2-20-1654/142 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

10. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1654

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks ning Y

vastuhagi X vastu hüvitise saamiseks ja kaasomandi

teisel viisil lõpetamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y apellatsioonkaebused

Asja hind ringkonnakohtus

X kaebuselt 10 267,61 eurot

Y kaebuselt 23 428,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Indrek Kukk

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kolmas isik I: AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja MV

Kolmas isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Muuta Y vastuhagilt määratud tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata

selleks 33 695,97 eurot.

I.2. Jätta rahuldamata Y 4. mai 2022 riigilõivu tagastamise taotlus summat

450 eurot ületavas osas, st 700 euro tagastamiseks.

I.3. Määrata

tsiviilasja

hinnaks

apellatsioonimenetluses

X

kaebuselt

10 267,61 eurot ja Y kaebuselt 23 428,36 eurot.

I.4. Mõista Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja kaebuste esitamisel vähem

tasutud riigilõiv ja sellelt viivis järgmiselt:

I.4.1 X-lt 420 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole ja millelt tuleb

maksta viivist alates otsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras;

I.4.2 Y-lt 390 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole ja millelt tuleb

2 (14)

maksta viivist alates otsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

I.5. Jätta rahuldamata Y 4. mai 2022 taotlus nõuda AS-ilt SEB Pank info selle

kohta, kas pank on nõus vabastama X laenulepingust L080006228

tulenevatest kohustustest ja lisatagatist hüpoteegist.

I.6. Rahuldada X 28. septembri 2022 taotlused ja võtta sel kuupäeval esitatud

täiendavad dokumentaalsed tõendid toimikusse.

I.7. Harju Maakohtu 29. märtsi 2022 otsus tühistada osas, milles kostja

vastuhagi

rahuldati

korteriomanditega

asukohaga

KKK

ja NNN

(registriosad nr KKKKKKKKK ja NNNNNNN) seotud kulude osasumma

2460,75 eurot hagejalt väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta nimetatud summas vastuhagi rahuldamata.

I.8. Tühistada punktis I.7 viidatud otsus osas, milles kostja vastuhagi jäi

rahuldamata samas viidatud korteriomandite parendustest tingitud

väärtuse suurenemise eest 3375 euro hagejalt väljamõistmiseks. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega nimetatud summas vastuhagi rahuldada.

I.9. Ülejäänud osas jätta punktis I.7 viidatud otsuse resolutsioon muutmata,

arvestades käesoleva otsuse punktides 14.2, 14.3, 14.5, 14.7.5 ja 17 esitatud

põhjendustega.

I.10. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

I.11. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

II.2. Lõpetada X ja Y kaasomand korteriomanditele asukohaga Harju maakond

kkk

ja nnn

(registriosa

nr KKKKKKKKK

ja NNNNNNN)

nende

võõrandamisega avalikul enampakkumisel.

II.3. Rahuldada X taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

osaliselt ning määrata, et avaliku enampakkumise tulemi arvelt tuleb täita

esmajärjekorras AS SEB Pangaga sõlminud eluasemelaenulepingust

L080006228 tulenevad kohustused ning üle jääv summa tuleb jagada X ja Y

vahel võrdselt.

II.4. Rahuldada Y vastuhagi X vastu raha nõudes osaliselt.

II.5. Mõista X-lt välja Y kasuks 11 181,86 eurot.

II.6. Jätta rahuldamata Y vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamise ja

tahteavalduse asendamise nõuetes.

II.7. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada järgmiselt:

II.7.1 jätta X ja Y menetluskulud nende endi kanda;

II.7.2 jätta iseseisva nõudeta kolmandate isikute AS-i SEB Pank ja Q

menetluskulud nende endi kanda;

II.7.3 jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

3 (14)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 31. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes. Hageja palus lõpetada poolte kaasomandi korteriomanditele asukohaga

Harju maakond KKK ja NNN (kinnisturegistriosad nr KKKKKKKKK ja NNNNNNN,

edaspidi koos: korter), pannes korteri avalikule enampakkumisele. Hageja taotles, et

enampakkumise tulemi arvelt täitetakse esmajärjekorras AS-iga SEB Pank (edaspidi: pank)

sõlminud eluasemelaenulepingust L080006228 (edaspidi: laenuleping) tulenevad kohustused

ning üle jääv summa jagatakse hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Lisaks taotles hageja,

et laenulepingu tagatiseks seatud hüpoteek Q-le (edaspidi: hageja vend) kuuluval kinnistul

loovutatakse hageja vennale. Hageja palus kaasata menetluse iseseisva nõudeta kolmandate

isikutena hageja poolel panga ja hageja venna. Hageja tõi esile, et korterit kasutab kostja ja selle

väärtus on 143 000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 14. juulil 2020 vastuhagi. Kostja palus korteri

kaasomandi lõpetada nii, et see jääb kostjale, kes maksab hagejale hüvitise 15 000 eurot. Kostja

möönis, et matemaatiliselt on hüvitise summa 29 827,50 eurot, lähtudes laenujäägist

77 345 eurot ja korteri väärtusest 137 000 eurot, aga ta ei teinud avaldust suurema summa kui

15 000 eurot hüvitisena tasumise nõusoleku kohta. Kostja soovis hagejalt saada kokku

hüvitiseks 30 195,97 eurot, mille palus tasaarvestada kostja makstava hüvitisega. Hagejalt

hüvitise nõudmisel tugines kostja mh väitele, et pooled sõlmisid seltsingulepingu ja asjas tuleb

kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid.

Kostja nõutav hüvitis koosnes järgmistest osasummadest (edaspidi nõuded (a)–(e)):

(a) 2476,74 eurot, mille kostja tasus 18. augustil 2011 hageja eest hageja ja Rainer Simsi

vahelisest 18. augusti 2011 lepingust tuleneva kohustuse katteks; pooled olid varem

sõlminud suulise kokkuleppe, et kui korteri kaasomand lõpetatakse, siis kingib hageja

oma osa kostjale, mistõttu sama kokkuleppe alusel täitis kostja hageja kohustuse;

(b) 2460,75 eurot, mis on ½ korteri kohta esitatud korteriühistu (edaspidi: KÜ) arvetes

kajastatud nn üldkulude summast alates 2013. aasta juulist kuni 2020. aasta juunini

(kogusumma 4921,53 eurot); kostja tõi siinjuures esile:

-

juunis 2013 teatas hageja, et alates juulist ta korteri eest ei maksa, sest kolib ära;

-

seejärel seisis korter kuni 2015. aasta augustini tühjalt ja sellepärast arvestab

kostja kõik kulud nn üldkuluks;

-

alates 2015. aasta septembrist kasutab korterit kostja ja sellest ajast nõuab ta

hagejalt ½ osa ainult nn üldkuludest.

4 (14)

(c) 338,74 eurot, mis on ½ korteri kindlustamise kulust aastatel 2011–2020 (kogukulu

677,48 eurot)

(d) 16 453 eurot mis on ½laenulepingust tulenevate kohustuste summast aastatel 2011–

2022 (kogusumma 32 906 eurot), mis kostja täitis pangale ainuisikuliselt;

-

algselt esitas kostja selle nõude summas 13 810,80 eurot (pool 27 621,61 eurost,

mis lähtus maksetest kuni 15. aprillini 2020),

-

kostja suurendas 17. jaanuari 2022 istungil ja 28. jaanuari 2022 menetlus-

dokumendis nõuet 2642,20 euro võrra (pool 5284,39 eurost, mis kostja pangale

tasus alates 2020. aasta maist kuni 17. jaanuarini 2022);

(e) 8466,74 eurot, mis on ½ korterile tehtud kulutustest (remont, köögimööbel ja -tehnika,

garderoobid, kulunud osade vahetamine – kulutuste kogusumma on 16 933,48 eurot);

kostja leiab, et kõnealused kulud on hüvitatavad kaasomandi, käsundita asjaajamise ja

alusetu rikastumise sätete alusel või alternatiivselt seltsingusätete alusel.

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu järgmistelt:

-

kaasomandi lõpetamine kostja soovitud viisil eeldab, et hageja saab kohase hüvitise,

pangale tagastatakse kogu laen ja hageja venna antud tagatis vabastatakse; kostja ei ole

näidanud, et ta oleks piisavalt krediidivõimeline nende kohustuste täitmiseks;

-

pooled ei ole sõlminud seltsingulepingut;

-

nõue (a) on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tervikuna aegunud

ning nõuded (b)–(d) on aegunud maksete osas enne 2017. aasta juulit;

-

kostja rahanõuded ei ole sisuliselt põhjendatud järgmistel kaalutlustel:

o nõude (a) alusena kirjeldatud kokkulepet pooled ei sõlminud;

o nõue (b) ei selge– pole aru saada, mis on nn üldkulud, millest kostja nõuab ½

tasumist, ega see, kas pooltel üldse olid KÜ ees kohustused;

o nõude (c) kindlustuskulu ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel

hüvitatav; kostja ei tõendanud, mis oli kindlustuslepingu ese; hageja omandas

oma kaasomandiosa 2011. aasta augustis ega pea kandma varasemat kulu;

o nõue (d) summast nõustus hageja hüvitama ½ maksetest alates 2017. aasta

juulist kuni 2020. aasta aprillini 4253,35 eurot; hageja ei andnud nõusolekut

nõude suurendamiseks, st alates 2020. aasta maist vaidles ta nõudele vastu;

o nõue (e) pole põhjendatud, kostja esile toodud kulutused on toreduslikud ja

mittevajalikud; kostjal puudus remondi tegemiseks hageja kui teise

kaasomaniku nõusolek; kõik esile toodud parendused on võimalik eemaldada ja

need ei suurendanud korteri väärtust; seltsingulepingut pooled ei sõlminud;

-

täiendavalt esitas hageja menetlusliku tasaarvestuse korteri kasutuseelise nõudega

alates 1. veebruarist 2020 summas 350 eurot kuus; hageja põhjendas, et korteri üür on

750 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud; kostja võttis hagejalt ligipääsu

korterile, vahetades lukud ja jättes – vaatamata lubadusele – võtmed hagejale andmata.

4. Kostja ei nõustunud hageja tasaarvestusega, sest ta ei teinud hagejale korteri kasutamisel

takistusi. Kostja vaidles vastu aegumise vastuväidetele ja leidis, et tema nõuetele kohaldub

10-aastane aegumistähtaeg, sellest lühema kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja saab kasutada ka aegunud nõuet tasaarvestuseks VÕS § 200 lg 2 alusel. Samuti ei ole

aegunud seltsingu likvideerimisel rajanevad nõuded. Pangale tasutud laenumaksete puhul

välistab aegumise TsÜS § 145¹ lg 1.

5. Maakohus kaasas hageja taotletud kolmandad isikud. Hageja vend toetas hageja nõudeid,

sh taotlust tema kinnisasja koormava hüpoteegi talle üleandmiseks. Pank ei sekkunud poolte

vaidlusesse, aga ei nõustunud hüpoteegi üleandmisega hageja vennale.

5 (14)

6. Maakohus märkis 11. veebruari 2022 määruses, et käsitleb kostja rahanõudeid menetlus-

liku tasaarvestusena hageja nõudele. Hageja esitas selle kohta 4. märtsil 2022 vastuväite ja

leidis, et kostja nõuet tuleb käsitleda rahalise nõudena.

MAAKOHTU OTSUS

7. Maakohus tegi 29. märtsil 2022 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas nii hagi kui

ka vastuhagi osaliselt:

-

maakohus rahuldas hageja nõude ja otsustas lõpetada korteri kaasomandi selle

müümisega avalikul enampakkumisel (resolutsiooni p-d 2 ja 3);

-

hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldati osaliselt (p 4);

-

kostja vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks jäi rahuldamata (p 7) ning

-

kostja rahanõuete (b) ja (d) alusel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja

10 267,61 eurot (p-d 5 ja 6);

-

ülejäänud osas jäid kostja rahanõuded rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 ja § 167

lg 2 alusel iga menetlusosalise enda kanda (resolutsiooni p-d 8 ja 9), mistõttu polnud vaja neid

rahaliselt kindlaks määrata (p 10).

Sama otsusega rahuldas kohus hageja 4. märtsi 2022 vastuväite (resolutsiooni p 1) ja määras

lahendada kostja rahanõudeid vastuhagina, mitte aga menetlusliku tasaarvestusena.

7.1. Maakohus märkis, et vaidlust pole järgnevas:

-

pooltele kuulub kaasomandina võrdsetes osades korter (kaks korteriomandit);

-

korterit kasutab kostja igapäevase elukohana;

-

pooled soovivad kaasomandi lõpetamist;

-

laenulepingu alusel vastutavad pooled panga ees solidaarselt, aga kõik maksed alates

2011. aastast on teinud kostja;

-

hageja on nõus tasuma kostjale laenu ja intressimaksed ajavahemiku juuli 2017 –

aprill 2020 eest summas 4253,35 eurot.

7.2. Maakohus ei tuvastanud poolte vahel seltsingulepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 jj)

sõlmimist ega alust kohaldada seltsingulepingu sätteid.

7.2.1. Kostja väide seltsingulepingu sõlmimise kohta on tõendamata. Kostja ei toonud esile,

et poolte vahel oleks olnud vabaabielu, sellele ei viita ka asjaolude kronoloogiline kirjeldus.

Hageja sai korteriomanikuks 2011. aasta augustis, aga kostja enda väitel siirdus ta 2012. aastal

kaheks aastaks välisriiki õppima. Nii on tõendamata, et pooltel oli üldse kooselu või korterit

soetades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.

Kostja tugineb ainult enda panustele, aga hageja samaväärne või võrreldav panus on esile

toomata. Seltsingu eeldusena peaks mõlemad pooled tegema eseme omandamiseks või

parendamiseks olulised ja võrreldavad majanduslikud rahaliselt hinnatavad panused VÕS § 581

tähenduses. Selliste panuste tegemine on tõendamata. Järelikult ei saa seltsingusätteid

kohaldada ka analoogia alusel.

7.2.2. Kui poolte vahel olnuks seltsing, siis tuleb võtta arvesse, et kostja väitel kolis hageja

korterist välja 2013. aasta suvel. Samal ajal teatas hageja kostjale, et ei kanna enam korteriga

seotud kulusid. Väidetav seltsing oleks niisiis lõppenud hiljemalt 2013. aastal VÕS § 596 lg 1

p 1 või 2 ja § 597 lg 1 alusel. Mingil juhul ei saanud pärast 2013. aastat seltsinguvara

moodustuda, mistõttu hilisemate kulutuste hüvitamise nõuete puhul ei saa tugineda seltsingu

olemasolule.

6 (14)

7.3. Kostja rahanõudeid (a)–(e) ja hageja menetluslikku tasaarvestust kasutuseelise nõudega

hindas maakohus järgmiselt.

7.3.1. Nõue (a) C-le tasutud 2476,74 euro saamiseks on aegunud. Kostja väitel põhineb nõue

pooltevahelisel suulisel lepingul, aga selline kokkulepe on tõendamata. Sellele vaatamata on

nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Kostja täitis hageja kohustuse C-le hiljemalt

18. augustil 2012 (st tähtpäeval, mis tulenes 18. augusti 2011 lepingust). Tagasinõude

aegumistähtaeg hakkas kulgema 19. augustil 2012 ja nõue aegus 19. augustil 2015.

7.3.2. Nõue (b) KÜ-le tehtud maksetest 2460,75 euro (½ summast 4921,53 eurot) saamiseks

on põhjendatud. Korterile tehtud kulutuste nõude õiguslik alus on AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt

kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi,

samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maakohus

tuvastas, et KÜ arvetel ja vastuhagi lisana nr 2 esitatud kostja tabelis kajastatud kulud summas

4921,53 eurot vastavad neile tunnustele. Hageja kui kaasomanik on kohustatud kandma

korteriga seotud kulu sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses ta korterit kasutas. Ta peab

kandma kulud vastavalt oma osale kaasomandis, mis käesoleval juhul on ½.

7.3.3. Nõue (c) kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 338,74 eurot pole põhjendatud.

Kindlustusmakse on kulutus, mida kaasomanikul tuleb kanda AÕS § 75 lg 1 alusel. Siiski on

kindlustuslepingu sõlmimiseks AÕS § 74 kohaselt vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Kostja

ei väitnud ega tõendanud, et korteri kindlustamiseks oli hageja nõusolek, sellist nõusolekut ei

saa eeldada laenulepingu põhjal. Kindlustust on kostjale pakutud läbi aja erinevate seltside

poolt erinevate poliiside alusel, mille sõlmimiseks olnuks igakordselt vajalik hageja nõusolek.

Maakohus nõustus lisaks hagejaga, et kindlustuskulu ja kindlustatud eseme vaheline seos on

tõendamata.

7.3.4. Nõue (d) pangale tasutud laenumaksetest ½ suuruse osa hüvitamiseks on VÕS § 69

lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud maksete osas alates 2017. aasta algusest, st summas

7806,86 eurot (½ summast 15 613,71 eurot). Maakohus kohaldas VÕS § 70 lg 1 ning TsÜS

§ 146 lg 1 ja § 154, mille põhjal leidis, et kostja tagasinõue hageja kui teise solidaarvõlgniku

vastu aegub kolme aasta möödumisel alates selle kalendriaasta möödumisest, mil kohustus

muutus sissenõutavaks. Kostja esitas vastuhagi 14. juulil 2020, selleks ajaks oli tagasinõue

aegunud nende maksete osas, mille pangale tasumise tähtaeg oli varasem kui 2017. aasta. Alates

nimetatud aasta algusest on kostja toonud esile maksed pangale summas 15 613,71 eurot,

millest hageja peab kostjale hüvitama ½ suuruse osa. Maakohus põhjendas, et kostja ei saa

tugineda VÕS § 200 lg-le 2, sest hageja võimalik nõue kaasomandiosa hüvitamiseks tekiks

alles kaasomandi lõpetamisel.

7.3.5. Nõue (e) korterile tehtud parenduste ja kulutuste hüvitamiseks summas 8466,74 eurot

pole põhjendatud. Maakohus kontrollis nõuet kolmel õiguslikul alusel:

-

esiteks saab kostja hagejalt kui teiselt kaasomanikult nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel

korteri säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist; kostja ei tõendanud, et tema esile

toodud kulutused summas 16 993,48 eurot oleks olnud vajalikud TsÜS § 63 lg 1

tähenduses – seetõttu ei saa nõuet rahuldada AÕS § 72 lg 4 alusel;

-

teiseks võimaldaks VÕS § 1042 lg 1 hüvitada korterile tehtud kulutusi osas, milles

hageja on seeläbi rikastunud, aga kostja ei ole esile toonud ega tõendanud hageja

rikastumist kaasomandi lõpetamisele võimalikult lähedase aja seisuga; samuti pole

kostja esile toonud ega põhjendanud kulutuste tegemist ilma õigusliku aluseta;

-

kolmandaks tugineb kostja käsundita asjaajamisele, aga VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud

eeldused on vähemalt osaliselt täitmata: kostja ei selgitanud, mil viisil väljendus tema

tegevuses tahe hagejat soodustada, milles väljendus vastava tegevuse puhul õigusliku

aluse puudumine ja milles väljendus õigustus vastavaid kulutusi teha.

7 (14)

7.3.6. Hageja tasaarvestus kasutuseelise nõudega pole põhjendatud. Sedagi nõuet kontrollis

maakohus kolmel õiguslikul alusel:

-

esiteks alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel, mille

esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutuseelised; sel alusel nõude rahuldamise

üks eeldus on hageja omandi või valduse rikkumine, aga seda hageja ei tõendanud;

-

teiseks kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud

kasutuseelised, aga sarnaselt eelmises taandes märgituga eeldaks nimetatud alus hageja

õiguste rikkumist, mida kohus ei tuvastanud;

-

kolmandaks kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel, mis oleks sisuliselt

põhjendatud, kuid jääb rahuldamata põhjusel, et kasutuseelise suurus on tõendamata;

lisaks tuleks sel alusel jätta nõue rahuldamata ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega,

sest hageja ei ole korteri valdust ega kasutuseelist enne kohtusse pöördumist nõudnud.

7.3.7. Eelneva põhjal mõistis maakohus hagejalt nõuete (b) ja (d) alusel kostja kasuks kokku

välja 10 267,61 eurot (= 2460,75 + 7806,86).

7.4. Kaasomandi lõpetas maakohus hageja soovitud viisi, st määras müüa korter avalikul

enampakkumisel.

7.4.1. Maakohus kohaldas AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 ning hindas poolte soovitud kaasomandi

lõpetamise viise. Selleks tuvastas maakohus eksperdi arvamuse põhjal, et korteri harilik väärtus

on 137 000 eurot, millest kummagi poole omandiosa moodustab poole ehk 68 500 eurot.

Laenulepingu tasumata jääk on 77 345,20 eurot, millest kummalgi poolel tuleb veel tasuda

samuti pool ehk 38 672,60 eurot. Neil kaalutlustel tuleks kostjal tema soovitud viisil

kaasomandi lõpetamisel maksta hagejale õiglane hüvitis summas 29 827,40 eurot (= 68 500 –

38 672,60).

7.4.2. Kostja nõustus tasuma vaid 15 000 eurot, mis on väiksem eespool arvutatud õiglase

hüvitise summast. Samuti jääb see väiksemaks vahest, mis kujuneb kostja rahanõuete

rahuldatud osa (10 267,61 eurot) mahaarvamisel õiglase hüvitise summast. Maakohus juhindus

Riigikohtu seisukohast, et asja ei saa jätta kaasomanikule suurema hüvitise eest, kui ta on nõus

maksma. Neil kaalutlusel ei saa kaasomandit lõpetada kostja soovitud viisil. Samas pole alust

jätta kaasomand lõpetamata, st hageja nõue tuleb rahuldada.

7.4.3. Kuivõrd kaasomand lõpetatakse viisil, et kostja ei pea tasuma hagejale rahalist hüvitist,

siis ei saa kostja rahanõudeid tasaarvestada.

7.4.4. Otsuse täitmise korra määras maakohus TsMS § 445 lg 1 alusel osaliselt vastavalt

hageja taotlusele. Enampakkumise tulemi arvelt tuleb täita esmajärjekorras pangaga sõlminud

laenulepingust tulenevad kohustused ja üle jääv summa tuleb jagada poolte vahel võrdselt.

Kostja viited laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise lubamatusele on asjakohatud ega põhine

seadusel ega ka tõenditel, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. VÕS § 411 näeb ette elamu-

kinnisvaraga seotud krediidilepingust tulenevate nõuete ennetähtaegse rahuldamise õiguse.

Hageja palus tema vennale kuuluvale korteriomandile seatud hüpoteegi summas 50 000 eurot

loovutamist vennale vastavalt AÕS § 329 lg-le 1. Seda taotlust ei ole võimalik käesolevas asjas

esitatud hagide raames rahuldada, sest pank kui hüpoteegipidaja ei ole kostjana menetlusse

kaasatud. Hageja ei ole kõnealuse hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, mistõttu puudub

tal ka vastav nõudeõigus.

7.5. Menetluskulude poolte vahel jaotamisel juhindus maakohus Riigikohtu seisukohast, et

ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul

jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole

huvides. Kuna nii hageja kui kostja taotlesid kaasomandi lõpetamist, siis on see ka nende

mõlema huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda. Kolmandad isikud kannavad ise oma kulud TsMS § 167 lg 2 alusel.

8 (14)

POOLTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada temalt kostja

kasuks raha väljamõistmise osas. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja

kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks on hagejal maakohtule etteheiteid menetluse korraldamisel ja otsuse

koostamisel, eelkõige ei nõustu hageja menetlusliku ebajärjekindlusega kostja raha-

nõuete käsitlemisel tasaarvestuse või iseseisva nõudena ning kostja taotletud otsuse

täitmise korra (tasaarvestada kostja rahaline nõue korteri müügist saaduga) tähele-

panuta jätmisega;

-

teiseks vaidlustab hageja nõude (b) rahuldamise, st temalt KÜ arvete alusel nn

üldkulust ½ suuruse osana summa 2460,75 eurot väljamõistmise; hageja järgib oma

seniseid vastuväiteid, et summa kujunemine ei ole jälgitav, kostja koostatud tabel ja

KÜ arved ei tõenda nõuet ning hagejal ei ole kohustust hävitada vee-, elektri- jm

vahetult korteri kasutamisega seotud kulusid;

-

kolmandaks vaidlustab hageja nõudest (d) osasumma 2642,20 eurot rahuldamise, sest

hageja hinnangul suurendas kostja nimetatud nõuet lubamatult;

-

neljandaks ei nõustu hageja maakohtuga kasutuseelise osas ja leiab, et kostja kasuks

välja mõistetud summalt oleks tulnud maha arvata igakuiselt 350 eurot alates

1. veebruarist 2020; kostja ei ole pakkunud hagejale võimalust korterit kasutada;

-

viiendaks ei nõustu hageja menetluskulude jaotusega ja palub panna need kostja kanda;

kaasomandi lõpetamise osas tuleks võtta arvesse kostja käitumist, aga rahanõuete osas

nende rahuldamata jätmist.

9. Kostja esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kaasomandi lõpetamise viisi ja

rahanõuete osalise rahuldamata jätmise. Kostja kaebuse väited on järgmised:

-

esiteks ei nõustu kostja tema rahalise nõude käsitlemisena vastuhagina, vaid see tulnuks

lahendada menetlusliku tasaarvestusena, võttes põhjendatud nõudesumma maha

hagejale makstavast hüvitisest korteri kaasomandiosa kaotamise eest; kostja hinnangul

on vastuhagi hind määratud seetõttu valesti ja ta palub endale tagastada maakohtus

enammakstud riigilõivu 1150 eurot;

-

teiseks tugineb kostja jätkuvalt väitele, et hageja oli nõus oma kaasomandiosa tasuta

kostjale võõrandama (kinkima), aga see jäi poolte kooselu lõppemisel 2012. aastal

vormistamata, sest kostja vähese sissetuleku tõttu ei olnud ta üksi krediidikõlbulik;

-

kolmandaks vaidlustab kostja nõude (c) rahuldamata jätmise; maakohus tugines

ekslikult hageja nõusoleku puudumisele, hageja sellist vastuväidet ei esitanud; korteri

kindlustamise kohustus on üldteada ja tulenes pooltele selgelt laenulepingust;

-

neljandaks vaidlustab kostja nõude (e) rahuldamata jätmise; kostja tehtud kulutustega

suurendati korteri väärtust ja paigaldatud esemeid ei ole võimalik ära võtta ilma korterit

kahjustamata; maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis esmalt rahuldamata kostja

taotluse, esitada eksperdile küsimused korterisse paigaldatud esemete mõju kohta

korteri väärtusele, aga hiljem heitis kostjale ette vastava asjaolu tõendamata jätmist;

-

viiendaks ei nõustu kostja maakohtuga, et nõue (a) on aegunud; maakohus lähtus

oletusest, et kostja tasus C-le raha hiljemalt 18. augustil 2012, aga oleks pidanud

tuvastama tegeliku tasumise aja; konkreetne makse aeg pole ka oluline, sest sooritus

tehti seltsingu raames;

-

kuuendaks soovib kostja kogu nõude (d) rahuldamist, sest see ei ole mingis osas

aegunud; eelkõige välistavad aegumisele tuginemise kostja õigus kasutada vastavat

nõuet tasaarvestuseks (VÕS § 200 lg 2) ja pandiga tagatud nõude kostjale üleminek

(TsÜS § 145¹ lg 1);

9 (14)

-

seitsmendaks tugineb kostja jätkuvalt seltsingulepingule ja väidab, et see ei lõppenud

poolte kooselu lõppemisel;

-

kaheksandaks käsitleb kostja eraldi aegumise vastuväiteid, heites maakohtule ette, et

otsuses jäi käsitlemata kostja väide aegumisele tuginemise vastuolu kohta hea usu

põhimõttega; lisaks on hageja kogu aeg kostja rahanõudeid tunnustanud.

10. Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu. Kolmandad isikud ringkonnakohtule sisulisi

seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus muudab hagejalt kostja kasuks välja mõistetud rahasummat, vähendades

seda hageja kaebuse alusel ja suurendades samas kostja kaebuse alusel (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsuse resolutsioon muutmata, aga osaliselt vajavad muutmist

maakohtu põhjendused (TsMS § 657 lg 2¹). Mõlema poole kaebused rahuldatakse osaliselt ja

menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.

12. Esmalt käsitleb ringkonnakohus vaidluse ulatust ja tsiviilasja hinda mõlemas kohtuastmes

ning teeb sellega seonduvad otsustused.

12.1. Poolte vaidluse ja selle senise lahenduse saab kokku võtta järgmiselt. Maakohtus esitasid

mõlemad pooled korteri kaasomandi lõpetamise nõuded (hageja soovis selle müümist avalikult

enampakkumisel, kostja soovis korterit endale hagejale makstava hüvitise vastu). Kostja esitas

lisaks rahanõuded (a)–(e), millele hageja omakorda esitas tasaarvestuse vastuväite

kasutuseelise nõudega. Maakohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil, rahuldas kostja

nõude (b) tervikuna ja nõude (d) osaliselt ning ei pidanud hageja tasaarvestust põhjendatuks.

Poolte menetluskulud maakohtus jäid nende endi kanda.

12.2. Kostja vaidlustas kaasomandi lõpetamise viisi. Ühtlasi soovib ta täiendava rahasumma

väljamõistmist, st kogu rahanõude rahuldamist. Hageja ei nõustunud temalt 2460,75 euro (pool

KÜ arvetest ajavahemikul juuli 2013 – juuni 2020) ja 2642,20 euro väljamõistmisega

(vastuhagi nõude lubamatu suurendamine), lisaks leiab hageja jätkuvalt, et tal on õigus

tasaarvestada kostja rahanõue kasutuseelise nõudega (350 eurot kuus alates veebruarist 2020).

Hageja ei nõustunud ka menetluskulude jaotusega. Järelikult on vaidlustatud sisulised

otsustused maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 2–7 ning osaliselt kuludega seonduv p-des 8

ja 10. Edasi kaebamata on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud vastuväite rahuldamine

(p 1) ja kolmandate isikute kulude nende endi kanda jätmine (p 9). Samuti ei ole vaidlustatud

kostja kulude tema enda kanda jätmist.

12.3. Kostja leiab oma kaebuse esimeses väites, et maakohus käsitles ekslikult tema rahalist

nõuet vastuhagina ja arvestas sellega asjakohatult tsiviilasja hinna määramisel. Kostja seisukoht

ei ole põhjendatud. Vastavalt p-s 12.1 märgitule esitas hageja ainult kaasomandi lõpetamise

nõude ja palus panna korteri avalikule enampakkumisele. Seega ei esitanud hageja rahalist

nõuet, mille kostja saanuks oma rahanõudega tasaarvestada. Järelikult lähtus maakohus õigesti

sellest, et vastuhagi hinna määramiseks tuleb TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi liita kostja

kaasomandi lõpetamise nõude ja rahalise nõude hinnad. Siinjuures määras maakohus siiski

ekslikult neist esimese. TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 4 järgi on kaasomandi lõpetamise nõudelt

hagihind 3500 eurot ja sellega on ühtlasi hõlmatud kinnistusraamatus soovitud omanikukande

saavutamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõue. Järelikult on kostja

vastuhagilt arvutatud hind maakohtus lisaks eelviidatud normidele veel ka TsMS § 124 lg 1

esimese lause alusel 33 695,97 eurot (= 3500 + 30 195,97). Juhindudes TsMS § 137 lg-st 1¹

muudab ringkonnakohus vastuhagilt määratud tsiviilasja hinda maakohtus.

12.4. Kostja palus kaebuses talle tagastada maakohtus enamtasutud riigilõivu 1150 eurot.

Kokku tasus kostja maakohtus lõivu 1450 eurot (= 300 + 1150). Eelmise p 12.3 kohaselt oli

vastuhagi hind maakohtus 33 695,97 eurot. Vastuhagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

10 (14)

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli kostjal tasuda 1000 eurot. Seega on kostja taotlus põhjendatud

osaliselt ja talle tuleks TsMS § 150 p 1 alusel tagastada 450 eurot (= 1450 – 1000). Summa

700 eurot (= 1150 – 450) osas jääb kostja taotlus rahuldamata ja see otsustus on TsMS § 150

lg 8 esimese lause kohaselt vaidlustatav.

12.5. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-ga 6 mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja

10 267,61 eurot. Hageja avaldas 30. jaanuari 2023 seisukoha p-s 10 ringkonnakohtule, et ta

soovis selle summa tervikuna vaidlustada. Lisaks vaidlustas hageja menetluskulude jaotuse,

mis TsMS § 122 lg 4 järgi ei mõjuta asja hinda. Järelikult on hageja kaebuselt arvutatud tsiviil-

asja hind ringkonnakohtus TsMS § 124 lg 1 esimese lause ja § 137 lg 1 alusel 10 267,61 eurot.

12.6. Kostja vaidlustas kaasomandi lõpetamise viisi ja soovis lisaks tema kasuks välja

mõistetud summa suurendamist 19 928,36 euro võrra (= 30 195,97 – 10 267,61). Kostja

kaebuselt arvutatud tsiviilasja hind ringkonnakohtus on eespool p-s 12.3 esitatud põhjendustel,

st TsMS § 124 lg 1 esimese lause; § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 4, § 134 lg 1 esimese lause ja § 137 lg 1

alusel 23 428,36 eurot (= 3500 + 19 928,36).

12.7. Mõlemad pooled tasusid kaebuste esitamisel riigilõivu 420 eurot, mis pole piisav. TsMS

§ 179 lg 1 alusel mõistab kohus puuduvad summad pooltelt riigituludesse välja. Hageja

kaebuselt tuli RLS§ 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda 840 eurot, st täiendavalt peab ta

maksma 420 eurot (= 840 – 420). Kostja kaebuse hinna järgi oli vajalik summa samadel alustel

1260 eurot ja täiendavalt oleks vaja maksta 840 eurot (= 1260 – 420). Eespool p-s 12.4 märgitu

kohaselt on kostjal maakohtus tasutud ettenähtust enam riigilõivu 450 eurot, mistõttu kujuneb

temalt välja mõistetavaks summaks 390 eurot (= 840 – 450).

12.8. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, sest kohus ei pea vajalikuks määrata muud tähtaega

(TsMS § 179 lg 5). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 179 lg 9).

13. Järgmiseks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste ülejäänud taotlused.

13.1. Kostja esitas kaebuses taotluse nõuda pangalt info selle kohta, kas pank on nõus

vabastama hageja laenulepingust tulenevatest kohustustest ja lisatagatist hüpoteegist.

Ringkonnakohus jätab taotluse TsMS § 236 lg 2 esimese lause alusel rahuldamata, sest kostja

ei põhjendanud, miks ei saa ta ise panga seisukohta küsita ja soovi korral kohtule esitada.

13.2. Hageja esitas 28. septembril 2022 kolm täiendavat tõendit, millega soovib seada kahtluse

alla eksperdi täiendava arvamuse andmise pädevuse ja selle järeldused. Nimetatud tõendid

võtab ringkonnakohus vastu.

14. Poolte sisulise vaidluse lahendamist alustab ringkonnakohus kostja rahanõuetest (a)–(e).

Selles osas tuleb käsitleda mõlema poole väiteid, sest hageja vaidlustas temalt raha välja-

mõistmise ja kostja omakorda soovib samade nõuete suuremas ulatuses rahuldamist.

14.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga poole vahel seltsingulise

õigussuhte puudumise osas (vaidlustatud otsuse p 69). Kostja tugineb kaebuse teises väites ka

ise jätkuvalt väitele, et hageja korteri omandamisse ei panustanud. Seetõttu on õige maakohu

järeldus, et tuvastatud asjaoludel ei saa kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia

korras. Vastavaid põhjendusi pole vaja korrata. Kostja kaebuse seitsmes väide pole põhjendatud

ja selles viidatud asjaolud on kõik jäänud tõendamata. Eelkõige on esile toomata ja tõendamata

poolte tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimisel (VÕS § 9 lg 1).

14.2. Kostja tugines hageja aegumise vastuväite osas väidetavale vastuolule hea usu

põhimõttega (VÕS § 6 lg 2, TsÜS § 138 lg 2). Õige on kostja kaebuse väide, et maakohus seda

ei käsitlenud. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvaldada, täiendades vastavalt

maakohtu põhjendusi. Hageja käitumine ja sellest tulenevalt ka aegumise vastuväitele

11 (14)

tuginemine võiks olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui ta on pikema aja jooksul käitunud

viisil, millest saaks järeldada valmisolekut nõuete (a)–(d) summad tasuda. Hea usu põhimõtte

üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh

seisneda vastuolulises käitumises, nt on vastuoluline käitumine see, kui isik teostab õigust,

mille alusel saadu peaks ta teisel alusel tagastama. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja

vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus

õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vrd Riigikohtu 17. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-169-15, p 11 esimene lõik). Käesoleval juhul ei ole hagejale niisugune käitumine ette

heidetav. Kostja tugineb ise väitele, et hageja teatas juba 2013. aastal, et ta ei kanna korteriga

seotud kulusid. Kostja ei toonud esile ega tõendanud hageja hilisemaid toiminguid või avaldusi,

millest saaks järeldada valmisolekut kostja nõudeid rahuldada. Neil kaalutlusel pole kostja

kaebuse kaheksas väide edukas.

14.3. Nõue (a) C-le tasutud 2476,74 euro saamiseks jäi maakohtus lõppjärelduses õigesti

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega vaidlustatud otsuse p-s 67, et

kostja väide poolte suulise kokkuleppe kohta on tõendamata. Maakohtu põhjendused

lepingulisel alusel nõude aegumise kohta on seetõttu ebatäpsed, sest lepingulist õigussuhet

kohus ei tuvastanud. Kostja väitel tulenes kõnealune kohustus 18. augusti 2011 lepingu p-st 3.2

(dtl 20). Viidatud lepingupunkti järgi tuli hagejal tasuda C-le 2476,74 eurot hiljemalt

18. augustil 2012. Ühtlasi lepiti kokku, et kohustuse täidab kostja. Seega oli kostja kolmas isik

VÕS § 78 lg 1 tähenduses, kes täitis hageja kohustuse. VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse

täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või

võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või

käsundita asjaajamisest. Käesoleval juhul ei tulene tagasinõudeõigus poolte lepingust (sest

vastav kokkulepe on tõendamata), ega alusetust rikastumisest (kostja ei väida VÕS § 1028 lg 1

tunnusetele vastava soorituse tegemist) ega ka käsundita asjaajamisest (poolte ja C lepingu p 3.2

järgi oli hageja andnud kostjale vähemalt õiguse sooritus teha, vt VÕS § 1018 lg 1). Järelikult

jääb nõue (a) põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja kostja kaebuse viies väide pole edukas.

14.4. Nõue (b) KÜ-le tehtud maksetest poole ehk 2460,75 euro saamiseks pole sisuliselt

põhjendatud, kostja selle nõude rahuldamise osas ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

hageja kaebuse alusel ja jätab nõude rahuldamata. Põhjendused on järgmised.

14.4.1. Õiged on maakohtu põhjendused vaidlustatud otsuse p-s 63, et nõude (b) õiguslik alus

on AÕS § 75 lg 1 ning et hagejal kui kaasomanikul on korteri alalhoidmise, valdamise ja

kasutamisega seotud kulutuste kandmise kohustus. Osa KÜ arvetel märgitud kuludest on

eeldatavasti sellised, mis vastavad nimetatud tunnustele.

14.4.2. Samas on õige hageja kaebuse teine väide, et nõude (b) alus ei ole selge. Eelkõige ei ole

võimalik kostja esile toodud asjaoludest aru saada, millised konkreetsed KÜ arvetel kajastatud

kulud summeeris kostja nn üldkuluna, nõudes hagejalt sellest ½ suuruse osa tasumist. Kulud ei

muutu korteri alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutuseks AÕS § 75 lg 1

tähenduses pelgalt seeläbi, et need kajastatakse KÜ arvel või makseteatisel. Kostja pidi oma

nõude edukuseks iga hagetava kulu kohta tooma selgelt esile selle sisu ja summa. Kohus ei või

tõenditest ise hakata asjaolusid tuletama, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele

ta tugineb (Riigikohtu 5. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20 teine lõik ja seal

viidatud varasem praktika).

14.4.3. Kostja nõude (b) alust piisava selgusega esile ei toonud, mh ei nähtu see vastuhagi

lisana nr 2 esitatud tabelist (dtl 190–191). Ringkonnakohus andis 20. jaanuari 2023 määrusega

kostjale võimaluse eelnevas kirjeldatud puudus kõrvaldada ja asjaolud esile tuua. Kostja

pakutud võimalust ei kasutanud. Seetõttu pole võimalik tuvastada, milline osa kostja

väidetavatest kuludest liigituvad AÕS § 75 lg 1 alla. Asjaolude ebapiisava esile toomise tõttu

jääb nõue (b) rahuldamata. Hageja kaebuse teine väide on edukas.

12 (14)

14.5. Nõue (c) kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 338,74 eurot jäi maakohtus kokku-

võttes õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kindlustus-

lepingu sõlmimiseks on AÕS § 74 lg 1 järgi vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, aga see ei

mõjuta nõude lahendamist. Õige on maakohtu sedastus vaidlustatud otsuse p-s 65, et kostja ei

tõendanud väidetava kindlustuskulu seotust korteriga. Kostja pole oma kaebuse kolmandas

väites märkinud, milliste tõendite põhjal saanuks teha teistsuguse järelduse.

14.6. Nõude (d) pangale tasutud laenumaksete hüvitamiseks rahuldas maakohus õigesti makse-

te osas alates 2017. aasta algusest, st summas 7806,86 eurot. Varasemate maksete kohta leidis

maakohus vaidlustatud otsuse p-s 68 põhjendatult, et nõue on aegunud (vt ka eespool p 14.2).

Maakohus tõlgendas õigesti VÕS § 200 lg 2 ja sedastas asjakohaselt, et hageja võimalik vastu-

nõue saaks tekkida alles kaasomandi lõpetamisel. Ekslik on kostja arusaam, et TsÜS § 145¹ lg 1

pikendab pandiga tagatud nõude aegumistähtaega. Viidatud sätte alusel saab pandipidaja nõuda

aegunud põhinõude rahuldamist panditud vara arvel. Niisugust nõuet pole käesolevas asjas

esitatud. Kostja kaebuse kuues ja vastavas osas kaheksas väide pole põhjendatud. Ringkonna-

kohus ei nõustu hageja kaebuse kolmanda väitega, sest TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi pole

perioodilise nõude suurendamine hagi muutmine. Hageja ei põhjendanud, millised sisulised

vastuväited tal oleks pangale täidetud laenukohustusest enda osa kostjale hüvitamise suhtes.

14.7. Nõude (e) korterile tehtud parenduste ja kulutuste hüvitamiseks summas 8466,74 eurot

jättis maakohus rahuldamata, aga osasumma 3375 eurot (½ köögimööbli ja -tehnika mõjust

korteri väärtusele) puhul ringkonnakohus sellega ei nõustu, vaid kostja kaebuse alusel tühistab

maakohtu otsuse selles osas ja rahuldab nõude nimetatud summas. Põhjendused on järgmised.

14.7.1. Maakohus eristas vaidlustatud otsuse p-s 66 õigesti, et korteris tehtud parenduste

hüvitamise nõuet tuleb kontrollida kolmel õiguslikul alusel: kaasomandisuhe (AÕS § 72 lg 4),

alusetu rikastumine (VÕS § 1042 lg 1) ja käsundita asjaajamine (VÕS § 1018 lg 1). Eespool

p-s 14.1 märgitud kaalutlusel jättis maakohus põhjendatult kõrvale võimaluse, et ka nende

kulutuste hüvitamist saaks nõuda seltsingusätete alusel.

14.7.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei tõendanud siinkohal hinnatavate

kulutuste vajalikkust ega hageja soodustamise tahet, st nõuet (e) ei saa rahuldada kaasomandi-

suhte ega käsundita asjaajamise alusel.

14.7.3. Alusetu rikastumise nõude rahuldamise eeldused märkis maakohus vaidlustatud otsuse

p-s 66 õigesti. Küll aga on põhjendatud kostja kaebuse neljas väide menetlusõiguse rikkumise

kohta osas, et maakohus tegi kostjale ebasoodsa lahendi asjaolu põhjal, mida kostja soovis

eksperdiarvamusega tõendada, kuid kohus jättis vastava küsimuse eksperdile esitamata.

Ringkonnakohus kõrvaldas selle puuduse.

14.7.4. Eksperdi täiendava arvamuse (dtl 959–960) kohaselt on köögimööbli ja -tehnika

osakaal korteri turuväärtusest 6750 eurot (nn negatiivne mõju, mille võrra hind oleks väiksem

ilma nimetatud esemeteta). Põhjendatud ei ole hageja kriitika eksperdi pädevuse suhtes, sest

ekspert vastas kohtu küsimusele, kuidas mõjutasid tema varasemat hinnangut korterisse

paigaldatud esemed. Maakohtule esitatud ekspertarvamusest nähtub, et ekspert arvestas nii

hinnatavas korteris kui ka võrdluskorterites köögimööbli olemasoluga (dtl 645, 655–656, 658).

Kostja tõendas, et ta soetas korterisse köögimööbli ja -tehnika 8377,08 euro eest (dtl 301–302).

Nii tegi ta kulutusi ka hageja kui teise kaasomaniku esemele VÕS § 1042 lg 1 tähenduses.

Viidatud normi alusel peab hageja siiski hüvitama üksnes poole asja väärtuse muutumisest, st

3375 eurot (= 6750 : 2). VÕS § 1042 lg 2 välistusi käesoleval juhul ei esine. Köögimööbli

ja -tehnika eemaldamine kahjustaks nii neid endeid kui ka korterit. Maakohtule esitatud

ekspertarvamusest nähtub, et köögimööbel on kohtkindlalt ühendatud (dtl 645), seda kinnitab

ka avamusele lisatud foto (dtl 661). Kaasomandi esemele kirjeldatud kulutuse tegemisest ei

pidanud kostja hagejat eraldi teavitama, hageja ei ole sellele ka selgelt vastu vaielnud ja

kõnealuse kulutuse tegemine ei ole keelatud seaduse ega lepinguga.

13 (14)

14.7.5. Ülejäänud osas jääb nõue (e) tõendamatuse tõttu rahuldamata, selles osas muudab

ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Korteri parendusi ei tõenda arved, maksekorraldused ja

tšekid, millel puudub viide kostjale ja/või korteri aadressile (dtl 278, 280–283, 285, 286, 290,

304–308). Laelambi (dtl 279), pahtliparanduste ja muude viimistlustööde (dtl 284, 303) puhul

on tõendamata nende mõju korteri väärtusele. Sõnumivahetuse väljavõtted (dtl 288, 292, 293)

ega ülekanded W-le (dtl 289), OSAÜHINGULE LAVINIITA (dtl 295, 296) ja Osaühingule

Everos (dtl 300) ei tõenda mingit korteriga seotud kulu või toimingut. Siseuste kohta esitas

kostja hinnapakkumise (dtl 297–299), aga puuduvad tõendid, et uksed oleks tegelikult ostetud

ja korterisse paigaldatud. Käesolevas punktis märgitud põhjendustel pole vaja käsitleda hageja

ülejäänud kriitikat täiendava ekspertarvamuse kohta.

14.8. Hageja tasaarvestuse kohta otsustas maakohus lõppjäreldusena õigesti, et see pole

põhjendatud ega anna alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud summat. Eelkõige

pole hageja tõendanud oma õiguste rikkumist. Kostja väitel pole ta teinud hagejale takistusi

korteri kasutamisel ja hageja väited luku vahetamisest vm takistustest jäid paljasõnaliseks.

Sellises olukorras pole hagejal kui kaasomanikul kasutuseelise hüvitamise nõuet alusetu

rikastumise (VÕS §-d 1037–1039), kahju hüvitamise sätete (VÕS § 115) ega kasu hüvitamise

nõudena (AÕS § 71 lg 2). Riigikohus on samuti läbivalt märkinud, et kasutuseelise nõude

eeldus on kaasomaniku õiguste rikkumine (vt nt 4. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-12055,

p 14.4 ja seal viidatud varasem praktika). Hageja kaebuse neljas väide pole niisiis põhjendatud.

14.9. Kokku tuleb ringkonnakohtu põhjendustel mõista hagejalt kostja rahanõuete alusel välja

11 181,86 eurot (= 3375 + 7806,86). Nõuded (a)–(c) jäävad rahuldamata ning nõuded (d) ja (e)

rahuldatakse osaliselt. Vastavalt muutub vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 6 kajastatud

summa. Kuigi summa on kokku veidi suurem kui maakohtus välja mõistetu, siis sisuliste

argumentide poolest olid edukad nii hageja kaebuse teine väide kui ka kostja kaebuse neljas

väide, st mõlemad kaebused rahuldatakse osaliselt.

15. Korteri kaasomandi lõpetamise viisi valiku ja vastavalt otsuse täitmise korra määramise

osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga. Kostja kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud

otsust kõnealuses osas muuta. Maakohus rakendas vaidlustatud otsuse p-s 78 õigesti põhimõtet,

et kaasomandi eseme saab jätta kaasomanikule ainult sellise hüvitise maksmise kohustusega,

mida ta oli nõus maksma. Kostja järgis ka apellatsioonkaebuses hüvitise ülempiiri 15 000 eurot.

Nii maakohtu arvutatud õiglane hüvitis hageja kaasomandiosa kaotamise eest (29 827,40 eurot)

kui ka selle vahe p-s 14.9 saadud kostja rahanõuete põhjendatud osaga (11 181,86 eurot) jäävad

kostja enda seatud piirist suuremaks. Ühtlasi tõdes maakohus õigesti, et kaasomandi lõpetamine

pole välistatud. Kostja ei toonud esile, et tema suhtes oleks korteri avalikul enampakkumisel

võõrandamine äärmiselt ebaõiglane. Kui kohtulahendiga otsustatakse kaasomandi lõpetamine

müügiga enampakkumisel, võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata, et laenujääk makstakse

tagasi enampakkumise tulemi arvel (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

17125, p 10 esimene lõik). Neil kaalutlustel ei ole kostja kaebus kaasomandi lõpetamise viisi

osas edukas ja vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 2–4 jäävad muutmata.

16. Osaliselt on õige hageja kaebuse esimene väide maakohtu menetlusliku käitumise eba-

selguse kohta seoses kostja rahanõuete ja tasaarvestusega. Siiski kõrvaldas maakohus selle

piisavas ulatuses vaidlustatud otsuses hageja vastuväidet ja poolte nõudeid lahendades. Samas

otsuses kostja rahanõuete kohati tasaarvestuseks nimetamine ei muuda otsuse lõppjäreldusi veel

ebaõigeks. Ringkonnakohus saab aru, et maakohus järgis sama mõtteviisi nagu kajastatud

käesoleva otsuse eelmises punktis, mille kohaselt tuli kostja nimetatud maksimaalse hüvitise

summat võrrelda lisaks arvutuslikule hüvitisele (29 827,40 eurot) ka selle summa ja kostja

põhjendatud rahanõude (maakohtu otsuses 10 267,61 eurot; ringkonnakohtu otsuse järgi

11 181,86 eurot) vahega. Nii saigi maakohus teha lõplikku otsustuse kostja rahanõude

tähenduse kohta alles pärast selle sisulist kontrollimist. Õige ei ole hageja arusaam, et kostja

soovis oma rahanõuete rahuldamist korteri müügitulemi arvelt.

14 (14)

17. Põhjendatud ei ole hageja kaebuse viies väide menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus

rakendas õigesti kaasomandi lõpetamise vaidlusele omast reeglit, et lahend tehakse ühtviisi

mõlema poole huvides, mistõttu on õiglane jätta poolte kulud nende endi kanda. Kostja

rahanõuete osalise rahuldamise tõttu võis maakohus jätta ka selle vaidluse kulud TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda. Arvestades nõuete omavahelist seotust, on selline jaotus

põhjendatud. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks maakohtu menetluses põhjustanud hagejale

pahatahtlikult asjatuid menetluskulusid. Kolmandate isikute kulude jaotust ei vaidlustatud.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1, § 162 lg 4, § 163 lg 1 ja § 167 lg 2

alusel samuti iga menetlusosalise enda kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja

neid rahaliselt kindlaks määrata.

18. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. Tervikresolutsioonis pole vaja kajastada maakohtu otsustust

hageja vastuväite kohta (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 1), sest see on üksnes menetluslik

otsustus, mille osas ei ole otsus sundtäidetav.

(allkirjastatud digitaalselt)