2-19-12056/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12056

Kohtuasi

Speed Motors OÜ hagi AS ELEMARK vastu valduse

rikkumise lõpetamiseks, alternatiivselt tahteavalduste

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS ELEMARK määruskaebus

Speed Motors OÜ vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Speed Motors OÜ (registrikood 12868850),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Maksim

Greinoman

Kostja

AS

ELEMARK

(registrikood

10221417),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2022 määrus osas, milles kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 12 520.60

eurot.

2. Maakohtu 17.02.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9554 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt

välja menetluskulude hüvitise 464.10 eurot.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Mõista AS-ilt ELEMARK välja Speed Motors OÜ kasuks menetluskulude

hüvitise 12 520.60 eurot.

2) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il ELEMARK tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Rahuldada AS ELEMARK määruskaebus osaliselt.

6. Rahuldada Speed Motors OÜ vastumääruskaebus osaliselt.

7. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-19-12056

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Speed Motors OÜ (hageja) hagi AS ELEMARK (kostja)

vastu valduse rikkumise lõpetamiseks, alternatiivselt tahteavalduste andmisele kohustamiseks.

30.10.2020 otsusega rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus

tühistas

19.04.2021

otsusega

maakohtu

lahendi

osaliselt,

jättis

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Kohtuotsused jõustusid 06.09.2021.

2. Hageja esitas maakohtus menetluskulude nimekirja 03.09.2020 istungil, milles palus

hüvitatavate kulude suuruseks määrata 12 624.60 eurot (riigilõiv 350 eurot; kulu lepingulisele

esindajale 12 274.60 eurot). Hageja palus välja mõista ka kulu istungil osalemise eest ja

määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegid hageja lepingulised

esindajad tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades maakohtus 96,35 h ulatuses

toiminguid.

3. Toimingud ja neile kulunud aeg maakohtumenetluses oli järgmine:

1.

07.08.2019 asjaolude läbitöötamine, kohtupraktika otsimine seoses

valduse rikkumise ja elektri väljalülitamisega, relevantse kohtupraktika

eraldamine, hagiavalduse koostamine

5,53 h

2.

08.08.2019 avalduse koostamine kaasomanike kokkuleppe koopia

saamiseks notari abil

0,17 h

3.

09.08.2019 kaasomanike vaheliste nõuete loovutamise võimalikkus.

Asjakohase kohtupraktika ja seaduse kommentaaridega tutvumine, nõude

loovutamise avalduse koostamine, hagiavalduse koostamine

2,71 h

4.

11.08.2019 võrguettevõtja definitsioon ja TsMS § 369, asjakohase

Riigikohtu praktika otsimine ja eraldamine, hagiavalduse koostamine

1,98 h

5.

12.08.2019 hagiavalduse koostamine ja hagi lisade komplekteerimine.

Hagi tagamise avalduse koostamine, AÕS § 44 lg 1 – kohtupraktika

otsimine, mille näitel sõnastada hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse

resolutsioonid

6,90 h

6.

13.08.2019 kohtule selgituse koostamine, miks konkretiseeritud

resolutsioon on vajalik, dokumendi esitamine kohtule

1,30 h

2-19-12056

7.

14.08.2019 kohtule elektri väljalülitamise kohta teate koostamine

0,20 h

8.

22.08.2019 kostja vastuväitega tutvumine

0,53 h

9.

23.08.2019 olukorraga tutvumine Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistul,

teabenõude ja informatsiooni taotluse koostamine Eesti Energiale ja

Elektrilevile, nõuete edastamine

2,75 h

10.

26.08.2019 täiendava teabenõude koostamine ja edastamine Elektrilevile

0,52 h

11.

27.08.2019 seoses vajaminevate tõenditega kliendi telefonivestlus. Kostja

tegeliku elektritarbimise hindamine lähtudes kostja koduleheküljel

esitatud informatsioonist. Kostja koduleheküljel nimetatud treipinkide

elektritarbimise kohta informatsiooni otsimine. Kogutud informatsiooni

pinnalt arvutuste tegemine. Kliendile täiendavate tõendite päringu

edastamine e-posti kaudu

2,98 h

12.

28.08.2019 kostja täiendava vastuväitega tutvumine, vastuse koostamine.

4,95 h

13.

29.08.2019 kostja uue vastuväitega tutvumine, vastuse koostamine kostja

vastuväidetele, lisade komplekteerimine. Füüsilise menetlustoimiku

komplekteerimine istungi tarbeks. Kohtuistungil osalemine

4,70 h

14.

09.09.2019 kliendile digitaalse menetlustoimiku koondamine

0,68 h

15.

13.09.2019 kostja 13.09.2019 menetlusdokumendi ja esitatud tõenditega

tutvumine

0,68 h

16.

26.09.2019 hageja määruskaebuse läbitöötamine

1,30 h

17.

27.09.2019 seisukoha koostamine määruskaebusele

5,60 h

18.

30.09.2019 kostja tahteavalduse asendamine kohtuotsusega. Hagi

resolutsiooni täiendamine ja formuleerimine ning kohtule esitamine.

Näidis resolutsioonide ja kohtupraktika otsimine ning relevantse

eraldamine. Kohtupraktikaga tutvumine resolutsiooni formuleerimise osas

3,68 h

19.

10.10.2019 Elemark energia tarbimine. Esitatud kalkulatsioonide

läbitöötamine. Telefonisuhtlus kliendiga seoses mõõtühikute

parandamisega

0,65 h

20.

11.10.2019 kliendilt saadud uus teisenduste tabel Elemark tarbimise

kohta. Tabeli kontrollimine ja kliendile tagasiside andmine. Tabelisse on

vajalik lisada teisendused või selgitus, miks see pole võimalik. Saadud

asjatundja arvamus, sellega tutvumine. Arvamusega töötamine

3,07 h

21.

14.10.2019 asjatundja arvamus. Meeldetuletus kliendile asjatundja

arvamuse allkirjastamiseks. Seisukoha koostamine määruskaebusele.

Võrguettevõtja sisustamine esimese ja teise astme kohtupraktikas,

relevantsete lahendite otsimine ja vajaliku eraldamine

6,10 h

22.

24.10.2019 parkimistrahvid

0,51 h

23.

25.10.2019 kostja 25.10.2019 vastuväidetega määruskaebuse vastusele

tutvumine

0,15 h

24.

12.11.2019 kliendi teavitamine kohtumäärusest 2-19-12056/40

0,17 h

25.

02.12.2019 kohtumäärusega nr 2-19-12056/41 tutvumine ja kliendi

teavitamine

0,17 h

26.

11.12.2019 kohtunõude täitmine ja vastuse koostamine kostja

menetluskulude tagatise taotlusele

2,25 h

27.

10.01.2020 tel.kõne kliendiga

0,20 h

28.

24.01.2020 kliendi meeldetuletuse ja kaaskirja koostamine seoses kostja

menetlustähtaja saabumisega ja kompromissiga, sellele järgnev

meilivahetus, tel.kõne kliendiga, kliendile kompromissettepaneku

kinnistuskirja saatmine

1,29 h

2-19-12056

29.

27.01.2020 kostja vastusega tutvumine

0,07 h

30.

31.01.2020 töö kostja vastusega

1,72 h

31.

04.02.2020 kliendile päringu koostamine

0,35 h

32.

14.02.2020 tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja esitamine

0,25 h

33.

03.03.2020 kliendile meeletuletuse koostamine seoses kompromissi

sõlmimisega

0,27 h

34.

04.03.2020 büroosisene arutelu teemal kohtuasja edasine areng ning

riskid kliendile. Amro Credit OÜ kirja koostamine

1,65 h

35.

09.03.2020 päringute koostamine ja esitamine Tallinna Linnaarhiivile,

TLPA arhiivi väljavõtetega tutvumine ja vajaliku eraldamine

2,55 h

36.

11.03.2020 päringu koostamine TLPA arhiivile

0,23 h

37.

11.03.2020 Kaarli pst 9, tagantjärgi nõusolek

0,53 h

38.

12.03.2020 Tallinna Linnaarhiivi külastamine. Suur-Sõjamäe tn 19

puudutavate inverteerimistoimikutega tutvumine (21527, 22133, 22733),

kogutud informatsiooni koondamine

3,47 h

39.

13.03.2020 Tallinna Linnaarhiivi täiendav külastus. Suletud jaotusvõrk.

Curia otsingusüsteemist relevantse kohtupraktika otsimine

2,19 h

40.

16.03.2020 kinnisasja oluline osa. Kostja vastusele seisukoha koostamine

8,88 h

41.

18.03.2020 Amro Credit esitatava avalduse täiendamine

0,68 h

42.

27.03.2020 esindus

0,18 h

43.

30.03.2020 kostja 26.03.2020 taotlusele esitatava vastuse koostamine

0,88 h

44.

31.03.2020 kostja 26.03.2020 taotlusele esitatava vastuse täiendamine

0,63 h

45.

24.08.2020 tõlkimiseks mõeldud lisade selekteerimine, materjalide

tõlkesse edastamine

1,35 h

46.

28.08.2020 tõlked

1,80 h

47.

02.09.2020 telefonitsi kliendiga kompromissi tingimuste arutamine

0,52 h

48.

02.09.2020 istungiks valmistumine (kaks esindajat)

4 h

49.

03.09.2020 kohtuistungil osalemine esindaja 1

1,58 h

50.

03.09.2020 kohtuistungil osalemine esindaja 2

0,85 h

KOKKU

96,35 h

4. Seoses ringkonnakohtumenetluses kantud kuludega esitas hageja nimekirja 11.03.2021.

Nimekirja kohaselt tekkis ringkonnakohtus kulu 2874.60 eurot. Hageja palus välja mõista ka

kulu istungil osalemise eest ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb hagejal tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegid lepingulised esindajad

tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades ringkonnakohtus 24,26 h ulatuses

toiminguid.

5. Toimingud ja neile lepinguliste esindajate poolt kulunud aeg on ringkonnakohtumenetluses

järgmised:

1.

06.01.2020 tel.kõne kliendiga

0,3 h

2.

07.01.2021 apellatsioonkaebusega tutvumine ja õigusliku positsiooni

kujundamine

2,84 h

3.

08.01.2021 kliendilt saadud täiendavad tõendid seoses elektriarvete

tasumisega kohtumenetluse jooksul. Tõendite läbitöötamine ja

organiseerimine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, täiendamine

11,52 h

2-19-12056

4.

03.03.2021 kostja 26.01.2021 menetlusdokumendi läbitöötamine,

04.03.2021 seisukoha koostamine, ELTS § 65 lg 1 p 3

kohaldamispraktika otsimine liitumispunkti omandiõigust puudutavas

osas

1,08 h

5.

04.03.2021 seisukoha koostamine, täiendamine

3,08 h

6.

11.03.2021 istungiks ettevalmistumine (kaks esindajat)

2,35 h

7.

11.03.2021 menetluskulude nimekirja koostamine

0,25 h

8.

12.03.2021 kohtuistung (2 esindajat)

2,84 h

KOKKU

24,26 h

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 12 056.50 eurot ja märkis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on riigilõiv 350 eurot. Arvestades, et

tegemist oli keskmisest õiguslikult keerukama vaidlusega, on põhjendatud ajakulu hagi

koostamiseks seonduvate toimingute osas kokku 18,79 h (toimingud 1-7). Esindamiseks

kohtumenetluses ei ole toimingud nr 9-11, 19, 22, 28, 33-39, 41, 45-47. Toimingu nr 42 sisu on

määratlemata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele

esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja

vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et mitme esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Hageja ei

ole välja toonud, et kummalgi esindajal oleks üksnes konkreetses õigusvaldkonnas eriteadmised

vm erandlikku asjaolu. Vastaspoolel oli üks lepinguline esindaja. Kulude nimekirjade kohaselt

on esindajad teinud erinevaid toiminguid, v.a istungiteks ettevalmistamine ja istungitel

osalemine. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks maa- ja ringkonnakohtus nii istungiteks

ettevalmistamiseks kui nendel osalemiseks arvestatuna kulu ühe esindaja kohta. Ülejäänud osas

on välja toodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja ühelegi toimingule märgitud ajakulu

ei ole selgelt ülemäärane.

9. Kokku luges maakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

maakohtus 68,38 h ning ringkonnakohtus 21,67 h (kokku 90,05 h). Hageja esindaja tunnitasu

määr 130 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega lepinguliste

esindajate kulu kokku 11 706.50 eurot. Koos riigilõivuga mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 12 056.50 eurot.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

10. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada määrus osas,

milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 9554 eurot ületavas osas.

Kostja palub teha selles osas uue määruse ja vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

kulu 2502.50 euro võrra.

11. Puudustega hagi koostamine on mittevajalik kulu, mille hüvitamise kohustus kostjal

puudub. Seega tuleb maakohtumenetluses toimingutele nr 1-7 kulunud aega vähendada.

Toimingu nr 18 sisuks on samuti hagis esinevate puuduste kõrvaldamine, mida kostja ei pea

hüvitama. Hageja menetluskulu tuleb vähendada 3,68 h.

12. Samuti oli hagi vähemalt pooles ulatuses rajatud ebaõigele õiguslikule alusele, mida

kinnitab ringkonnakohtu otsus. Kuivõrd hageja positsioon osutus ebaõigeks, on ka valduse

2-19-12056

kaitsega seotud kulu ebavajalik. Arvestades hagis esinenud puudusi ning suures osas hagi

ebaõiget positsiooni, ei saa põhjendatud olla hagi koostamisele kulunud ajakulu 18.79 h

ulatuses. Kostja taotleb ajakulu vähendamist 11,68 h võrra.

13. Toiming nr 20 ei ole hüvitamisele kuuluv kulu, kuna selle sisuks ei ole lepingulise esindaja

töö. On arusaamatu, kuidas ja milliste mõõteseadmete abil said advokaadid andmete õigsust

kontrollida. Tarbimisandmed on füüsikalised mõõtmisandmed, mitte õiguslikud kategooriad.

Samuti on arusaamatu asjatundja arvamusega töötamine. Seega kuulub töömaht vähendamisele

3,07 h võrra.

14. Arusaamatu on toiming nr 21, mille sisuks on asjatundja arvamus. Sellele järgneb küll

seisukoha koostamine, kuid asjatundja arvamus ei ole lepingulise esindaja dokument. Seega

kuulub ajakulu vähendamisele 1,5 h võrra.

15. Kostja leiab, et ringkonnakohtus on toimingule nr 3 kulunud aeg üle paisutatud. Kostja

taotleb kulu vähendamist 3 h võrra.

16. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

17. Hageja hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega analüüsinud

ja hinnanud vaidlusaluste õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust

ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad.

18. Hageja ei nõustu kostjaga, et puuduste kõrvaldamisega seotud toimingud ei kuulu

hüvitamisele. Kostja etteheide, et hageja argument valduse rikkumise kohta oli ringkonnakohtu

arvates asjakohatu, on väär. Valduse kaitse teemaline argumentatsioon oli põhjendatud. Õiguse

rakendamine on kohtu ülesanne ning ringkonnakohus ei väljendanud, et hageja õiguslikud

väited oleksid selgelt valed või põhjendamatud.

19. Toiming nr 20 oli hageja esindamiseks vajalik, sest esindajad süvenesid mitteõiguslikke

eriteadmisi nõudvatesse küsimustesse. Hagejal ei olnud menetluses elektriküsimusi mõistvat

nõustajat (elektriinseneri), kes oleks saanud nende küsimustega tegelda advokaatide asemel.

Toimingule nr 3 kulunud aeg ei olnud üle paisutatud. Kostjale elektri eest tasumise tõenditega

põhjalik tegelemine oli kohane, sest kostja kaebuse üheks argumendiks oli, et hageja ei maksa

elektri eest.

20. Hageja esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles vaidlustab lahendi osas,

milles kohus jättis hageja avalduse rahldamata 3307.50 euro ulatuses. Hageja palub teha selles

osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kokku 15 364 eurot.

21. Hageja ei nõustu, et kahe esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. TsMS § 175 lg 3

sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud

asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtupraktikas leitakse, et keerukas võib

olla asi nt siis, kui kohaldada välislepinguid ja välisriigi õigust või on asjaolude ja hinnatavate

tõendite maht tavapärasest suurem. Praegune kohtuasi on mahukas ja õiguslikult keeruline, sest

kohtud

pidid

analüüsima

nii

elektrituruõiguslikke

kui

asjaõiguslikke,

aga

ka

konkurentsiõiguslikke küsimusi. Kolme õigusvaldkonna analüüs eeldab kahe advokaadi tööd.

Asja keerukust ilmestab asjaolu, et ringkonnakohus muutis nii maakohtu otsuse resolutsiooni

kui põhjendusi. Maakohus pidanuks välja mõistma mõlema esindaja esinduskulu istungiks

ettevalmistamise ja sellel osalemise eest.

22. Samuti ei nõustu hageja, et toimingud nr 9-12, 19, 28, 33-36, 38, 39, 41 ja 45-47 ei seondu

asjas esindamisega. Hageja nõustub maakohtuaga toimingute nr 22 ja 37 osas.

2-19-12056

23. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 sätestab, et õigusteenus peab olema õigeaegne ja

asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul

uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. TsMS § 4 lg 4 p 1

sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa

lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul

mõistlik. Viidatud õigusnormid nii õigustavad kui kohustuvad advokaati koguma kohtuasja

tarbeks vajalikku teavet. Sellepärast ei saa ette heita ega pidada tarbetuks vaidluskoha

ülevaatamist ega arhiivist andmete hankimist. Arvestades kompromissi eelistatavust ei saa

advokaadile ette heite ka panustamist selle sõlmimisse.

24. Kostja vaidles hageja vastumääruskaebusele vastu. Seadus ei näe ette vastumääruskaebuse

esitamise õigust. Hagejal oli võimalus esitada kulude kindlaksmääramise määruse peale

määruskaebus.

25. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja kulude

nimekirjad ei viidanud sellekohastele erandlikele asjaoludele. Sisuliselt ei tulene need ka

vastumääruskaebusest. On tavapärane, et kohtud ei rahulda menetluskulu hüvitamise taotlusi

täies ulatuses. See, et maakohus ei nõustunud hageja ühe või teise toimingu ajakulu või

vajalikkusega, ei ole diskretsioonipiiride ületamine.

26. Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise väiksemas summas kui 12 520.60 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise

464.10 eurot. Määruskaebus ja vastumääruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

28. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

29. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel

juhul on kostja vaidlustanud määruse osas, milles temalt mõisteti välja hageja menetluskulud

9554 eurot ületavas osas. Seega ei vaidlusta kostja maakohtu määrust osas, milles temalt

mõisteti välja kostja menetluskulud 9554 euro ulatuses. Hageja vaidlustab maakohtu määrust

osas, milles tema avaldus jäeti 3307.50 euro ulatuses rahuldamata. Seega on maakohtu

17.02.2022 määrus jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 9554 eurot.

30. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi TsMS-s tõepoolest puudub säte, mis käsitaks

vastumääruskaebuse esitamise õigust, on vastav õigus tuletatav TsMS § 635 ja § 659

koosmõjust. Vastumääruskaebuse esitamist on kohtupraktikas aktsepteeritud (nt Riigikohtu

määrused nr 2-20-17009, 2-14-14536, 3-2-1-6-15). Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus

asuda käesolevas asjas vastupidisele seisukohale. Seega puudub alus vastumääruskaebuse

läbivaatamata jätmiseks.

31. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse.

2-19-12056

32. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid

konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud

dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-16, punkt

56).

33. Ringkonnakohus ei saa nõustuda, et ainuüksi puudustega hagi esitamine välistab

vastaspoolelt hagi koostamisega seonduvate kulude väljamõistmise. Küll aga on maakohus

rikkunud diskretsioonipiire, jättes hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamisega seoses

hagejal tekkinud täiendava kulu kostja kanda. Hageja 03.09.2020 nimekirja kohaselt on

toimingute nr 6 ja 18 sisuks hagis esinenud puuduste kõrvaldamine, mida ei saa kolleegiumi

arvates pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks

kuluks. Vastaspool ei pea kandma kulusid, mis on tingitud puuduste kõrvaldamisest (praegusel

juhul hagiavalduses märgitud nõuete täpsustamisest). Puuduste kõrvaldamisele kulutas

lepinguline esindaja kokku 4,98 h, mis vastab 647.40 eurole (tunnitasu 130 eurot). Toimingute

nr 1-5 ja 7 puhul on maakohus õigustatult leidnud, et nimetatud toimingud on kooskõlas asja

keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisuga, mistõttu ei ole alust nimetatud

toimingutele kulunud aega vähendada. Need kulud olid seotud hagiavalduse esitamisega.

34. Kolleegium ei saa nõustuda, et hagi koostamiseks seonduvate kulude vähendamise aluseks

on see, kui kohus otsuses kõigi hagis toodud positsioonidega ei nõustu. Ringkonnakohus

selgitab, et kohtu hinnangud lepingulise esindaja esitatud seisukohtadele ei mõjuta esindajate

tehtud tööd ega töö mahtu. See, kui kohus esindaja seisukohtadega ei nõustu, ei muuda

lepingulise esindaja tööd olematuks ega mittevajalikuks. Menetlusosalise lepingulise esindaja

ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Hagiavalduse koostamine on igal juhul

olulise tähtsusega, sest sellest sõltub edaspidise menetluse edukus ja perspektiivikus.

35. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et toimingu nr 20 puhul ei ole tegemist kuluga, mida

peaks kandma kostja. Nimetatud toimingu sisuks on kliendilt saadud dokumentide ja asjatundja

arvamusega töötamine. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb

eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise

kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel

osalemisega. Seejuures on õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs

ning kliendiga nõupidamised hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate

toimingutega,

mille

väljundiks

on

kohtule

esitatav

menetlusdokument.

Menetluskulude nimekirjast ei selgu, milline menetlusdokument oli toimingu nr 20 väljundiks.

Juhul kui kliendilt saadud dokumentide ning asjatundja arvamusega töötamine oli vajalik

määruskaebusele vastuse koostamiseks (toiming nr 21), tuleks toiming nr 20 lugeda toimingu

nr 21 osaks, aga see asjaolu kulude nimekirjast ega kaebusest ei selgu. Seega leiab

ringkonnakohus, et kliendilt saadud dokumentide ja asjatundja arvamusega töötamise puhul ei

ole tegemist kuluga, mille hüvitamise kohustus on kostjal. Nimetatud toimingu peale on hageja

lepingulisel esindajal kulunud 3,07 h, mis vastab 399.10 eurole.

36. Eelpool käsitamata kostja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul pidi kuluma

dokumentide koostamiseks vähem aega. Toimingule nr 21 (maakohtumenetluses) ja toimingule

nr 3 (ringkonnakohtumenetluses) kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnates ei ole

maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult

2-19-12056

leidnud, et nimetatud toimingud on kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega, samuti

menetlusdokumentide sisuga. Maakohtu põhjendused on jälgitavad ja loogilised.

37. Tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et kostja poolt hagejale hüvitatavate

menetluskulude suurust tuleb vähendada kokku 8,05 h (4,98 + 3,07) ehk 1 046.50 euro (647.40

+ 399.10) võrra.

38. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastumääruskaebus kuulub samuti rahuldamisele osaliselt.

39. Kolleegiumi hinnangul ületas maakohus diskretsioonipiire, kui jättis maa- ja

ringkonnakohtu istungiteks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu kahe esindaja kohta

arvestamata ja luges põhjendatuks vaid ühe esindaja ajakulu. Olukorras, kus ei olnud

põhjendatud mitme esindaja kasutamine, tuleks jätta hüvitamata sama toiminguga seotud

dubleerivad kulud ja kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest.

Nimekirjade kohaselt on hageja esindajad teinud mõlemas kohtuastmes erinevaid toiminguid,

v.a istungiteks ettevalmistamine ja istungitel osalemine.

40. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Tsiviilasja ei muutnud

iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus pidi

tulenema asja olemusest ja mahust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-112-09, punkt 17).

Kohtupraktika kohaselt asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata nii

toimikumaterjale kui võtta arvesse, kas esines vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevaid

õigusakte, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust, välisriigi õigust või

välislepingut või hinnata suurt mahtu tõendeid, võttes arvesse vajadust eriteadmiste järele.

41. Maakohus on vaidlustatud määruses möönnud, et tegemist on keskmisest õiguslikult

keerukama vaidlusega, samas aga leidnud, et kahe esindaja kasutamine siiski vajalik ei olnud.

Selliselt on maakohtu põhjendused vastuolulised. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus,

et kahe esindaja kasutamine ka istungitel oli põhjendatud. Toimiku materjalide pinnalt võib

asuda seisukohale, et arvestades vaidluse tehnilist sisu, seotust teiste õigussuhetega ja

menetlusosaliste esitatud (vastu)väiteid oli vaidlus keskmisest keerukam. Samuti oli vaidlus

keskmisest mahukam, millele viitab nii hageja kui kostja menetlusdokumentide ja tõendite

hulk. Kuivõrd vaidlus oli tavapärasest keerukam ja töömaht sellevõrra suurem, oli põhjendatud

kahe lepingulise esindaja kasutamine istungitel, mistõttu on õige mõista mõlema esindaja kulud

seoses istungiks ettevalmistamisega ja istungil osalemisega vastaspoolelt välja.

42. Maa- ja ringkonnakohtus oli hageja lepingulistel esindajatel istungite ettevalmistamiseks

kulunud kokku 6,35 h ning istungitel osalemiseks 5,27 h. Ringkonnakohtu hinnangul on

istungite ettevalmistamisega seonduv ajakulu kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega.

Esindajate tunnitasu 130 eurot arvestades, tuleb hagejale hüvitatavat kulu suurendada 11,62 h

eest 1510.60 euro võrra.

43. Ülejäänud vastumääruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

44. Seadus ei näe ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist vastaspoole poolt täies ulatuses,

vaid ainult põhjendatud, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Maakohus on hinnanud hageja

lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning leidnud,

et eespool märgitud toimingute puhul ei olnud tegemist kuludega, mida peaks kandma kostja.

Maakohus on käsitanud menetlustoiminguid ja -dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja

jättes mh kohtuasja materjalidega seostamatute toimingutega seotud kulud välja mõistmata.

Maakohus ei ületanud selles osas diskretsioonipiire ja kõrgema astme kohtul puudub alus

maakohtu otsustusse sekkuda.

2-19-12056

45. Ringkonnakohus leidis, et kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab

kostja kaebuse 1046.50 euro ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitatavate

menetluskulude suurust maa- ja ringkonnakohtumenetluses vähendada 1046.50 euro võrra.

Kohus rahuldab hageja vastukaebuse 1510.60 euro ulatuses, seega tuleb hagejale hüvitatavate

menetluskulude suurust suurendada 1510.60 euro võrra. Kokkuvõttes mõistab kolleegium

kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja hüvitise 464.10 eurot.

46. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

47. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)