1-10-2187/18 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-10-2187

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2011.a. Valga Kohtumaja

Kriminaalasja number

1-10-2187

Täitmiskohtunik

Hele Ilisson

Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga

talituse kriminaalhooldusametnik Kätlin Kelner

Prokurör Valdo Gerassimov

Taotlus

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga

talituse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne

B.A suhtes

RESOLUTSIOON

Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes KarS §87 lg.2 ja KrMS §432 lg.3 kohus m ä ä r a s:

Pikendada B.A-le Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

19.04.2010.a. kohtuotsusega nr 1-10-2187 määratud katseaega kuue (6) kuu võrra, s.o. kuni 18.oktoobrini 2011.a. (20.10.2011..a.).

Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS §386 ja 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruse ärakirjad anda süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusse.

ASJAOLUD

Menetluse käik

B.A mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.04.2010.a. kohtuotsusega

kriminaalasjas 1-10-2187 KarS §202 lg 1 järgi ja KarS §87 lg 1 p 2 ja §87 lg 2 alusel vabastati B.A karistusest ning kohaldati B.A suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks, millise aja jooksul on B.A kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Samuti määrati B.A kriminaalhooldaja järelevalve alla. B.A kohustati KarS §75 lg.2 p.2,8 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 08.12.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et B.A ei täida talle pandud kontrollnõudeid: ta on rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi.

Kriminaalhooldusametniku taotlus

31. jaanuaril 2011.a. toimunud kohtuistungil avaldas kriminaalhooldaja, et 10.11.2010.a. avaldas B.A registreerimiskohustuse täitmisel, et ta rikkus 05.11.2010.a. kohtu poolt pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 10.11.2010.a.

tegi

kriminaalhooldusametnik

Lõuna

Prefektuuri

Valga

politseijaoskonnale

nõudekirja väärteomaterjalide koopia saamiseks. Lõuna Prefektuurist edastatud materjalidest nähtus, et B.A olles alaealine tarbis 05.11.2010.a. alkohoolset jooki viina, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud AS §71 järgi. Eeltoodust tulenevalt rikkus B.A lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik hindab B.A katseaega rahuldavaks. Ainult ühel korral on B.A registreerimiskohustuse täitmata jätnud, kuid ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolust kriminaalhooldusametnikku teavitati õigeaegselt.

Kõike

eeltoodut arvestades palub kriminaalhooldusametnik B.A katseaega

pikendada ühe aasta võrra, kuna M.teder on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Prokuröri seisukoht

Prokurör avaldab, et käesoleval juhul on katseaja pikendamine õigustatud, kuid seda 6 kuu võrra. Prokurör viitab asjaolule, et B.A on kriminaalhooldusametniku sõnul täitnud korrektselt kontrollnõudeid ja – kohustusi (v.a.

ühel

korral

registreerimiskohustuse rikkumine). Rikkunud on B.A lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi, katseajal ühel korral, s.o. 05.11.2010.a. Rohkem rikkumisi B.A suhtes fikseeritud ei ole. Selline asjaolu annab alust eeldada, et B.A näol on tegemist isikuga, kes on aru saanud käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete ja – kohustuste korrektse täitmise vajalikkusest. Prokurör avaldab, et käesoleval juhul on põhjendatud katseaja pikendamine kuue kuu võrra, et anda B.A-le võimalus elada seaduskuulekat elu.

B.A seisukoht

B.A avaldab, et ta on aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ning on asunud elama õiguskuulekat elu. Ta avaldab, et ta ei õigusta 05.11.2010.a. alkoholi tarbimist mitte mingil moel, vaid selgitab, et tarbis alkoholi sõbra sünnipäeval. Ta kinnitab, et rohkem ta alkoholi tarbinud pole ega kavatse seda ka teha. Järelejäänud katseajal lubab täita kontrollnõudeid ja – kohustusi korrektselt. B.A palub anda talle võimalus näidata, et ta on asunud elama õiguskuulekat elu.

Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

B.A mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.04.2010.a. kohtuotsusega

kriminaalasjas 1-10-2187 KarS §202 lg 1 järgi ja KarS §87 lg 1 p 2 ja §87 lg 2 alusel vabastati B.A karistusest ning kohaldati B.A suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks, millise aja jooksul on B.A kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Samuti määrati B.A kriminaalhooldaja järelevalve alla. B.A kohustati KarS §75 lg.2 p.2,8 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 08.12.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et B.A ei täida talle pandud kontrollnõudeid: ta on rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi. 10.11.2010.a. tehtud nõudekirjast Lõuna Prefektuuri Valga politseijaoskonnale väärteomaterjalide koopia saamiseks selgus, et 05.11.2010.a. on B.A pannud toime väärteo AS §71 järgi. Lõuna Prefektuuri Valga politseijaoskonnast väljastatud väärteomaterjalidest nähtus, et B.A , olles alaealine, tarbis 05.11.2010.a. alkohoolset jooki viina. Kriminaalhooldaja on taotlenud B.A suhtes katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Asja materjalidega ja kriminaalhooldaja seletustega on tõendatud, et B.A on teisi Tartu Maakohtu 19.04.2010.a. kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi täitnud korrektselt: on käinud kriminaalhooldusametniku juures registreerimas kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel;

on

esitanud

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma elukoha osas ja elatusvahendite kohta jne. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning põhjalikult tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku seisukoht B.A-le määratud katseaja pikendamise osas on põhjendatud. Arvestades kuriteo raskust, mille eest B.A süüdi tunnistati ning tehiolusid, mis olid aluseks käitumiskontrolli kohustuste mittetäitmise osas, peab kohus otstarbekaks pikendada B.A katseaega kuue kuu võrra. Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 87 lg.2 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. Kohus leiab, et M.teder on rikkunud talle otsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ning käesoleval juhul on rikkumise maht proportsioonis nõutava tagajärjega s.o. katseaja pikendamisega. Kohus leiab, et katseaja pikendamine aitab realiseerida kohtuotsusega taotletavat eesmärki – annab võimaluse isikul elada õiguskuulekat elu. Kohus asub seisukohale, et taotlus B.A katseaja pikendamiseks kuue kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Katseaja pikendamise tähtaja määramisel arvestab kohus asjaolu, et B.A on kuriteo, mille eest teda karistati, toime pannud alkoholijoobes ning vaatamata sätestatud lisakohustusele mitte tarvitada alkoholi on ta nimetatud keeldu taas rikkunud, seetõttu on põhjendatud B.A-le määratud katseaja pikendamine kuue kuu võrra. Seega leiab kohus, et B.A katseaega tuleb pikendada, arvestades kriminaalhooldusnõuete rikkumise raskust, kuue kuu võrra.

Hele Ilisson

kohtunik

31.01.2011.a.