puhus Heigo Piirküla tema

kahtlustatavana kinnipidamisel XXX alkoholi välja 1,02 mg/ l kohta väljahingatavas õhus.

Samas nähtub tunnistaja J. M. ütlustest (II, 155, 168-170), et Heigo Piirküla sai XXX.a

kahtlustatavana kinnipidamisel asjadest aru, oli küll stressis, kuid suutis vastata.

Ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtub, et Heigo Piirküla orienteerus

XXX.a ajas ja kohas ning ta teadvustas endale, et noalöökide paljusus, nende suunatus

rindkeresse ja noalöökide tugevus toob kaasa V. R. surma.

XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 18-21, 22) on vaadeldud kahte telefonikõnet. XXX

kell 21:12 helistas Häirekeskusesse A. T. ja XXX kell 21:22 helistas Häirekeskusesse Heigo

Piirküla, kes nimetas ennast selles kõnes D. V.

Nendest kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub selgelt, et Heigo Piirküla

teadvustas V. R. noaga löömisel endale tehtud noaköökide paljusust ja rindkeresse tehtud

noalöökide nii suurt tugevust, et kannatanu kustus ära ja ta võttis sellega kannatanul

hinge välja. Heigo Piirküla pidas igati võimalikuks, et kannatanu ei ole enam elus ja on

surnud.

Nendest kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et Heigo Piirküla sai toimuvast

adekvaatselt aru.

Kahtlustatavana kinnipidamisel (II, 105-112) Heigo Piirkülat fotografeeriti. XXX.a

kahtlustatavana kinnipidamise protokollile (II, 105-112) lisatud Heigo Piirkülast tehtud

fotodelt ei nähtu tema ebaselget ega ebaadekvaatset olekut. Pigem õhkub Heigo Piirkülast

tehtud fotodelt enesekindlust, tema silmavaade on selge ja ta seisab kindlalt kahel jalal.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (II, 105-112) on Heigo Piirküla andnud allkirjad

omakäeliselt ning kahel korral on märkinud protokolli omakäeliselt: „ei ole“ selle kohta, et tal

pole avaldusi ja taotlusi (punkt 8) ning märkusi protokolli kohta (punkt 10).

XXX.a kiirabikaardiga patsient Heigo Piirküla kohta (II, 113) on tõendatud, et pärast

kahtlustatavana kinnipidamist kontrolliti politsei soovil XXX arestimajas kiirabi poolt XXX.a

kella 00:30 paiku Heigo Piirküla tervislikku seisundit ja siis avaldas Heigo Piirküla kiirabile,

et on tarvitanud alkoholi, põhiliselt viina ja Star Dollar´it ning kaebusi tal esitada ei ole.

Kiirabikaardilt nähtuva kohaselt ei tuvastanud kiirabi vastunäidustusi Heigo Piirküla

arestikambris viibimiseks (II, 113).

05.10.2022.a vahistamismäärusest (II, 130-136) nähtub, et vahistamistaotluse menetlemisel

kohtus 05.10.2022.a andis kahtlustatav Heigo Piirküla toimunu kohta omapoolseid selgitusi

ja oli nõus enda vahistamisega.

Ka maakohtus kohtumenetluse kestel on Heigo Piirküla andnud juhtunu kohta omapoolseid

selgitusi ja jätnud mulje, et sai toimuvast aru nii XXX.a kui ka kohtumenetluse ajal ning valis

XXX.a enda käitumisviisi, s.h kannatanu suhtes intensiivselt noa kasutamise, enda vaba tahte

kohaselt ja ta oli võimeline enda käitumist juhtima.

07.10.2022.a SA XXX Haigla psühhiaatriakliiniku vastuskirjaga patsient Heigo Piirküla ravil

viibimise kohta (II, 99-104) on tõendatud, et Heigo Piirküla on korduvalt viibinud

ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil SA XXX Haigla psühhiaatriakliinikus. Ambulatoorsetele

vastuvõttudele on Heigo Piirküla pöördunud alates XXX. Viimane ambulatoorne vastuvõtt

toimus XXX, diagnoos: XXX – XXX: XXX – XXX / alkoholi kuritarvitamine. Statsionaarsel

ravil on Heigo Piirküla viibinud 59 korral ja diagnoose on olnud mitmeid, neist viimased:

XXX XXX; XXX XXX; XXX XXX.

23.11.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi kohta (II, 83-90) on tõendatud, et Heigo Piirkülal on diagnoositud XXX;

Heigo Piirkülal ei ole diagnoositud XXX, XXX, XXX ega XXX; Heigo Piirkülal on

diagnoositud segatüüpi isiksusehäire (esinevad XXX omased jooned) ja alkoholsõltuvus;

Heigo Piirkülal esinev isiksusehäire võib mõjutada tema käitumist selles osas, et ta ei pruugi

mõelda enda käitumise tagajärgedele, kinni pidada sotsiaalsetest normidest ja reeglitest,

õppida oma vigadest, tunda süüd ja vastutust tehtu osas; Heigo Piirkülal esinev isiksusehäire

on püsiva iseloomuga, kuid see ei mõjuta tema arusaamise- ja käitumise juhtimise võimet;

Heigo Piirkülal ei esinenud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal seisund, mis mõjutas

olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistas tal adekvaatselt oma tegudest aru saada

ja neid juhtida; Heigo Piirküla oli talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline

endale oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima; Heigo Piirküla oma vaimse

seisundi poolest on võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma

süüdimõistmisel karistust; Heigo Piirküla oma vaimse seisundi tõttu ei ole käesoleval ajal

ohtlik endale ja ühiskonnale; Heigo Piirküla ei vaja psühhiaatrilist ravi; Heigo Piirkülal esineb

isiksuse häireid; Heigo Piirkülal esineb XXX, millel on XXX; XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX, XXX, XXX, XXX, XXX; temal esinev isiksusehäire ei ole

ravitav; Heigo Piirkülal ei esine tema käitumist mõjutavaid psühholoogilisi iseärasusi (II, 88).

Eeltoodust nähtub, et kuigi Heigo Piirküla on viibinud SA XXX Haigla psühhiaatriakliinikus

nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil, tal on viimati diagnoositud alkoholsõltuvus ja

XXX, oli Heigo Piirküla talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline endale oma

tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima ning oma vaimse seisundi poolest on ta

võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust.

Kvalifikatsioon KarS § 113 lg 1 järgi

Heigo Piirküla käitumine V. R. surma põhjustamisel on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi

teise inimese tahtliku tapmisena.

KarS § 115 täheldatud provotseeritud tapmine on välistatud

Senini on kriminaalasjas olnud peamiseks vaidlusküsimuseks, kas Heigo Piirküla käitumine

kvalifitseerida tapmisena KarS § 113 lg 1 järgi või provotseeritud tapmisena KarS § 115 järgi.

KarS § 115 kohaselt eeldab provotseeritud tapmine selle toimepanemist äkki tekkinud

tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või

kannatanupoolne solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes.

Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, mis annaksid alust väita kannatanupoolset vägivalda

Heigo Piirküla suhtes ja kannatanupoolset tapjale lähedase isiku solvamist, mistõttu need pole

käesolevas kriminaalasjas asjakohased ja aktuaalsed.

Süüdistatava Heigo Piirküla avaldatust ja ütlustest nähtub, et tema väitel võib tegemist olla

kannatanu V. R. poolt tema solvamisega, mistõttu ta lõi noaga kannatanut V. R.

Süüdistatav on nimetanud kolme lahkarvamuse põhjust V. R.:

1. süüdistatava poest ostetud 1,5 kg marineeritud kala oli kannatanu pool viibimise ajal

kaduma läinud, seda ei leitud sealt üles, kuigi keegi ka seda kala ei otsinud;

2. V. R. ei keeranud talle suitsu, V. R. keeras ainult endale suitsu;

3. süüdistataval oli raha 150 eurot rahakotist kannatanu pool viibimise ajal kaduma

läinud.

Need 3 süüdistatava nimetatud lahkarvamuse põhjust kannatanu V. R. kerkisid süüdistatava

ütlustest nähtuvalt esile erinevatel aegadel, mitte kõik kolm ühekorraga.

Kohus on seisukohal, et KarS § 115 järgi kvalifikatsioon provotseeritud tapmisena pole

veenev olukorras, kus väidetav lahkarvamus või tüli Heigo Piirküla ja V. R. vahel tekkis

pikaajaliselt, mille käigus ühiselt võeti kannatanuga viimase kodus viina ja veedeti aega.

Esialgu ei omistanud süüdistatav tema enda väitel kala puudumisele suuremat tähtsust, mõtles,

et sööb seda hiljem. Süüdistatava ütlustest (II, 156, 171-180) nähtub, et kala ei hakanud keegi

otsima. Senini ongi süüdistatav ainukesena väitnud, et tal oli V. R. poole minnes kaasas poest

ostetud marineeritud kala.

Siis ühel momendil süüdistatava väitel keeldus kannatanu talle suitsu keeramast, mille peale

süüdistatav tema enda kinnitusel solvus, kuid sellest ei hakanud veel sündmused süüdistatava

ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt peale.

Seejärel ühel hetkel avastas süüdistatav aga kolme 50-eurose ehk 150 euro kadumise, mille

peale süüdistatav ta enda sõnul läks närvi, nagu ta kohtus ütlusi andis (II, 156, 171-180).

Süüdistatav avaldas, et hakkas siis lolli ja naiivset mängima, öeldes V. R., et kas sa ei ole

näinud, et ma olen vist taskust välja tõmmanud midagi, mis minule kuulub, et äkki sa oled

näinud või üles korjanud. Süüdistatava väitel ta umbes midagi taolist V. R. ütles. Süüdistatava

ütluste kohaselt reageeris V. R. sellele negatiivselt, solvus ja sõimas, et loll oled või ja saatis

nagu kuskile. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt reageeris ta

sellele rahulikult ja ütles V. R. rahulikult, et ära arva, et see asi nii jääb ja üsna varsti pärast

seda V. R. lahkus sealt toast, läks väiksesse tuppa. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta

natuke aega hiljem, üsna varsti V. R. järgi, arvas, et V. R. tahab võib-olla tema vastu midagi

kasutada, et äkki tal on juba midagi käes või tahab teisest toast tema vastu kasutamiseks

midagi võtta. Süüdistatava väitel läks ta kannatanule teise tuppa järgi, aga seal kannatanule

tehtud esimest lööki ei mäleta, lõi seal kannatanut kiiresti noaga, kannatanu kukkus maha, siis

lõi teda veel, siis hakkas ära minema, meeter maad, ja siis läks kannatanu juurde tagasi ja lõi

veel ning siis läks üldse korterist ära (II, 156, 171-180: süüdistatava ütlused).

Kohtule ei ole provotseeritud tapmine veenev olukorras, kus süüdistatav tema enda väitel

hakkas nii-öelda naiivset ja lolli mängima, kuna taoline suhtlusviis on teise inimesega

lävimiseks aeganõudev, mistõttu pole alust arvata, et süüdistataval sai pärast raha kadumise

avastamist äkki tekkida tugev hingeline erutus, nagu seda nõuab KarS § 115 kohaldamine.

Sellele, et äkki tekkinud tugevat hingelist erutust Heigo Piirkülal polnud, viitab ka see, et ta

suhtles V. R. rahulikult, ütles V. R. rahulikult, et ära arva, et see asi nii jääb. Ka sellele

järgnenud viivitused V. R. ja Heigo Piirküla edasises käitumises viitavad sellele, et Heigo

Piirkülal polnud äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit. Esmalt viivitas

viinavõtmise ehk toast nr 1 lahkumisega V. R., kes Heigo Piirküla ütlustes nähtuvalt mitte

kohe, vaid üsna varsti lahkus väiksesse tuppa. Süüdistatava ütluste kohaselt ei järgnenud ta V.

R. teise tuppa kohe, vaid natuke aega hiljem.

Süüdistatava ütlustest (II, 156, 171-180) nähtub, et ta lõi pärast raha kadumise avastamist

kannatanut esimest korda alles toas, kuhu kannatanu suundus ja kuhu süüdistatav talle ise

järgnes. Need süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist

nähtuvaga (II, 2-17).

Eeltoodud süüdistatava väited pole veenvad olukorras, kus ka koridoris, toa juures, kus asusid

salatikarp ja viinapudel, olid esikus põrandal kolm vereplekki (foto nr 6: II, 5). Samas vere

tilkumisplekkide juures on seinal ja põrandaliistul näha verejäljed (foto nr 6: II, 5; XXX.a

sündmuskoha vaatlusprotokoll: II, 2-17).

Kohtule on veenev, et esimene kannatanu noaga löömine sai toimuda kas viinapudeliga toas,

s.o korteri väisukselt korterisse sisse vaadates paremalt esimeses toas või siis selle toa juurde

jäävas koridoris, kus asusid ka vereplekid põrandal ja nende lähedal verejäljed seinal ja

põrandaliistul.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu püüdis süüdistatavast eemale hoida ja

ta eemaldus mööda koridori kõige kaugemasse tuppa, s.o koridori lõppu otse jäävasse tuppa,

kus oli ka ohtralt verd.

Kohtule ei ole provotseeritud tapmine veenev olukorras, kus kannatanu ei provotseerinud

Heigo Piirkülat mitte millegagi, vaid hoopiski põgenes Heigo Piirküla eest nii kaugele kui

võimalik, s.o kõige kaugemasse tuppa ja süüdistataval tuli kannatanu uuesti noaga löömiseks

minna kannatanule sinna tuppa järgi.

Kohtule ei ole provotseeritud tapmine veenev olukorras, kus Heigo Piirküla ei rünnanud

kannatanut koheselt, kui sai teada enda raha kadumisest. Heigo Piirkülal tuli kannatanu noaga

löömiseks läbi teha mitmeid erinevaid toiminguid, s.h leida taskust üles enda taskunuga, välja

võtta noa tera, kannatanule järgneda viinavõtmise toast kõige kaugemasse tuppa, mistõttu pole

alust arvata, et Heigo Piirküla tegutses äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis.

Esmalt, nagu juba mainitud, hakkas süüdistatav tema enda sõnul naiivset ja lolli mängima,

mis oma olemuselt on aeganõudev suhtlusviis. Selleks, et kannatanut noaga lüüa, pidi alkoholi

tarbinud süüdistatav leidma enda taskust üles taskunoa, võtma sellest välja tera, siis lähenema

kannatanule ja teda viinavõtmise toas selle ukse juures või koridoris selle toa läheduses noaga

lööma, misjärel tuli süüdistataval järgneda tema eest põgenevale ja temast eemale hoidvale

kannatanule mööda koridori kõige kaugemasse tuppa, kus süüdistatav lõi kannatanut noaga

kuni kannatanu maha kukkumiseni, siis lõi veel kannatanut noaga, siis hakkas ära minema,

meeter maad ja siis läks kannatanu juurde tagasi ja lõi kannatanut veel noaga. Alles seejärel

lahkus Heigo Piirküla kannatanu korterist.

Heigo Piirküla tegi liiga palju toiminguid, alates nii-öelda lolli mängimisest, taskunoa

võtmisest, sellest tera väljavõtmisest, kannatanu noaga löömisest kuni mööda kordori

kannatanule kõige kaugemasse tuppa järgnemiseni, seal kannatanu noaga uuesti löömiseni

kuni kannatanu maha kukkumiseni, siis edasi kannatanu noaga löömiseni, siis justkui 1 meeter

kannatanust eemaldumiseni ja siis uuesti tagasi kannatanu juurde minemiseni ja kannatanu

veel noaga löömiseni, mistõttu pole põhjust rääkida KarS § 115 mõttes äkki tekkinud tugevast

hingelisest erutusest. Pigem nähtub Heigo Piirküla käitumisest kindel soov kannatanu noaga

löömiseks ja sellele vastav sihiteadlik ja igakülgselt endale teadvustatud käitumine. Sellele, et

Heigo Piirküla teadvustas endale igakülgselt enda käitumist ja Heigo Piirküla puhul polnud

tegemist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga, viitab ka tema ütlustest nähtuv

selle kohta, et ta tahtis kannatanut hirmutada, et kannatanu kahetseks, et kannatanu ei saaks

võidurõõmutseda selle üle, et näed mingi jobu käis tõi mulle raha. Süüdistatava Heigo Piirküla

ütlustest nähtub selgelt kättemaksu soov, mida ta aga ise on ütlusi andes nimetanud sooviks

õigus jalule seada. Kättemaksusoovi ja õiguse jalule seadmise soovi realiseerimine eeldab aga

juba kaalutletust ja nende eesmärkide saavutamiseks sihiteadlikkust ja igakülgselt endale

teadvustatud käitumist. Heigo Piirküla valis kättemaksuks ja õiguse jalule seadmiseks teise

inimese noaga löömise. Süüdistatavana ütlusi andes võttis Heigo Piirküla õigeks, et muidugi

ta teab, et kui inimest noaga lüüa, võib inimene sellest ära surra. Taolistel asjaoludel ei ole

veenev, et Heigo Piirküla tegutses V. R. noaga lüües äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse

seisundis.

Tekkinuks süüdistataval tõesti äkki tugev hingeline erutus, poleks ta raha kadumise

avastamisel hakanud kannatanuga esmalt verbaalselt suheldes nii-öelda naiivset ja lolli

mängima.

Tekkinuks süüdistataval raha kadumise avastamisel tõesti äkki tugev hingeline erutus, oleks

Heigo Piirküla koheselt füüsiliselt, näiteks rusikatega, rünnanud kannatanut või haaranud

esimese kätte juhtunud eseme ja koheselt kannatanut sellega rünnanud. Näiteks lähedal asuva

klaasist viinapudeli vmt, mitte aga hakanud enda taskust otsima taskunuga ja selle tera lahti

tõmbama. Olukorras, kus Heigo Piirkülal oli valida kohese rünnaku realiseerimiseks teisi

käepärasemaid vahendeid, kas enda rusikaid või mõnda käeulatuses olevat eset, näiteks

viinapudelit, valis Heigo Piirküla selleks kõige ohtlikuma vahendi, s.o taskunoa, mis oli

kannatanu suhtes rünnaku realiseerimiseks ühtlasi ka kõige rohkem vaeva nõudev, kuna

taskunuga tuli tal enda pükste taskust üles leida ja sellest tera välja võtta. Taoline sihiteadlik

valik eeldab igati teadvustatud ja kaalutletud käitumist, mistõttu pole väited äkki tekkinud

tugeva hingelise erutuse seisundis kannatanu noaga löömise kohta veenvad.

Ka vahemaa esimesest või esimestest kannatanu suunas tehtud noaga löökidest toa nr 1 ukse

juurest kuni mööda koridori otse kõige kaugemasse tuppa nr 3 on liiga pikk selleks, et väited

äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis kannatanu noaga löömise kohta oleksid

veenvad. Pigem viitab Heigo Piirküla faktiline käitumine kavatsetusele KarS § 16 lg 2 mõttes

V. R. suhtes noaga toimimisel tema surma põhjustamiseks. Kavatsetusele osundavad suur

noalöökide arv, s.o kokku 11 (9+2) ja nendega põhjustatud haavade sügavus, kuna osa neist

tungisid rinna- ja kõhuõõnde ning põhjustasid kopsude, südame, neeru ja maksa vigastused,

milliste tulemusena saabus ka V. R. surm. Süüdistatav on enda ütlustes küll väitnud, et soovis

kannatanut noaga lüües üksnes hirmutada ja teda õpetada, kuid need väited pole veenvad

olukorras, kus ta lõi kannatanut noaga kokku 11 korral, s.h ka elutähtsasse südame piirkonda,

osa haavadest olid nii sügavad, et ulatusid ka rinna- ja kõhuõõnde ning põhjustasid kannatanu

surma.

Kavatsetusele viitab ka Heigo Piirküla ründe intensiivsus. Kuigi kannatanu püüdis Heigo

Piirkülast eemale hoida ja ta Heigo Piirkülale mingit ohtu ei kujutanud, kannatanu lahkus

Heigo Piirküla juurest toast nr 1, ei jätnud Heigo Piirküla teda rahule, vaid järgnes

kannatanule, tegi kannatanu suunas esimese noaga löögi või löögid toa nr 1 ukse juures, kuid

sellega Heigo Piirküla ei piirdunud. Ta järgnes temast eemalduvale kannatanule tuppa nr 3,

kus jätkas kannatanu suhtes noaga intensiivset toimimist, kuni kannatanu polnud enam

võimeline kuskile liikuma ega endale ka abi kutsuma, kuigi telefon oli tal särgi taskus olemas.

XXX.a oli Heigo Piirküla XXX. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180)

kohaselt on ta XXXcm pikk ja kaalub XXX kg.

XXX.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollile (II, 105-112) lisatud Heigo Piirkülast

tehtud fotodelt nähtub, et tegemist on suure, elujõulise ja tugeva mehega (II, 107-110). XXX.a

kiirabikaardiga patsient Heigo Piirküla kohta (II, 113) on tõendatud, et XXX.a esimestel

minutitel kontrollis kiirabi politsei pöördumise peale Heigo Piiküla tervislikku seisundit ja

tuvastas, et Heigo Piirkülal kaebusi pole ja Heigo Piirküla arestikambris viibimiseks ei ole

vastunäidustusi (II, 113).

XXX-aastase kannatanu V. R. pikkus oli XXX cm ja kaal koos riietega XXX kg (II, 62).

23.12.2022.a ekspertiisiaktist nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) nähtub

V. R. surnukehast tehtud fotodelt, et kannatanu on väga kõhetu kehaehitusega, kondine ja

treenimata. Kannatanu V. R. kohta on veel teada, et tal oli raskusi kõndimisega, kasutas karke

ja ilma karkudeta liikudes toetus seintele.

Eeltoodust nähtub, et kehaliselt oli füüsilise jõu ülekaal kindlalt ja kahtlusteta Heigo Piirküla

kasuks. Kui Heigo Piirkülal tõe poolest tekkinuks raha kadumise avastamisel äkki tugev

hingeline erutus, saanuks ta kerge vaevaga V. R. jagu ilma noata ning ta saanuks enda tugevad

emotsioonid koheselt realiseerida kannatanu suhtes nuga kasutamata. Näiteks rusikatega.

Pigem nähtub Heigo Piirküla faktilisest käitumisest kaalutletus, kindel soov ja sihiteadlik

valik V. R. suhtes just noa kasutamiseks, milleks aga vähimatki tarvidust polnud, kuna

kannatanu Heigo Piirküla suhtes provotseerivalt ei käitunud ja kannatanu püüdis hoiduda

Heigo Piirkülast nii kaugele eemale kui võimalik, põgenedes tema eest kõige viimasesse

tuppa.

Kohtu hinnangul ei nähtu kannatanust provotseerivat käitumist olukorras, kus kannatanu

püüdis noaga Heigo Piirkülast võimalikult kaugele hoiduda, temast eemalduda ja süüdistatava

eest varjuda kõige kaugemasse tuppa. Kannatanul ühtegi ründevahendit ei olnud. Enese

kaitseks kasutas kannatanu ainult enda käsi, millele viitab ka üks kannatanu vasakut labakätt

läbistav torke-lõikehaav.

KARISTUS

KarS § 113 lõike 1 kohaselt karistatakse inimese tapmise eest kuue- kuni viieteistaastase

vangistusega.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Heigo Piirküla süü on suur, kuna võttis kannatanult teda noaga lüües elu. Noaga kannatanu

suhtes toimepandud rünne oli intensiivne. Kokku põhjustas Heigo Piirküla kannatanut noaga

lüües 11 haava - 5 torke-lõikehaava kehatüve eespinnal, 4 torke-lõikehaava vasakul pool

kehatüve külgpinnal, 1-e vasakut labakätt läbistava torke-lõikehaava ja 1-e lõikehaava vasaku

põlve välisküljel. V. R. surmavad vigastused põhjustas Heigo Piirküla kannatanu kodus. V.

R. surm saabus vaevaliselt ja põhjustas kannatanule pikalt kannatusi. Kannatanu noaga

löömine toimus kella 21 ajal ja kell 22 fikseeriti kannatanu surm. Tund aega oli kannatanu

saadud noahaavadest elu ja surma piiril. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust

kergendavaks on puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistust kergendavaks on ka

Heigo Piirkülal hilinenult tärganud soov süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks (KarS

§ 57 lg 1 p 1), kuna ta andis pärast V. R. noaga löömist sellest teada Häirekeskusele ja A. T.,

et noahaavades V. R., keda ta ise pidas juba surnuks, osutataks abi. Seejuures Häirekeskusesse

helistades avaldas Heigo Piirküla ka enda asukoha ning ei hakanud ennast varjama. Heigo

Piirküla on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik.

Eeltoodu alusel, mõjutamaks Heigo Piirküla edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

kaitsmaks õiguskorra huve, on põhjendatud Heigo Piirküla karistada vangistusega veidi alla

sanktsiooni keskmist määra – 10 aasta vangistusega (sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat

6 kuud, kuna liites sanktsiooni alammäärale 6 aastale juurde 4 aastat 6 kuud ning võttes

sanktsiooni ülemmäärast 15 aastast maha 4 aastat 6 kuud, on tulemuseks keskmine - 10 aastat

6 kuud).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Heigo Piirküla eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2022 kuni

käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 10 aasta vangistuse kandmise alguseks

03.10.2022.a.

Rahvakohtunik Anne Luik-Ristikivi /allkirjastatud digitaalselt/

Rahvakohtunik Ülo Kukk /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/