2-20-128035/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-128035

Kohtuasi

Renovum OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, lepingu

hooldustasu ja viivise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Renovum OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Renovum

OÜ

(registrikood

14042462),

lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Carmen Tars

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde 24.05.2022 määruskaebusele lisatud täiendav dokumentaalne

tõend (02.05.2022 e-kiri), kuid jätta vastu võtmata 04.05.2022 e-toimiku teade.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2022 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Võtta hagist loobumine vastu.

4.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-128035, Renovum OÜ hagis X vastu

võlgnevuse, intressi, lepingu hooldustasu ja viivise nõuetes.

4.3. Menetluskulud jätta X kanda.

5. Määruskaebemenetluse kulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-128035

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Renovum OÜ esitas 20.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt

1402,42 euro saamiseks. X esitas 18.09.2020 nõudele vastuväite.

1.1. 15.10.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevuse 692,72 eurot, intressi 63,82 eurot, lepingu hooldustasu 14,33

eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 86,56 eurot ning edasiulatuva

viivise alates 16.10.2020 kuni põhinõude kohase tasumiseni lepingujärgses määras. Maakohus

võttis hagi 28.10.2020 määrusega menetlusse.

1.2. Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja on hageja õiguseellasega ja

hagejaga korduvalt kontakteerunud ning kinnitanud, et laenu võttis tema elukaaslane. Kostjaga

kokkuleppel on võlateatised ja muud teated saadetud kostja e-posti aadressile. Kostja on

lubanud tagada kolmanda isiku poolt laenu tagastamise. Kostja isiku tuvastamine lepingu

sõlmimisel toimus vastavalt seadusele, sh kostja pangakontolt kontrollmakse teostamisega.

Laenusumma laekus kostja pangakontole ning kostja ei ole väitnud, et ta ei ole raha saanud.

Kostja käitumist pärast laenust teadlikuks saamist saab käsitleda heakskiiduna. Avalduse

kriminaalmenetluse alustamiseks esitas kostja 1,5 aastat pärast lepingu sõlmimise asjaolude

teadasaamist.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis hageja

isikutunnistust kasutades kolmas isik, mille osas on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja ei ole

nõuet tunnistanud ega seda heaks kiitnud. Pangakonto, kuhu laenusumma kanti, ei olnud kostja

käsutuses. Kostja ei ole andnud oma ID-kaarti ega selle paroole kasutamiseks vabatahtlikult.

03.05.2022 kohtuistungil loobus hageja hagist, kuna hageja nõuded rahuldati 28.04.2022.

Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu, kuid leidsid, et menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda. Nõude tasus hagejale kolmas isik (tegelik laenuvõtja).

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus võttis 16.05.2022 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3794,40 eurot.

5.1. TsMS § 429 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud

2-20-128035

asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Sel põhjusel võttis maakohus hagist

loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

5.2. TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nähtuvalt hageja esitatud maksekorraldusest

ei rahuldanud hageja nõudeid kostja. Olukorras, kus hageja on otsustanud täitmise vastu võtta

kolmandalt isikult ja nõuetest kostja vastu loobuda, puudub alus menetluskulude jätmiseks

kostja kanda.

5.3. Hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, asus maakohus seisukohale,

et kostja esindaja põhjendatud ajakulu kohtuasjaga seotud toimingutele oli 31,62 tundi, mistõttu

põhjendatud kulu lepingulisele esindajale oli kokku 3794,40 eurot (31,62 × 120 eurot / h).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas tühistada, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 1850 eurot. Alternatiivselt palub hageja menetluskulud jätta poolte

endi kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Kostja aktsepteeris nõude täitmist kolmanda isiku poolt täpselt nii, nagu ka seda, et laenu

tagastas alates esimesest osamaksest kolmas isik. Hagejal ei olnud põhjust kohustuse täitmist

kolmanda isiku poolt mitte vastu võtta. Alternatiivselt tuleks kulud jätta poolte endi kanda, kuna

ebaõiglane oleks kulude jätmine laenuandja kanda, kes täitis oma kohustusi ja langes pettuse

ohvriks. Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada kostja menetluskulude nimekirja kohta

kirjalikku seisukohta ja määras kostja menetluskulud kindlaks põhjendamatult suures ulatuses.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

7.1. Kostja vaidles kaebusele vastu. Kostja ei oleks menetluse lõpetamisega nõus olnud, kui

menetluskulud oleksid jäänud tema kanda. Kostja ei ole kohtumenetlust põhjustanud. Kolmas

isik ei täitnud mitte kostja, vaid enda kohustuse. Kohus andis võimaluse esitada vastuväited

menetluskuludele kohtuistungil.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel on maakohtu määrus menetluse lõpetamise osas edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Tulenevalt maakohtu

resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 2² juhindudes

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduva taotluse täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi

2-20-128035

asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust

(TsMS § 238 lg 1). Arvestades määruskaebuse sisu omab asjas tähtsust 02.05.2022 kostja

esindaja e-kiri hagejale, milles kostja esindaja kirjutab, et „Täna sain teate, et nõue on tasutud

C (isik, kes üldse võttis laenu X nimel) poolt 28.04.2022. Kas saate kinnitada antud infot?“ (dtl

501), mistõttu tuleb see võtta asja juurde. 04.05.2022 e-toimiku automaat-teade jääb aga vastu

võtmata, kuna see ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust.

TsMS § 168 lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud,

kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja TsMS § 168 lg 5 kohaselt jäävad kulud

aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrust tsiviilasjas nr

3-2-1-55-13, p 13). Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtlikuks täitmiseks tuleb lugeda

igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb

lugeda ka täitmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 alusel (vt Riigikohtu 09.03.2005. a otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05, p 18). Kolleegiumi hinnangul kohaldub sellekohane tõlgendus ka

kehtiva TsMS § 168 lg-le 5.

VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast,

kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik. Rahalise kohustuse

puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Kostja,

saades teada kolmanda isiku poolt pakutavast täitmisest, ei ole sellele vastu vaielnud. Seejuures

ei olnud oluline, kas kostjale meeldis, et kolmas isik täitis kohustuse hageja ees või mitte.

Asjaolu, et kolmas isik tasus hagejale viimase esitatud hagiavalduses nõutule vastava summa,

viidates maksekorralduses (dtl 488) kostja kohustusele (Selgitus: X volgnevus), näitab, et

kolmas isik on kohustust täites soovinud täita selle kui võlgniku kohustuse. Samuti ei saa

arvestada kostja väitega, et tema suhtes esitati põhjendamatu nõue. Esitatud asjaoludel oli piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks olnud hagejale edukas ning maakohus

ei tuvastanud aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja on küll väitnud, et tema nimel sõlmis

laenulepingu kolmas isik, kuid ei ole seda tõendanud.

Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud

TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotuse muutmine tingib maakohtu

määruse tühistamise ka nende rahalise kindlaksmääramise osas. Kaebuses sisaldus hageja

taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks, kuid selle on maakohus 27.06.2022 määrusega juba

lahendanud, mistõttu ringkonnakohus seda ei käsitle.

Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta

kostja kanda. Ringkonnakohus ei saa kulusid ise kindlaks määrata, vaid see jääb maakohtu

lahendada, et tagada võimalus vajaduse korral vaidlustada hüvitatavate kulutuste suurust (vt nt

Riigikohtu 02.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21 ja seal viidatud varasem praktika).

TsMS § 696 lg 1, TsMS § 178 lg 1 ja TsMS § 433 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg