2-20-7538/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. märts 2023

Tsiviilasja number

2-20-7538

Tsiviilasi

N.R. Energy Osaühingu hagi Tapa valla (Tapa

Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA VESI vastu

rendilepingute pikendamise kohustamiseks 12 aastaks

või alternatiivselt tuvastamiseks, et rendilepingud on

muutunud tähtajatuks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja N.R. Energy

Osaühingu

määruskaebused

ja

OÜ

TAPA

VESI

vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

N.R. Energy Osaühing (hageja) (registrikood 12364776),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg

Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) (kostja I)

(registrikood

75033477),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Anne Tammer

OÜ TAPA VESI (kostja II) (registrikood 10293718),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ja N.R. Energy Osaühingu määruskaebus

osaliselt.

Rahuldada OÜ TAPA VESI vastumääruskaebus

osaliselt.

Jätta

Tapa

valla

(Tapa

Vallavalitsuse

kaudu)

määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a määrus

osas, millega maakohus jättis OÜ TAPA VESI

menetluskulud välja mõistmata ning Tapa valla (Tapa

Vallavalitsuse kaudu) menetluskulude suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA

VESI menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt, määrata Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse

kaudu) menetluskulude rahaliseks suuruseks 1320 eurot

(käibemaksuga), OÜ TAPA VESI menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1800 eurot (käibemaksuga) ning

mõista N.R. Energy Osaühingult Tapa valla (Tapa

Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja OÜ TAPA VESI ja

Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulud

kokku 3120 eurot (käibemaksuga).

4. Jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a määrus

muutmata osas, millega maakohus jättis Tapa valla

(Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA VESI

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3120

eurot ületavas osas rahuldamata.

5. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu)

ja OÜ TAPA VESI menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt.

5.2. Määrata Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu)

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

1320

eurot

(käibemaksuga).

5.3.

Määrata

OÜ

TAPA

VESI

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1800 eurot (käibemaksuga).

5.4. Mõista N.R. Energy Osaühingult Tapa valla (Tapa

Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja OÜ TAPA VESI ja

Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulud

kokku 3120 eurot (käibemaksuga).

5.5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

alates

kohtumääruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni.

6. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli N.R. Energy Osaühingu (hageja) hagi Tapa valla (Tapa

Vallavalitsuse kaudu) (kostja I) ja OÜ TAPA VESI vastu rendilepingute pikendamise

kohustamiseks või alternatiivselt tuvastamiseks, et rendilepingud on muutunud tähtajatuks.

Viru Maakohus jättis 3. novembri 2021. a otsusega hagi nii põhi- kui ka alternatiivnõude osas

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. aprilli 2022. a

otsusega

maakohtu

otsuse

muutmata,

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ning

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 24. oktoobri

2022. a määrusega.

2. Kostjad esitasid 7. oktoobril 2021 ja 7. aprillil 2022 ühiselt taotlused menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

7. oktoobri 2021. a menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse kohaselt on kostja I

menetluskulud maakohtu menetluses 3030 eurot ning 7. aprilli 2022. a taotluse kohaselt on

kostja I menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 1410 eurot. Kostjatele on osutatud õigusabi

maakohtu menetluses 25,25 tunni ulatuses, arvestusega 120 eurot/tund (sh käibemaks), s.o

tutvumine hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, hagi õiguslik analüüs, tutvumine

Riigikohtu asjakohase praktikaga, nõupidamised kliendiga, kostjate vastuse koostamine ning

esitamine koos lisadega kohtule (12,75 t); tutvumine 27. aprilli 2021. a hagiavalduse

täiendusega ja sellele lisatud dokumentidega, hageja nõude õiguslik analüüs, nõupidamine

kliendiga, 25. mai 2021. a seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule (4,75 t); tutvumine

hageja 15. juuni 2021. a seisukohtade ja tõenditega, ettevalmistus kohtuistungiks (5,5 t);

osalemine kohtuistungil 30. septembril 2021 (2,25 t). Apellatsioonimenetluses on kostjatele

osutatud õigusabi kokku 11,75 tunni ulatuses, arvestusega 120 eurot/tund (sh käibemaks), s.o

apellatsioonkaebuse õiguslik analüüs, kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse

koostamine, ringkonnakohtu määrustega tutvumine.

Kostjad palusid kohtul menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hageja esitas 11. oktoobril 2021 seisukoha kostjate 7. oktoobri 2021. a menetluskulude

nimekirjale. Kostjatel oli ühine lepinguline esindaja, kes tegi samu toiminguid kahe esindatava

eest. Seega tuleb esindajakulud jagada võrdselt mõlema esindatava vahel. Kui kostja II

menetluskulude nõuet esitada ei soovinud, ei saa sellest lugeda, et kogu menetluskulu oli vajalik

kostja I esindamiseks. Seega kui kohus peaks menetluskulud hagejalt välja mõistma, palus

hageja seda teha mitte suuremas kui 1/2 ulatuses taotletust. Ülejäänud ulatuses pole tegemist

kostja I jaoks vajalike kuludega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 8. novembri 2022. a määrusega kostja I avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 1440 eurot

ning sellelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kostjate menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on jäetud hageja kanda. Kostjad on esitanud

avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimesele lausele.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindas

kostjaid TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.

Kostjate esindaja esitas kohtule 6. juulil 2020 vastuse hagile (sisu 4 lk), 25. mail 2021 vastuse

hagi täiendusele (sisu 3 lk), 14. veebruaril 2022 vastuse apellatsioonkaebusele (sisu 4,5 lk) ning

osales maakohtus 30. septembri 2021. a kohtuistungil, mis kestis 2 tundi 3 minutit.

Menetluskulude rahalise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus. Kohus ei analüüsi iga

nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu

esitatud menetluskulude suurusele. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses oli tegemist

tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga. Maakohus pidas, arvestades tsiviilasja tavapärast

keerukust, kostjate esindaja poolt tsiviilasjas esitatut ning kohtuistungi kestvust, kostjate

esindaja põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamiseks 12 tundi, s.h kostjate vastuse

hagiavaldusele, seisukoha ja vastuse apellatsioonkaebusele koostamise eest 10 tundi ja istungil

osalemise eest 2 tundi. Kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) oli kohtu

hinnangul mõistlik. Seega on kostjate põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1440 eurot (120

eurot x 12 tundi). Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude

kindlaksmääramiseks esitanud. Lähtudes eeltoodust rahuldas maakohus kostja I avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas,

millega maakohus rahuldas osaliselt kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 1440 eurot. Hageja palub teha asja

maakohtule uueks lahendamiseks saatmata uus määrus, milles mõista hagejalt kostja I kasuks

välja mitte enam kui 480 eurot.

Maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas esitas menetluskulude nimekirjad

üksnes kostja I. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluskulude kandmise

kohustust ei kinnitanud. Kuigi maakohus on kostja I taotletud kulusid märkimisväärselt

vähendanud, tuleb seda teha veel rohkem. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostjate ühine

esindaja ei osalenud menetluses mõlema kostja esindajana võrdses mahus. Kostjatel oli erinev

õiguslik positsioon, sest kostja I ei olnud lepingu pool. Hagi peamine nõue oli tuvastada, et

kostjal II on kohustus anda nõusolek ja teha tahteavaldus hagejaga sõlmitud rendilepingute

pikendamiseks. Kostja I positsiooni arvestades ei olnud vaja sellele pikalt vastata ja kostja I

seda ka ei teinud. Näiteks puudutas kostjate 6. juuli 2020. a vastus hagile kostjat I üksnes paaris

lõigus. Ka 25. mai 2021. a menetlusdokument puudutab kostjat I üksnes dokumendi p-s 6.

Vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 4,5 lk pikk, kuid kostjat I puudutas eelkõige selle p 2,

milles korrati juba varasemas menetluses öeldut ja seaduse teksti. Seega oleks kohtul tulnud

kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmisel arvestada üksnes nende kuludega, mida

kostjate ühine esindaja on kostja I eest ja huvides teinud. Vastupidisel juhul tekib olukord, kus

hageja peab tasuma kostjale I sisuliselt kostjale II osutatud õigusteenuse eest, kes aga ise ei ole

menetluskulusid kandnud.

KOSTJA I MÄÄRUSKAEBUS

6. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määrata kostja I

põhjendatud menetluskulu suuruseks 4440 eurot.

Maakohus on jätnud kostjale osutatud õigusabikulud analüüsimata ning osa kuludest arvesse

võtmata. Maakohus on eksinud kulude põhjendatuse hindamisel, ületanud diskretsioonipiire ja

teinud kaalutlusvigu, jättes diskretsiooni vajalikul määral teostamata.

Menetlusdokumentide koostamiseks pidi kostja I esindaja tutvuma ja analüüsima hagiavaldust

(7 lk) ja selle 15 lisa, 27. aprilli 2021 hagiavalduse täiendust ja selle lisasid, tutvuma Riigikohtu

asjakohase praktikaga, pidama nõu kliendiga ning läbi vaatama kliendi poolt asja kohta esitatud

materjalid, tutvuma maakohtu otsuse, hageja apellatsioonkaebuse (6 lk) ja ringkonnakohtu

otsusega. Lisaks eelnevale pidi kostja esindaja tutvuma ja analüüsima hageja 15. juuni 2021. a

seisukohti (7 lk) ja selle lisasid. Tsiviilasja digitoimik on 758 leheküljel, seega on tegemist

tavapärasest oluliselt mahukama kohtuvaidlusega.

Hageja on põhjustanud kostja I ebaõige kaasamisega pahatahtlikult kostjale I menetluskulusid.

Hageja vandeadvokaadist esindaja pidi juba hagi esitamisel aru saama, et kostja I ei saa olla

käesolevas vaidluses kostjaks. Tartu Ringkonnakohus märkis 22. aprilli 2022. a otsuse p-s 11,

et on arusaamatu, miks on hageja märkinud kostjaks ka kostja I. Hageja ei ole kostja I vastu

ühtegi nõuet esitanud. Ainuüksi asjaolu, et kostja I on kostja II ainuosanik, ei tähenda seda, et

kostja I on koos kostjaga II kõigi kostja II õigussuhete pooleks.

KOSTJA II VASTUMÄÄRUSKAEBUS

7. Kostja II esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega

rahuldatakse kostjate ühine avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, määratakse kostjate

põhjendatud menetluskulude suuruseks 4440 eurot ning mõistetakse hagejalt kostja I kasuks,

alternatiivselt kostjate kasuks, välja 4440 eurot.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja II ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust

menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Kostjad esitasid ühise menetluskulude

nimekirja maakohtule 7. oktoobril 2021 ja ringkonnakohtule 7. aprillil 2022. Kostjatel on ühine

esindaja ning kostjad on kokku leppinud, et käesolevas asjas mõlemale kostjale osutatud

õigusteenuse eest tasub kostja I. Maakohus on õigesti käsitlenud kostjate menetluskulusid koos

ja määranud kindlaks mõlema kostja menetluskulud, kuid resolutiivosas ekslikult rahuldanud

ainult kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9).

Maakohus pidanuks rahuldama kostjate ühise taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

mõistma hagejalt välja mõlema kostja menetluskulud kostja I kasuks või alternatiivselt mõlema

kostja kasuks.

Maakohus on jätnud sisuliselt kostjatele osutatud õigusabikulud analüüsimata ning osad kulud

arvesse võtmata. Maakohus on eksinud kulude põhjendatuse hindamisel.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

10. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele ja kostja II vastumääruskaebusele vastu ja palus

jätta need rahuldamata. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt kosja II

menetluskulude väljamõistmata jätmise ja kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude

suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja I

põhjendatud menetluskulude suuruseks 1320 eurot (käibemaksuga) ja kostja II põhjendatud

menetluskulude suuruseks 1800 eurot (käibemaksuga) ning mõistab hagejalt kostja I kasuks

välja kostjate menetluskulud kokku 3120 eurot (sh käibemaks) (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).

Maakohtu määrus jääb muutmata osas, millega maakohus jättis kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 3120 eurot ületavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab

hageja määruskaebuse ja kostja II vastumääruskaebuse osaliselt ning jätab kostja I

määruskaebuse rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Hageja vaidlustab maakohtu määrust temalt kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude

suuruse osas, leides, et maakohus oleks pidanud mõistma hagejalt kostja I menetluskulud

väiksemas ulatuses. Kostja I leiab oma määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult

vähendanud kostja I menetluskulude suurust. Kostja II vaidlustab maakohtu määruse tema poolt

kantud menetluskulude väljamõistmata jätmise osas.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise alusel (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsioonipiire

ületanud.

13. Vaidlust ei ole, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses jäeti hageja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kostja II menetluskulud hagejalt

välja mõistmata.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui kostja II poleks menetluskulude nimekirja ega taotlust

menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud, tulnuks maakohtul TsMS § 174 lg 1 teise lause

alusel määrata kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks asja materjalide põhjal. Kohtul tuleb

asja materjalidest nähtuvate menetluskulude rahaline suurus lg 1 kohaselt kindlaks määrata,

lähtudes eeldusest, et olenemata menetluskulude hüvitamise nõude esitamisest, soovib

menetlusosaline tekkinud menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja "kaotaja maksab"

printsiibi alusel hüvitamist vastavalt §-le 173 § 162 jj alusel kindlaksmääratud menetluskulude

jaotusele.

Maakohus eksis, leides, et kostja II ei ole esitanud ei menetluskulude nimekirja ega ka taotlust

menetluskulude hüvitamiseks. Kostjad palusid juba algses vastuses hagiavaldusele jätta

menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt nii kostja I, kui ka kostja II menetluskulud

välja (II kd, tl 102). Sama taotlus on esitatud ka kostjate 25. mai 2021. a vastuses (III kd, tl 48).

Vastuses apellatsioonkaebusele palusid kostjad ühiselt jätta menetluskulud hageja kanda (III

kd, tl 172 pöördel). Lisaks nähtub ka kostjate 7. oktoobri 2021. a ja 7. aprillil 2022. a

menetluskulude nimekirjadest, et need on esitatud ühiselt.

14. Ringkonnakohus möönab, et kostjate 7. oktoobri 2021. a ja 7. aprilli 2022. a menetluskulude

nimekirjades esitatud taotlused on ebaselged. Menetluskulude nimekirjad on esitatud küll

ühiselt, kuid nimekirjades on menetluskulude suuruseks märgitud üksnes kostja I

menetluskulud. Juhul, kui maakohtule jäi kostjate taotlus ebaselgeks, oleks maakohus pidanud

andma kostjatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel ning laskma neil

oma taotluseid täpsustada.

Kuigi kostjad selgitasid alles määruskaebemenetluses, et kostjate omavahelise kokkuleppe

kohaselt tasus mõlema kostja menetluskulud kostja I, mistõttu taotletakse menetluskulude

väljamõistmist just kostja I kasuks, ei ole määruskaebemenetluses uute asjaolude esitamine

keelatud (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul saab ringkonnakohus lahendada

määruskaebused ise, saatmata asja tagasi maakohtule.

15. Maakohus leidis, et kostjate esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kostjate esindamisele

on 12 töötundi, s.o rahaliselt 1440 eurot.

Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuse väitega, et kostja I kasuks menetluskulude

väljamõistmisel pidi maakohus arvestama üksnes nende kuludega, mida kostjate ühine esindaja

on kostja I eest ja huvides teinud.

Ringkonnakohus selgitab, et kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes.

Nad saavad menetluses osaleda iseseisvalt ning kummagi vastu esitatud nõuet tuleb hinnata

eraldi (vt Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 18; 6. veebruari

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 22). Sellest tulenevalt saab ka iga kostja

menetluskulude nõuet hinnata eraldi sõltuvalt sellest, milliseid menetlustoiminguid on kostjate

ühine esindaja kumbagi kostja kasuks teinud. Kui menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt

menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine

esindaja või on mitme menetlusosalise eest riigilõivu tasunud üks menetlusosaline), näitamata

kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema.

Maakohus ei ole kostjate kulude suurust eraldi hinnanud ega kindlaks teinud.

16. Õige on hageja määruskaebuse väide, et kostjate esindaja kostjate huvides tehtud toimingute

osakaal on ilmselgelt erinev. Hageja põhinõue ja vastuväited olid suunatud eelkõige kostja II

vastu, kostja I oli sisuliselt ebaõigesti menetlusse kaasatud. Kostjad ei ole ka väitnud, et nad

oleksid õigusabikulusid kandnud võrdsetes osades. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea

olema võrdne (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17)

Menetluskulude nimekirjad on esitatud, hageja on saanud esitada nendele vastuväiteid.

Arvestades, et määruskaebuste ja vastumääruskaebusega on maakohtu määrus vaidlustatud

terves ulatuses, saab ringkonnakohus ise hinnata kostjate menetluskulude rahalise suuruse

põhjendatust, saatmata tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

17. Ringkonnakohus nõustub kostjate väitega, et praeguse tsiviilasja puhul on tegemist

keskmisest mahukama vaidlusega. Kuigi kostjad ise ei ole esitanud menetluses väga palju

dokumente, on hageja poolt esitatud materjalide maht arvestatav. Kostjate esindajal tuli kostjate

positsioonide kaitseks hageja esitatud materjalidega tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

kostjate esindaja ajakulu hageja materjalidega tutvumisel lugeda kostjate menetluskulude

kindlaksmääramisel kostjate suhtes võrdseks. Selleks, et esindaja saaks koostada vastuse ühe

või teise kostja huvides, tuli esindajal tutvuda kõigi hageja poolt esitatud dokumentidega.

Esindaja ajakulu vastuste koostamisel saab kohtu hinnangul hinnata iga kostja suhtes eraldi.

Kostjate esindaja menetlustoiminguteks maakohtus on tutvumine hagiavalduse ja sellele lisatud

dokumentidega, hagi õiguslik analüüs, tutvumine Riigikohtu asjakohase praktikaga,

nõupidamised kliendiga, kostjate vastuse koostamine ning esitamine koos lisadega kohtule

(12,75 t); tutvumine 27. aprilli 2021. a hagiavalduse täiendusega ja sellele lisatud

dokumentidega, hageja nõude õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga, 25. mai 2021. a

seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule (4,75 t); tutvumine hageja 15. juuni 2021. a

seisukohtade ja tõenditega, ettevalmistus kohtuistungiks (5,5 t); osalemine kohtuistungil

30. septembril 2021 (2,25). Kuigi nimekirjast ei nähtu igale üksikule menetlustoimingule

kulunud aeg, saab ringkonnakohus hinnata ajakulu põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt üldisest

tsiviilasja keerukusest ning materjalide mahukusest.

Ringkonnakohus leiab, et hageja dokumentidega tutvumisele, asjakohase Riigikohtu praktikaga

tutvumisele ning hageja nõude õigusliku analüüsile ja nõupidamistele kliendiga saab kostjate

esindaja ajakulu lugeda põhjendatud ja vajalikuks kokku 7 tunni ulatuses, s.o igale kostjale on

esindaja osutanud toiminguid 3,5 tunni ulatuses. Kuivõrd hageja nõue puudutas eelkõige hageja

ja kostja II vahelisi suhteid, siis on kostjate esindaja ajakulu seoses kostja II positsiooni

kujundamisega ilmselgelt suurem, kui ajakulu kostja I positsiooni kujundamisele.

Ringkonnakohus loeb kostja I puhul hagivastuse ja 25. mai 2021. a seisukohtade koostamine

põhjendatud esindaja ajakuluks 2 tundi ja kostja II puhul 4 tundi. Ringkonnakohus loeb

põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumisele kokku 2 tundi, millest kummagi

kostja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel tuleb arvestada 1 tund. Istungiks

ettevalmistumisel on keeruline arvestada, milliseid vastuväiteid ühe või teise kostja suhtes saab

hageja esitada, mistõttu on põhjendatud lugeda esindaja ajakulu istungiks ettevalmistumisel

kostjate vahel võrdselt jaotatuks.

Nimekirja kohaselt taotlevad kostjad seoses kohtuistungil osalemisega kulude hüvitamist 2,25

tunni eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ajakulu taotletud ulatuses tervikuna põhjendatud.

Kohtuistungi salvestamine algas kohtuistungi protokolli kohaselt kell 11.18 ning lõppes kell

13.03, vahemikul kell 12.39–12.47 oli salvestamine peatatud. Protokolli kohaselt algas istungi

salvestamine peale kompromissläbirääkimisi. Kohtukutse kohaselt oli istungi alguseks

määratud kl 11.00 ning kuigi salvestamine algas alles kl 11.18, nähtub protokollist, et alguses

peeti kompromissläbirääkimisi. Ringkonnakohus eeldab, et istung algas plaanipäraselt kell

11.00 ning kestis 2 tundi, mitte 2,25 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jaotada

istungil osalemise kulu kostjate vahel võrdselt. Kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (sh

käibemaks) on mõistlik.

Seega on kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 900 eurot (käibemaksuga)

((3,5+2+1+1) 7,5 tundi * 120 eurot/tund) ning kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu

maakohtus 1140 eurot ((3,5+4+1+1) 9,5 tundi * 120 eurot/tund).

Kostjate esindaja tegi ringkonnakohtus järgmisi menetlustoiminguid: apellatsioonkaebuse

õiguslik

analüüs,

kohtuotsuse

analüüs,

apellatsioonkaebuse

vastuse

koostamine,

ringkonnakohtu määrustega tutvumine, kokku 11,75 tundi, s.o rahaliselt 1410 eurot. Maakohtu

otsus on 17 lk, apellatsioonkaebus 5,5 lk väikeses kirjas. Ringkonnakohtu hinnangul saab

tsiviilasja asjaoludega kursis olnud esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud

dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks lugeda 4 tundi, seega on iga kostja osa sellest 2 tundi.

Esindaja ajakulu tuleb lugeda kahe kostja suhtes võrdseks, sest kohtu hinnangul pole võimalik

eristada dokumentidega tutvumise ajakulu eraldi iga kostja suhtes. Apellatsioonkaebuse vastuse

põhjendatud kulu hindamisel lähtub ringkonnakohus asjaolust, et vaidlus puudutas eelkõige

hageja nõuet kostja II vastu ning kostja I menetluses osalemise osakaal on marginaalne.

Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu

5 tundi, millest 1,5 tundi on kostja I ajakulu ja 3,5 tundi kostja II ajakulu. Ringkonnakohus ei

pea eraldi põhjendatud ja vajalikuks ajakulu ringkonnakohtu määrustega tutvumisele. Tegemist

on menetluslike määrustega (apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine, kirjaliku menetluse

määramine), millega tutvumine ei ole ajakulukas.

Seega on kostja I põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 420 eurot ( (2+1,5)

3,5 tundi * 120 eurot/tund) ja kostja II menetluskulu 660 eurot ((2+3,5) 5,5 tundi * 120

eurot/tund).

Ringkonnakohus määrab kostja I põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 1320 eurot (900+420)

ja kostja II kuluks 1800 eurot (1140+660). Kulud on märgitud käibemaksuga. Kuigi kostja II

on käibemaksukohustuslane ning oleks saanud taotleda menetluskuludelt käibemaksu

tagastamist, on kostjad kinnitanud, et mõlema kostja kulud on kandnud kostja I, kes ei ole

käibemaksukohustuslane. Kuivõrd kostja I palub määruskaebuses määrata enda, mitte kostjate

ühiste menetluskulude, põhjendatud menetluskulu suuruseks 4440 eurot, tuleb jätta kostja I

määruskaebus rahuldamata. Hageja määruskaebus ja kostja II vastumääruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

18. Kostjad selgitasid määruskaebuses, et kostjad on kokku leppinud, et mõlemale kostjale

osutatud õigusteenuse eest tasub kostja I. Sellest tingituna palusid kostjad mõista nende

menetluskulud hagejalt kostja I kasus välja. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise taotluse

puhul olla tegemist määruse täitmise korra kindlaksmääramisega TsMS § 445 lg 1 tähenduses.

Kostjad võivad omavahel kokku leppida, kellele tuleb menetluskulude kohustus täita.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse ning mõistab kostjate menetluskulud hagejalt kostja I

kasuks välja.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke