3-22-766/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-766

Haldusasi

X. X kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks jätkama

Pärnus Nikolai 18 renoveeritud küttesüsteemi kasutusteatise

kontrollimisega alanud järelevalvemenetlust ning otsustada

XXX, Nikolai tn 18 korteriühistule küttesüsteemi kasutamise

lubamine uuesti

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – X. X

Vastustaja – XXX, esindaja Tiina Roht

Kolmas isik – XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu (registrikood

80139031), esindaja Jelena Smorodina

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Mõista X. Xlt XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu kasuks

välja menetluskulud summas 350 eurot. Vastustaja ja

kaebaja menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

12.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Linnavalitsus luges 23.09.2020 Nikolai 18 korterelamu (ehitisregistri kood 103017045)

kasutusteatise nr 2011301/11223 esitatuks ning väljastas selle kohta 17.03.2021 akti nr

2112994/00606.

2. X. X pöördus 23.08.2021 ja 20.11.2021 Pärnu Linnavalitsuse poole kasutusteatise nr

2011301/11223 ja 17.03.2021 akti nr 2112994/00606 kehtetuks tunnistamiseks. Pöördumiste järgi

on Pärnus Nikolai 18 korterelamu korterites nr 5, 9 ja 13 paigaldatud radiaatorid kütteprojekti järgi

küttepüstikust paremale poole akna alla, kuid korteris nr 1 on paigaldatud radiaator projekti

nõudeid rikkudes küttepüstikust vasakule poole eluruumi seina külge. Radiaatori omavoliline

paigutus korteri nr 1 keset eluruumi seina peale jätkuvalt kitsendab õigusvastaselt korteri

sihtotstarbelist kasutamist. Samuti ei ole võimalik kasutada seina külge paigaldatud radiaatorit, sest

radiaator on paigaldatud selleks ette valmistamata pinnasele ning radiaatori kuumenedes

kuumenevad ka seinaplaadid ning korteris on tunda värvi lõhna. See võib viidata tuleohtlikkusele

korteris. Päästeamet renoveeritud küttesüsteemi olukorda korteris nr 1 kontrollimas käinud ei ole,

kuid andis kasutusteatisest nähtuvalt küttesüsteemi kasutamiseks kooskõlastuse.

3. Pärnu Linnavalitsus jättis 21.12.2021 kirjaga nr 8-19/9956-3 20.11.2021 vaide esitamise tähtaja

ennistamata ja tagastas vaide.

4. X. X esitas 04.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse kasutusteatise nr

2011301/11223 ja 17.03.2021 akti nr 2112994/00606 tühistamise nõudes. X. X täpsustas

06.05.2022 kaebust ning esitas nõude kohustada Pärnu Linnavalitsust jätkama renoveeritud

küttesüsteemi kasutusteatise kontrollimisega alanud järelevalvemenetlust ning otsustada

korteriühistule küttesüsteemi kasutamise lubamine uuesti.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu (edaspidi: korteriühistu) rikkus Nikolai 18-1 küttesüsteemi

paigaldamisel ehitusprojekti nõudeid sellega, et ei paigaldanud radiaatorit projekti kohaselt akna

alla, vaid paigaldas aknast eemale eluruumi seina külge. Korteriühistu ei ole käesoleva ajani

kõrvaldanud nimetatud rikkumist korteris Nikolai 18-1. Nikolai 18-1 küttesüsteem ei vasta Nikolai

18 ehitusprojektis ja ehitusloas ettenähtud nõuetele. Seega rikkus vastustaja kasutusteatise nr

2011301/11223 esitatuks lugemisega ehitusseadustikust (EhS) tulenevaid õigusnorme. Vastustaja

oleks pidanud keelduma kasutusteatise esitatuks lugemisest EhS § 55 p 1 ja p 3 alusel.

6. Vastustaja rikkus kasutusteatise menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, § 40 ja § 56

sätestatut. Vastustaja ei ole kasutusteatise esitatuks lugemise otsustamise menetluses välja

selgitanud, kas kasutusteatis on kooskõlas Nikolai 18 kütteprojektiga. Vastustaja ei kuulanud

kaebajat ära ning on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited Nikolai 18 renoveeritud

küttesüsteemile kasutusteatise andmisel.

7. Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud, mis on oluline menetlusviga (vt

Riigikohtu otsus nr 3-15-873) ning on haldusakti tühistamise aluseks. Kasutusteatise esitatuks

lugemisega on piiratud kaebaja õigusi, seadustatud kaebaja omandi ja vara rikkumine.

8. Vastustaja on rikkunud haldusakti menetlusosalistele teatavaks tegemise kohustust. Nikolai 18

küttesüsteemi kasutusteatis on välja antud 17.03.2021, kuid kaebaja sai sellest teada alles KÜ

Nikolai 18 05.08.2021 vastusest Pärnu Maakohtule 13.08.2021, seega ca 5 kuud hiljem. Kuna

tegemist on kaebaja õigusi piirava haldusaktiga, oleks pidanud kasutusteatise kui õigusi piirava

haldusakti kaebajale teatavaks tegema kättetoimetamise teel.

9. Kaebaja korteris ei ole võimalik kasutada seina külge paigaldatud radiaatorit, kuna radiaator on

paigaldatud selleks ettevalmistamata värvitud pinnasele. Radiaatori kuumenedes kuumenevad ka

seina plaadid, mis rikub eluruumi seina ning tekitab korteris kirbet värvilõhna. Eelnev võib viidata

tuleohtlikkusele korteris, mistõttu ei ole seda küttekeha võimalik kasutada ohutuse tagamise

eesmärgil. Päästeamet ei ole renoveeritud küttesüsteemi olukorda korteris 1 kontrollimas käinud,

kuid nähtuvalt kasutusteatise menetluslehest nr 230421 on ta Nikolai 18 küttesüsteemi kasutusele

lubamiseks kooskõlastuse andnud ilma küttesüsteemi seisundit korteris nr 1 kohapeal

kontrollimata. Samuti piirab eluruumi seinale ilma projektita paigaldatud radiaator selle seina

sihtotstarbelist kasutamist (näiteks mööbli paigutamist).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Pärnu Linnavalitsus otsustas

22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 anda ehitusloa Pärnus Nikolai tn 18 asuva korterelamu fassaadide ja

katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Kaebaja esitas Tallinna

Halduskohtule kaebuse eelviidatud otsuse tühistamiseks, mille kohus jättis 07.11.2014 otsusega

haldusasjas nr 3-14-50813 rahuldamata. Mh leidis viidatud menetluses tõendamist, et kaebaja on

korteri nr 1 ettenähtud akna asemel omavoliliselt 1995. a ehitanud ukse ning trepi.

11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.02.2015 otsusega nr 3-5/207 anti välja

kasutusluba Nikolai 18 rekonstrueeritud korterelamu osa kasutusele võtmiseks. Kasutusluba ei ole

muudetud ega vaidlustatud ning see on kehtiv. Kuigi kasutusloa väljastamise ajaks olid teostatud

ka küttesüsteemiga seotud tööd (sh paigaldatud radiaatorid), ei taotletud kasutusluba

küttesüsteemidele, kuivõrd oli teostamata süsteemide ülevaatus pädeva asutuse poolt.

Küttesüsteemide kasutusteatis esitati Pärnu Linnavalitsusele 22.09.2020.

12. 17.03.2021 kanti kasutusteatis ehitisregistrisse. Kuivõrd kaebaja on ise esitanud tõendid, mille

kohaselt ei ole kaebaja eemaldanud uks-akent, siis ei olnud tehniliselt võimalik radiaatorit

paigaldada akna alla. Kaebuses viidatud radiaator paigaldati kaebaja korterisse juba 2014. aastal

ning kuni 2020. aasta suveni ei ole kaebaja selles osas vastustajale vastuväiteid esitanud. Kaebaja

ja kolmanda isiku vahelises tsiviilvaidluses nr 2-19-13178 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

29.03.2022 määrusest nähtub kaebaja avaldus, et ta sai radiaatori olemasolust teada jaanuaris 2020.

Ringkonnakohus ei pidanud usutavaks avaldaja paljasõnalist väidet, et ta ei olnud 6 aastat teadlik

enda korterisse paigaldatud radiaatorist. Vastustaja kinnitab, et kaebaja esitas viidatud

kohtumenetluses valeväiteid. Samasuguse valeväite esitas kaebaja vastustajale 27.08.2021

pöördumises.

13. 27.07.2017 teostasid vastustaja ametnikud kaebaja soovil ja kaebaja osalemisel kaebaja korteri

ülevaatuse. Aktist nähtuvalt oli ülevaatuse eesmärk tuvastada akende projektikohasus, radiaatorite

asukoha suhtes kaebaja pretensioone ei esitanud. Seega oli vähemalt 2017. aastal kaebajale

radiaatori asukoht teada ning etteheiteid sellele puudusid. Kuivõrd kaebaja oli ise haldusasjas nr 3-

14-50813 vaidlustanud hoonele antud ehitusloa, pidi ta olema tuttav ehitusloa aluseks oleva

projektiga ning seetõttu teadlik radiaatorite projektikohasest asukohast. Arvestades asjaolu, et

radiaatorid paigaldati juba 2014. aastal ning 2017. aasta järelevalvemenetluses kaebaja nende

asukoha suhtes etteheiteid ei teinud, saab järeldada, et kaebaja aktsepteeris sellekohast muudatust,

mis tegelikult tulenes tema enda tegevusest (ebaseaduslikult rajatud uks-aken).

14. Kaebaja on korduvalt teabenõudega küsinud ja talle on väljastatud Nikolai 18 hoone

rekonstrueerimise projekti järjekordselt alates 2019. aastast. Kaebaja on tulenevalt tema enda poolt

algatatud mitmete kohtuvaidlustega väga hästi teadlik elamu rekonstrueerimise aluseks oleva

projekti sisust. 28.07.2020 esitas kaebaja teabenõude, millele olid lisatud fotod kaebaja korteris

asuvast radiaatorist ning II ja IV korruse korteri radiaatorist. Kaebaja korteris 18.05.2020 tehtud

fotolt on tuvastatav, et asukohas, kus oleks projekti kohaselt pidanud asuma radiaator, paikneb

jätkuvalt plastikust ebaseaduslik rõduuks. Sellega on kaebaja ise tõendanud, et tehniliselt ei olnudki

võimalik paigaldada radiaatorit kaebaja korteris projektiga ettenähtud kohta ning see on

paigaldatud lähimale seinale.

15. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja pöördunud vastavate nõuetega kolmanda isiku vastu Pärnu

Maakohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-19-13178 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus,

millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded kolmanda isiku vastus muuhulgas korteris 1 põhjapoolse

seina külge paigaldatud radiaatori eemaldamiseks ja paigaldamiseks selle projektijärgselt ümber

põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. Kaebaja ei ole väited põhjendatud ega tõendatud.

Kaebaja ei ole alates radiaatorite paigaldamisest 2014. a esitanud mistahes etteheiteid radiaatori

kasutamisest tulenevate kahjulike mõjude osas. Kaebaja väited ei ole eluliselt usutavad, samuti ei

nähtu kaebaja esitatud tõenditest, et radiaatori kasutamine oleks kaebaja vara kahjustanud. Kaebaja

esitatud foto kohaselt on radiaator varustatud regulaatoriga. Seega, kui kaebaja arvates on radiaator

liiga kuum, on tal võimalus temperatuuri madalamaks reguleerida.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

16. Nikolai 18 hoone renoveerimise projektis on ette nähtud küttekehade arv (1 tk) iga toa kohta,

nende võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Vastavalt projektile oligi paigaldatud kaebajale

kuuluvasse korteri projektijärgsed radiaatorid, mille arv ning võimsus vastavad Nikolai 18, Pärnu

hoone rekonstrueerimise projektile.

17. Korteriühistu esitas Pärnu Linnavalitsusele kõik kasutusteatise esitatuks lugemiseks nõutud

dokumendid, sh renoveerimise projekti, projekti seletuskirja, ehitamise dokumendid, kaetud tööde

aktid (sh survestamisakt ning torustike läbiviigude kontrollakt), Päästeameti akti. Kõik nimetatud

dokumendid olid kooskõlastatud omaniku järelevalvega ning enne kasutusele võtmist oli

küttesüsteemi toimimine kontrollitud. Seega on kasutusteatise esitatuks lugemine põhjendatud.

18. Nikolai 18 korterelamut köetakse vastavalt normidele ning elanike vajadustele. Vastavalt

küttesüsteemi renoveerimisprojektile on kõik kütekehad varustatud soojusmõõturitega (anduritega)

ning ühendatud maja küttesüsteemiga. Majas peetakse soojusenergia tarbimise arvestust korterite

lõikes ja arved kütte eest väljastatakse korteriomanikele vastavalt nende tarbimisele. Kaebaja tasub

korteriühistule kütte eest vastavalt tarbimisele. Kaebaja ei ole esitanud korteriühistule pretensioone

seoses tema korteri kütmisega.

19. Kaebaja soovib talle kuuluvas Nikolai 18-1 korteris renoveerimistööde käigus põhjapoolse

seina külge paigaldatud radiaatori ümberpaigaldamist akna alla. Kaebaja lõhkus omavoliliselt ning

ebaseaduslikult maja fassaadi seina ning pani akna asemele uks-akna, eemaldades sealt ka

radiaatori. Korteriühistu on korduvalt kohustanud kaebajat taastama endist projektijärgset olukorda

fassaadi ja küttesüsteemi osas. Kaebaja on korduvalt vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid ning

takistanud renoveerimistööde teostamist.

20. Kaebaja 20.02.2013 esitatud menetlusdokumendist (tsiviilasi nr 2-12-45194) nähtuvalt

tunnistab kaebaja ise, et ümberehituse tagajärjel ei saa radiaatoreid paigaldada endisele kohale.

Maja fassaadi renoveerimistööde tegemise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud korteri nr 1 uks-

akent ega taastanud seina akna alla. Kaeabaja oli nõus lubama ehitajaid korterisse tingimusel, et

aknad paigaldatakse tasuta, millega korteriühistu ei nõustunud. Kaebaja ei lubanud ehitajad

korterisse, mistõttu oli töövõtja sunnitud paigaldama kaebajale kuuluvas korteris projektijärgsed

aknad maja väljastpoolt. Peale seda soojustas töövõtja hoone fassaadi vastavalt

renoveerimisprojektile.

21. Ka küttesüsteemi renoveerimistööde teostamise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud korteri nr 1

seestpoolt uks-akent ega taastanud seestpoolt seina akna alla. Radiaatorite paigaldus

mittevastupidavale pinnale on ehitusnõuetega vastuolus. Seetõttu oli töövõtja ViroSan OÜ sunnitud

paigaldama radiaatori lähimale sobivale kohale ehk samas toas olemasoleva kapitaalseina peale

küttepüstikust vasakpoolt. Eelnev ei ole ehitusprojektiga vastuolus. Kõik projektiga ettenähtud

küttekehade arv, nende võimsus ja nende kasutusest tingitud köetavate ruumide arvestuslik

sisetemperatuur ja jahtumisvõimsus vastavad täies ulatuses küttesüsteemi renoveerimisprojektile.

Isegi kui kaebaja taastab projektijärgse seina akna alla, siis ei ole mõtet radiaatorit ümber

paigaldada, kuna uue teraspresstorustiku lõikamine ei ole soovitatav. Radiaatori võimaliku

ümberpaigaldusega kaasnevad ka lisakulutused uute surveproovide tegemiseks ning torustiku

läbiviigude kontrollimiseks. Korteriühistu ei pea õiglaseks projektijärgse (s.o olemasoleva) ning

hästi toimiva küttesüsteemi kasutamise keelamist, selle lõhkumist ja/või ümberehitamist ainuüksi

kaebaja soovil. Selle nõudmiseks puudub kaebajal alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Tallinna Halduskohus määras 02.02.2023 asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis

tähtaja 20.02.2023 täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks ning täiendava tähtaja

01.03.2023 täiendavatele seisukohtadele vastamiseks. Kaebaja väitel ta ei saanud vastustaja ja

kolmanda isiku vastuseid kaebusele kätte, mistõttu kohus pikendas vastavalt kaebaja taotlusele

täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega (s.o 01.03.2023 tähtaega). Kaebaja esitas omapoolsed

vastuväited vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada

kolmanda isiku taotlust vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd vastav taotlus esitati

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päeval. Kohus jätab kolmanda isiku seisukohtade ja

tõenditega (täiendavate menetluskuludega) arvestamata (HKMS § 51 lg 4).

23. EhS § 48 lg 5 p 1 ja lg 6 ning § 55 alusel saab pädev asutus jätta kasutusteatise registreerimata

ja esitada täiendavad nõuded ehitise kasutamiseks. EhS § 48 lg 5 järgi kontrollib pädev asutus

vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe

muutmisega tuleb: 1) viia ehitis nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitise kasutamine või

kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega; 3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga

piirneva kinnisasja omanik.

24. Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 otsustati anda ehitusluba Pärnus Nikolai tn

18 asuva korterelamu fassaadide ja katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide

rekonstrueerimiseks, sh taastatakse elamu kasutusele võtmise aegne olukord korteri nr 1 osas.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Nikolai 18, Pärnu hoone renoveerimiseks antud ehitusluba

on jõustunud. Samuti ei vaielda selle üle, et hoone renoveerimise projekti järgi tuli küttesüsteem

(radiaator) paigaldada akende alla (kaebuse lisa nr 4). Menetlusosaliste kinnitusel paigaldati

vaidlusalused radiaatorid hoonesse 2014. a. Kaebajal on etteheiteid osas, et temale kuuluvas

korteris paigaldati radiaatorid aknast eemale eluruumi seina külge, mistõttu ei ole ehitusprojekti

järgitud. Eelneva tõttu oleks vastustaja pidanud keelduma kasutusteatise esitatuks lugemisest.

25. Kaebaja ei vaidlusta, et temale kuuluvas korteris, kuhu akna alla oleks pidanud küttesüsteemi

paigaldama, on korteri sisepoolel täiendavalt aken-uks (vastustaja 01.02.2023 lisa nr 2) ning

radiaator on paigaldatud akna kõrvale seinale (kolmanda isiku 01.02.2023 lisa nr 6). Kaebaja tõi

kaebuse täienduses välja, et Nikolai 18-1 korterile on uks-aken ehitatud ja radiaatorid eemaldatud

ühistu õiguseelase (ME KESKLINN) loal, kaasabil ja sel ajal kehtinud seaduste järgi ca 28-29

aastat tagasi ning nõuded selles osas on aegunud. Vastustaja kinnitusel kaebajal nimetatud aken-

ukse paigaldamiseks luba puudub. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu tähtsust, kuivõrd

eelnevast nähtuvalt on ehitusluba jõustunud ning vaidlust ei saa olla selles, et uks-aken pidi olema

projekti järgselt vahetatud akna vastu.

26. Kaebaja toob välja, et vastuses Tallinna Ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-14-50541 selgitas

korteriühistu, et korraldab ise Nikolai 18-1 ukse vahetuse vastavalt ehitusprojektile. Nimetatud

kohtumääruses asus ringkonnakohus seisukohale, et: „Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad

kooskõlastused korteri ümberehitamiseks kaupluseks ja trepi ehitamiseks, kuid ehitusluba ei ole

kaebaja esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ehitusluba küttesüsteemi muutmiseks. Seega ei ole

käesolevaks ajaks esitatud tõendite pinnalt usutav, et kaebaja korteris tehtud muudatustel on

õiguslik alus.“ Kohtul puudub alus asuda eelneva alusel järeldusele, et kaebaja taotlus jäeti

rahuldamata üksnes põhjusel, et korteriühistu lubas vastava töö ära teha. Hoone

rekonstrueerimisprojekti seletuskirjast nähtuvalt on PVC aknad vahetamata korterites 1 ja 2, kokku

6 akent. Akende asendamisel tuleb aknad paigaldada lisasoojustuse sisse. Antud tegevusega

tagatakse hoone esialgne avatäidete paiknemise proportsioon. Akende vahetamine on soovitav

teostada kõigil korteritel samaaegselt (kaebaja 06.03.2023 esitatud lisa nr 7).

27. Korteriühistu 01.02.2023 esitatud fotolt nähtub (lisa nr 4), et paigaldatud on aken ning aken-uks

korteri nn siseosale. Ehitustööde 04.08.2014 koosoleku protokolli järgi selgitas J. K (järelevalve

teostaja), et tööde jätkamiseks tuleks uks-akna plastikpaneel eemaldada, akna all seinaosa kinni

laduda ning soojuspump seinalt eemaldada. X. X teatas korduvalt, et ta ehitajaid korterisse ei luba.

Lubab üksnes juhul, kui saab aknad tasuta, millega T. L (korteriühistu juhatuse liige) ei nõustunud

(korteriühistu 01.02.2023 lisa nr 5). Eelnevast nähtub, et korteriühistu lubas korraldada akna

paigaldamise, millist tegevust kaebaja takistas. Samas ei nõustunud korteriühistu tasuma kaebaja

akna maksumust, kuna vastasel juhul oleks teised korteriühistu liikmed sattunud ebavõrdsesse

olukorda.

28. Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener ning ehituslubade spetsialist käisid 27.07.2017

kaebaja telefoni teel esitatud soovile vastu tulles kaebajale kuuluvas korteris. Ülevaatuse juures

viibis ja korterisse nr 1 lubas ametnikel siseneda korteri omanik X. X. Ülevaatusega tuvastati, et

korteri nr 1 toa akna ees paikneb klaasitud seinaga tuulekoda ja selle sees rõduuks aknaga, mis

takistab projektikohaselt paigaldatud välisakna avamist. Ametnikud ei tuvastanud hoone välisilmes

projektist kõrvalekaldeid. Samas selgitati kaebajale, et kaebajal tuleb ebaseaduslik uks-aken endal

eemaldada selliselt, et vigastada ei tohi ehitusprojekti järgset paigaldatud välist akent (vastustaja

01.02.2023 esitatud lisa nr 2). Kaebaja kinnitab ka ise, et paigaldatud akna avamiseks ja radiaatori

projektijärgsesse asukohta paigaldamiseks oli vaja eemaldada uks-aken, millist nõuet kaebaja ei

täitnud ning ei võimaldanud ka ehitajatel siseneda tema korterisse vastava töö tegemiseks. Esitatud

tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks astunud samme ehituse perioodil uks-akna eemaldamiseks.

Vastupidi, tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja lubanud ehitustöid siseruumides teha (vt eelmist

punkti).

29. Kuni 30.11.2020 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 järgi on

eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone

osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit

või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kuivõrd eelnevast

nähtub, et kaebaja korteris asuv uks-aken on paigaldatud eluruumi ning ei ole osa kaasomandist, ei

ole ehitusprojekti vastavas osas rikutud. Välisilme vastab vaadeldavas projektis toodule.

30. Kaebaja pöördus maakohtu poole mh nõudega kohustada korteriühistut eemaldama korteris 1

põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber

põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-13178 tuleb: „Maakohtul jätkata menetlust avalduse menetlusse võtmise

staadiumis X. X nõuetes kohustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistut lõpetama alates veebruarist

2015 kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus

paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu, võrreldes kõigile teistele

puudutatud isiku liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga, ja kohustada

korteriühistut edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest ja välja mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed perioodi eest

veebruar 2015 kuni detsember 2019 summas 974,68 eurot (p 4); 5. Kohtumääruse resolutsiooni

terviklik sõnastus: 5.1. Jätta rahuldamata järgmised X. X nõuded XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu

vastu: 5.1.1. Kohustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama korteris 1 elamu kasutusele

võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile. 5.1.2

Kohustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1

ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud

aknalauad ja kinni ehitama vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1

ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus. 5.1.3.Kohustada puudutatud isikut eemaldama

korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber

põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. 5.1.4. Välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2

kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud

arvetele.“ Määrus jõustus 28.11.2022. Seega on väärad kaebaja väited osas, et maakohtus jätkub

menetlus kaebaja ja korteriühistu vahel Nikolai 18-1 põhjapoolse akna avatuks muutmise,

aknaaluse välisfassaadiosa taastamise ning rahalise nõude osas. Kohtule ei nähtu, et projektist

nähtuvalt oli korteriühistul kohustus eemaldada korteri sisemine uks-aken, eriti olukorras, kus

kaebaja tegi takistusi vastavate tööde tegemiseks.

31. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või

korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi

esemeks oleva hoone reaalosa piires (KrtS § 4 lg 3). Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikmete

ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste

korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2

lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26). Korteriomanikud valdavad ja kasutavad

kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka

nende korrashoiu eest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Kuni 30.10.2020

kehtinud EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Kuivõrd kaebaja ei

vaidlusta, et ei eemaldanud talle kuuluva korteri sisemist uks-akent ning ei loonud tingimusi

radiaatori paigaldamiseks (ei teostanud vajalikke sisetöid), tuli korteriühistul ning ehitajal lähtuda

olemasolevast olukorrast ning paigaldada radiaator turvaliselt, so sobivale seinale.

Menetlusosalised ei vaidle, et radiaator oleks paigaldatud projekti järgsesse asukohta juhul, kui

kaebaja oleks loonud selleks vastavad tingimused, milliseid tingimusi kaebaja ei täitnud (ei

kõrvaldanud korteris asuvat ebaseaduslikku ust-akent).

32. Nikolai 18 hoone renoveerimise projekti kohaselt oli hoonesse ette nähtud 1 küttekeha igasse

tuppa, ette oli antud võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Kaebajale paigaldati projektis

toodud radiaator. Kaebaja ei vaidlusta, et radiaatoril puudub projekti järgne võimsus ning

kasutusest tingitud köetavate ruumide arvestuslik sisetemperatuur ja jahtumisvõimsus vastavad

täies ulatuses küttesüsteemi renoveerimisprojektile. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et

küttesüsteemi ümberpaigaldamine kaebaja soovitud kohta on suuremahuline ning kulukas töö, mis

mõjutab oluliselt toimivat küttesüsteemi ning ei ole otstarbekas.

33. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on vaadeldavaid radiaatoreid kasutatud alates 2014. aastast ning

vastustaja ja kolmas isik ei ole välja toonud, et kaebajal oleks olnud radiaatorite töö osas

pretensioone, sh ei ole kaebaja u 7 aasta vältel heitnud ette radiaatoritest tulenevat kõrbehaisu.

Kaebaja pöördus 14.08.2020 vastustaja poole teabenõudega seoses korteriühistu tegevusega.

Teabenõudega soovis kaebaja, et väljastataks seletuskiri, mille alusel taastatakse Nikolai 18 elamu

kasutusele võtmise aegne olukord korteri 1 osas (kaebaja 06.02.2023 esitatud lisa 8), kuid kohtule

ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud korteriühistu poole või vastustaja poole radiaatoritest

tulenevate ebameeldivuste tõttu.

34. Kaebaja heidab ette, et Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud. Vastustajal on

EhS § 48 lg-st 2 tulenevalt 10 päeva aega otsustada, kas kontrollida kasutusteatist täiendavalt. Kui

kontrolliotsustus on tehtud, algab haldusmenetlus, mis lõpeb kas andmete kandmisega

ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 kohtuotsuse

haldusasjas nr 3-21-484 p 11). Ehitisregistrist nähtuvalt on ehitise ülevaatuse akti allkirjastanud

Päästeamet, Muinsuskaitseamet, projekteerija Termopilt OÜ, ehituse peatöövõtja, omaniku

järelevalve ja korteriühistu esindaja. Osavõtjad kinnitavad, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab

õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Seega vastustajal

puudub täiendav kohustus registrisse kandmist põhjendada.

35. Kaebaja hinnangul ei kuulanud vastustaja kaebajat haldusmenetluses ära ning on jätnud

tähelepanuta kaebaja vastuväited Nikolai 18 renoveeritud küttesüsteemile kasutusteatise andmisel.

Ehitusregistri järgi on kaebajale saadetud 23.09.2020 teade kasutusteatise menetlusse kaasamise

kohta (vastustaja 23.05.2022 lisa nr 1). Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses haldusasjas

08.11.2022 määruse p-s 15 järgmist: „Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise

korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, kuid menetluses tuleb siiski järgida kaalutlusõiguse

piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (HMS § 107 lg 2). Kui isikut on

teavitatud toimingu tegemise menetluse algusest, tuleb teda teavitada ka menetluse lõppemisest ja

toimingu sooritamisest. Kaebajat teavitati kasutusteatise menetluse alustamisest ning kaebajal oli

võimalus elektroonsest ehitisregistrist saada menetluse kohta infot. Ringkonnakohtu hinnangul ei

võta see vastustajalt siiski kohustust teatada kaebajale kasutusteatise kontrollimise menetluse

lõppemisest. Kasutusteatise menetlus kestis peaaegu 6 kuud (23.09.2020 kuni 17.03.2021).

Mõistlikult ei saa nõuda, et menetlusosaline, sh kaebaja, oleks pidanud regulaarselt 6 kuu jooksul

elektroonsest keskkonnast jälgima, kas teda puudutav toiming on tehtud. Isegi kui kaebajat teavitati

kasutusteatise menetluse alustamisest, ei olnud kaebajal kohustust menetluses igal juhul

vastuväiteid esitada“. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud ajavahemikul 23.09.2020 kuni

17.03.2021 vastustaja poole vastuväidetega.

36. Vastustaja luges kasutusteatise esitatuks õiguspäraselt ning ei ole rikkunud HMS § 6, § 40 ja §

56 sätestatut. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS §

108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel, mistõttu tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt

välja mõista. Kolmas isik taotles kaebajalt 350 euro väljamõistmist. Kolmas isik on esitanud kulu

tõendava dokumendi. 13.03.2023 esitatud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks jätab kohus

rahuldamata, kuna taotlus on esitatud tähtaega ületades. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku kulud

vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb kaebajalt välja mõista. Vastustaja ei ole menetluskulude

taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)