2-22-5892/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Ahti Kuuseväli ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5892

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja Q

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 7. märtsi 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja Y kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Q loobub Y nimel 15. juunil 2022 esitatud apellatsioonkaebusest sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2);

1.2. menetluskulud, sh maakohtu menetluses kantud kulud jäävad poolte enda

kanda;

1.3. Q-l ei ole õigust nõuda W-lt määruse p-s 4 tagastatud riigilõivu üleandmist

endale.

2. Võtta

vastu

apellatsioonkaebusest

osaline

loobumine

ja

lõpetada

apellatsioonimenetlus

sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise

nõude

osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2).

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-5892

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise

osas

(maakohtu

otsuse

resolutsiooni p 4) ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus kompromissiga.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool (245 eurot) ja

kanda see W pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/2243 kuni siinses tsiviilasjas tehtava menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

2-22-5892

6. Sõnastada kohtulahendi resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. rahuldada X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 022/2022/2243;

6.2. tunnistada Y 7. aprilli 2022. a täitmisavalduse alusel Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/2243 lubamatuks;

6.3. jätta menetluskulud poolte enda kanda;

6.4. tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

245 eurot, ja kanda see W pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Q-l ei ole

õigust nõuda - selle summa üleandmist endale;

6.5. tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/2243 kuni siinses tsiviilasjas tehtava

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Edasikaebamise kord

Hagi tagamise abinõu tühistamise (resolutsiooni p 5) osas võib määruse peale esitada

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, isa) esitas 20. aprillil 2022 Harju Maakohtule Y (kostja, laps) vastu hagi, milles

palus tunnistada lubamatuks alates 12. veebruarist 2020 kuni 5. aprillini 2022 sissenõutavaks

muutunud elatisevõla (6086 eurot 29 senti) sundtäitmise täiteasjas nr 022/2022/2243.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 8. juuni 2022. a otsusega hagi ning tunnistas sundtäitmise

lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 2145 eurot.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus tunnistas sundtäitmise 4435 euro 37 sendi osas lubamatuks ja jaotas menetluskulud,

ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta sundtäitmine 4435 euro 37 sendi osas

2-22-5892

lubamatuks tunnistamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Alternatiivselt palus kostja saata

asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palus

kostja jätta hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

6. Tallinna

Ringkonnakohtu

7. märtsi

2023.

a

kohtuistungil

sõlmisid

pooled

kompromissikokkuleppe, millega kostja loobus apellatsioonkaebusest sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõude osas ning pooled leppisid kokku, et menetluskulud, sh maakohtus kantud

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kuid kostja hüvitab hagejale osaliselt

apellatsioonimenetluse kulud ning palub seetõttu tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivust poole hageja nimetatud isiku pangakontole. Pooled palusid kompromissi

kinnitada ja lõpetada kohtuasja menetluse. Pooled loobusid kompromissimääruse peale

määruskaebuse esitamise õigusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada ning

apellatsioonkaebusest osaline loobumine vastu võtta. Apellatsioonimenetlus tuleb sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõude osas apellatsioonkaebusest osalise loobumise tõttu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg 1 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel

kompromissi tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus selles osas kompromissiga lõpetada.

8. Kolleegium märgib, et hagimenetluses määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme

ja menetluse käigu. Mh võib apellant kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse

puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni apellatsioonkaebusest

TsMS § 644 lg 1 järgi loobuda. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644

lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning apellant ei saa

esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud Ringkonnakohus teeb TsMS § 644 lg 4 järgi

apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 vastu tsiviilkohtumenetlus-

teovõimetu apellandi seadusliku esindaja avaldatud apellatsioonkaebusest loobumist, kui

loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul

juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Lisaks võivad pooled hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole

kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430

lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei

ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. Kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi

menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi

määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel TsMS § 432 järgi samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-22-5892

9. Siinses asjas soovib alaealise lapse ema loobuda lapse nimel esitatud apellatsioonkaebusest

lapse elatisenõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet puudutavas osas tingimusel, et

kogu kohtuvaidluse menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda ning kostja hüvitab

hagejale apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole ulatuses.

Hageja on sellega nõus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta apellatsioonkaebusest loobumist vastu võtmata ega

kompromissi kinnitamata. Arvestades seda, et vaidlus on alaealise lapse elatisenõude

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle (alates 12. veebruarist 2020 kuni 5. aprillini 2022

sissenõutavaks muutunud elatise 4435 euro 37 sendi sundtäitmise üle) olukorras, kus hageja

tasus alguses elatist ning seejärel asusid vanemad taas ühises eluruumis koos elama ja laps oli

sel ajavahemikul ülal peetud, ei pruugi väljakujunenud kohtupraktika valguses olla

apellatsioonkaebus kohtuasjas tuvastatud asjaolude valguses kostjale sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõude osas edukas. Samas vabaneb kostja kompromissikokkuleppe alusel

kohustusest hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud (2145 eurot) ning kostja peab

hüvitama hageja apellatsioonimenetluse kulud üksnes osaliselt (245 euro ulatuses). Seda

arvestades on poolte sõlmitud kompromiss kolleegiumi hinnangul mõistlik ja täidetav ning see

ei ole vastuolus seaduse, heade kommete ega alaealise lapse huvidega.

10. Poolte kokkuleppe alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte

enda kanda.

11. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ning lg-te 3 ja 4 alusel tagastada

kostjale kostja taotluse alusel pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kostja tasus

15. juunil 2022 apellatsioonkaebuselt riigilõivu 490 eurot. Seega tuleb talle tagastada tasutud

riigilõivust 245 eurot. Kostja korraldusel tuleb riigilõiv tagastada hageja nimetatud isiku,

s.o hageja ema W pangakontole ning kostjal ei ole õigust nõuda W-lt selle endale tagastamist.

12. Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, sest sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise tõttu ei ole täitemenetluse peatamine enam vajalik.

Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega,

jätab kohus TsMS § 445 lg 2 järgi kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Siinsel juhul rahuldas

maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja jättis kohaldatud hagi tagamise abinõu

(täitemenetluse peatamise) lahendi täitmise tagamiseks jõusse. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tõttu hagi tagamise abinõu tühistada, et

kohtutäitur saaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendada

ning TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

13. Poolte kokkuleppe alusel ei saa määruskaebuse peale määruskaebust esitada, v.a hagi

tagamise abinõu tühistamise osas (TsMS § 390 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Ahti Kuuseväli, Gea Lepik