2-22-101385/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-22-101385

Tsiviilasi

R. N. hagi J. S. vastu 3500 euro suuruse

põhivõlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

3860,55 eurot

Hageja: R. N. (isikukood xxxxxxxxxxx);

Hageja lepinguline esindaja: Marika Bogun (RAND

Õigusbüroo OÜ, e-post: info@randlegal.ee);

Kostja: J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

06.02.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista J. S. R. N. kasuks välja põhivõlgnevus summas 3500 eurot ja seadusjärgne

viivis alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni

09.03.2022 kokku summas 389,12 eurot.

3. Mõista J. S. R. N. kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatav

seadusjärgne viivis tasumata põhivõlgnevuselt alates 10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud J. S. kanda.

5. Mõista J. S. R. N. kasuks välja menetluskulud summas 1050 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. S. tasuda R. N. viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. N. (edaspidi ka hageja) esitas 23.02.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi J. S.

(edaspidi ka kostja) vastu 3500 euro suuruse põhivõlgnevuse ja seadusjärgse viivise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxxxxxxxxx OÜ (registrikood

xxxxxxxx, edaspidi ka töövõtja) 07.05.2021 töövõtulepingu nr 2021007 (edaspidi ka

leping), mille alusel kohustus töövõtja teostama xxxxxxxxxxxx xxxxxx külas aseuva

eramu renoveerimistöid. Hageja tasus kooskõlas lepingu p-ga 4.1. vahetult pärast lepingu

sõlmimist 11.05.2021 töövõtja kasuks kostja (kui töövõtja juhatuse liikme) pangakontole

tööde eest ettemaksu 50% ulatuses lepingu hinnast summas 5422,20 eurot. Kuivõrd

töövõtja ei suutnud töid lepingujärgselt teostada, siis leppisid hageja ja kostja 17.10.2021

kokku, et pooled lõpetavad lepingu ning kostja kohustub hagejale lepingust tulenevate

nõuete katteks tasuma 3500 eurot. Selle kinnitamiseks saatis kostja 17.10.2021 hageja

esindaja A. A. e-posti aadressile e-kirja, milles kinnitas, et maksab hagejale objekti

lõpetamiseks tagasi 3500 eurot, millest 1500 eurot tasub kostja 27.10.2021 ja ülejäänud

2000 eurot 17.11.2021. Hageja käsitluse kohaselt on kostja 17.10.2021 e-kirja näol

tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kuivõrd kostja ei täitnud viidatud võlatunnistusest

lähtuvaid kohustusi, siis pöördus hageja võlatunnistuse alusel võlgnevuse väljanõudmiseks

hagiavaldusega kohtusse.

2. Kostja teatas 29.03.2022 hagivastuses, et ei tunnista hageja haginõudeid, kuna töövõtja

teostas lepingujärgsed tööd 65% ulatuses ning seega on hageja nõue põhjendamatult suur.

3. Pooled jäid edasises menetluses esitatud menetlusdokumentides (hageja 17.04.2022 ja

14.11.2022 menetlusdokumendis ning kostja 25.11.2022 menetlusdokumendis) oma

seisukohtade ja vastuväidete juurde. Muu hulgas leidis hageja, et kuna kostja väljastas

17.10.2021 e-kirjaga hagejale võlatunnistuse, siis ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks

vajalik ega põhjendatud laskuda 07.05.2021 lepingu täitmisega seotud asjaoludesse, vaid

tema haginõude aluseks on üksnes võlatunnistusest lähtuv kostja kohustus.

4. Kohus pidas asjas 06.02.2023 suulise kohtuistungi, milles teatas menetlusosalistele, et

lahendab käesoleva tsiviilasja kooskõlas TsMS §-ga 405 lihtmenetluses üldiste

menetluspõhimõtete alusel. Kohus kuulas istungil pooled ära ning selgitas välja asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kohus proovis pooli suunata kompromissile, kuid see

ei õnnestunud ei kohtuistungil ega ka selleks eraldi määratud tähtaja (kuni 23.02.2023)

jooksul. Sellest lähtuvalt teeb kohus asjas sisulise lahendi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus lahendab käesoleva asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel

lihtmenetluses ning piirdub kooskõlas TsMS § 444 lõikega 2 kohtuotsuse põhjendavas osas

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus

tuvastas menetluses esitatud dokumentaalsete tõendite ja poolte suulise ärakuulamise alusel,

et hageja ja kostja leppisid tulenevalt hageja ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingu

rikkumisest 17.10.2021 kokku, et lõpetavad poolte kokkuleppel lepingu ning kostja

kohustub tasuma hagejale lepingu lõpetamise eest rahalise hüvitisena kokku 3500 eurot.

Sellise kohustuse kinnituseks saatis kostja (kokkuleppel hagejaga) 17.10.2021 hageja

elukaaslase A. A. e-posti aadressile e-kirja, milles kinnitas, et kohustub lepingu lõpetamise

eest tasuma hagejale kokku 3500 eurot, millest 1500 eurot tasub kostja 27.10.2021 ja

ülejäänud 2000 eurot 17.11.2021. Kohus nõustub hagejaga, et kostja 17.10.2021 e-kirja

saab käsitleda võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses, mille

kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

Kohus tuvastas kostja suulisel ärakuulamise käigus, et ka kostja ise sai oma 17.10.2021 e-

kirjast selliselt aru, et võttis seeläbi endale hageja ees kohustuse talle lepingu lõpetamise

eest tasuda rahalise hüvitisena 3500 eurot. Kostja kinnitas kohtule, et ta ei ole seda

kohustust hageja eest seniajani täitnud, kuna leiab tagantjärele, et vastav summa on

töövõtulepingu täitmise kontekstis põhjendamatult suur. Samas ei ole kostja esitanud

võlatunnistuses antud tahteavalduse suhtes tühistamisavaldust ega seda ka mingil muul

õiguslikul alusel lõpetanud, üles öelnud või sellest taganenud. Kuivõrd kostja on andnud

hageja kasuks võlatunnistuse, siis ei ole kostja vastuväited töövõtulepingu täitmise osas

antud juhul asjakohased, sest kostja lõi võlatunnistuse andmisega töövõtulepingu asemele

uue iseseisva kohustuse ja tunnistas selle olemasolu. Seega tuleb kostja 17.10.2021 e-kirja

käsitleda kehtiva võlatunnistusena, mida kostja on kohustatud täitma ning mille täitmist on

hageja õigustatud kostjalt nõudma. Arvestades 17.10.2021 e-kirjas nimetatud

täitmistähtaegu, on võlatunnistuses nimetatud summa muutunud täies ulatuses alates

17.11.2021 sissenõutavaks.

7. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama

paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

8. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja 3500

eurot. Lisaks mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse

viivise alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni

09.03.2022 kokku 389,12 eurot (viivis summalt 1500 eurot perioodi 28.10.2021 kuni

17.11.2021 eest summas 6,90 eurot ja viivist summalt 3500 eurot perioodi 18.11.2021 kuni

09.03.2023 eest summas 382,22 eurot). Lähtuvalt hageja taotlusest mõistab kohus TsMS

§ 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 alusel arvutatava seadusjärgse

viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

MENETLUSKULUD

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti,

kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 23.02.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt

on tema menetluskulud kokku summas 1082,14 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas

350 eurot, lepingulise esindaja tasu 8,75 tunni töö eest summas 700 eurot, registri

väljavõtete kulu 4 eurot ja sõidukulu summas 28,14 eurot.

11. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et

hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot. Riigilõivu on tasutud

seaduses ettenähtud määras ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus

peab ka hageja lepingulise esindaja tasu 8,75 tunni töö eest summas 700 eurot TsMS § 175

lg 1 kontekstis põhjendatuks ja vajalikuks, kuivõrd hageja menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on hageja lepingulise

esindaja poolt teostatud

töö

ja koostatud

menetlusdokumendid asjakohased ning põhjendatud/vajalikus ulatuses. Samas ei pea

kohus hüvitatavaks menetluskuluks hageja poolt nimetatud registri väljavõtete kulu 4 eurot

ja lepingulise esindaja sõidukulu summas 28,14 eurot, kuna hageja ei ole selgitanud ega

põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta selliste kulude hüvitamist menetluskuludena

nõuab. Kohus märgib, et TsMS ei näe ette võimalust nõuda selliste kulude hüvitamist

menetluskuludena. Sellest tulenevalt jätab kohus väljavõtete kulu 4 eurot ja lepingulise

esindaja sõidukulu summas 28,14 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

12. Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud

summas 1050 eurot (riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 700 eurot). Hageja

taotlusel määrab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik