Legislator Case Law & Legislation
2-21-16705/19 AI generated

2-21-16705/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-16705/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määruse resolutsioon muutmata, täiendades Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Jekaterina Tkatšjova kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-21-16705/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määruse resolutsioon muutmata, täiendades Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Jekaterina Tkatšjova kanda.

Keywords

AI generated
missing case documents electronic service of documents notification of address change statement of claim irregular postal delivery transmission of documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-16705

Tsiviilasi

Jekaterina

Tkatšjova

kaebus

kohtutäitur

Tatjana

Afanasieva 12. oktoobri 2021 otsuse peale täiteasjas

nr 197/2020/1628

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jekaterina Tkatšjova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Jekaterina Tkatšjova (isikukood

XXXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Puudutatud isikud:

1. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva

2. Sergey

Lyubich

(sissenõudja)

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

3. Evgeny Surkov (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määruse resolutsioon muutmata, täiendades

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta Jekaterina Tkatšjova määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Jekaterina Tkatšjova kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Jekaterina Tkatšjova (avaldaja/võlgnik) esitas Viru Maakohtule 25. oktoobril 2021 kaebuse

kohtutäituri Tatjana Afanasieva (kohtutäitur) 12. oktoobri 2021 otsuse peale täiteasjas

nr 197/2020/1628. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse ning kohustada

kohtutäiturit tegema uue tasuotsuse. Samuti palus võlgnik tuvastada kinnisasja (registriosa

nr XXXXXXXX) arestimise tühisuse või tühistada kinnisasja 26. jaanuari 2021 arestimisakt.

Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 197/2020/1628,

mille sisuks on hüpoteegi realiseerimine Sergey Lyubichi (sissenõudja) kasuks. Täitedokumendiks

on Narva notar Sergei Nikonovi 6. juunil 2016 tõestatud leping nr 1521. Täitedokumendi kohaselt on

võlgniku ja Evgeny Surkovi ühisomandis olevale kinnisasjale (XXXXXXXXXXXXX linn, Ida-Viru

maakond, registriosa nr XXXXXXXX) seatud hüpoteek summas 160 000 eurot sissenõudja kasuks

koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek tagab sissenõudja nõudeid Evgeny

Surkovi vastu, mis tulenevad Evgeny Surkovi ja sissenõudja vahel 31. mail 2016 sõlmitud

kokkuleppest. Kinnisasi on võlgniku ja Evgeny Surkovi ühisomandis. Täitemenetlus on algatatud

ainuüksi võlgniku suhtes.

Kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse kohaselt nõutakse võlgnikult välja täitemenetluse

alustamise tasu 144 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu 6000 eurot (sh käibemaks).

26. jaanuari 2021 arestimisaktiga arestiti XXXXXX kinnistu.

Võlgnikule ei olnud täitemenetluses täitmisteadet ega kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsust kätte

toimetatud. Võlgnik pöördus 16. septembril 2021 kohtutäituri poole palvega edastada võlgnikule

täitemenetluse dokumendid. Kohtutäituri vastuse kohaselt oli täitmisteade edastatud võlgnikule

Ametlike Teadaannete kaudu.

Võlgnik esitas 4. oktoobril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tühistada

kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse. Samuti esitas võlgnik 4. oktoobril 2021 kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale, kus palus kohtutäituril tuvastada kinnisasja arestimise tühisus või

tühistada täies ulatuses kinnisasja 26. jaanuari 2021 arestimisakt.

Kohtutäitur jättis 12. oktoobri 2021 otsusega võlgniku 4. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata.

Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt ei ole võlgniku kaebused esitatud seaduses sätestatud tähtaja

jooksul, vaid 8-9 kuu möödumisel pärast seda, kui võlgnik sai kohtutäituri tasu otsuse tegemisest ning

kinnisvara arestimisest teada.

Võlgnik ei nõustunud kohtutäituriga. Täitemenetluses ei ole kohtutäitur tasuotsust võlgnikule kätte

toimetatud. Võlgnik sai esmakordselt tasuotsusest teada alles 24. septembril 2021. Kohtutäituril

puudus õigus täitmisteate kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Seega oli 4. oktoobri

2021 kaebus esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kohtutäituri esitatud dokumentidest ei ole selge, mida on kohtutäitur võlgniku asukoha

väljaselgitamiseks teinud. Ei ole alust arvata, et võlgnikule ei olnud võimalik eeldatavasti Venemaal

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtutäitur pidanuks pöörduma Justiitsministeeriumi poole

dokumentide

võlgnikule

kättetoimetamiseks

(Eesti-Vene

õigusabilepingu

artiklid

2-4).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega täitemenetluse seadustik ei võimalda kätte toimetada

täitmisteadet „postkasti panekuga võlgniku töökohal“. Samuti ei piisa n-ö algkirjale e-kirjaga

vastamisest menetlusdokumendi kätte toimetatuks lugemiseks.

Lisaks palus võlgnik kohtutäituril tuvastada kinnisasja arestimise tühisuse. Tulenevalt TMS §-st 55

ei tulene tühisest arestimisest õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole asjakohane kohtutäituri viide, et

kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Tühise arestimisakti mittevaidlustamise tagajärjel ei saa tühine

arestimisakt muutuda kehtivaks.

Ühisomandis olevat kinnisasja oleks võimalik arestida ja realiseerida üksnes kõigi ühisomandike

suhtes algatatud ühises täitemenetluses, sest kinnisasja müük ei saa kehtida ühe ühisomaniku suhtes

ja teise suhtes mitte.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. detsembril 2020 avaldatud täitmisteates on vabatahtliku

täitmise tähtaeg 24. detsember 2020 ehk vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes enne, kui täitmisteade

loeti kätte toimetatuks TMS § 24 lg 5 järgi.

Kohtutäitur on 12. novembri 2020 otsuses määranud tasu suuruse ebaõigesti.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata.

Kohtutäitur leidis, et võlgnik ei esitanud kaebuseid õigeaegselt. Täitemenetlus algatati 13. novembril

2020. Võlgnikule suunati ja toimetati täitmisteade kätte järgmistel viisidel:

1) Rahvastikuregistris kajastatud aadressil: XXXXXXXXXXXXX linn, - postkasti panekuga

23. novembril 2021. Majas elav isik (üürnik) teatas, et omanik viibib ajutiselt Venemaal,

täpsemat aadressi tema ei tea;

2) Töökohal: XXXXXX OÜ, XXXXXXXXXXXX linn, - postkasti panekuga 7. detsembril

2020;

3) E-postiga: XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXXXXXX – saadetud

12. novembril 2020;

4) Avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded: avaldatud 15. detsembril 2020, loetakse kätte

toimetatuks 25. detsembril 2020.

Võlgnik saatis 26. jaanuaril 2021 kohtutäiturile e-postilt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kirja,

milles teatas, et nõustub kinnisvara arestimisega hinnaga 350 000 eurot. Võlgniku saadetud e-kirjaga

oli kaasas kohtutäituri täitmisteate kättetoimetamise 12. novembri 2020 kaaskiri võlgnikule. Seega

pole kohtutäituril kahtlusi selles, et võlgnikul oli võimalus tutvuda täitmisteatega koos kohtutäituri

tasuotsuse, võlgniku õiguste ja kohustuste selgituste ning täitedokumendiga.

Kinnisvara arestimine toimus 26. jaanuaril 2021 ning kinnisvara arestimise akt edastati võlgnikule

e-posti teel aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 1. veebruaril 2021 kinnitas võlgnik akti

kättesaamist. Võlgnik ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tasu otsusele ega kinnisasja arestimisele

seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Ebaõige on võlgniku väide, et kinnisasja ühisomaniku Evgeny Surkovi suhtes ei ole täitemenetlust

algatatud. Solidaarvõlgnike Jekaterina Tkatšjova ja Evgeny Surkovi suhtes on algatatud sama

täitedokumendi alusel täiteasjad nr 197/2020/1628 (vaidlusalune menetlus) ja 197/2020/1646

(võlgnikuks Evgeny Surkov). Kinnisasja arestimisakt on tehtud ühine mõlemas täiteasjas. See nähtub

arestimisaktilt. Täitmisregister ei võimalda algatada täitemenetlust mitme isiku suhtes. Täitemenetlus

on isikupõhine. Täitemenetluse seadustik ei näe ette ühisomanike suhtes ühise menetluse algatamist.

Kohtutäitur tegi võlgniku elukoha väljaselgitamiseks järelepärimisi rahvastikuregistri, Maksu- ja

Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasidesse. Samuti teatas XXXXXXXXXXXXX

kinnisasja üürnik vastuseks kohtutäituri päringule, et ta ei tea võlgniku elukoha aadressi Venemaal.

Kohtutäitur vaidles vastu võlgniku sisulistele väidetele kohtutäituri tasuotsuse peale.

3. Evgeny Surkov (vaidlusaluse kinnisasja ühisomanik) nõustus võlgniku määruskaebusega.

Menetluskulud palus Evgeny Surkov jätta kohtutäituri kanda.

Täitemenetlustes müüdav kinnisasi kuulub võlgniku ja Evgeny Surkovi ühisvara hulka. Ühisomandis

oleva kinnisasja oleks võimalik arestida ja realiseerida üksnes kõigi ühisomandike suhtes algatatud

ühises täitemenetluses.

4. Sissenõudja leidis, et kohtutäituri 12. oktoobri 2021 otsus on põhjendatud ja seaduslik. Sissenõudja

märkis, et tegemist on juba teise vaidlusega. Tsiviilasjas nr 2-21-2188 vaidles võlgnik kinnisasja

hinna üle. Võlgniku väited, et talle ei ole täitemenetluses dokumente kätte toimetatud, on

paljasõnalised. Tsiviilasjas nr 2-21-2188 kinnisasja väärtust vaidlustades nõustus võlgnik vaikimisi

arestimise ja täitemenetlusega. Võlgnik ja Evgeny Surkov venitavad pahatahtlikult täitemenetlust.

Võlgnik eksitab kohut võla suuruse osas.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

Maakohus märkis, et määrab menetluskulud rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast lahendi

jõustumist.

Maakohus tuvastas, et kohtutäituri menetluses on solidaarvõlgnike Jekaterina Tkatšjova ja Evgeny

Surkovi suhtes täiteasjad nr 197/2020/1628 ja 197/2020/1646. Täitemenetluste algatamise aluseks on

Narva notar Sergei Nikonovi 6. juunil 2016 tõestatud leping nr 1521 ja sissenõudja Sergey Ljubichi

avaldus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue.

Võlgnik esitas 4. oktoobril 2021 kohtutäiturile kaks kaebust, mis jäeti kohtutäituri 12. oktoobri 2021

otsusega läbi vaatamata. Maakohus lahendab seega võlgniku kaebuse kohtutäituri 12. novembri 2020

tasuotsuse peale ja kinnisasja 26. jaanuari 2021 arestimisakti tühisuse tuvastamise osas.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitmisregister ei võimalda algatada täitemenetlust mitme isiku

suhtes. Täitemenetlus on isikupõhine.

Võlgnik heidab kohtutäiturile ette täitmisteate ja tasuotsuse kätte toimetamata jätmist (TMS 10 lg-d 1

ja 2).

Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate ja tasuotsuse kätte toimetanud

TsMS § 326 alusel. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks ajavahemikul 14. veebruar

2008 – 18. august 2021 ja alates 28. märtsist 2022 märgitud XXXXXXXXXXXXX linn.

Rahvastikuregistris puuduvad andmed võlgniku põhi- või lisa-aadressi kohta Venemaa

Föderatsioonis. Võlgnik esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on Evgeny Surkovi registreeritud

elukoht XXXXXXX Vene Föderatsioon. Võlgnik ei esitanud kohtule andmeid, et tema elukohaks oli

täitedokumentide kättetoimetamise ajal muu aadress kui XXXXXXXXXXXXX. Eeltooduga on

tõendatud, et võlgniku alaline elukoht oli dokumentide kättetoimetamise ajal aadressil

XXXXXXXXXXXXX. Maakohus märkis, et kui võlgniku alalise elukoha andmed olid muutunud,

siis tulnuks tal esitada taotlus registriandmete parandamiseks.

Maakohus tuvastas, et kuller püüdis täitmisteadet võlgnikule üle anda kahel korral, s.o 19. novembril

2020 kell 12.00 ja 23. novembril 2020 kell 17.00. Kättetoimetamise katsed on toimunud oluliselt

erinevatel kellaegadel ja kolmepäevase vahega. Võlgnik ei ole rakendanud piisavalt hoolsust, et

tagada menetlusdokumentide kättesaamine.

Lisaks

edastas

kohtutäitur

võlgnikule

täitemenetluse

dokumendid

e-posti

aadressile

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX 12. novembril 2020. Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri

andmetel

on

võlgniku

e-posti

aadressiks

alates

20. septembrist

2017

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Teistes tsiviilasjades kasutas võlgnik kohtuga suhtlemiseks sama

e-posti aadressi. Ka on võlgnik võtnud kohtutäituriga ühendust 26. jaanuaril 2021 kasutades e-posti

aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega puudus maakohtul kahtlus, et võlgnik ei kasuta

eelnimetud e-posti aadressi ning kohtutäituril oli õigus täitedokumente kätte toimetada nende

saatmisega ka käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise muu sidevahendi

andmeid kasutades, s.o võlgniku e-postile aadressiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (TsMS

§ 3141 lg-t 1 ja 2 ja lg 3 p 1).

Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kohtutäituri esitatud dokumentidest pole selge, mida

kohtutäitur on teinud võlgniku asukoha väljaselgitamiseks. Kohtutäitur tegi päringud

rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmebaasidesse.

Maakohus leidis, et seega on kohtutäitur teinud mõistliku pingutuse täitmisteate kättetoimetamiseks

võlgniku elukoha aadressile ja võlgniku e-posti kaudu ning täitedokumendid tuleb lugeda võlgnikule

kätte toimetatuks TsMS § 326 ja § 3141 alusel.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige võlgniku väide, et ta ei saanud teada 12. novembri 2020 tasuotsusest.

Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kohtutäituri tasu suuruse määramisel (KTS § 30 lg-d

1 ja 2, § 34 lg 3 p 4, § 35 lg 21). Kohtutäituril puudub õigus vähendada sissenõudja poolt avaldatud

nõude suurust ega kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust.

Võlgnik palus tuvastada kinnisasja arestimise tühisuse või tühistada täies ulatuses kinnisasja

26. jaanuari 2021 arestimisakt. Maakohus tuvastas eelpool, et täitemenetlused on algatatud mõlema

solidaarvõlgniku suhtes ja täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud. Arestimisakt edastati võlgniku

e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Võlgnik kinnitas 1. veebruaril 2021

arestimisakti kättesaamist. Võlgniku vara on arestitud kehtiva täitedokumendi alusel ning vara on

arestinud pädev isik (kohtutäitur). Kohtutäitur on täitnud oma selgitamiskohustust. Täitetoimiku

materjalide alusel tuvastas kohus, et seadusega ettenähtud (kohustuslikud) seletused olid antud

võlgnikule täitmisteates. Lisaks täitmisteatele on lisatud eraldi dokument „Võlgniku õigused ja

kohustused“. Arestimise kutsele olid lisatud täitemenetluse seadustiku viited kinnisvara arestimise,

hindamise ja hinna vaidlustamise kohta. Eraldi selgitati hinna vaidlustamist vene keeles 1. veebruari

2021 kirjas. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pidada arestimist tühiseks TMS § 55 alusel.

Maakohus leidis, et kokkuvõttes ei ole võlgniku kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 12. oktoobri 2021

otsus ja 26. jaanuari 2021 arestimisakt või tuvastada arestimise tühisus. Samuti palub võlgnik

tühistada kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse ning kohustada täiturit tegema uue otsuse.

Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte

toimetanud. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et võlgnikule on dokumendid

kätte toimetatud. Maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, millal toimetati võlgnikule täitmisteade

kätte või mis ajast alates tuleb võlgnikule täitmisteade lugeda kätte toimetatuks. Vaidluse

lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas võlgnikule oli täitmisteade enne 26. jaanuari 2021 kätte

toimetatud ja kinnisasja arestimine toimus pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist.

Maakohus leidis, et täitedokumendid tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks TsMS § 326 ja § 3141

alusel. Kättetoimetamise viisi suhtes ei või olla ebaselgust.

Täitemenetlus

algatati

13. novembril

2020,

kuid

kohtutäitur

saatis

täitmisteate

koos

täitmisdokumentidega e-posti aadressidele 12. novembril 2020. Seega saatis kohtutäitur väidetava

e-kirja koos täitmisdokumentidega veel enne seda, kui alustas täitemenetlust. Sellega on tõendatud,

et kohtutäitur ei ole enne TsMS §-s 3141 sätesatud viisi kasutamist üritanud võlgnikule reaalselt

täitmisteadet üle anda. Seadusest ei tulene, et rahvastikuregistris märgitud võlgniku e-postile

täitmisteate saatmisega loetakse täitmisteade kätte toimetatuks.

Arusaamatuks jääb maakohtu viide teistes tsiviilasjades võlgnikule dokumentide kättetoimetamise

kohta. Kohtutäitur ei ole sellist väidet esitanud. Täitmata olid TsMS § 3141 lg 3 p 1 eeldused

täitmisteate kättetoimetamiseks. Tsiviilasi nr 2-19-6175 lõppes 2019. aastal ja tsiviilasja nr 2-21-2188

ei olnud täitmisteate saatmise ajal algatatud.

Asjakohatu on viide võlgniku 26. jaanuari 2021 e-kirjale. Üksnes asjaolust, et võlgnik kasutas e-posti

aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei piisa dokumentide kättetoimetatuks lugemiseks.

26. jaanuari 2021 e-kirjaga vastas võlgnik kohtutäituri 14. jaanuari 2021 kell 14.38 saadetud e-kirjale

(mis olid ilma lisadeta), mitte kohtutäituri 12. novembri 2020 e-kirjale.

Maakohus jättis täitmisteate avaliku kättetoimetamise eeldused kontrollimata. Võlgnik kordas oma

varasemaid väiteid avaliku kättetoimetamise eelduste täitmata jätmise osas. Kuna võlgnikule ei olnud

täitmisteadet kätte toimetatud, oli tühine ka kinnisasja arestimine (TMS § 55 p 2).

Maakohus on ebaõigesti esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et ühisomaniku Evgeny Surkovi suhtes

on algatatud täitemenetlus nr 197/2020/1646. Evgeny Surkov on teatanud, et ta ei ole täitmisteadet

kätte saanud. Võlgnik jäi oma väidete juurde, et kohtutäitur võis nõuda tasu üksnes 3600 eurot.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

7. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma varasemate seisukohtade

juurde.

8. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta

võlgniku kanda. Sissenõudja jäi oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu määruse

põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata.

Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses, mistõttu ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määruse põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

10. Võlgnik on seisukohal, et talle ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud täitmisteadet ja sellega

kaasnevaid dokumente (sh tasuotsust), mistõttu on TMS § 55 p 2 alusel tühine ka kinnisasja

arestimine. Lisaks vaidlustab võlgnik täidetava nõude ulatust ja kohtutäituri tasu suurust.

Kohtutäitur jättis võlgniku 4. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata, leides, et need on esitatud

TMS §-s 217 sätestatud tähtaega ületades. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates

päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või piid teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Seega tuli

maakohtul kontrollida, kas ja millal on võlgnik täitmisteate ja vara arestimise akti kätte saanud või

kätte saama pidanud ning kas võlgnik on esitanud kaebused kohtutäituri otsuste peale tähtaegselt.

Dokumentide edastamine täitemenetluses toimub TMS §-s 10 sätestatud korras, seejuures tuleb sama

paragrahvi lõige 2 kohaselt kohaldada dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene

teisiti.

11. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud kahel erineval

viisil: TsMS § 326 järgi postikasti jätmisega ja TsMS § 3141 lg-t 1 ja 2 ja lg 3 p 1 järgi e-kirjaga

elektrooniliselt. Maakohus jättis kontrollimata kohtutäituri väited dokumentide kättetoimetamise

kohta TsMS § 317 alusel avaliku kättetoimetamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks on

kohtutäitur jätnud dokumendid ka võlgniku töökoha postkasti, kuid sellisel viisil ei ole kohtutäitur

täitedokumente võlgnikule kätte toimetatuks lugenud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud, millisel kuupäeval

sai võlgnik täitmisteate ja sellega kaasnenud dokumendid kätte või millisest kuupäevast alates tuleb

dokumendid võlgnikule kätte toimetatuks lugeda. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu

põhjendusi selles osas täiendada.

12. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et TsMS § 326 alusel 23. novembril 2021 postkasti

jätmisega täitmisteate kättetoimetatuks lugemine ei ole tõendatud.

Vaidlust ei ole, et võlgnikule ei õnnestunud täitmisteadet kätte toimetada isiklikult TsMS § 322

alusel. Samuti üritas kuller TsMS § 326 lg 2 (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioon) alusel

võlgnikule kahel päeval dokumente üle anda aadressil XXXXXXXXXXXXX.

TsMS § 326 lg 1 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemise oluliseks eelduseks on see, et koht, kus

prooviti dokument üle anda, ja kuhu see jäeti, on tegelikult saaja elu- või äriruum (Riigikohtu

11. detsembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06, p 26). Praegusel juhul oli kohtutäituril

dokumente kätte toimetada üritanud kulleri kaudu teada, et võlgnikule kuuluvas ja tema endises

eluruumis elas üürnik (tl 29). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks kohtutäiturile

teatanud, et tema eluruum on aadressil XXXXXXXXXXXXX.

Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et TsMS § 326 kohaldamisel ei saa lähtuda võlgniku elukoha

kandest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrisse tehtud elukoha kandel ei ole õiguslikult siduvat

tähendust. Ka kohtutäituri edasisest tegevusest nähtus, et kohtutäitur ei lugenud postkasti panekuga

dokumente võlgnikule kätte toimetatuks, sest kasutas veel teisi kättetoimetamise viise (tl 45).

13. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte TsMS § 3141 alusel

elektrooniliselt. Kohtutäitur on tõendanud, et edastas 12. novembril 2020 võlgnikule täitemenetluse

dokumendid e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte

toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama

aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui

menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja

aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks

tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse

saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks.

TsMS § 3141 lg 1 kohaldamise eeldus on samas menetluses ühe kättetoimetamise varasem

õnnestumine selle e-posti kaudu. Kohtutäitur ei ole tõendanud ega viidanud, et ta oleks võlgnikule

varasemalt selle e-posti aadressi kaudu dokumente kätte toimetanud. TsMS § 3141 lg 1 kohaldamine

on seetõttu õigustatud üksnes olukorras, kui menetlusosalisega on saadud varasem sisuline kontakt.

Samuti ei ole TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused täidetud sellega, et rahvastikuregistrisse

on märgitud võlgniku e-posti aadressina XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

14. Maakohus tuvastas, et võlgnik kasutas teistes tsiviilasjades kohtuga suhtlemiseks e-posti

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Sisuliselt on maakohus sellega tuginenud TsMS § 3141 lg 3 p-ile

1, mille kohaselt võib kohus TsMS § 3141 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras menetlusdokumente kätte

toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat

menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Ringkonnakohus nõustub

võlgnikuga, et kohtutäitur ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks mõnes teises täiteasjas võlgnikule

täitedokumente kätte toimetanud e-posti XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kaudu. See, et kohtuga

suhtlemisel oli võlgnik varasemates tsiviilasjades sama e-posti aadressi kasutanud, ei saanud asja

materjalide alusel olla kohtutäiturile teada.

TsMS § 3141 lg 2 kohaldamisel lähtutakse menetlusosalise avaldatud kontaktandmetest.

Avaldamiseks lg 2 tähenduses saab lugeda vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi

saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on lisaks teadlik

TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest. Kohtutäitur ei ole väitnud, et võlgnik oleks talle avaldanud enne

12. novembrit 2020 soovi saada dokumente kindlaid kontaktandmeid kasutades.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud

TsMS § 3141 alusel.

15. Kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte ka avalikult Ametlike Teadaannete kaudu

(tl 9 jj). Kohtutäitur tugines sellele ka oma 12. oktoobri 2021 otsuses, millega jättis võlgniku

4. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata. Kuivõrd maakohus jättis selle kättetoimetamise viisi

kontrollimata, teeb seda ringkonnakohus.

TsMS § 317 lg 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning

isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada

isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud

viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada;

3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse

isiku eluruum.

Täitmisteade avaldati 15. detsembril 2020 ning dokumendid loeti kätte toimetatuks 10 päeva

möödumisel, st 25. detsembri 2020 möödumisega (TMS § 24 lg 5). Võlgnik leiab, et avaliku

kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud, kuivõrd kohtutäitur ei olnud teinud piisavalt pingutusi

võlgnikule dokumentide muul viisil kätte toimetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur

püüdnud piisavalt enne täitmisteate Ametlikes Teadaannetes avaldamist selgitada välja võlgniku

elukohta ja kontaktandmeid, kuhu võlgnikule dokumente kätte toimetada (I kd, tl 119). Võlgnik ei

ole väitnud, et avalikest registritest oleks olnud võimalik tuvastada rohkem kontaktandmeid, kui seda

on teinud kohtutäitur. Samuti ei õnnestunud kohtutäiturilt saada võlgniku elukoha andmeid võlgniku

üürnikult. Hiljem on selgunud, et võlgniku tegelikus kasutuses on e-posti aadress

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, millele kohtutäitur esmalt täitmisteate edastas.

Üksnes asjaolust, et võlgniku üürnik teatas kohtutäituri kullerile, et võlgnik on ajutiselt Venemaal, ei

tähenda, et kohtutäitur pidi sellest tulenevalt teadma võlgniku elukoha aadressi Venemaal. Seega ei

oleks eeldatavasti võimalik dokumenti võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetada (TsMS § 317 lg 1

p 2). Asjakohatu on võlgniku viide Eesti-Vene õigusabilepingule. Õigusabileping ei kohaldu, kuivõrd

puudub selle kohaldamise vajalik eeltingimus, sest võlgnik on Eesti kodanik (Eesti-Vene

õigusabilepingu artikkel 1). Ka võlgniku esitatud venekeelne tõend solidaarvõlgniku elukoha

registreerimise kohta Venemaal ei kinnita vastupidist (I kd, tl 36).

Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et 12. oktoobri 2020 täitmisteade ja tasuotsus (mida

võlgnik 4. oktoobri 2021 kaebusega vaidlustas), tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks 10 päeva

möödumisel teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest 15. detsembril 2020. Seda ei välista asjaolu,

et Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitmisteates saabus vabatahtliku täitmise tähtaeg

24. detsembril 2020, st enne dokumentide kätte toimetatuks lugemist. Ringkonnakohtu hinnangul

saab eeltoodu alusel tuvastada, et kohtutäitur võis lugeda võlgnikule kätte toimetatuks 12. novembri

2020 täitmisteate (tl 10-10 pöördel), tasuotsuse (tl 14-14 pöördel) 25. detsembri 2020 möödumisel.

Täiendavalt on asja materjalide alusel tuvastatav, et võlgnik pidi täitmisteate kätte saama hiljemalt

26. jaanuaril 2021. Maakohus märkis põhjendatult, et võlgnik vastas kohtutäiturile 26. jaanuaril 2021

samalt e-posti aadressilt, kuhu kohtutäitur talle dokumente edastas (I kd, tl 47). Nimetatud e-kirjast

on võimalik üheselt järeldada, et kuivõrd võlgnik kirjutas kohtutäiturile vastates 12. novembri 2020

e-kirjale, pidi võlgnik olema kohtutäituri 12. novembri 2020 e-kirja hiljemalt selleks ajaks avanud ja

kätte saanud. Võlgnik ei esitanud kuni 4. oktoobrini 2021 kordagi kohtutäiturile väidet või kaebust

selle kohta, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud.

Järelikult on võlgnik esitanud 4. oktoobri 2021 kaebuse 12. novembri 2020 tasuotsuse peale

hilinenult, st TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega (10 päeva) ületades. Samuti ei ole seega arestimisakt

TMS § 55 p 2 alusel tühine. Arestimisakti kättesaamist kinnitas võlgnik 1. veebruari 2021 e-kirjaga

(I kd, tl 48). Seega on ka arestimisakti peale esitatud 4. oktoobri 2021 kaebus hilinenud (TMS § 217).

Võlgnik ei ole seejuures taotlenud tähtaja ennistamist (TsMS § 217 lg 2).

16. Ebaselgeks jäävad võlgniku väited selle kohta, et täitemenetlus algatati 13. novembril 2020,

mistõttu ei võinud täitmisteadet enne seda kätte toimetada. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 24

lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Tähtaja

järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks

sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.

17. Lisaks on ebaõige võlgniku väide, et täitemenetlus tulnuks algatada ühes täiteasjas kahe võlgniku

suhtes. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on teinud toiminguid, nt arestimine, mõlemas täiteasjas

paralleelselt (I kd, tl 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kohtutäituriga, et täitemenetlus on

võlgnikupõhine, mistõttu on põhjendatud kahe täitemenetluse algatamine solidaarvõlgnike suhtes.

Samuti on ebaõige võlgniku väide, et käesolevas asjas tuleb tuvastada mh teise solidaarvõlgniku,

Evgeny Surkovi suhtes täiteasjas nr 197/2020/1646 täitemenetlusega seotud asjaolusid.

18. Eeltoodust tulenevalt jättis kohtutäitur õigesti 12. oktoobri 2021 otsusega võlgniku 4. oktoobri

2021 kaebused läbi vaatamata. Maakohtu määrus on õige osas, millega jäeti võlgniku kaebus

kohtutäituri 12. oktoobri 2021 otsuse peale rahuldamata.

Kuivõrd kohtutäitur jättis põhjendatult võlgniku 4. novembri 2021 kaebused läbi vaatamata, ei võta

ringkonnakohus seisukohta osas, mis puudutab tasuotsuse sisulist põhjendatust.

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks