2-22-10507/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10507

Kohtuasi

Osaühingu S.A.CITO kaebus kohtutäituri Kristiina

Feinmani 7. juuli 2022. a otsuse peale täiteasjades

nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu S.A.CITO määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk

Puudutatud isik kohtutäitur Kristiina Feinman

Puudutatud isikud Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja X

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu S.A.CITO määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 5. augusti 2022. a määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada Osaühingu S.A.CITO kaebus osaliselt, tühistada kohtutäitur Kristiina

Feinmani 7. juuli 2022. a otsus ja 9. juuni 2022. a lisatasu otsus 480 eurot

(käibemaksuga) ületava lisatasu väljamõistmise osas, ning jätta Osaühingu

S.A.CITO menetluskulud kohtutäitur Kristiina Feinmani kanda ja teiste

menetlusosaliste kulud nende enda kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Osaühingu S.A.CITO kaebus osaliselt.

3.2. Tühistada kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. juuli 2022. a otsus täiteasjades

nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061 ning kohtutäitur Kristina Feinmani

9. juuni 2022. a lisatasu otsus täiteasjades nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061

480 eurot (käibemaksuga) ületava lisatasu väljamõistmise osas.

3.3. Jätta Osaühingu S.A.CITO menetluskulud kohtutäitur Kristiina Feinmani

kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

2-22-10507

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Osaühingu S.A.CITO menetluskulud

kohtutäituri Kristiina Feinmani kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud

nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing S.A.CITO (avaldaja) esitas 19. juulil 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäituri Kristiina Feinmani (puudutatud isik I, kohtutäitur) 9. juuni 2022. a

lisatasu otsuse ja 7. juuli 2022. a otsuse avaldaja 17. juuni 2022. a kaebuse kohta või tühistada

need otsused 1000 eurot ületava lisatasu määramise osas.

1.1. Kaebuse kohaselt alustas kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse alusel Y (puudutatud isik II)

ja X (puudutatud isik III) suhtes täitemenetlust vastavalt täiteasjades nr 034/2022/1060 ja nr

034/2022/1061. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-19590, mis näeb ette avaldaja ning puudutatud isikute II ja III kaasomandisse kuuluva Harku

vallas Türisalu külas Kuldkannikese tee 22 asuva kinnisasja (kinnistu) kaasomandi lõpetamise

selle müümisega avalikul enampakkumisel. Täitmisel oleva nõude sisuks on kinnistu avaliku

enampakkumise korraldamine. Kinnistu enampakkumine lõppes 8. juunil 2022 pakkumise

parimaks tunnistamisega. Kohtutäitur koostas 9. juunil 2022 lisatasu otsuse, millega nõudis

avaldajalt ning puudutatud isikutelt I ja II lisatasu 3600 eurot (käibemaksuga).

1.2. Avaldaja esitas 17. juunil 2022 kohtutäituri 9. juuni 2022. a lisatasu otsuse peale kaebuse,

mille kohtutäitur jättis 7. juuli 2022. a otsusega rahuldamata. Avaldaja tugines kaebuses sellele,

et kohtutäituri tasu peab olema kulupõhine. Kui kohtutäituril kulus enampakkumise

korraldamisele 25 töötundi, siis saab lisatasu olla maksimaalselt 1000 eurot (25 tundi ×

40 eurot/tund). Kohtutäitur ei pidanud määrama enampakkumise alghinda, sest see oli määratud

täitedokumendiga. Avaldaja pakkus 11. mai 2022. a e-kirjas kohtutäiturile kinnistu

hindamisakte, milles on kirjeldatud kinnistu seisukorda ja on fotod kinnistust, kuid kohtutäitur

ei palunud neid endale edastada. Kui kohtutäitur oleks hindamisakte palunud, saanuks ta

edastada ostuhuvilistele teabe, et 19. novembri 2021. a seisuga oli kinnistu hinnatud

79 000 eurole,

ning

ostuhuvilised

saanuks

omakorda

arvestada,

et

kinnistu

on

kinnisvarahindade tõusust tingituna väärt rohkem. Kohtutäitur ei avaldanud müügikuulutust

vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis, mis vähendas ostuhuviliste

arvu ja võis vähendada kinnistu müügihinda.

2-22-10507

1.3. Kohtule esitatud kaebuse väidete kohaselt ei olnud kinnistu enampakkumine tavapärasest

keerulisem ega ajamahukam, mis on aga Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määruse tsiviilasjas

nr 3-2-1-108-15 järgi lisatasu nõudmise eelduseks. Kordusenampakkumiste korraldamine ei

olnud vajalik ning enampakkumise korraldamise peale ei esitatud kaebusi. Kohtutäitur ei

pidanud määrama enampakkumise alghinda. Kohtutäituri suhtlemine kinnistu omanike ja

ostuhuvilistega ei ole kontrollitav. 20 ostuhuvilise olemasolu, kinnistu ettenäitamine,

tagatisrahade tagasimaksmine, täitemenetluse osaliste vahelised kehvad suhted ja kinnistust

fotode tegemine on tavapärased asjaolud ja toimingud ega anna alust nõuda lisatasu.

Kohtutäitur ei tundnud huvi avaldaja pakutud kinnistu hindamisakti vastu. Kohtutäitur ei ole

põhjendanud maksimaalses määras lisatasu nõudmist. Kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule,

mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks. Seetõttu saab

kohtutäituri lisatasu puhul analoogia korras lähtuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 47

lg-s 1 märgitud tunnitasu suurusest, mis on 40 eurot tunnis. Kui praegu oleks kontrollitav, et

kohtutäitur tegi 25 tundi tööd, saaks seega nõutav lisatasu olla maksimaalselt 1000 eurot.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, jäädes oma 7. juuli

2022. a otsuse juurde.

2.1. Kohtutäitur nõudis lisatasu tuginedes sellele, et enampakkumise vastu oli suur huvi ja

osalejatega suhtlemisele kulus väga palju aega. Kohtutäitur suhtles kinnistu omanikega ja enam

kui 20 ostuhuvilisega ning andis kinnistu kohta kirjalikke ja suulisi selgitusi, millele kulus enam

kui 21 tundi. Kohtutäituril kulus kinnistu näitamisele 1 tund ning kinnistu asukohta ja sealt

tagasi sõitmisele 1 tund 30 minutit (vahemaa ligi 62,50 km). Kohtutäitur tegi kinnistust fotosid.

Koostöö kinnistu omanike vahel oli keeruline ja kohtutäitur pidi neile selgitustööd tegema.

Kohtutäitur pidi ise välja selgitama kinnistu seisukorra, sh kinnistu liitumised elektri ja veega.

Kohtutäitur tagastas tagatisraha 17 oksjonil osalenule, millele kulus 1 tund. Eelnevat arvestades

on lisatasu 3600 eurot (käibemaksuga) mõistlik. Ka avaldaja pidas kohtutäiturile esitatud

kaebuses kohtutäituri toimingute mahuks 25 tundi.

2.2. Kinnistu omanikud pidanuks ise viivitamatult esitama kõik asjasse puutuvad dokumendid.

Avaldajal ei olnud kinnistu valdust ega ligipääsu kinnistule ning kohtutäitur pidi välja

selgitama, kelle valduses kinnistu on ning kuidas saab korraldada kinnistu näitamist ja sellest

fotode tegemist. Kohtutäitur pidi mitmeid kordi kinnistul käima, et täitmisteadet kätte

toimetada, kinnistust pilte teha ja kinnistut ostuhuvilistele näidata. Kinnistu omanikud saatsid

kohtutäiturile e-kirju ning kohtutäitur vastas neile kõigile. Samuti käisid kinnistu omanikud

mitmel korral kohtutäituri vastuvõtul ning neile selgitati kõike asjaga seonduvat.

Enampakkumisele registreerus 17 isikut, kuid e-posti ja telefoni teel ühendust võtnud

ostuhuvilisi oli rohkem. Kui arvestada, et ühe ostuhuvilise küsimustele vastamiseks kulus

keskmiselt 15 minutit, oli vaid ostuhuvilistele vastamise aeg kokku 5 tundi. Avaldaja ei ole

täitetoimikuga tutvunud ega oma seetõttu täielikku ülevaadet kohtutäituri toimingute mahust.

2.3. Avaldaja viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole enam

asjakohased, sest kohtutäituri seadust on oluliselt muudetud nii põhi- kui ka lisatasu osas. Muu

hulgas kehtestati KTS § 36 lg 1 p 41, mis näeb ette kindlas suuruses põhitasu avaliku

enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, ning muudeti

KTS § 43 lg-s 1 sätestatud lisatasu nõudmise eeldusi. Lisatasu nõudmiseks ei pea enam

täitetoiming olema tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Muudatust

põhjendati sellega, et kohtutäitur peab oma tasust saama kaetud kõik täitemenetlusega

seonduvad kulud ja saama ka mõistlikku tasu.

2-22-10507

2.4. Kohtutäituri põhitasu avaliku enampakkumise korraldamisel, millega lõpetataks

kaasomand, on 278 eurot. On ilmne, et see ei kata kõiki kohtutäituri enampakkumise edukaks

läbiviimiseks tehtud toiminguid. Kohtutäiturid võisid varem hüpoteegiga tagatud nõude

täitmisel eriti keeruka enampakkumise korraldamise eest maksimaalset põhi- ja lisatasu

arvestades saada 7000 eurot. Selle eelnõu seletuskirjas, millega tehti ettepanek suurendada

lisatasu määra 5%-ni vara müügihinnast ja kehtestada lisatasu ülempiiriks 2000 euro asemel

3000 eurot, leiti, et kehtiv tasu ülempiir 7000 eurot ei kata hüpoteegiga tagatud nõude täitmise

kohtus vaidlustamisel isegi kohtutäituri menetluskulusid, rääkimata võimaliku kahju

hüvitamisest. Seejuures arvestati sellega, et advokaadi osutatava õigusteenuse tunnihind on

keskmiselt 130 eurot ning lisanduva 1000 euro eest saab õigusteenust 6–7 lisatundi.

Kohtutäituri arvates saab analoogia korras lähtuda ka maakleritasu määrast, mis on üldjuhul

3–5 % tehingusummast. Kohtutäituri nõutud lisatasu ei saa seega pidada ebamõistlikult suureks.

Seejuures ei koostanud kohtutäitur eraldi sõidukulu väljamõistmise otsust kohtutäituri-

määrustiku § 63 alusel, vaid arvestas kõiki kulusid lisatasus.

2.5. Avaldaja arvestus, mille järgi saab lisatasu olla maksimaalselt 1000 eurot, ei vasta

seadusele ega kohtupraktikale ja on ebaõige. KTS § 47 lg-st 1 lähtumine ei ole põhjendatud

olukorras, kus kohtutäituri seaduse muutmist puudutavas seletuskirjas on kohtutäituri lisatasu

võrreldud advokaadi keskmise tunnihinnaga 130 eurot. Lisatasu lõplik suurus sõltub

kohtutäituri töömahust ja töö keerukusest ning peab katma ka võimalike kaebuste lahendamise

kulud. Kohtutäituril kulus talle esitatud kaebuse lahendamisele täiendavalt 8 tundi, millele

lisandub veel kohtumenetluses seisukoha koostamine.

2.6. Kohtutäitur avaldas enampakkumise kuulutuse väljaandes Ametlikud Teaadaanded ja

enampakkumise korraldamise portaalis www.oksjonikeskus.ee. Kohtutäitur ei pidanud

täitemenetluse osaliste sellekohase tahteavalduseta avaldama kuulutust muudes kinnisvara

müügipakkumiste portaalides. Enampakkumise korraldamise portaalis vaadati kuulutust üle

2380 korra ning enampakkumisele registreerus 17 osalejat, sellel tehti üle 150 pakkumise ja see

lõppes edukalt vara müügiga. Leides, et kinnistu saanuks müüa kõrgema hinnaga, lähtub

avaldaja vääralt kinnistu väärtusest tsiviilkäibes ja jätab arvestamata, et vara müümisel

täitemenetluses on mitmeid erisusi.

3. Puudutatud isikud II ja III vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isikud II ja III on teadlikud täitemenetluse käigust ning kohtutäitur on lisatasu

otsuses lahti kirjutanud kõik enampakkumise läbiviimisega seonduva. Kohtutäitur tegi oma

tööd vaatamata kinnistu omanike erimeelsustele professionaalselt ja tegi kõik endast sõltuva, et

viia enampakkumine läbi õigesti ja tulemuslikult. Puudutatud isikud II ja III pöördusid

korduvalt kohtutäituri poole nii telefoni kui ka e-posti teel ja käisid kohtutäituri vastuvõtul.

Kohtutäitur korraldas kinnistu näitamise ja pildistamise. Kohtutäituri nõutav lisatasu vastab

tehtud tööle. Kohtutäitur saavutas kinnistu omanike soovitud tulemuse, st müüs kinnistu

enampakkumisel maksimaalselt kõrge hinnaga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 5. augusti 2022. a määrusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.

2-22-10507

Kohtutäitur ei ole lisatasu nõudmisel kaalumispiire ületanud, mistõttu ei ole kohtul alust lisatasu

nõudmise otsusesse sekkuda. Kohtutäitur on lisatasu nõudmist piisavalt põhjendanud ja

avaldaja ei ole kohtutäituri põhjendusi ümber lükanud.

Avaldaja viited Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole KTS § 45

muudatusi arvestades asjakohased. Kuivõrd kohtutäituri lisatasu enampakkumise korraldamise

ja läbiviimise eest reguleerib erinormina KTS § 45, ei ole alust analoogia korras lähtuda

KTS § 47 lg-s 1 märgitud tunnitasu suurusest. Kui aga lähtuda kohtutäituri lisatasu

kulupõhisuse loogikast, on õige, et kohtutäituri põhitasu 278 eurot ei kata kõiki kohtutäituri

tehtud toiminguid enampakkumise edukaks läbiviimiseks, ning analoogia korras tuleks lähtuda

sarnases olukorras tegutseva advokaadi või kinnisvaramaakleri tasudest. Arvestades, et

advokaadi mõistlikuks tunnitasuks saab pidada 130 eurot ja maakleritasu on 3–5% tehingu

summast, on kohtutäituri lisatasu 3000 eurot seega ka kulupõhisuse loogikast lähtudes

mõistliku suurusega. Kohtutäitur suhtles enampakkumise läbiviimisel suure hulga huviliste ja

osalistega, korraldas vara näitamise ja pildistamise ning tegi muid toiminguid. Ei ole mõistlikku

põhjust, miks peaks kohtutäituri tasu olema madalam sarnases olukorras tegutseva

kinnisvaramaakleri tasust.

Põhjendamatu on avaldaja etteheide, et kohtutäituri ajakulu ei ole kontrollitav. Kohtutäitur on

ajakulu piisavalt põhistanud. Täiteasja nr 034/2022/1060 toimiku sisukord kinnitab kohtutäituri

esitatud ülevaadet tehtud toimingute mahust. Avaldaja oletuslikud kahtlused kohtutäituri töö

mahu osas ei anna alust hinnata töömahtu kohtutäituri märgitust erinevalt. Kohtutäituri

seisukohta tehtud töö ja lisatasu mõistlikkuse kohta kinnitab ka puudutatud isiku III arvamus.

4.2. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel

menetlusosaliste enda kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 jätkuvalt

asjakohased. Lisatasu saab nüüd küll nõuda ka muudel alustel kui tehniline või õiguslik

keerukus või ajaline kulukus, kuid ka need alused peavad olema erandlikud ja tavapäratud ning

kohtutäitur peab need lisatasu otsuses kohtulikult kontrollitavalt ära näitama. Seejuures on

kohtutäitur siinsel juhul lisatasu nõudmist põhjendanud just ajakulu ja tehnilise keerukusega.

Kohtutäituri lisatasu otsus ei ole kontrollitav. Kohtutäitur esitas küll täiteasja nr 034/2022/1060

toimiku sisukorra, kuid maakohus ei kontrollinud, kas selles märgitud tegevused vastavad

lisatasu otsuses toodule. Sisukord kinnitab, et kohtutäitur ei teinud enampakkumise läbiviimisel

toiminguid, mis tingiksid tavapärasest erineva ajakulu. Enamik sisukorras märgitud toiminguid

on seaduses ette nähtud dokumentide vormistamine ja nende edastamine asjaosalistele ning

märge on ainult kuue ostuhuvilise kohta. Kohtutäitur peab suutma tõendada, et tal kulus

ostuhuvilistega suhtlemisele 21 tundi, esitades nt telefonikõnede või e-kirjade väljavõtted.

Kohtutäitur ei ole seda teinud.

Avaldaja jääb selle juurde, et lisatasu peab olema kulupõhine ja analoogia korras saab lähtuda

KTS § 47 lg-s 1 märgitud tunnitasust. Analoogia advokaadi või kinnisvaramaakleri tunnitasuga

ei ole asjakohane. Kohtutäitureid on kindel arv ja neil on kindlad tööpiirkonnad, mis tagab neile

kindla töö, ning nad konkureerivad üksteisega ainult oma tööpiirkonna piires. Advokaadile ja

2-22-10507

kohtutäiturile esitatud haridusnõue on erinev. Riigi õigusabi osutamisel on tunnitasu 54 eurot.

Kinnisvaramaaklerid töötavad ainult tulemustasu põhimõttel ning neil ei ole üldjuhul põhitasu

ega muid hüvitatavaid kulusid.

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Kohtutäitur nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja jääb maakohtus esitatud seisukoha

juurde, kuid lisab, et ta on lisatasu nõudmist üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud ning tema

põhjendustes ja täitetoimingute mahukuses ei ole alust kahelda. Lisatasu määramisel on võrdlus

advokaadi ja kinnisvaramaakleri tasuga asjakohane. Seejuures on kohtutäituril magistrikraad

õigusteaduses ning kohustus läbida perioodiliselt erialast täiendusõpet. Kohtutäitur ei või enda

ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl ning vastutab iga

enda toimingu eest kogu enda varaga. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse läbiviimisest keelduda.

Kohtutäituritel on ka n-ö sotsiaalseid menetlusi, mille tegelikud kulud peavad katma teised

täitemenetlused, mistõttu ei ole võrdlus riigi õigusabi osutamisega asjakohane.

7. Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes

maakohtus esitatud seisukoha juurde.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, tühistab kohtutäituri

7. juuli 2022. a otsuse ja 9. juuni 2022. a lisatasu otsuse 480 eurot (käibemaksuga) ületava

lisatasu väljamõistmise osas ning jätab avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Muus osas

jääb maakohtu määrus muutmata.

10. Kolleegium on seisukohal, et kohtutäituril on ka pärast KTS § 43 muutmist õigus nõuda

KTS §-s 45 sätestatud täitetoimingu, s.o enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi

jaotamise eest lisatasu juhul, kui selle tegemine erineb mingil moel tavapärasest ja tingib

kohtutäiturile lisakulusid. Samuti on jätkuvalt asjakohane Riigikohtu praktika, mille järgi peab

kohtutäitur näitama kohtulikult kontrollitavalt ära lisatasu nõudmise aluseks olevad asjaolud.

10.1. Kolleegium selgitab, et KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse

alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 p-des 1 ja 2 sätestatud kindla suurusega ning sõltub

sellest, mil viisil toimetatakse võlgnikule kätte täitmisteade. Selle eesmärk on hüvitada

kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused. Kohtutäituri

põhitasu näeb kohtutäituri seadus ette kas kindla summana või protsendina rahalise nõude

suurusest lähtuvalt (KTS § 35) või kindlaksmääratud summana täitetoimingu sisust lähtudes

(KTS § 36 jj). Kohtutäituri põhitasu avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega

lõpetatakse kaas- või ühisomand, nagu siinsel juhul, on KTS § 36 lg 31 järgi 278 eurot. Põhitasu

peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos

töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest. Lisaks kohtutäituri tasule on

2-22-10507

kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 22).

Lisatasu on kohtutäituril KTS § 43 järgi õigus nõuda KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu

eest, seejuures peab lisatasu otsus olema põhjendatud. Kui varem oli kohtutäituril õigus nõuda

lisatasu vaid juhul, kui täitetoiming oli tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas,

siis 19. aprillil 2021 jõustunud KTS § 43 muudatusega need kriteeriumid kaotati. Seadusandja

on muudatust põhjendanud sellega, et varasem regulatsioon oli liialt kitsendav ja praktikas

puudus vajadus piirata lisatasu nõudmise võimalust üksnes juhtudega, kui täitetoiming on

tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas (vt täitemenetluse seadustiku ja

kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 291SE

seletuskiri, lk 15; kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-

6e20-4381-a5f2-5671d744281b).

10.2. Kolleegiumi hinnangul ei muutunud lisatasu nõudmise kindlate kriteeriumite

kaotamisega üldine põhimõte, et igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo

majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Samuti ei muutunud põhimõte, et

kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse

kulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni

2007. a kohtuotsus asjas nr 3-4-1-9-07, p 24; 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-108-15, p-d 23 ja 27; 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19).

Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu kogu senise arusaamaga kohtutäituri põhitasu ja lisatasu

eesmärkidest. Kui näiteks KTS §-s 45 nimetatud täitetoimingu eest lisatasu nõudmiseks oleks

piisav ainuüksi enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine kui selline, st

lisatasu nõudmise õigus ei sõltuks üldse täitmisele esitatud nõude täitmise eripärast, tähendaks

see kohtutäiturile sisuliselt võimalust nõuda täiendavat põhitasu ka igapäevase täitetoimingu

eest, mille sooritamise kulud ei erine kuidagi tavapärasest. Samuti tekib sellisel juhul küsimus,

et millega saab kohtutäitur üldse lisatasu nõudmist põhjendada ja mida seega kohus lisatasu

otsuse vaidlustamise korral kontrollima peaks. Täitemenetluse osalise jaoks, kes peab kandma

täitekulud (milleks on TMS § 37 lg 1 järgi ka kohtutäituri tasu) ja kelleks on TMS § 38 lg 1

järgi reeglina võlgnik, võib see aga tähendada ebaproportsionaalset omandipõhiõiguse riivet.

10.3. Kolleegium leiab seega, et kuigi lisatasu nõudmiseks ei anna enam alust ainuüksi

täitetoimingu tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus, tuleb selle nõudmisel siiski

lähtuda konkreetse nõude täitmise eripärast ja selle täitmisega seotud kulust, arvestades ka seda,

et nõude tavapärase täitmisega seotud kulu on mõeldud katma põhitasu. Seejuures ei ole lisatasu

mõeldud kompenseerima seadusandja poolt kunstlikult madalal hoitavat põhitasu. Seadusandja

saab põhitasu kehtestamisel arvestada ka mõistliku ristsubsideerimise võimalusega. Sellega

otsustab seadusandja, et osa täitemenetluste või -toimingutega seotud kulusid kaetakse muude

täitemenetluste või -toimingute eest saadavast tulust, mis tagab lõppastmes kohtutäituritele

piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse. Kui on aga ilmne, et teatud nõude

puhul ei kata põhitasu kaugeltki selle nõude täitmisega seotud kulusid, siis on seadusandja

ülesanne viia põhitasu tegelike kuludega enam kooskõlla, kuid see ei tekita iseenesest õigust

lisatasule.

10.4. Kolleegium on ka seisukohal, et kuivõrd KTS § 43 II lause järgi peab lisatasu otsus olema

põhjendatud, on jätkuvalt asjakohane Riigikohtu seisukoht, mille järgi peab kohtutäitur lisatasu

otsuses näitama kohtulikult kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse

nõuda lisatasu (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 25).

2-22-10507

11. Kolleegiumi arvates oli täitemenetlus vaidlusalustes täiteasjades tavapärasest töömahukam

ja kohtutäituril oli õigus nõuda täitemenetluse osalistelt lisatasu, kuid täiendav töömaht ei olnud

sedavõrd suur, et see õigustanuks maksimaalses määras lisatasu nõudmist.

11.1. Kolleegium selgitab esmalt, et kaasomandi lõpetamise ja selleks kinnisasja avalikul

enampakkumisel müümise kohta tehtud jõustunud kohtulahendi täitmiseks alustatud

täitemenetluses on kõik kaasomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks

(vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Seetõttu näeb

KTS § 36 lg 3 II lause ette, et sellise täitemenetluse täitekulud arvestatakse maha müügitulemist

ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva

tulemi osaga. Ka siinsel juhul on kohtutäitur mõistnud lisatasu välja kõigilt kaasomanikest

täitemenetluse osalistelt, kuid kohtutäituri otsusest ei nähtu, kas kohtutäitur nõudis neilt lisatasu

solidaarselt või osavastutuse põhimõttel. Kuna kohtutäitur otsustas nõuda kaasomanikelt

lisatasu 3600 eurot, määramata kindlaks iga kaasomaniku lisatasu osa, kontrollib

ringkonnakohus kohtutäituri otsuse õiguspärasust tervikuna.

11.2. Kohtutäitur on lisatasu nõudmist KTS §-s 45 nimetatud täitetoimingu eest põhjendanud

täitemenetluse osalistele selgitustöö tegemise ja nendega suhtlemisega, suure hulga

ostuhuviliste

ja

nendega

suhtlemisega,

kinnistu

valdaja

ja

kinnistu

seisukorra

väljaselgitamisega, mitmeid kordi kinnistul käimisega täitmisteate kätte toimetamiseks, piltide

tegemiseks ja kinnistu ostuhuvilistele näitamiseks ja enampakkumisel osalenutele tagatisraha

tagastamisega. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule 2. veebruaril 2023 ka ülevaate täiteasjade

menetlemisel tehtud toimingutest ja neile kulunud ajast, ning selle järgi on nende toimingute

ajakulu kokku 26 tundi 55 minutit. Sellele lisanduvad veel avaldaja kaebuse läbivaatamise ja

siinses kohtumenetluses osalemisega seotud tegevused, mille ajakulu on kokku 15 tundi.

11.3. Eeltoodut arvestades on kohtutäitur lisatasu nõudmist põhjendanud suure ajakuluga.

Seetõttu tuli kohtutäituril kohtule kontrollitavalt ära näidata ja maakohtul hinnata, kas

kohtutäitur on ära näidanud vaidlusalustes täiteasjades tavapärasest ajamahukamate toimingute

tegemise. Kuivõrd lisatasu otsuse tegemise aluseks said olla üksnes sellised toimingud, mille

kohtutäitur on teinud enne lisatasu otsuse tegemist, saab hindamisel arvestada üksnes enne

9. juunit 2022 tehtud toiminguid. Siinsel juhul ei ole kohtutäitur lisatasu otsuse tegemisel

võimaliku hilisema kaebe- ja kohtumenetlusega ka arvestanud. Selle lisatasu hulka arvestamine

ei oleks ka põhjendatud. Maakohus on kohtutäituri toimingute ajamahu hindamisel lähtunud

vaid kohtutäituri võrdlemisi üldistest põhjendustest ja ühe täitetoimiku sisukorrast, jättes seega

kohtutäituri töömahu välja selgitamata ja sisuliselt hindamata. Kolleegium kõrvaldab selle vea.

11.4. Kolleegiumi hinnangul on kohtutäituri vaidlusaluste täiteasjadega seotud ajakulu olnud

tavapärasest ligikaudu 10 tundi suurem.

11.4.1. Kolleegium märgib, et kohtutäitur on täite- ja kohtumenetluses esitanud tehtud

toimingute ja nende ajakulu kohta kohati vastuolulisi andmeid. Kui lisatasu otsuse järgi kulus

kohtutäituril täitemenetluse osaliste ning ostuhuvilistega suhtlemisele ja neile selgituste

jagamisele rohkem kui 21 tundi, siis kohtutäituri 2. veebruari 2023. a ülevaate järgi on

kohtutäituril enne lisatasu otsuse koostamist kulunud nimetatud toimingutele kokku vähem kui

7 tundi 45 minutit (avaldajaga suhtlemine ja tema nõustamine seoses täitemenetluse

algatamisega, avaldaja päringutele vastamine, kinnistu näitamise aja kooskõlastamine

täitemenetluse osalistega, suhtlus menetlusosalistega seoses ostuhuviliste küsimustega ning

kirjalikud ja suulised selgitused), arvestades, et ülevaate esimene toiming sisaldab ka

täitedokumendi kontrolli. Lisatasu otsuses ei ole kohtutäitur märkinud, et ta oleks kinnistul

käinud rohkem kui ühe korra, s.o 31. mail 2022 kinnistu näitamiseks ja sellest fotode

2-22-10507

tegemiseks. 7. juuli 2022. a otsuses kaebuse kohta on aga kohtutäitur märkinud, et ta on vara

näitamisele jõudmiseks ja tagasi sõitmiseks läbinud iga kord ligikaudu 62,50 km. Kohtule

esitatud 3. augusti 2022. a seisukohas on kohtutäitur väitnud, et ta pidi kinnistul korduvalt kohal

käima, et toimetada kätte täitmisteadet, teha varast pilte ning näidata vara ostuhuvilistele.

2. veebruari 2023. a ülevaate järgi on aga kohtutäitur käinud kinnistul kahel korral, s.o 6. aprillil

2022 naabritega suhtlemiseks ja menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks, ning

31. mail 2022 kinnistu ostuhuvilistele näitamiseks ja sellest fotode tegemiseks. Lisaks, kuigi

kohtutäitur on lisatasu otsuses küll tuginenud täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega mh

suulise suhtlemise suurele ajakulule, ei ole ta selles märkinud, et täitemenetluse osalised või

ostuhuvilised oleksid käinud kohtutäituri büroos vastuvõtul. 7. juuli 2022. a otsuses kaebuse

kohta ja 3. augusti 2022. a seisukohas on kohtutäitur märkinud, et täitemenetluse osalised on

käinud korduvalt kohtutäituri vastuvõtul. 2. veebruari 2023. a ülevaate järgi on aga enne

9. juunit 2022 käinud kohtutäituri vastuvõtul hoopis ostuhuvilised ning hiljem üksnes

puudutatud isik III.

11.4.2. Arvestades seda, et lisatasu otsus on täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega

suhtlemist puudutavas osas väga üldine, on põhjendatud selles osas lähtuda kohtutäituri

2. veebruari 2023. a ülevaatest, arvestades kirjaliku suhtluse puhul ka täitetoimikute

väljavõtteid. Täitetoimikutest ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaldajat seoses täitemenetluse

alustamisega ajavahemikul 10.–28. märts 2022 e-kirja teel nõustanud. Küll aga nähtub

täitetoimikutest kirjalik suhtlus avaldajaga 7. ja 20. aprillil 2022 ning 10. ja 11. mail 2022

(täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 43, 46–47, 64–67, 78; täitetoimik täiteasjas

nr 034/2022/1061, lk-d 46, 49–50, 75–81, 91), puudutatud isikuga III 13., 16., 19. ja 20. mail

2022 (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 78, 81–83, 85–88; täitetoimik täiteasjas

nr 034/2022/1061, lk-d 91, 93, 96–98, 100–103) ning 12 ostuhuvilisega ajavahemikul 13. mai

kuni 7. juuni 2022 (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 77, 79, 80, 84, 89–98;

täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 90, 94, 95, 99, 104–113). Samas tuleb märkida, et

kohtutäituri e-kirjavahetus täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega on olnud vähemahukas

ning piirdunud ühe või mõne lihtsama küsimusega. Samas on suurem osa ostuhuvilisi tundnud

huvi üksnes selle vastu, millal saab kinnistut näha. Kohtutäitur ei pea täitetoimikus

dokumenteerima suulist suhtlust täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega ning seetõttu ei saa

kohtutäiturilt ka oodata, et tal oleks esitada tõendeid suulise suhtluse toimumise kohta. Avaldaja

on leidnud, et kohtutäitur saaks telefoni teel suhtlemist tõendada telefonikõnede eristusega, kuid

sellest ei nähtuks, millise täiteasjaga seoses on kohtutäiturile helistatud ja see ei annaks seega

teavet konkreetses täiteasjas aset leidnud suulise suhtluse kohta. Kolleegium peab aga

usutavaks, et nii täitemenetluse osalised kui ka ostuhuvilised pöördusid kohtutäituri poole ka

suuliselt. Arvestades kohtutäituriga kirjalikul teel ühendust võtnud ostuhuviliste arvu ning

enampakkumisel osalejate arvu (17 isikut; vt täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 113–

119 ja täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 130–136), on usutav, et kokku suhtles

kohtutäitur enam kui 20 ostuhuvilisega. Küll aga on kohtutäitur andnud vastuolulist teavet

täitemenetluse osaliste ja ostuhuviliste vastuvõtmise kohta enda büroos enne 9. juunit 2022,

seejuures ei ole kohtutäitur toonud esile ühtegi konkreetset päeva, mil mõni täitemenetluse

osaline või ostuhuviline oleks enne 9. juunit 2022 tema vastuvõtul käinud. Ka puudutatud

isiku III 2. augusti 2022. a seisukohast, milles ta on märkinud, et puudutatud isikud II ja III

käisid kohtutäituri vastuvõtul, ei nähtu kohtutäituri vastuvõtul käimise aeg. Seetõttu lähtub

kolleegium sellest, et enne 9. juunit 2022 vaidlusaluste täiteasjadega seoses kohtutäituri

vastuvõtul ei käidud. Eelnevat kogumis arvestades lähtub kolleegium sellest, et kohtutäituril

kulus täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega suhtlemisele kokku viis tundi (see ei hõlma

aega, mis on kohtutäituril kulunud täitemenetluse osalistele enampakkumisega seotud

dokumentide saatmisele, kuivõrd vastav ajakulu on kohtutäituril iga sarnase täitetoimingu

2-22-10507

tegemisel). Kolleegiumi hinnangul võib kohtutäituril selleks sarnases täiteasjas tavapäraselt

kuluda tund aega, mistõttu on siinsel juhul olnud täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega

suhtlemise ajakulu tavapärasest suurem.

Kinnistul käimise osas on samuti põhjendatud lähtuda kohtutäituri 2. veebruari 2023. a

ülevaatest, mille järgi on kohtutäitur käinud kinnistul 6. aprillil 2022 naabritega suhtlemiseks

ja menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning 31. mail 2022 kinnistu ostuhuvilistele

näitamiseks ja sellest fotode tegemiseks. Kohtutäitur ei ole küll lisatasu otsuses eraldi märkinud,

et ta käis kinnistul ka 6. aprillil 2022, kuid ta on lisatasu otsuses tuginenud sellele, et ta pidi

välja selgitama kinnistu seisukorra, ning 7. juuni 2022. a otsuses kaebuse kohta sellele, et ta

pidi välja selgitama, kelle käes on kinnistu valdus. Viimast kinnitab ka kohtutäituri e-

kirjavahetus avaldajaga (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 64–67; täitetoimik

täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 75–81). Asjaolu, et kohtutäitur käis kinnistut 31. mail 2022

ostuhuvilistele näitamas, kinnitavad nii e-kirjavahetus puudutatud isikuga III ja ostuhuvilistega

(täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 78–84, 89–95; täitetoimik täiteasjas

nr 034/2022/1061, lk-d 91, 94–99, 104–110) kui ka kinnistust tehtud fotod (täitetoimik

täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 281–304; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 289–

312), seejuures soovis kohtutäituri poolt kinnistust fotode tegemist ka avaldaja (täitetoimik

täiteasjas nr 034/2022/1061, lk 77). Arvestades kohtutäituri büroo ja kinnistu vahemaad (edasi-

tagasi 62–70 km) ning kinnistul käimiste põhjuseid, on usutav, et kokku kulus kohtutäituril

kinnistul käimistele 5 tundi 15 minutit. Kinnistul käimine on olnud täitemenetluse edukaks

läbiviimiseks vajalik ja seega täitemenetluse osaliste huvides, kuid ei kuulu samas tavapärase

sarnase täitemenetluse toimingute hulka, sest avaliku enampakkumise saab läbi viia ka kinnistul

käimata ja seda ostuhuvilistele näitamata. Kolleegium märgib lisaks, et täitetoimikutest nähtub,

et kohtutäitur on täitmisteadete isiklikuks kättetoimetamiseks kasutanud Omniva teenuseid

(täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 44–45; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061,

lk-d 47–48), kuid täitetoimikutest ei nähtu, et kohtutäitur oleks käinud ise kinnistul

täitmisteateid kätte toimetamas. Kolleegium nõustub kohtutäituriga, et ka enampakkumisel

osalejate arv (17 isikut) on olnud tavapärasest suurem ning tinginud tavapärasest suurema

ajakulu tagatisrahade kontrollimisel ja tagastamisel. Arvestades kohtutäituri 2. veebruari

2023. a arvestust ja ka varasemaid selgitusi, on sellega seotud täiendav ajakulu üks tund.

Ülejäänud kohtutäituri toimingud ja nende ajakulu on aga sarnase täitetoimingu puhul

tavapärased. Kuivõrd kohtutäituri väitel on ta lisatasus arvestanud ka sõidukulu, märgib

kolleegium, et lisatasu ei ole mõeldud katma selliseid kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda

TMS § 37 jj alusel täitemenetluse kuludena, tehes selleks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täite-

dokumendiks oleva täitekulude väljamõistmise otsuse (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 24). Lisaks ei nõustu kolleegium kohtutäituriga, et

avaldaja on võtnud omaks, et kohtutäituri ajakulu oli kokku 25 tundi, sest avaldaja on

vaidlustanud lisatasu otsust ja kohtutäituri 7. juuli 2022. a otsust kaebuse kohta tervikuna ning

on väljendanud seisukohta, milline võiks olla lisatasu suurus juhul, kui oleks kontrollitav, et

kohtutäitur tegi 25 tundi tööd.

11.5. Kolleegiumi hinnangul ei saa täiendavat ajakulu 10 tundi pidada sedavõrd suureks, et see

andnuks kohtutäiturile alust nõuda lisatasu maksimaalses määras. Mõistlikuks lisatasuks saab

siinsel juhul pidada 480 eurot (käibemaksuga). Täitetoimikutest nähtuvalt müüdi kinnistu

enampakkumisel hinnaga 78 600 eurot (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 113–119

ja täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 130–136). KTS § 45 lg 1 I lause järgi on

kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot

(käibemaksuta). Praegusel juhul on 5% vara müügihinnast 3930 eurot ning kohtutäitur on

nõudnud lisatasu 3000 eurot (käibemaksuga 3600 eurot), seega maksimaalses määras.

2-22-10507

Kuigi KTS § 45 lg 1 ei seo lisatasu suurust tunnitasuga, on siiski olukorras, kus kohtutäitur on

lisatasu nõudmist põhjendanud suure ajakuluga, põhjendatud hinnata, milline tunnitasu vastab

kohtutäituri täiendava ajakulu tinginud toimingutele, arvestades mh ka toimingute keerukust ja

nendega kaasnevat kohtutäituri vastutuse määra. Samuti tuleb arvestada sellega, et KTS § 47

lg 1 I lause järgi on kohtutäituril mh KTS §-s 36 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool

kohtutäituri bürood õigus nõuda alates teisest pooltunnist lisatasu, mille suurus on 40 eurot,

ning KTS §-s 36 nimetatud toiminguks on selle lg 31 järgi ka avaliku enampakkumise

korraldamine, millega lõpetatakse kaasomand. Märkida tuleb, et seadusandja ei ole

notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main#An52Eqdq) võrrelnud kohtutäituri tunnitasu advokaadi

tunnitasuga, vaid on leidnud, et kui kohtutäitur vajaks advokaadi teenust kohtumenetluses,

milles vaidlustatakse hüpoteegiga tagatud nõude täitmist, saaks ta 2000 euro eest advokaadi

osutatava õigusteenuse keskmist tunnitasu 130 eurot arvestades teenust 15 tundi. Küll aga on

selles kohtutäituri tunnitasu võrreldud riigi poolt finantseeritava esmatasandi õigusabi teenuse

hinnaga (vt lk-d 15 ja 16).

Siinsel juhul ei ole kohtutäituri täiendava ajakulu tinginud toimingud – täitemenetluse osaliste

ja ostuhuvilistega suhtlemine, kinnistul käimine ning tagatisrahade kontroll ja tagastamine –

olnud keerukad ega suure vastutuse määraga. Seejuures on täitemenetluse osaliste ja

ostuhuvilistega kirjalikult suhelnud põhiliselt kohtutäituri assistent ning arvatavasti ei ole ka

suuline suhtlus toimunud vaid kohtutäituriga. Poole täiendavast ajakulust on tinginud

väljaspool kohtutäituri bürood tehtud toimingud. Arvestades toimingute sisu ja seda, et osaliselt

on neid teinud assistent, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda kõigi nende puhul

keskmisest tunnitasust 40 eurot, mis teeb kohtutäituri põhjendatud lisatasu suuruseks 400 eurot

(40 eurot × 10 tundi), millele lisandub KTS § 32 lg 3 alusel käibemaks 80 eurot.

12. Ülaltoodut arvestades on kohtutäitur lähtunud lisatasu suuruse määramisel liiga suurest

ajakulust ja ületanud sellega kaalumispiire, mis on omakorda viinud põhjendamatult suure

lisatasu väljamõistmiseni. Riigikohtu praktika järgi tuleb kohtul lisatasu väljamõistmine või

välja mõistmata jätmine lahendada lõplikult ja asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile

(vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Seetõttu

rahuldab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu määruse

avaldaja kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise osas, ning teeb uue määruse, millega rahuldab

avaldaja kaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäituri 7. juuli 2022. a otsuse ja kohtutäituri lisatasu

otsuse 480 eurot ületava lisatasu väljamõistmise osas.

13. Kolleegium märgib lisaks järgmist. Arvestades seda, et avaldajale väljamaksmisele kuuluv

kinnistu müügi tulemi osa oli ⅓ (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk 178; täitetoimik

täiteasjas nr 034/2022/1061, lk 189) ning avaldaja kanda jääb ka sama proportsioon lisatasust,

on kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt lisatasu 160 euro ulatuses ning KTS § 53 järgi peab

kohtutäitur tagastama avaldajale alusetult saadud lisatasu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, peab

ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 I lausest tulenevalt vajadusel muutma ka menetluskulude

jaotust. Arvestades avaldaja kaebuse rahuldamise ulatust, asjaolu, et kohtutäitur on lisatasu

otsuse põhjendusi menetluses täiendanud ja esitanud ka vastuolulisi põhjendusi ning

puudutatud isikud II ja III on toetanud kohtutäituri positsiooni, on kolleegiumi hinnangul

õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja menetluskulud kõigis kohtuastmetes

kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

2-22-10507

15. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest

ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik