3-22-1977/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1977

Haldusasi

T.M-i , Q.P ja R.S kaebus Konkurentsiameti 02.08.2022

otsuse nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsuse nr 7-

18/2022-015

tühistamiseks ning Konkurentsiameti

kohustamiseks kaebuse uueks läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – T.M , Q.P ja R.S

Vastustaja – Konkurentsiamet, esindaja Marek Piiroja

Kolmas isik I – Elektrilevi OÜ, esindaja Carmen Linnumäe

Kolmas isik II – Keskuse tee 13 korteriühistu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Elektrilevi OÜ poolt 27.02.2023 esitatud 23.02.2023 arve nr

57868070.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Põlva OOM pankrotimenetluse lõpptulemusena võõrandati Himmaste külas OÜ-le

Põlva OOM kuulunud elektrivõrk Elektrilevi OÜ-le (edaspidi Elektrilevi), mille tulemusena

tekkis Elektrilevile elektrituruseadusest (ELTS) tulenevatel alustel kohustus tagada nimetatud

piirkonnas paiknevatele tarbijatele võrguteenuse kättesaadavus.

2. T.M esitas 12.05.2022 Konkurentsiametile Elektrilevi tegevuse peale kaebuse seoses

võrguühenduse mittetagamisega. Võrguomaniku muutus ei puuduta elektrivõrguga varem

liitunud tarbijaid, kes on teada andnud oma soovist jätkata võrguteenuse kasutamist senistel

tehnilistel tingimustel. ELTS § 64 lg 1¹ alusel peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas

ELTS § 64 lg-s 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale

võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud

võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Vastavalt ELTS § 64 lg 1² kannab võrguettevõtja

sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui

võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja

omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. Elektrienergia

mõõtesüsteemi vahetamisega seonduv on kajastatud Vabariigi Valitsuse 04.02.2019 määruse

nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja“ (edaspidi Elektrisüsteemi võrgueeskiri) §-s

31. Konkurentsiametil tuleb alustada menetlust ning tagada varem liitunud tarbijate õigused.

3. Konkurentsiamet tegi 22.06.2022 Elektrilevile ettekirjutuse nr 7-18/2022-008

võrguühenduse mittekatkestamiseks alates 01.07.2022.

4. Konkurentsiamet jättis 02.08.2022 otsusega nr 7-18/2022-010 kaebuse rahuldamata ning

tunnistas Elektrilevi OÜ-le 22.06.2022 tehtud ettekirjutuse kehtetuks.

Menetluse käigus tuvastati, et Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides

sätestatud kohustusi rikkunud, mistõttu puudub ametil alus ja võimalus Elektrilevi suhtes

ettekirjutust teha. OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus

osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 korteriühistu (edaspidi

KÜ) hoone seinal. Nimetatud tehing on jõustunud, Konkurentsimetil puuduvad igasugused

andmed selle kohta, et tehing ei olnud õiguspärane. Kui isikud on seisukohal, et tehing rikub

nende õigusi, on neil võimalus pöörduda tsiviilkohtusse. Menetluse asjaoludest lähtuvalt

takistab kaebaja KÜ-le võrguteenuse osutamist ning ei saa välistada, et tulevikus võib

võrguühendus seetõttu katkeda. Võrguettevõtja ei ole kohustatud osutama võrguteenust, kui

talle ei võimaldata paigaldada nõuetekohast peakaitset koos mõõteseadmega liitumiskilpi, ei

sõlmita või ei näidata üles valmisolekut sõlmida võrgulepingut ning teenuse tarbimine on

käsitatav ebaseadusliku tarbimisena.

5. T.M , Q.P, R.S ja C.V esitasid Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 peale

vaide ja palusid uue otsusega tagada kodutarbijate kui nõrgema osapoole õiguste kaitse.

Keskuse tee 13 kaheksa tarbijat omavad kehtivaid üksikostu lepinguid ja nad pole õigusnorme

rikkunud. Kohustada tuleb Elektrilevi täitma ELTS § 64 lg-st 1¹ tulenevat kohustust.

6. Konkurentsiamet jättis 15.09.2022 vaideotsusega nr 7-18/2022-015 vaide rahuldamata.

7. T.M , Q.P ja R.S esitasid halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr

7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsuse 7-18/2022-015 tühisuse tuvastamiseks ning

Konkurentsiameti kohustamiseks tagada Keskuse tee 13 kodutarbijatele endises korras

võrguteenuse ja tarbitud energia arveldamise võimalus. Koos kaebusega esitati esialgse

õiguskaitse taotlus keelata Elektrilevil Keskuse tee 13 aadressil asuvas korterelamus

elektrivarustuse katkestamine alates 20.09.2022 või kohustada Konkurentsiametit välja andma

ettekirjutus, mis keelab Elektrilevil katkestada Keskuse tee 13 aadressil asuvas korterelamus

elektrivarustus alates 20.09.2022.

Kohus võttis 30.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Konkurentsiameti

02.08.2022 otsus nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsus nr 7-18/2022-015 ning

kohustada Konkurentsiametit kaebuse uueks läbivaatamiseks. Kohus kaasas kolmandate

2(21)

isikutena menetlusse Elektrilevi ja Keskuse tee 13 KÜ. Sama määrusega jättis halduskohus

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.10.2022 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 resolutsiooni

punkti 2 kehtivuse (millega tunnistati Konkurentisameti 22.06.2022 ettekirjutus nr 7-18/2022-

008 kehtetuks). Ühtlasi kohustas Elektrilevi tagama, et kaebajate võrguühendust

kohtumenetluse ajal ei katkestataks, sh tuleb neil katkestatud võrguühendus vajadusel uuesti

luua.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebajad nõuavad Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022

vaideotsuse nr 7-18/2022-015 tühistamist ning Konkurentsiameti kohustamist kaebuse uueks

läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 25.09.2022, 07.10.2022,

05.01.2023, 06.01.2023, 14.02.2023, 22.02.2023) on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

1) Konkurentsiamet menetles kaebajate/tarbijate kaebuse asemel Keskuse tee 13 KÜ-d, kes

pole kaebust esitanud ning kelle õigusi pole rikutud. Menetlusosalisena ei saanud käsitleda

KÜ-d, sest viimane ei ole turuosaline. KÜ omandis ei ole Keskuse tee 13 kinnistu või hoone

osi/ühiskommunikatsioone, KÜ-l ei ole ühegi võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingut, KÜ ei

ole kunagi edastanud võrguteenust KÜ liikmetele ega tarbinud võrguteenust, KÜ ei esitanud

kaebust Konkurentsiametile. KÜ-d ei saa käsitleda mittetulundusühinguna ja KÜ ei vasta

tegutsemisvormi nõuetele ELTS § 15 alusel ning puudub õigus elektrialaseks tegevuseks.

Kõik kaheksa Keskuse tee 13 aadressil asuvat kodutarbijat omavad eraldi kehtivaid üksikostu

lepinguid, mis on samaväärsed võrguteenuse lepinguga ning on sõlmitud vastavuses sel ajal

kehtinud energiaseadusega.

2) Vaidlustatud otsusest ei selgu kodutarbijate õigused ega kohustused. Kõik kaheksa

Keskuse tee 13 üksikostul tarbijat tarbivad elektrit seaduslikult. ELTS § 68 lg 11 p 2 alusel ei

loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks asjakohase lepingu

puudumist, kui tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord

kvartalis, kui arveid ei ole esitatud. Kodutarbijad on tasunud regulaarselt võrguteenuse ja

elektrienergia eest, sh teinud makseid 2022. a augustis ja septembris. Keskuse tee 13 tarbijad

on Elektrilevi iseteeninduses esitanud korduvalt üksikostu taotlusi, mille menetlemisest

Elektrilevi on keeldunud.

Ebaseadusliku elektritarbimise akti ja arve aluseks on Majandus- ja kommunikatsiooniministri

15.05.2007 määrus nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste

mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise

kord“ (edaspidi Määrus nr 34), mille § 4 kohaselt saab ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramise arvestamise meetodit rakendada

juhul, kui puuduvad nõuetekohased mõõteseadmed. Samas on kõigil kaheksal Keskuse tee 13

eriomandil eraldi töökorras (plommitud) mõõteseadmed. Võrguettevõtja üleminekuga on

korterelamu arvestite elektrinäidud pankrotimenetluses fikseeritud, tarbimine toimub

mõõdetud tarbimisahelas ning kodutarbijad pole ise paigaldanud või rikkunud olemasolevaid

mõõteseadmeid. Seega ei saa Keskuse tee 13 kodutarbijad olla ebaseaduslikud tarbijad.

Puudub takistus esitada teenuse eest arveid endises korras, st kõigile kaheksale kodutarbijale

eraldi. Kodutarbijate elektrienergia tarbimise mõõtmine toimub olemasolevate

mõõteseadmetega ning puudub vajadus hoone välisseinale ühisostu mõõteseadme

paigaldamiseks KÜ-le. Kaebajad soovivad Keskuse tee 13 kõigi arvestite tegelike näitude

fikseerimist ja nende alusel arveldamist.

3(21)

Keskuse tee 13 elamu mõõteseadmed on olnud taadeldud aastatel 1995/1998. Tulenevalt

varem kehtinud mõõteseadusest saabus mõõteseadmete järgmine taatlemise aeg 16 aasta

pärast (s.o 2011/2014). Tänasel päeval taatlemise nõue arvestitele puudub. Elektrilevi on

valetanud arvestite nõuetele mittevastavuse kohta. Keskuse tee 13 elamu arvestid pole

kaugloetavad, kuid Euroopa Liidu direktiivi 2019/944 alusel tuleb kõigil liikmesriikidel üle

minna kaugloetavatele arvestitele (80% ulatuses) aastaks 2024. Tavaarvesti pole põhjus elamu

arvestite kõlbmatuks pidamiseks. Need kaheksa arvestit tuleb võrguettevõttel asendada

esimesel võimalusel lihtsalt kaheksa kaugloetava arvestiga. Olemasolevad Keskuse tee 13

elamu arvestid kuuluvad nii varasema kui praeguse seadusandluse alusel võrguettevõttele

(Põlva OOM OÜ-le või Elektrilevile). Vastavalt direktiivi 2019/944 artiklile 22 lg 1, kui

lõpptarbijal ei ole nutiarvestit, tagab liikmesriik, et lõpptarbija varustatakse individuaalse

tavaarvestiga, mis mõõdab täpselt tema tegelikku tarbimist ning lg 2 alusel, liikmesriik tagab,

et tavaarvestit kasutaval lõpptarbijal on kerge võtta arvesti lugemit kas otse või kaudselt

võrguliidese või muu sobiva liidese kaudu. Nimetatud nõudega on Keskuse tee 13 elamu

arvestid vastavuses.

3) Elektrilevi seisukoht tehnoseisundi mittevastavusest on põhjendamatu, sest elamu

elektripaigaldisel pole kasutuskeeldu (st on ohutu). Keskuse tee 13 elamus 23.09.2022 pädeva

isiku poolt läbi viidud elektripaigaldise auditiga tunnistati elamu ühiskasutuses olev

elektripaigaldis normidele vastavaks ning puudub takistus arvestite välja vahetamiseks. OÜ

Põlva OOM võlausaldajate 23.03.2022 üldkoosoleku protokollis kinnitab võlausaldaja, et

võrkude omandamise järgselt on võrkude korrashoiu ja parendamise kohustus Elektrilevil,

mis on ilmselgelt tarbijate huvides. Eeltooduga kinnitab ettevõte, et on oma seadusest

tulenevast kohustusest teadlik – Keskuse tee 13 elamuvälise tehnovõrgu korrastamine/võrgu

tehnilise seisundi säilitamine on ettevõtte, mitte kodutarbijate kohustus (amprite tagasiostu

näol).

4) Konkurentsiamet on jätnud tuvastamata Elektrilevi kohustuse täita ELTS § 64 lg-test 1¹ ja

1² tulenevat nõuet. Võrguomaniku muutus ei puuduta elektrivõrguga varem liitunud tarbijaid,

kes soovivad jätkata võrguteenuse kasutamist senistel tehnilistel tingimustel. Tulenevalt

ELTS § 1113 lg 5 kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 vaid juhul, kui võrk on rajatud

enne 2003. a 1. juulit. Himmaste elektrivõrk on rajatud enne 2003. a ning seega rakenduvad

Himmaste, Keskuse tee 13 kodutarbijatele seadusest tulenevalt varemliitunud tarbijate

õigused. Konkurentsiamet pole hinnanud, kas Elektrilevi on järginud võrguga varem liitunud

tarbijatele seaduses sätestatud tingimustel võrguühenduse osutamise protseduuri ja korda.

Ühisostu mõõteseadme paigaldamisega KÜ-le, kodutarbijate kaheksa olemasoleva üksikostu

mõõteseadme asemele, rikub Elektrilevi ELTS § 64 lg-st 1¹ tulenevat nõuet. Kui võrgu

kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal

kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. Elektrienergia

mõõtesüsteemi vahetamisega seonduv on kajastatud Elektrisüsteemi võrgueeskirja §-s 31.

Konkurentsiamet jättis tuvastamata Elektrilevi kohustuse jätkata samade lepingutingimustega.

ELTS § 83 lg 2 teise lause alusel on füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad

kokkulepped tühised. Lisaks peab ELTS § 64 lg 15 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

võrgu omanik tagama oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga

kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga

võrguettevõtja kasutusse. Eeltoodud olukorda on täpsemalt selgitatud „Elektrituruseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõus (Riigikogu 12.

koosseisu 139 SE, Lisa 2). Konkurentsiameti otsuse kohaselt kaotavad Keskuse tee 13

füüsilisest isikust tarbijad kõik varasemad tarbija õigused (elektrimüüja valik, võrgupaketi

4(21)

valik, füüsilisest isikust tarbijale tarbijakaitseseadusest tulenevad õigused). Konkurentsiameti

järelevalve Põlva Oom OÜ ja Elektrilevi OÜ tegevuse üle on olnud ebapiisav ning seda ka

eurodirektiivist (EL direktiiv 2019/944) tulenevate nõuete täitmise osas.

Kaebuse 22.02.2023 täpsustuses kaebajad märgivad, et elektrivõrgu võõrandamise lepingus

(punktis 1) on märgitud võõrandatava elektrivõrgu rajamise aastaks 1984. Ei saa olla

vaidlust, et enne 01.07.2003 rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmise kulud peab kogu

ulatuses kandma Elektrilevi. Nii pankrotihaldur kui Elektrilevi on olnud enne elektrivõrgu

võõrandamise lepingu sõlmimist teadlikud nii Himmaste kortermajade olemasolevate

peakaitsmete tegelikest suurustest ja füüsilisest isikust tarbijate olemasolust. Lepingu Lisa 2

nimekirjas olevad korteriühistud (juriidilised isikud) pole olnud Põlva Oom OÜ kliendid.

Lepingu Lisas 2 on võõrandaja poolt esitatud üleantavate klientide nimekiri. Põlva Oom OÜ

pankrotihaldur Karin Antsov on õigusvastaselt muutnud üleantavate klientide nimekirja ja

vähendanud nimekirjas olevate kortermajade peakaitsme suurusi. Kaebajate üllatuseks

puuduvad Lisa 2 nimekirjast võrguga varem liitunud füüsilisest isikust tarbijad ning nende

asemel on tarbijatena lisatud korterühistud. On ilmselge, et antud lepingu Lisa 2 nimekiri

kahjustab võrguga varemliitunud tarbijate huve ning on õigusvastane. Võrguga varemliitunud

tarbijatele pole juriidiliselt ega tehniliselt vaja uue asukohaga täiendavat liitumiskilpi.

Elektrivõrgu võõrandamise lepingu punkt 3.8 on Keskuse tee 13 füüsilisest isikust

kodutarbijate suhtes tühine, sest kahjustab Keskuse tee 13 füüsilisest isikutest kodutarbijate

(st kaebajate) huve. Kehtivast regulatsioonist (nt elektrituruseadus ja võrgueeskiri) tarbija

kahjuks kõrvale kalduvad kokkulepped on õigustühised (Elektrituruseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu lk 15, Riigikogu 12. koosseisu

139 SE). Pankrotimenetluse käigus vara ehk elektrivõrgu võõrandamisega ei saa kaotada

võrguga varem liitunud tarbijate õigusi.

5) Keskuse tee 13 kodutarbijatel on kehtivad üksikostulepingud Põlva OOM OÜ-ga, mis

vastavad ka tänases mõistes võrgu- ja elektrilepingutele. Antud lepinguid pole seaduses ega

lepingutingimustes ettenähtud korras lõpetatud. Nimetatud lepingute õigusjärgsus tuleneb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 2, mille alusel on õigusjärgluse aluseks tehing

või seadus. Antud juhul on selleks ELTS § 64 lg 1¹. Põhjusel, et Põlva OOM OÜ-l puudus

tegevusluba, pidi võrgu esindaja (st pankrotihaldur) tagama võrgu ülemineku ettevõttele,

kellel selline luba on olemas. Varem liitunud tarbijate puhul tuleb järgida otseselt seadusest

tulenevat nõuet: kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse

osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase

tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja

kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Need tingimused, mis sisalduvad Põlva

OOM OÜ ja Elektrilevi omavahel sõlmitud lepingus, ei vabasta Elektrilevi kohustusest täita

ELTS §-st 64 tulenevaid nõudeid.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 35 lg 5 teise lause kohaselt on

üldhuviteenuse osutamisest loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat

kohustust rikkunud ettevõtja kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju.

Elektrilevil on õigusjärglus ja ühtlasi seadusest tulenev kohustus Põlva OOM OÜ võrguga

varemliitunud kodutarbijatele üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks ning mitte sundima

võrguga varemliitunud tarbijaid KÜ kaudu uusliitujaks.

6) Konkurentsiamet ei ole viidanud ühelegi seaduse nõudele, mis kohustab võrgulepingut

sõlmima KÜ ja Elektrilevi vahel. Varem võrguga liitunud tarbijad soovivad, et tarbijatele

elektrienergia edastamisega jätkatakse senistel tehnilistel tingimustel. Need mõõtekeskusele

esitatavaid nõuded, mille täitmist Elektrilevi nõuab, on kehtivad uutele ja

rekonstrueeritavatele elamutele (vt Nõuded kortermaja mõõtekeskustele, p 1.1). Keskuse tee

5(21)

13 kortermaja pole uus ega rekonstrueeritav elamu. Isegi Elektrilevi poolne arvestite vahetus

Keskuse tee 13 hoones ei vasta rekonstrueerimise tegevuse mõistele ehitusseadustiku (EhS) §

4 lg 3 tähenduses. Elektrilevi nõue läheb vastuollu ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 lg-ga 1, seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 5 lg-ga 5 ning

EL direktiivi 2019/944 artikliga 10. Elamu ühiskasutuses olev elektripaigaldis on auditiga

tunnistatud normidele vastavaks ning antud kasutusluba viieks aastaks. Keskuse tee 13 hoone

soojavarustuse liigi ja energiaallika liigi muutusega seotud andmete menetlus ehitisregistris

on praeguseks toimunud. Keskuse tee 13 elamu ehitusjärgse tehnilise lahenduse kohaselt

toimub elektri mõõtmine eraldi mõõteseadmetega eriomandite põhiselt. Puudub vajadus ja

õiguslik alus muuta olemasolevat tehnilist lahendust ning paigaldada hoone fassaadile üks

mõõteseade KÜ-le asendamaks praegust tehnilist lahendust.

Keskuse tee 13 mõõtesüsteemide vastavusse viimise kohustus lasub Elektrilevil tulenevalt

elektrisüsteemi toimimise Elektrisüsteemi võrgueeskirja nr 10 § 31 lg-st 1, mille kohaselt

vahetab korterelamu korteri elektrienergia mõõtesüsteemi vajaduse korral välja

võrguettevõtja, kui energiat müüakse otse korteri omanikule või valdajale. Elektripaigaldise

23.09.2022 auditis ei tuvastatud vastuolu ehitusaegete normidega ega kasutuskeeldu.

Arveldamisest iga kaheksa kodutarbijaga eraldi on keeldunud Elektrilevi. Konkurentsiamet on

õigusvastaselt leidnud, et kaheksale kodutarbijale ei kohaldu varem liitunud tarbijate õigused

ning KÜ peab Elektrileviga lepingu sõlmima ja amprite vähendamisega nõustuma.

Konkurentsiamet pole täitnud talle seadusega (MSÜS § 7, ELTS § 93) pandud ülesannet, sest

ei taganud MSÜS § 35 lg-st 2 tulenevalt üldhuviteenuse toimepidevuse jätkumist teenust

kasutavatele klientidele (kodutarbijatele). Elektrilevi kohustab üksikostul tarbijaid ühisostule,

kohustab lepingupooleks KÜ-d ning vähendab kaasomandisse kuuluvaid ampreid.

Võrgulepingute puudumine on põhjustatud Elektrilevi soovimatusest täita oma kohustusi (st

asendada olemasolevad arvestid kaugloetavate vastu) ja pole võimaldanud iga varemliitunud

Keskuse tee 13 kodutarbijaga eraldi lepingute sõlmimist.

7) Selliste asjaolude nagu arvutuslikud erikoormused kilovattides, nimivoolu või

võrguühenduse läbilaskevõime jm väljaselgitamine Keskuse tee 13 ja naabruse hoonetes ei

oma praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust. Keskuse tee 13 elamu on seaduslik

hoone, mis on ehitatud ehitusprojekti kohaselt, järgides kõiki ehitise ja ehitamise kohta

kehtivaid nõudeid. Eeltoodu hõlmab ka Keskuse tee 13 hoone elektrivarustust ja lubatud

voolutugevust. Elamu elektripaigaldis on projekteeritud kõikide normide kohaselt ja lubatud

pingestada, st ühendamine elektrivõrguga on toimunud seaduslikult Eesti Energia

pingestusloa alusel. Keskuse tee 13 hoone voolutugevus ehk amprid on (seadusliku) elamu

tehnosüsteemi osana konkreetse varalise väärtusega kaasomand ning kaebajad ei soovi

Elektrilevi kasuks sellest loobuda. Elamu transiitkilbis olevad hoone toitesuunalised kaitsmed

66 A (3x66 A) on ehitusaegsed. Puudub alus eeldada, et hoone ehitusaegsed tehnilised

näitajad on valed või ebaseaduslikud, sest ka hoone projekteerimise ning ehitamise ajal

arvestati normidega ja toimus Eesti Energia järelevalve all. Amper ei muutu riigikorra

vahetumisega. Ehitusjärgselt on Keskuse tee 13 elamu peakaitse 3x66 A. Elamu mõlema

trepikoja kilpide peakaitse on kummalgi 3x25 amprit ning tehniliste andmete järgselt peavad

need kaitsmed taluma 1,35 kordset lühiajalist voolutugevust. See tähendab ühe trepikoja

suunalt ligikaudu (1,35 x 25 A) 33,75 amprit iga faasi kohta suunaga toite poole, mis on kahe

trepikoja kilbi peale kokku suurusjärgus 3x66 A ja ei saa olla vale voolutugevus hoonele.

Peakaitsmed võib asendada kaasaegsematega väga lihtsalt. Elektrilevil puudub alus esitada

hoone kasutuselevõtu järgselt omapoolseid arvutusi ja tabeleid ning nõuda Keskuse tee 13

elamus muudetud tehniliste näitajate tunnustamist halduskohtu poolt. Seda enam, et elamu

tehnilisi näitajaid on ettevõte muutnud korteriomanike kahjuks.

6(21)

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

1) Vaidlustatud otsuse punktis 6 on õigesti välja toodud, et otsuse tegemise hetkel oli KÜ

puhul tegemist toimiva juriidilise isikuga ning tähtajatult on KÜ juhatuse liige T.M ,

omades seega esindusõigust, millega kaasneb ka vastutus. Ka on T.M allkirjastanud

Keskuse tee 13 tarbijate nimel taotlusi ja esitanud avaldusi ning seisukohtasid. See on

kooskõlas kaebaja volituse ja pädevuste, mis tulenevad talle KÜ juhatuse liikme pädevustest

ning on sellega kooskõlas. Kaebus on esitatud KÜ-d puudutavalt, mis hõlmab kõiki ühistu

tarbijaid. 12.05.2022 esitatud kaebusele oli alla kirjutanud T.M kui KÜ juhatuse liige.

Samuti on T.M menetluse käigus läbivalt esitanud taotlusi KÜ juhatuse esimehena, kes on

volitatud esindama kõiki KÜ liikmeid. Asjaolu, et T.M ei ole alates 23.08.2022 enam

kõnealuse KÜ juhatuse liige, ei mõjuta otsuse sisu ega selles tehtud järeldusi. Samuti ei

mõjuta see vaideotsuse sisu ega järeldusi. Vastustaja jääb jätkuvalt seisukohale, et kaebajate

poolt esitatud väited, mille järgi KÜ ei tohi oma liikmetele elektrit müüa, on otsitud ning ei

ole asjakohased – KÜ-l ei ole takistatud arveldada ühistu liikmetega olukorras, kus

võrguleping võrguettevõtja ja KÜ vahel sõlmitakse nn ühisostu raames – võrguettevõtja

osutab teenust kuni ühise liitumispunktini ning KÜ maksab teenuse eest. ELTS näeb ette ka

olukorra, kus isik väljaspool oma põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale

kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes

seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad (ELTS § 15 lg 6 p 1). Need tingimused

on KÜ puhul eluliselt täidetud, KÜ-s tarbitakse elektrienergiat ning selle tarbimise eest on

isikud kohustatud teenuse osutajale maksma tasu. Kaebajate väidetega, justkui KÜ elektrit ei

tarbinud või ei tarbi, vastustaja ei nõustu.

2) Elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist puudutavalt jääb vastustaja vaidlustatud otsuse

punktis 5.1 väljatoodu juurde. ELTS § 68 lg 1 p-de 2 ja 4 järgi on elektrienergia ja

võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse

ELTS-ist tulenvaid nõudeid, eelkõige kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja

müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta (p 2) või ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub

võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade (p 4). Kuna Elektrilevile on takistatud

juurdepääs liitumispunktini ning seadusele vastava mõõteseadme paigaldamine, et Elektrilevi

saaks täita talle seadusest tulenevat võrguettevõtjale kehtivat kohustust teostada elektrienergia

mõõtmist, on täidetud ELTS § 68 lg 1 p-s 4 sätestatud alus ja kohaldub ELTS 68 lg-s 3

nimetatud määrus. Niikaua, kuni Elektrilevile on takistatud juurdepääs liitumispunktile ning

mõõteseadme paigaldamine (ette on ehitatud füüsiline tara) on KÜ-st tulenevatel põhjustel

tehtud Elektrilevi jaoks võimatuks ka võrgulepingute sõlmimine, st täidetud on ka ELTS § 68

lg 1 p-s 2 sätestatud alus ja ka siinkohal kohaldub ELTS § 68 lg-s 3 nimetatud määrus.

Menetluse kestel leidis üheselt tuvastamist, et kaebaja takistas oma tegevusega võrguteenuse

osutamist, mis viis ebaseadusliku võrguteenuse tarbimiseni ELTS § 68 tähenduses

(vaideotsuse punkt 3.2.). Mis puudutab kaebajate väiteid, et kõik kaheksa korteriühistu liiget

on tasunud regulaarselt võrguteenuse ja elektrienergia eest, on Elektrilevi oma 07.09.2022

vastuses (vaideotsuse lisa 6) välja toonud, et Eesti Energia AS ei ole seda arvet kui

põhjendamatut aktsepteerinud. 15.09.2022 esitas Elektrilevi teatise, mis Eesti Energia AS-i

vastavasisulist toimingut kinnitab (vaideotsuse lisa 8). Samuti teavitas Elektrilevi, et esitab

Keskuse tee 13 poolt ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest arve lähiajal,

pärast tarbitud koguste täpsustamist. Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010

p-s 3.2.2. viidatud võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest on KÜ-le 15.09.2022

koostatud arve nr 447568909151.

3) ELTS § 65 lg 1 p 3 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale,

tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: võimaldab

7(21)

kasutada võrguühendust liitumispunktis. ELTS § 3 lg 29 kohaselt on võrk – elektripaigaldis

või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja

liitumispunktini. Majasisest elektrisüsteemi puudutavalt on liitumispunktist tarbija suunal

paiknevad elektripaigaldised tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised

(sh kaablid) algusega liitumispunktist kuuluvad tarbijale (välja arvatud mõõtepunktis

paiknevad mõõteseadmed), kusjuures kogu tarbija elektripaigaldistega seotud vastutus lasub

tarbijal. Nii on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega seonduv vastutus tarbija kanda –

majasisese ning tarbija korteris paikneva elektrisüsteemi puudutavate rikete vms korral peab

puudused kõrvaldama tarbija ja mitte võrguettevõtja.

Konkurentsiamet on otsuses (vt p 3.1) õigesti märkinud, et OÜ Põlva OOM

pankrotimenetluse lõpptulemusena võõrandati Himmaste külas OÜ-le Põlva OOM kuulunud

elektrivõrk Elektrilevile, mille tulemusena tekkis Elektrilevile ELTS-ist tulenevatel alustel

kohustus tagada nimetatud piirkonnas paiknevatele tarbijatele (kokku 12 liitumispunkti,

millest 8 on KÜ-d) võrguteenuse kättesaadavus. See on kooskõlas seaduses sätestatud

nõuetega. Otsuse punktis 5.1 on Konkurentsiamet välja toonud, et OÜ Põlva OOM ja

Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni

liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 KÜ seinal. Tehing on jõustunud. Samas punktis

amet lisas, et on kaebajale otsuse eelnõus põhjalikult selgitanud, miks võrguettevõtja vastutab

kuni liitumispunktini (antud juhul asub liitumispunkt Keskuse tee 13 kortermaja seinal) ning

et kortermaja-sisest elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole

Elektrilevi üle võtnud (see ei tulene ka tehingust). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et

Elektrilevi on OÜ Põlva OOM õigusjärglane, olles kohustatud osutama üksikostu alusel

võrguteenust kuni igale korterile. OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on

Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub hoone Keskuse tee

13 KÜ seinal. Nimetatud tehing on jõustunud ning puuduvad alused järeldada, tehing ei olnud

õiguspärane.

4) Antud juhul on probleem selles, et Elektrilevil on takistatud võrguteenuse osutamine kuni

liitumispunktini, sest mõõteseadet ettevõtja paigalda ei saa – selle takistamiseks on ehitatud

füüsiline piirdetara. Amet selgitas, et alles peale juurdepääsu võimaldamist liitumispunktile

koos mõõteseadme paigaldamisega saab tõstatada küsimuse võrguteenuse ühis- või

üksikostust. Elektrilevi on Keskuse tee 13 elanikele oma 29.06.2022 teates välja toonud, et

ELTS kohaselt sõlmitakse võrguteenuste osutamiseks kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas või elektroonilises vormis võrguleping. Elektrileviga võrgulepingu(te)

sõlmimiseks vajalikud eeldused on KÜ-st tulenevatel põhjustel jäänud täitmata. Elektrilevi on

oma tegevuses talle seadusest tulenevaid kohustusi järginud ning teinud endast oleneva nende

täitmiseks, kuid see on olnud takistatud kaebajatest tulenevatel põhjustel.

10. Elektrilevi (kolmas isik I) palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista Elektrilevi

menetluskulud kaebajatelt Elektrilevi kasuks välja.

1) Elektrilevi osutab Põlva OOM OÜ endistele tarbijatele võrguteenust, arvestades Elektrilevi

kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet võrgu omandamise ajal.

Võrguteenuse osutamise jätkamisel senistel tehnilistel tingimustel, arvestades võrgu

seisukorda ja tehnilist läbilaskevõimet, on kaks aspekti: 1) esimene puudutab nõudeid

eluhoonete elektrivarustusele nende ehitamise ja kasutusele võtmise ajal ja sellest tulenevaid

maksimaalseid lubatud tarbimisvõimsusi, mis on elektrivarustuse tehnilistest tingimustest üks

peamisi; 2) teine puudutab Elektrilevile võõrandatud elektrivõrgu tegelikku seisundit ja

sellest tulenevat läbilaskevõimet Elektrilevile vara üleandmise ajal ning sellest lähtuvaid

lubatavaid hoonete peakaitsmete nimivoolusid.

8(21)

Himmaste II alajaamast Põlva OOM OÜ omandis olnud võrgu kaudu elektritoidet saavate

objektide loetelu ja nende peakaitsmete tegelikud nimivoolud enne võrgu omandamist on

kajastatud Elektrilevi vastuses kaebusele toodud tabelis (vt Tabel 1), mille viimases veerus on

näidatud peakaitsmete nimivoolud, mida Elektrilevi sai võrgu seisukorrast ja tehnilisest

läbilaskevõimest selle omandamise ajal võimaldada. Tabelist nähtub, et olemasolevad

peakaitsmed on ebaloogiliste nimivooludega (nt 24 korteriga Keskuse tee 11 ja 15 elamul

ning 8 korteriga Keskuse tee 12, 17 ja 19 elamul on olnud ühesugune 100 amprise

nimivooluga peakaitse) ning kõigi objektide peakaitsmete nimivoolude summa 1036 amprit.

Samas on Põlva OOM OÜ ja Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus

viidatud

võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 334307005 VK/1 kohaselt

võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega 200

amprit, mis on üks võrgu tehnilist läbilaskevõimet määravatest teguritest. Selle

võrguühenduse kaudu saavad toidet kõik eelpool loetletud objektid ning kõnealune

kaitseseade asub alajaamas. Kõnealuste elamute ehitamise ajajärgul oli üsna levinud see, et

hoonetele paigaldati lubatud maksimaalse tarbimisvõimsusega mitte kooskõlas olevate

nimivooludega peakaitsmeid teistsugustel kaalutlustel. Tabelist 1 nähtuvad Elektrilevi poolt

lubatavad maksimaalsed tarbimisvõimsused on kooskõlas kõnealuste elamute ehitamise

aegsete projekteerimisnormidega. Tolleaegseid eluhoonete elektrivarustuse nõudeid kirjeldab

ka 1984. a välja antud „Energiamüügi“ juhendmaterjal „Eluhoonete elektrivarustus“, mille

leheküljel 11 on toodud arvutuslikud erikoormused elamute ühele korterile kilovattides.

Tallinna Ringkonnakohtule on esitatud T.M-i kodutarbija elektriga varustamise 19.11.1998

leping nr 8/5 Keskuse tee 13 kaheksa korteriga elamus, mille väljavõttest nähtub, et üksiku

korteri lubatud tarbimisvõimsus on vaid 1,5 kW. Kui korrutada see kaheksaga, on tulemuseks

12 kW, millele vastav peakaitsme nimivool ei ületaks 20 amprit. Ehitusregistrist ühegi

Keskuse tee korterelamu juures märget elektrikütte olemasolu kohta. Samuti puudub

Elektrilevil info, et nimetatud hoonetes oleksid projektijärgselt olnud paigaldatud

elektripliidid. Elamute maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus nende elektriseadmete

ekspluatatsiooni lubamisel on seega määratud suure tõenäosusega elektripliitide olemasolu

välistades. Elektrilevi võimaldab sellele vaatamata ka võrgu tehniliste võimalustega

arvestades kõigi kaheksa korterelamu elamute peakaitsmete nimivoolud tolleaegsete

projekteerimisnormide alusel, kuid siiski elektripliitide olemasolust lähtudes, vaatamata nende

puudumisele (Konkurentsiameti 02.08.2022 otsus, lk 10). Keskuse tee 13 elamule

võimaldatakse sellest lähtuvalt peakaitsme nimivooluks 40 amprit, erivõimsusega üle 3 kW

korteri kohta ehk vähemalt kaks korda rohkem, kui T.M-i kodutarbija elektriga varustamise

19.11.1998 lepinguga nr 8/5 ette nähtud 1,5 kW.

Põlva OOM OÜ (pankrotis) ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu

suhtes lepinguga kokku leppinud. Käesolevas asjas on mh asjakohased Tallinna

Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsuse nr 3-13-1604 p-des 22 ja 23 esitatud põhjendused.

Elektrilevi võtab tarbijatele võrguteenuse osutamise jätkamisel arvesse võrgu tehnilise

seisundi ja läbilaskevõime selle omandamise ajal. See, milliseks võib võrgu läbilaskevõime

kujuneda pärast selle osade remontimist ja/tugevdamist edaspidi, ei anna alust tarbijatel nõuda

ilma tingimuste muutmise tasu rakendamata suuremat lubatavat võimsust, kui võrgu olukord

ja olemasolevad tarbimistingimused selle omandamise ajal võimaldasid. Kuna osa võrgust ei

olnud töökorras, siis võttis Elektrilevi peakaitsmete lubatavate nimivoolude arvutamisel

aluseks töökorras olnud võrguosa parameetrid ja lühisvoolu selle kaugemas otsas alajaamast

lähtudes. Selles kohas mõõdetud lühisvool oli 523 amprit. Selleks, et alajaamas toiteliini ees

olev kaitseseade liini lõpus oleva lühise korral nõuetekohaselt rakenduks, ei saaks selle

nimivool arvutuste kohaselt olla suurem kui 174 amprit. Kuna sellise nimivooluga

kaitseseadet ei eksisteeri, siis lähim kasutusel olev kaitsme nimivoolu nominaalväärtus on 160

9(21)

amprit. See suurus omakorda jäi aluseks 12 võrguühenduse peakaitsmete summaarse

nimivoolu arvutamisel, milleks kujunes 533 amprit. Keskmiseks peakaitsme nimivooluks ühe

tarbimiskoha (hoone) suhtes kujunes 48 amprit. Elektrilevi kasutas korterelamute

peakaitsmete lubatavate nimivoolude määramisel tolleaegsete projekteerimisnormide alusel

eelpool näidatud tabelit vastavalt korterite arvule, kuid siiski elektripliitide olemasolust

lähtudes, vaatamata nende puudumisele. Seda arvestades kujunes kõigi 12 tarbimiskoha

peakaitsmete summaarseks nimivooluks 572 amprit, mis on arvutuste alusel saadud 533

amprist isegi mõnevõrra suurem. Kokkuvõttes võimaldab Elektrilevi mh Keskuse tee 13

korterelamule võrguteenuse osutamise jätkamisel seniste tehniliste tingimustega võrreldes

isegi mõnevõrra suuremat tarbimisvõimsust, mis on kooskõlas võrgu seisundi ja tehnilise

läbilaskevõimega selle omandamise ajal ning tarbijate põhjendatud vajadustega.

Elektrilevi omab alates 1. juulist 2022 Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute

kogutarbimise kohta tunnipõhiseid mõõteandmeid, olles eelnevalt elamu võrguühendusele

paigaldanud kaugloetavad arvestid. Nende andmete alusel saab välja tuua igakuised

tarbimisvõimsuse maksimumid kilovattides nelja kuu (juuli, august, september, oktoober) ja

novembri alguspäevade kohta, ning kuidas need suhestuvad Elektrilevi võimaldatud

peakaitsmete nimivooludest (amprites) tuleneva maksimaalsete lubatavate võimsustega

(kilovattides). Graafikutest nähtub, et Elektrilevi võimaldatavad lubatavad tarbitavad

võimsused on täiesti piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes.

Samuti on näha, et maksimumkoormuste erinevus suvel ja kütteperioodil ei ole

märkimisväärne. Elektrilevile ei ole ka laekunud infot selle kohta, et mõne elamu peakaitse

oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. Eelnevast nähtub, et Keskuse tee 13 elamule

võimaldatav peakaitse nimivooluga 40 A on vastavuses Põlva OOM OÜ-lt Elektrilevile üle

antud võrgu tehnilise seisu ja läbilaskevõimega.

2) Elektrienergia koguse mõõtmine saab toimuda üksnes võrguettevõtja poolt paigaldatud

nõuetekohase kauglugemisseadmega. Seetõttu ei ole võrguettevõtjal õigust ega kohustust

mõõta kortermaja elektritarbimist olemasolevatele tarbijatele kuuluvate mõõteseadmetega.

Võrguettevõtja kohustus kaugloetava mõõteseadme paigaldamiseks tuleneb ELTS § 67 lg-st 1

ning elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg-st 5. Keskuse tee 13 elamu liitumispunktis puudub

võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade ning nimetatud asjaolu on

tuvastanud ka Konkurentsiamet. Elektrilevil ei ole olnud võimalik mõõteseadet paigaldada

põhjusel, et Keskuse tee 13 elanikud takistavad transiitkilbile ligipääsu ning ei nõustu

liitumiskilbi ja mõõteseadme paigaldamisega.

Vastavalt ELTS § 65 lg 1 p-le 3 on Elektrilevi kohustatud võimaldama võrguühenduse

kasutamist liitumispunktis. Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti asukoht on fikseeritud

12.04.2022 Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu

võõrandamise lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“. Seega

liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised on tarbija elektripaigaldise osa ja

tarbija poolne elektripaigaldis (sh kaablid) algusega liitumispunktist kuulub tarbijale (välja

arvatud mõõtepunktis paiknevad võrguettevõtja paigaldatud mõõteseadmed). Liitumispunkti

kaudu osutatakse võrguteenust kogu kortermajale ning sellega on ühendatud kõik korterelamu

tarbimiskohad. Selleks, et Elektrilevi saaks ELTS § 67 lg 1 kohaselt mõõta tema võrgust

väljuva elektrienergia kogust, tuleb mõõteseade paigaldada Keskuse tee 13 elamu

liitumispunkti. Kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka

juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning

korteriomanike kulul paigaldatakse iga korteri elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade.

Esiteks on Elektrilevil mõõteseadme paigaldamise õigus ja kohustus. Teiseks aitab kogu

kortermaja tarbimist mõõtev arvesti tuvastada võimalikku ebabilanssi. Kuna kogu kortermaja

10(21)

elektritarbimist mõõtev arvesti paigaldatakse Elektrilevile kuuluvasse elektripaigaldisse

Elektrilevi kulul, siis puudub Keskuse tee 13 elanikel õigus mõõteseadme paigaldamist

takistada. Lisaks nõuetekohasele mõõteseadmele tuleb Keskuse tee 13 elamule paigaldada

võrgu tehnilise läbilaskevõimega kooskõlas olev peakaitse. Peakaitsme nimivool 40 A on

määratud Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu

võõrandamise lepingus ning lähtub Elektrilevi kasutusse antud võrgu tehnilisest seisundist

ning läbilaskevõimest.

3) Elektrilevi ei ole tarbijate ning Põlva OOM OÜ vahel sõlmitud lepingute pool ega asunud

võrgu ülevõtmisel lepingute pooleks. Seetõttu ei ole asjakohane esitada käesolevas menetluses

etteheiteid Elektrilevile või Konkurentsiametile Põlva OOM OÜ tegevuse osas. T.M-i poolt

esitatud Põlva OOM OÜ-ga sõlmitud lepingud kehtisid ning nende alusel toimus arveldamine

kuni 30.06.2022. Elektrilevi ei ole kohustatud Põlva OOM OÜ lõppenud lepingute alusel

võrguteenust osutama. Samuti on ebaõige kaebajate väide, nagu oleks Elektrilevi Põlva OOM

OÜ seadusjärgne õigusjärglane ELTS § 64 lg 11 alusel. Põlva OOM OÜ õigused ja

kohustused ei läinud Elektrilevile üle seaduse alusel. ELTS § 64 lg 1 kohustas Põlva OOM

OÜ-d oma võrgu üle andma tegevusloaga võrguettevõtjale. Võrgu üleandmine toimus Põlva

OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahelise tehinguga. Selle tulemusena asus Elektrilevi

endistele Põlva OOM OÜ tarbijatele võrguteenust osutama tingimustel, mis vastab võrgu

tehnoseisundile ja läbilaskevõimele selle omandamise ajal.

Keskuse tee 13 aadressil võrguteenuse kasutamiseks tuleb Elektrileviga sõlmida ELTS § 84

lg 2 kohane võrguleping. Elektrienergiaga varustamine (võrguteenus) saab olla üksnes

lepinguline ja tasuline. Alles pärast võrgulepingu sõlmimist tekib kaebajatel ja teistel elanikel

õigus võrguteenust kasutada ning Elektrilevil kohustus võrguteenust osutada. Elektrilevi

avaldas valmisolekut võrgulepingut sõlmida juba enne 01.07.2022. Olenemata Elektrilevile

seadusest tulenevast kohustusest võrguteenust osutada, ei ole Elektrilevil võimalik teha

alusetuid mööndusi võrgulepingu sõlmimisel ja võrgulepingu tingimustes. Elektrilevi peab

oma tegevuses lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning võrdse kohtlemise

põhimõttest (ELTS § 65 lg 2). Tarbijatele ühetaoliselt kehtivate võrgulepingu sõlmimise

tingimuste täitmise nõudmist ei saa käsitada võrguteenuse osutamisest keeldumisena.

4) ELTS § 12 lg 13 kohaselt võib võrgulepingu sõlmida nii kodutarbijaga (nn üksikost) kui ka

korteriühistuga (nn ühisost). Kui kortermaja elanikud soovivad võrguteenust kasutada

ühisostul, siis on vajalik võimaldada Elektrilevile ligipääs transiitkilbile nõuetekohase

peakaitsme ja mõõteseadme paigaldamiseks ning KÜ-l tuleb sõlmida Elektrilevi poolt

edastatud ühisostu võrguleping. Ebaõige on kaebajate väide, nagu muutuks ühisostu

võrgulepingu sõlmimisega KÜ elektrienergia edasimüüjaks. ELTS § 15 lg 6 p 1 kohaselt ei

laiene KÜ-le ELTS §-is 15 nimetatud elektriettevõtjatele kehtestatud nõuded. Ka ühisostu

korral on võrguettevõtjaks Elektrilevi, kes võimaldab võrguühenduse kasutamist

liitumispunktis. Ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid arveldamises, st ühisostu korral

väljastatakse kasutatud võrguteenuse eest arve KÜ-le ning üksikostu korral igale

korteriomanikule eraldi. Võrguteenuse kasutamine ühisostu võrgulepingu alusel on praktikas

tavapärane. Elektrilevil on hinnanguliselt ligi 3300 ühisostul korterelamut.

Kaebajad on edastanud fotod korterelamu arvestitest ning arvestite näidud seisuga

01.07.2022. Edastatud materjalidest nähtub, et kortermajas on ka arvesti, mis mõõdab

kortermaja ühiskasutataval alal kasutatud elektri kogust. Tavapäraselt sõlmitakse kortermaja

üldkasutatava elektrienergia tarbimiskoha võrguleping KÜ poolt. See tähendab, et üldelektri

kasutamise soovi korral tuleb üksikostu võrguleping vähemalt selle tarbimiskoha suhtes

ikkagi sõlmida KÜ-l. Kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada

üksikostul, siis on see võimalik vajalike eelduste täitmise korral. Vastavalt „Elektrilevi OÜ

11(21)

võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A“ (Elektrilevi tüüptingimused) p-le 7.2

lepitakse tarbimistingimused korterelamu võrguühendusel kokku korterelamu liitumispunkti

suhtes sõlmitava võrgulepinguga. Seetõttu tuleb esmalt sõlmida Keskuse tee 13 KÜ-ga n-ö

katuslepinguna jaotatud võrguühenduse võrguleping, millega määratletakse võrgulepingu

alusel osutatavate teenuste kirjeldus ja teenuste kvaliteedi põhinäitajad (ELTS § 87 lg 1

punktid 2-3). Kui tekivad tehnilised eeldused jaotatud võrguteenuse müügiks vastavalt

Elektrilevi tüüptingimuste peatükile 7, siis koostab võrguettevõtja jaotatud võrguteenuse

müügiks ehitise võrguühenduse läbilaskevõime (liitumispunkti kaitsme nimivoolu)

jaotuskava, mis on aluseks võrguühenduse kasutamise tasude rakendamisel ostjatele. Kui

kaebajad ja teised Keskuse tee 13 korteriomanikud nõustuvad sõlmima ühisostu võrgulepingu

ning võimaldavad Elektrilevil paigaldada liitumiskilbi koos nõuetekohase peakaitsme ja

mõõteseadmega, saab Elektrilevi asuda Keskuse tee 13 elanikele osutama võrguteenust

seaduslikul alusel. Samuti säilib KÜ-l võimalus minna üle üksikostule, täites selleks vajalikud

tingimused. Praeguseks on KÜ esitanud üksikostule ületulevate klientide nimekirja, kuid

edastatud dokumendil on märgitud võrguühenduse läbilaskevõimeks 66 A, mitte 40 A,

mistõttu ei ole Elektrilevil võimalik esitatud dokumenti aktsepteerida. Täiendavalt tuleb

Elektrilevile esitada elamu elektripaigaldise ülevaatuse akt, millel märgitakse muuhulgas

liitumispunkti kaitsme suurus, liitumispunkti arvesti andmed ning kortermaja tarbimiskohtade

ühe- ja kolmefaasiliste arvestite arv. Nimetatud andmeid ei ole kajastatud kaebajate poolt

esitatud elektripaigaldise auditis, mistõttu ei ole ainult auditi esitamine üksikostule

üleminekuks piisav. Akti esitamata ei ole Elektrilevile teada Keskuse tee 13 tarbimiskohtade

täpne arv.

5) Ebaõige on kaebajate väide, nagu nõuaks Elektrilevi KÜ-lt uutele ja rekonstrueeritavatele

kortermajadele kehtestatud nõuete täitmist. Tarbija elektripaigaldise ülevaatuse aktiga

kinnitatakse, et tarbija elektripaigaldis vastab ehitusseadustiku, seadme ohutuse seaduse ja

nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning Elektrilevi nõuetele kortermajade

mõõtekeskustele. Elektrilevi kortermaja mõõtekeskuste nõuete punkt 1.1, millele tõenäoliselt

tuginevad ka kaebajad, sätestab, et dokumendiga määratletakse tehnilised nõuded uute ja

rekonstrueeritavate kortermajade korterite elektrienergia mõõtmiseks kasutatavatele

mõõtekeskustele. Nõuded ei kehti uutele ja rekonstrueeritavatele kortermajadele, vaid uutele

ja rekonstrueeritavatele kortermaja mõõtekeskustele. Keskuse tee 13 mõõtekeskustes

olemasolevate arvestite vahetamist nõuetele vastavate ja uue tehnoloogiaga mõõteseadmete

vastu saab käsitada mõõtekeskuse rekonstrueerimisena. Mõõtekeskuse olulised ning peamised

osad on arvestid ja Keskuse tee 13 korterelamu mõõtekeskustes eelmise riigikorra aegsete

arvestite vahetamisega kaasaegsete, uue tehnoloogiaga ja kehtivatele õigusaktidele vastavate

kaugloetavate mõõteseadmete vastu muutuvad mõõtekeskuse omadused oluliselt (analoogia

EhS § 4 lõike 3 punktides 4 ja 5 toodud alustega). Elektrilevi ei ole nõudnud Keskuse tee 13

ega ka ühegi teise Põlva OOM OÜ endise tarbija mõõtekeskuse (ümber)ehitamist, vaid

Elektrilevi nõuded tuleb täita juhul, kui KÜ soovib üle minna üksikostule ning tekib vajadus

igale tarbimiskohale kaugloetav arvesti paigaldada. Ilma sobivate tingimuste loomiseta ei ole

Elektrilevil võimalik kaugloetavaid arvesteid paigaldada. Nõuete täitmist ja tingimuste

loomist kinnitab KÜ eelpool nimetatud aktiga. Elektrilevi ei ole Keskuse tee 13 KÜ-lt ega ka

teistelt Põlva OOM OÜ endistelt tarbijatelt nõudnud kõigi dokumendis toodud nõuete

täitmist, vaid KÜ-l tuleb täita miinimumnõuded, mis tagavad võimaluse üksikostule üle

minna. Kuna tegemist on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega, siis tuleb selle tingimustele

vastavus tagada tarbijal, mitte Elektrilevil. Kuna praeguseni ei ole üksikostule ülemineku

tingimusi täidetud, siis ei ole Elektrilevi rikkunud ka elektrisüsteemi võrgueeskirja § 31 lg-st

1 tulenevat kohustust. Nii nagu Elektrilevi 31.05.2022 teates korteriühistule ka selgitas, siis

võimaldas Elektrilevi arvestite tasuta paigaldamist juhul, kui hiljemalt 15.06.2022 esitatakse

üksikostule ülemineku taotlus koos nõuetekohasuse kinnitusega. Kuna nõutud dokumente

12(21)

tähtaegselt ei esitatud ning võrgu ülevõtmise protsess on lõppenud, siis toimub üksikostule

üleminek vastavalt teenuse tingimustele ning arvestite paigaldamise kulu jääb korteriomanike

kanda.

6) Keskuse tee 13 aadressil on alates 01.07.2022 kasutatud võrguteenust ilma võrgulepinguta

ning võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase mõõteseadmeta, s.o ebaseaduslikult

ELTS § 68 lg 1 p-de 2 ja 4 tähenduses. Ebaseaduslik tarbimine on fikseeritud vastavalt

Määruse nr 34 § 2 lg-le 2 olukorra fikseerimise aktiga, tunnistajate X.X ja Y.Y juuresolekul.

Perioodil 01.07.2022 kuni 18.08.2022 ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia maht on

määratud 15.09.2022 arvel nr 447568909151.

Kaebajad arvavad ekslikult, et kasutavad elektrienergiat ja võrguteenust seaduslikult ELTS

§ 68 lg 11 p 2 alusel. Viidatud säte kohaldub olukorras, mil võrguleping on sõlmimata jäänud

ning arve on väljastamata jäänud võrguettevõtjast tulenevatel põhjustel. Samuti peab

võrguettevõtja sellise arveldamisega nõustuma. Antud juhul on võrguleping sõlmimata jäänud

kaebajate poolt tehtud takistustest ning Elektrilevi on kaebajatele ja teistele Keskuse tee 13

elanikele nende endi suva alusel tasutud summad tagastanud. Samuti ei kohaldu antud

olukorras ELTS § 68 lg 11 p 1. Viidatud punkt kohaldub olukorras, kus võrguettevõtja loeb

regulaarsete arvete väljastamisega ning ostja arvete tähtaegse tasumisega võrgulepingu justkui

sõlmituks, kuid võrguleping on sõlmimata ELTS § 84 lg-s 2 nimetatud vormis. Elektrilevi ja

Keskuse tee 13 elanike vahel ei ole kirjeldatud praktikat välja kujunenud ning Elektrilevi on

juba enne võrgu ülevõtmist nõudnud ELTS § 84 lg-s 2 nimetatud tingimustele vastava

võrgulepingu sõlmimist. Elektrilevi poolt 15.09.2022 väljastatud arve on koostatud ELTS §

68 lg 3 alusel. Samuti ei tasunud Keskuse tee 13 KÜ arvet tähtaegselt. Vähemalt kord

kvartalis tegelikule tarbimisele mittevastava summa tasumine võrguettevõtjale ei too kaasa

võrgulepinguta tarbimise muutumist seaduslikuks. Selline tõlgendus läheb selgelt vastuollu

ELTS § 68 lg 1 p-s 2 nimetatud ebaseadusliku tarbimise mõistega ning ELTS § 84 lg 2

nõudega, et võrguteenuse kasutamiseks tuleb sõlmida kirjalik võrguleping. Võrguleping

väljendab poolte ühist tahet võrguteenust teatud tingimustel tarbida ja tingimused ELTS § 84

lg 2 kohases vormis fikseerida. Keskuse tee 13 elanikud kasutavad võrguteenust

ebaseaduslikult ka ELTS § 68 lg 1 p 4 alusel.

7) T.M edastas 13.07.2022 Konkurentsiametile pöördumise, mis oli allkirjastatud kõikide

Keskuse tee 13 elanike poolt. See kinnitab, et kaebus Konkurentsiametile oli esitatud kõikide

Keskuse tee 13 elanike teadmisel ja soovil. Ka korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS)

§ 12 lõike 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi KÜ kaudu. Kuna kõigile Keskuse tee 13 korteriomanikele tagatakse

võrguühendus Keskuse tee 13 kortermaja seinal paikneva liitumispunkti kaudu, siis puudutas

vaidlus kõiki Keskuse tee 13 korteriomanikke. Seetõttu oli põhjendatud vaidluse lahendamine

ja otsuse tegemine kõikide korteriomanike suhtes. Samas, kuna kaebuse halduskohtule on

esitanud kolm korteriomanikku kaheksast, ei ole selge, kas kaebajad tegutsevad kõikide

korteriomanike nimel ja huvides.

11. Keskuse tee 13 korteriühistu (kolmas isik II) leiab, et kaebus tuleks rahuldada.

KÜ pole turuosaline ega saanud Konkurentsiameti menetluses olla kaebajaks. Keskuse tee 13

aadressil tarbivad elektrienergiat kaheksa eriomandit (kodutarbijat). KÜ pole Keskuse tee 13

kinnistu ega hoone omanik või valdaja. KÜ-l puudub elektrienergia tarbimiskoht, samuti pole

KÜ kunagi tarbinud ega soovi tarbida elektrienergiat. Eeltoodust tulenevalt ei saa KÜ olla

võrgulepingu osapooleks. KÜ ei soovi tegeleda elektrienergia müügiga. KÜ-ga valitsetakse

kaasomandi osa, kuid ei saa piirata korteriomaniku õigusvõimet eriomandiga seotud õigustega

seoses (elektripaketi valik jms). Samuti ei kuulu amprite vähendamise otsustamine KÜ

13(21)

tavapärase valitsemise alla, vaid selleks on vaja kõikide korteriomanike kokkulepet.

Korteriomanikud on juba vastustajale korduvalt teada andnud, et ei soovi ühisostu

võrgulepingut ning pole amprite vähendamisega nõus. Iga eriomand vajab ampreid praeguses

suuruses, seda enam, et elamul puudub kaugküte. Kahel korteriomandil on elektrikütte

vajadus. KredExi üheks toetuse saamise tingimuseks on Keskuse tee 13 olemasolevate

(eluruumi siseõhku põlemiseks tarbivate) gaasipliitide asendamine elektripliitidega. Kõik

korteriomanikud soovivad võrguteenust üksikostul ja soovivad igale eriomandile eraldi

võrgulepinguid. Kõigil olid eraldi lepingud ka Põlva OOM OÜ-ga. Konkurentsiamet eksis,

kui käsitles KÜ-d menetluses osapoolena ja leidis, et KÜ on ebaseaduslik elektritarbija.

Kohtul tuleb tagada varem liitunud kodutarbijate õiguste kaitse ELTS § 64 lg 11 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

13. ELTS § 93 lg 1 kohaselt sama seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise,

sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet

Konkurentsiamet. ELTS § 93 lg 6 p 4 kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses muu hulgas

turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine ELTS-s sätestatud korras (vt ka Riigikohtu

19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12). ELTS § 99 lg-st 1 tulenevalt võib turuosaline esitada

Konkurentsiametile kaebuse teise turuosalise tegevusele või tegevusetusele, mis on vastuolus

ELTS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Konkurentsiamet saab vastava kaebuse

läbivaatamisel kontrollida seda, kas täidetud on seadusest või määrustest tulenevad nõuded.

14. Kaebajad vaidlustavad (HKMS § 44 lg 1) Konkurentsiameti 02.08.2022 otsust nr 7-

18/2022-010, millega jäeti rahuldamata 12.05.2022 kaebus Elektrilevi tegevuse peale ning

tunnistati kehtetuks 22.06.2022 Elektrilevile tehtud ettekirjutus nr 7-18/2022-008.

Vaidlust ei ole, et OÜ Põlva OOM pankrotimenetluse lõpptulemusena võõrandati Himmaste

külas OÜ-le Põlva OOM kuulunud elektrivõrk Elektrilevile, mille tulemusena tekkis

Elektrilevile elektrituruseadusest tulenevatel alustel kohustus tagada nimetatud piirkonnas (sh

Keskuse tee 13 aadressil) paiknevatele tarbijatele võrguteenuse kättesaadavus. Kaebuse

esitamise Konkurentsiametile tingis asjaolu, et Keskuse tee 13 elanike arvates kohustab

Elektrilevi võrguteenuse osutamiseks tarbijaid õigusvastaselt üle minema ühisostule, nõudes

selleks võrgulepingu sõlmimist KÜ-ga, olemasolevate mõõteseadmete asendamist ja

peakaitsme nimivoolu vähendamist. Kaebajad on seisukohal, et olemasoleva võrgu

toimimiseks ei ole vajalik korterelamule uue liitumiskilbi paigaldamine ning Elektrilevil on

kohustus jätkata tarbijatele võrguteenuse osutamist senistel tingimustel, s.o üksikostu

lepingute alusel ja tagades peakaitsme nimivoolu 66A.

15. Ekslik on kaebajate arusaam ning sellest tulenevalt kogu kaebuse kontseptsioon, justkui neil

on endiselt kehtivad üksikostu lepingud OÜ-ga Põlva OOM ja Elektrilevil tuleks võrguteenust

nende alusel osutada. OÜ Põlva OOM pankrotimenetluse tulemusena Elektrilevile võrgu

võõrandamise tõttu lõppes Keskuse tee 13 tarbijatel (sõltumata sellest, kas lepingu lisa 2

nimekirjas on toodud ära KÜ või korterite omanikud) OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud võrguleping

30.06.2022, millest on KÜ-d 23.05.2022 teavitanud ka OÜ Põlva OOM pankrotihaldur (vt

Elektrilevi 27.09.2022 menetlusdokumendi lisa 2). Kohus nõustub vastustaja ja Elektrileviga, et

OÜ Põlva OOM võrgu omandamisega Elektrilevi ei asunud OÜ Põlva OOM poolt varasemalt

sõlmitud lepingute osapooleks ning teenust saab asuda osutama üksnes Elektrileviga sõlmitava

võrgulepingu alusel. Õigusjärglust ei saa tuletada kaebajate poolt viidatud ELTS § 64 lg-st 11.

Elektrilevi on õigesti selgitanud, et Põlva OOM OÜ õigused ja kohustused ei läinud

Elektrilevile üle seaduse alusel. ELTS § 64 lg 1 kohustas Põlva OOM OÜ-d oma võrgu üle

14(21)

andma tegevusloaga võrguettevõtjale ning võrgu üleandmine antud juhul toimus Põlva OOM

OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahelise tehinguga.

Konkurentsiamet on menetluse tulemusel asunud seisukohale, et Elektrilevi ja OÜ Põlva OOM

vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu esemeks elektrivõrk, mis asub mh

Keskuse tee 13 KÜ seinal (lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“) ning

kortermaja sisemist elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole

Elektrilevi üle võtnud (vt vaidlustatud otsuse punkt 3.1; samuti ELTS § 3 p 29 ja § 65 lg 1 p 3,

millest tuleneb võrguettevõtja kohustus võimaldada kasutada võrguühendust liitumispunktis).

Seega eelviidatud tehingu tulemusel on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni

liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 elamu seinal. Kui OÜ Põlva OOM on elektrivõrgu

sellistel tingimustel Elektrilevile võõrandanud ja seeläbi kaebajate olukorda väidetavalt

halvendanud, on tegemist eeskätt OÜ Põlva OOM ja tema endiste klientide vaheliste

õigussuhetega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrus käesolevas asjas, p 16).

Eeltoodut arvestades ei olnud Konkurentsiametil alust kohustada Elektrilevi osutama Keskuse

tee 13 korterelamule võrguteenust varasemalt OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud üksikostu lepingute

alusel. Konkurentsiamet on õigesti leidnud, et OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud lepingute alusel

käis arveldamine kuni 30.06.2022 ning kõnealustest lepingutest Elektrilevi lähtuda ei saa (vt ka

vaideotsuse p 3.3). Eelnev tähendab omakorda seda, et alates 01.07.2022 puudub Keskuse tee

13 elamu suhtes mis tahes Elektrileviga sõlmitud võrguleping, mille alusel Elektrilevi saaks

konkreetsele elamule võrguteenust osutada. Elektrilevil tekib kohustus võrguteenust osutada

alles seejärel, kui võrguteenuse kasutamiseks sõlmitakse Elektrileviga ELTS § 84 lg 2 kohane

võrguleping.

16. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas jaganud halduskohtu seisukohta selles osas,

et kaebajatel ei ole edaspidi keelatud sõlmida eraldi elektrienergia ja võrguteenuse ostu-müügi

lepingud. Konkurentsiamet on muu hulgas analüüsinud kaebajate väiteid seonduvalt

Elektrisüsteemi võrgueeskirja § 31 lg-ga 1 ning leidnud menetluse käigus kogutud andmetele

tuginedes, et Elektrilevi ei ole keeldunud võrguteenuse osutamisest üksikostuna. Kohus

nõustub vastustajaga ning alusetu on kaebajate väide, justkui neid sunnitakse üksikostult üle

minema ühisostule. Vaidlustatud otsustes on arusaadavalt selgitatud, et mõõteseadmete

paigaldus on tarbija-põhine (ELTS § 12 lg 13) ning Keskuse tee 13 korteriomanikel on

võimalus valida, kas sõlmida võrguleping nn ühisostu või üksikostuna. Vaidlustatud otsusest

nähtuvalt on liitumispunkt, kus asub mõõteseade, ühine (Keskuse tee 13 kortermaja seinal

transiitkilbis) ja võrguleping sõlmitakse terve maja võrguteenusega varustamiseks. Elektrilevi

on nii Konkurentsiameti läbiviidud haldusmenetluses kui kohtumenetluses Elektrilevi

tüüptingimustele viidates põhjendanud vajadust sõlmida esmalt Keskuse tee 13 KÜ-ga n-ö

katuslepinguna jaotatud võrguühenduse võrguleping, millega määratletakse võrgulepingu alusel

osutatavate teenuste kirjeldus ja teenuste kvaliteedi põhinäitajad vastavalt ELTS § 87 lg 1 p-

dele 2-3 (vt 07.11.2022 vastus kaebusele p 2.36). Ka oma 31.05.2022 teates on Elektrilevi

Keskuse tee 13 elanikele selgitanud, et võrguleping sõlmitakse KÜ-ga kogu majale korraga

ning igal korteril on võimalik sõlmida personaalne võrguleping, kui see on KÜ liikmete ühine

otsus ja üksikostule minnakse üle terves majas korraga (vt Elektrilevi 27.09.2022 vastuse lisa

3). Ehk selleks, et kõik kortermajas elavad tarbijad saaksid sõlmida Elektrileviga eraldi

võrgulepingud, tuleb KÜ-l esitada Elektrilevile taotlus võrgulepingu muutmiseks, millise

otsuse saavad majaelanikud ühiselt vastu võtta KÜ üldkoosolekul (vt otsus p 3, lk 19).

Elektrilevil ei ole kohustust korteritel ühekaupa võimaldada üksikostule üle minemist ning

Konkurentsiametil ei ole pädevust sekkuda KÜ tegevusse.

Elektrilevi on õigesti märkinud, et KÜ ei muutu ühisostu korral elektrienergia edasimüüjaks

ning võrguettevõtjaks on jätkuvalt Elektrilevi – ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid

15(21)

arveldamises (ühisostu korral väljastatakse arve KÜ-le ning üksikostu korral igale

korteriomanikule eraldi). Vastustaja on vaidlustatud otsuses arusaadavalt põhjendanud, et KÜ-l

ei ole takistatud arveldada ühistu liikmetega olukorras, kus võrguleping võrguettevõtja ja KÜ

vahel sõlmitakse nn ühisostu raames – võrguettevõtja osutab teenust kuni ühise liitumispunktini

ning KÜ maksab teenuse eest (vt ka ELTS § 15 lg 6 p 1). Kaebajatele on ka selgitatud, et

selleks, et saaks sõlmida võrgulepingud jaotatud võrguteenuse müügiks iga korteriga, peab

esmalt saama paigaldada kaugloetavad arvestid olemasolevate kohtloetavate arvestite asemele

ning samuti peab hoone elektripaigaldis olema nõuetekohane ja ohutu.

17. Kaebajad on seisukohal, et tulenevalt ELTS § 64 lg-test 11 ja 12 ning arvestades § 1113

lg-ga 5 on Elektrilevil kohustus tagada Keskuse tee 13 elanikele võrguühendus

läbilaskevõimega 66A ning mõõta elektrienergia tarbimist olemasolevate töökorras

mõõteseadmetega või paigaldada igale korterile kaugloetav arvesti Elektrilevi kulul. Kaebajad

leiavad, et olemasolev ühiskasutuses olev elektripaigaldis vastab ohutusnõuetele ja seda võib

ettenähtud otstarbel kasutada ning lubatav nimivool on 3x66 amprit. Seevastu vastustaja on

leidnud, et Elektrilevil ei ole võimalik võrguteenust osutada enne, kui Keskuse tee 13 elamule

paigaldatakse liitumiskilp koos nõuetekohase mõõteseadme ja 40A peakaitsmega.

17.1 ELTS-i § 64 lg 1¹ alusel peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale

võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud

võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Vastavalt ELTS § 64 lg 1² kannab võrguettevõtja

lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et

tarbijatele võrguteenuse osutamise jätkamine samadel tehnilistel tingimustel tähendab, et

Elektrilevi peab tarbijatele üldjuhul tagama teenuse osutamise vähemalt varem osutatud

tingimustel, kuid võib sellest vajaduse korral ka kõrvale kalduda, arvestades võrgu

tehnoseisundit ja läbilaskevõimet (vt ka „Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (Riigikogu 12. koosseisu 139 SE) seletuskiri; vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsus nr 3-13-1604, p-d 21-22). Seejuures on Elektrilevi

õigesti osundanud, et võrguteenuse osutamise jätkamisel võetakse arvesse võrgu tehnilist

seisundit ja läbilaskevõimet võrgu omandamise ajal.

Põlva OOM OÜ ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu suhtes

lepinguga kokku leppinud. Ehk antud juhul puuduvad OÜ Põlva OOM ja Keskuse tee 13 KÜ

vahel sõlmitud lepingud või kokkulepped, millest nähtuks tarbijatele eraldatud võrgu

läbilaskevõime amprites. Küll nähtub T.M-i poolt kohtule esitatud 19.11.1998 kodutarbija

elektriga varustamise lepingu nr 8/5 väljavõttest (vt 19.09.2022 kaebuse lisa 8), et üksiku

korteri lubatud tarbimisvõimsus Keskuse tee 13 elamus on 1,5 kW – sellest lähtuvalt

moodustaks tarbimisvõimsus kaheksa korteri puhul kokku 12 kW, millele vastav peakaitsme

nimivool ei ületaks Elektrilevi kinnitusel 20 amprit. Elektrilevi poolt Keskuse tee 13 elamule

võimaldatav peakaitsme nimivool 40A (erivõimsusega üle 3 kW korteri kohta) on seega

19.11.1998 lepinguga nr 8/5 ette nähtust suurem.

Kohtupraktikas on selgitatud, et peakaitsme suuruse kui „sama tehnilise tingimuse“ (s.o

tarbijale eraldatud tarbimisvõimsuse suuruse) kindlaksmääramisel ei saa lähtuda

elektriprojektist ega kinnistule paigaldatud seadme tüübist. Peakaitsme tüüp näitab vaid selle

nimivõimsust, mitte ei kinnita tarbijale seadme nimivõimsusele vastava tarbimisvõimsuse

tegelikku eraldamist. „Eesti Energiajärelevalve“ 1984. a juhendmaterjali „Eluhoonete

elektrivarustus“ kohaselt tuli elektriseadmed rajada valmisolekuga üleminekuks

kavandatavale suure võimsusega elektritarvitite laialdasele tootmisele ja kasutamisele koduses

majapidamises…//…Ka peakaitsme plommimine tõendab üksnes selle paigaldamist või

ülevaatamist volitatud isiku poolt ning seadme muutmatust volitamata isikute poolt, kuid ei

16(21)

anna mingit teavet tarbijale eraldatud võrgu läbilaskevõime kohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 26.08.2014 otsus nr 3-13-1604, p 22). Seega ei kinnita kohtu hinnangul

kaebajate esitatud 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokoll nr ER-22-00965

ega fotod transiitkilbist ja peakaitsmetest seda, et kaebajatele eraldatud võrgu tegelik

läbilaskevõime oli kuni Elektrilevi poolt võrgu ülevõtmise hetkeni 66A. Elektrilevi on

vastuses kaebusele muu hulgas ära näidanud, et juba aastaid enne võrgu ülevõtmise tehingu

toimumist olid olemasoleval võrgul puudused ning tarbimiskohtade peakaitsmete nimivoolud

ei vastanud võrgu tehnilisele läbilaskevõimele, mis oli võrreldes esialgsega vähenenud (vt ka

Elektrilevi 13.11.2014 kiri OÜ-le Põlva OOM). Asjaolu, et Himmaste alajaama piirkonna

elektrivõrgu seisukord on halb ja pankrotihaldur saab anda võrgud üle nende olemasolevas

seisukorras, on kinnitust leidnud ka 23.03.2022 OÜ Põlva OOM (pankrotis) võlausaldajate

üldkoosolekul, kus muu hulgas pankrotihaldur ei vaielnud vastu sellele, et võõrandamise

lepingus saab Keskuse tee 13 aadressil fikseerida lubatud peakaitsme suuruseks 40A (vt

üldkoosoleku protokoll; Elektrilevi 07.11.2022 vastuse lisa 16).

Konkurentsiameti poolt 21.06.2022 kohapeal läbi viidud kontrolli (vt Konkurentsiameti

28.06.2022 kontrollakt nr 7-16/2022-244-40; vaidlustatud otsuse eelnõu lisa 9) käigus

osundas Elektrilevi, et hoones ei ole elektriküte, vaid maagaasi küte ning hoone ehitusaegsete

nõuete kohaselt on Keskuse tee 13 võrguühenduse läbilaskevõime 40A, nagu seda on ka

ülevõetud võrgu läbilaskevõime. Seda kinnitab ka leping, mille alusel võeti OÜ-le Põlva

OOM kuulunud elektrivõrk Elektrilevi poolt üle. Ühtlasi on Elektrilevi vastuses kaebusele ära

näidanud, et kõigi Himmaste II alajaamast Põlva OOM OÜ omandis olnud võrgu kaudu

elektritoidet saavate objektide peakaitsmete nimivoolude summa on olnud 1036 amprit, samas

kui Põlva OOM OÜ ja Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus

viidatud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 334307005 VK/1 kohaselt

võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega on 200

amprit (vt Elektrilevi 07.11.2022 vastuse lisa 1). Eelnev toetab ka Elektrilevi väidet, et

kõnealuste elamute ehitamise ajaperioodil oli levinud see, et hoonetele paigaldati lubatud

maksimaalse tarbimisvõimsusega mitte kooskõlas olevate nimivooludega peakaitsmeid.

Lisaks on ka 13.01.2022 toimunud Himmaste küla elektrivõrgu teemalise koosoleku (kus

osales ka OÜ Põlva OOM pankrotihaldur) protokollis välja toodud, et täna võivad

kortermajade peakaitsmed küll olla suuremad kui liitumistingimustega pakutavad kaitsmed,

kuid kaitsmele vastavat amperaaži pole mitte kuidagi võimalik kasutada, sest alajaamas on

kogu küla peakaitse 200 amprit. Samuti sellist võimsust (voolutugevust) pole vähemalt kolme

viimase aasta jooksul kordagi vaja läinud (vt Elektrilevi 07.11.2022 vastuse lisa nr 15.2).

Elektrilevi on Konkurentsiametile ära näidanud, kuidas on leitud Keskuse tee 13 korterelamu

liitumispunkti lubatud kaitsme suurus – lähtutud on lühisvoolude mõõtmistulemustest elamute

ehitamisaegsetest projekteerimisnormidest sõltuvalt korterite arvust ja elektripliitide

olemasolust (sõltumata nende võimalikust puudumisest). Elektrilevi on selgitanud, et rikete

korral kaitsmete nõuetekohase rakendumise ja elektriohutuse tagamiseks peavad kaitsmete

nimivoolud olema vastavuses võrgu tehnilisest läbilaskevõimest tulenevate lühisvooludega,

mis määrati 2020. a arvutamise ja mõõtmise teel (vt Elektrilevi 07.11.2022

menetlusdokumendi lisa 14). Kuna konkreetsel juhul ei olnud selline vastavus tagatud, ei

pidanud Elektrilevi asuma ka oma kohustusi täitma enne, kui võimaldatakse paigaldada uued

peakaitsmed ja elamu kogutarbimise mõõtmiseks kaugloetav elektriarvesti. Konkurentsiamet

on poolte seisukohti ja tõendeid selles küsimuses piisavalt analüüsinud ega ole Elektrilevi

tegevuses rikkumisi tuvastanud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud mingite asjas

tähtsust omavate asjaolude ja tõenditega arvestamata. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et

Keskuse tee 13 elamu osas kaldutakse kõrvale OÜ Põlva OOM pankrotihalduri ja Elektrilevi

vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingust (kus on peakaitsme nimivooluks

17(21)

määratud 40A) ning elamule võimaldatakse peakaitse nimivooluga, mis ei ole vastavuses

Elektrilevile üle antud võrgu tehnilise seisundi ja läbilaskevõimega.

Arvestada tuleb, et võrguettevõtjal on ELTS § 65 lg-st 2 tulenev kohustus järgida

võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 70 lg 3 kohaselt

peavad ka võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused

olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Elektrilevi ei saa teha

võrgulepingute sõlmimise tingimuste osas üksikute tarbijate osas erandit, mh võimaldades

neile teistest tarbijatest suuremat ja võrgu tegeliku tehnoseisundi ja läbilaskevõimega

kooskõlas mitteolevat tarbimisvõimsust. Selline tegevus oleks õigusvastane. Seejuures

nähtub Elektrilevi vastusest kaebusele, et alates 01.07.2022 omab Elektrilevi Keskuse tee

10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute kogutarbimise kohta tunnipõhiseid mõõteandmeid (olles

eelnevalt elamu võrguühendusele paigaldanud kaugloetavad arvestid), mille põhjal saab

järeldada, et Elektrilevi võimaldatavad lubatavad tarbitavad võimsused on piisavad ja

märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes. Samuti ei ole Elektrilevile laekunud

infot selle kohta, et mõne elamu peakaitse oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. Seega pole

eluliselt usutavad kaebajate väited ka selle kohta, et 40A pole elektrivarustuse tagamiseks

piisav.

17.2 Haldusmenetluses ei leidnud kinnitust ka kaebajate väide, et olemasolev ühiskasutuses

olev elektripaigaldis on nõuetekohane ning Elektrilevil ei tule võrguteenuse osutamiseks

Keskuse tee 13 elamule paigaldada liitumiskilpi koos uue mõõteseadmega. Kohtu hinnangul

ei tõenda seda ka kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid.

ELTS § 67 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning

salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende

töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas

õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga. Elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg 5 näeb

ette, et mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Majandus- ja taristuministri

05.02.2019 määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 6 lg 1 sätestab, et

võrguettevõtja edastab tunnipõhised aktiivenergia tarbimisandmed andmevahetusplatvormile.

Konkurentsiamet on tuvastanud, et Keskuse tee 13 elamu liitumispunktis puudub

võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane kauglugemise funktsiooniga mõõteseade, mis

võimaldaks Elektrilevil eelpool nimetatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid täita. Vastupidist

ei saa tuletada kaebajate poolt esitatud 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi

protokollist nr ER-22-00965. Auditi tulemusel tuvastatud asjaolu, et 1984. a ehitatud

elektripaigaldis vastab ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja ohutusnõuetele, ei tähenda, et see

võimaldab Elektrilevil täita täna kehtivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja

võrguettevõtja peaks mõõtma elektritarbimist olemasolevate mõõteseadmetega. Elektrilevi on

selgitanud, et liitumispunkti (asukoht maja välisseinal transiitkaabli kapis) kaudu osutatakse

võrguteenust kogu kortermajale ning sellega on ühendatud kõik korterelamu tarbimiskohad.

Elektrilevi on seejuures vastuses kaebusele asjakohaselt põhjendanud, miks kogu kortermaja

elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud

soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning igale korterile paigaldatakse ka

elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade (vt vastuse p 2.26). Vaidlust ei ole, et kogu

kortermaja elektritarbimist mõõtev arvesti paigaldatakse võrguettevõtjale kuuluvasse

elektripaigaldisse Elektrilevi kulul. Konkurentsiamet on haldusmenetluses kogutud tõenditele

tuginedes tuvastanud, et nõuetekohaste mõõteseadmete paigaldamine ja ELTS § 67 lg-st 1

tuleneva võrguettevõtja kohustuse täitmine on siiani olnud takistatud põhjusel, et Keskuse tee

13 KÜ takistab piirdeaiaga Elektrilevile juurdepääsu talle kuuluva transiitkilbini ehk Keskuse

tee 13 KÜ liitumispunkti asukohani.

18(21)

Kaebajatel ei ole õiguslikku alust nõuda, et Elektrilevi mõõdaks elektrienergia tarbimist

tarbijatele kuuluvate eelmise riigikorra aegsete mõõteseadmete abil. Ühtlasi, nagu kohus juba

eelpool välja tõi, Elektrilevi ei ole üle võtnud kortermaja sisemist elektrijuhtmestikku koos

trepikodades paiknevate arvestitega, mistõttu ei ole Elektrilevi kohustatud omal kulul

korrastama Keskuse tee 13 majasisest elektripaigaldist ning ka igale korteriomandile eraldi

kaugloetava arvesti paigaldamine saab toimuda tarbijate kulul. Elektrilevi 31.05.2022 teatest

KÜ-le nähtuvalt on siiski arvestite tasuta paigaldamist võimaldatud juhul, kui hiljemalt

15.06.2022 esitatakse üksikostule ülemineku taotlus koos nõuetekohasuse kinnitusega (vt

Elektrilevi 27.09.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Kuna vastavaid tingimusi ei täidetud ja

võrgu ülevõtmise protsess lõppes, ei ole kaebajatel alust igale korterile Elektrilevi kulul

kaugloetava arvesti paigaldamist nõuda ja see saab toimuda korteriomanike enda kulul.

17.3 Kokkuvõttes kaebajad ei saa tuginedes ELTS § 64 lg-le 11 nõuda, et Elektrilevi osutaks

neile võrguteenust ilma Elektrileviga asjakohast võrgulepingut sõlmimata ning elamule

liitumiskilpi koos nõuetekohase mõõteseadme ja peakaitsega (40A) paigaldamata.

Konkurentsiamet on põhjendatult leidnud, et Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja

antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud.

Konkurentsiamet on eeltoodut arvestades ka õigesti leidnud, et Keskuse tee 13 KÜ on

ebaseaduslik elektritarbija ELTS § 68 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel. Elektrilevi ei pea Keskuse tee 13

aadressil võrguteenust osutama enne, kui võrguettevõtjaga sõlmitakse nõuetekohane

võrguleping ja täidetakse võrguühenduse tagamiseks vajalikud eeldused. Haldusmenetluse

käigus vastustaja poolt tuvastatud asjaolud lükkavad ümber kaebajate seisukoha, justkui

võrgulepingute puudumine on antud juhul põhjustatud Elektrilevi soovimatusest asendada

olemasolevad arvestid kaugloetavate vastu ja sõlmida kodutarbijatega eraldi lepingud. Ka

kohtumenetluses pole alust asuda teistsugusele seisukohale.

18. Vaidlustatud otsuse tühistamist ei too kaasa kaebajate väited, mille kohaselt

Konkurentsiamet käsitles ekslikult tarbijate (s.o korteriomanike) asemel menetlusosaline KÜ-

d, kes ei esitanud ametile kaebust. Vaidlust ei ole, et 12.05.2022 Konkurentsiametile esitatud

kaebusele oli alla kirjutanud T.M kui Keskuse tee 13 KÜ juhatuse liige. Samuti on T.M

esitanud menetluses avaldusi ja seisukohti KÜ juhatuse liikmena, kellel on õigus esindada

KÜ-d ehk kõigi KÜ liikmete ühiseid huve ja kaitsta õigusi. Kaebus Konkurentsiametile lähtus

nii KÜ kui kõigi korteriomanike (ühistu tarbijaid) huvidest. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal

oli KÜ juhatuse liikmeks T.M ning asjaolu, et ta ei ole alates 23.08.2022 enam KÜ juhatuse

liige, ei mõjuta kuidagi vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse sisu. Väide, et otsusest ei selgu

füüsilistest isikutest tarbijate õigused ja kohustused on alusetu ning kohus nõustub siinkohal

vaideotsuse punktis 3.4.1 märgituga. Isegi kui vastustaja oleks käsitanud kaebuse esitajatena

füüsilistest isikutest tarbijaid, ei muudaks see järeldust, et Elektrilevi ei ole ELTS-st ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud ning KÜ ise (T.M-i

eestvedamisel) on takistanud Elektrilevil oma seadusest tulenevaid kohustusi täitmast.

19. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus käsitleda muid menetlusosaliste väiteid.

Konkurentsiameti 02.08.2022 otsus nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsus nr 7-18/2022-

015 on õiguspärased ega riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebus jääb nii tühistamis- kui

kohustamisnõudes rahuldamata.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende enda kanda. Vastustaja pole

19(21)

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1).

Menetlusosaliste esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud

kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kulude vajalikkust ja põhjendatust hindab

kohus sõltumata sellest, kas teised menetlusosalised on selle kohta seisukoha või vastuväited

esitanud.

Elektrilevi OÜ esitas halduskohtule menetluskulude nimekirja ning Elektrilevi OÜ ja Eesti

Energia AS vahelise käsunduslepingu (vt Elektrilevi OÜ 14.02.2023 menetlusdokument).

Menetluskulude taotluse järgi on kolmandal isikul tekkinud kohustus kanda lepingulise

esindaja tasu 5025 eurot (tunnihind 150 eurot, ilma käibemaksuta). Käsundusleping on

sõlmitud esindamiseks praeguses haldusasjas (p 1), õigusabi osutab Eesti Energia AS-i töötaja

(p 2) ning Elektrilevi OÜ tasub kohtuasjas õigusabi esindamise eest üksnes edukustasu (p

3.1).

22. Kolmas isik esitas 27.02.2023 kohtule 23.02.2023 kuupäeva kandva arve nr 57868070.

Menetlustähtaeg menetluskulu dokumentide esitamiseks oli määratud 23.01.2023 määrusega

ning lõppes 14.02.2023. Pärast seda pikendas kohus menetlustähtaega üksnes kaebajatele, et

nad saaks esitada seisukoha juurdepääsupiiranguga dokumentide osas, millele oli juba

haldusmenetluses viidatud aga ärisaladuse kaitsele tuginedes jäetud tutvustamata.

Menetluskulude küsimuses dokumentide ja seisukohtade esitamiseks olid tähtajad möödunud

(14.02.2023), mistõttu jätab kohus tähelepanuta ka kaebajate 22.02.2023 avalduse punkti 2

(menetluskulud) ning 28.02.2023 avalduse. Kohus rõhutas 23.01.2023 määruses, et

kuludokumentide esitamata jätmise korral ei määra kohus täiendavat tähtaega nende

esitamiseks. Sõltumata kaebajate vastuväidetest pidi kolmas isik olema kursis varasemalt

tema menetluskulude taotluste suhtes tehtud apellatsioonikohtu lahenditega, kus ei ole

ainuüksi käsunduslepingu olemasolu peetud kulude kandmise kohustuse tekkimise

tõendamiseks piisavaks. Kolmandal isikul ei olnud takistusi esitada arvet tähtaegselt. Lisaks

pole arve hilinenult esitamist ka põhjendatud (HKMS § 51 lg 4).

Seega tuleb jätta hilinenult esitatud arve vastu võtmata (HKMS § 62 lg 1; § 109 lg 1).

23. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude väljamõistmisel HKMS-i kohaselt õiguslikult

lubatav, kui Elektrilevi OÜ tellib käsunduslepingu alusel õigusabiteenust Eesti Energia AS-lt

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus nr 3-16-2460, p 20; 30.06.2020 otsus nr 3-19-

1376, p 18; 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p 17). Samas ei ole ringkonnakohus pidanud

Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud käsunduslepingut piisavaks, et tõendada

kulude kandmise kohustuse tekkimist. Nii on Tallinna Ringkonnakohus 22.04.2022 otsuses

nr 3-21-409 (p 26) seoses Elektrilevi OÜ menetluskulude taotlusega selgitanud: „Praegusel

juhul ei ole aga kaebaja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud käsundusleping piisav, et

tõendada kulude kandmise kohustuse tekkimist. Praegune vaidlus on sarnane kontsernisiseses

suhtes korraldatud õigusabi osutamisega, milles menetlusosalise lepinguline esindaja on

eeldatavalt saanud tavapärast kuupõhist töötasu teiselt äriühingult, mitte nn projektipõhist

tasu nt käsunduslepingu alusel igas kohtuasjas esindustoimingute tegemise eest. Sellises

olukorras ei saa HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 alusel mõista menetlusosalise kasuks välja

menetluskulusid, mille kandmise kohustus ei ole tõendatud arve esitamisega (vt analoogia

20(21)

korras Riigikohtu 10.02.2016 määrus nr 3-2-1-173-15, p 14). Ka eespool viidatud

käsunduslepingu p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele. Kuna

kolmas isik pole halduskohtule arveid esitanud, ei olnud tema õigusabikulude kaebajalt

väljamõistmine põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p

17; 23.05.2019 otsus nr 3-17-1791, p 25).“ Ka käesoleval juhul kohtule esitatud

käsunduslepingu p 3.4 järgi makstakse õigusteenuse osutajale tasu vastavalt arvele, kuid

kolmas isik ei esitanud kohtule arvet 23.01.2023 määruses ettenähtud tähtajaks.

Eeltoodut arvestades ei ole Elektrilevi OÜ õigusabikulude kaebajatelt väljamõistmine

põhjendatud ning kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

Esialgne õiguskaitse

24. HKMS § 253 lg 3 alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus

jääb rahuldamata. Ka siis kui seda on otsustanud teine kohus. Esialgse õiguskaitse tühistamine

jõustub koos kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

21(21)