2-21-15325/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15325

Tsiviilasi

Confor Group OÜ hagi A.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 941,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Confor Group OÜ, registrikood 11465050

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson

Kostja: A.H , isikukood XXX

Kostja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov

Asja läbivaatamine

15.09.2022. a eelistungil; kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Välja mõista A.H-lt Confor Group OÜ kasuks 14.12.2020 poolte vahel

sõlmitud kokkuleppe alusel 12 941,25 eurot, sh põhivõlgnevus 8500 eurot ja viivis

4441,25 eurot.

3. Jätta menetluskulud A.H kanda.

4. Määrata Confor Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2643,33 eurot.

5. Välja mõista A.H-lt Confor Group OÜ kasuks menetluskuluna 2643,33 eurot, sh

riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 1943,33 eurot.

6. A.H peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Jätta Tartu Maakohtu 01.10.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

(A.H

nimele liiklusregistris registreeritud sõiduki xxxxxxxxxx

registreerimismärgiga xxxxx arestimine ning selle alusel liiklusregistrisse

käsutuskeelu kandmine) jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ Confor Group (hageja) sõlmis 2020. a sügisel M. F. töövõtulepingu korteri

asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx remonditöödeks. Confor Group tasus

ettemaksuna 8500 eurot.

M. F. alustas töödega, kuid tegi töid ebakvaliteetselt või ei lõpetanud neid kokkulepitud

aja jooksul üldse (värvimine, siseuste paigaldamine, parkett, vannitoa plaatimine). Tööde

ebakvaliteetse teostamise ja lubaduste mittetäitmise tõttu soovis hageja töövõtulepingu

2020. aasta detsembris lõpetada. M. F. soovis aga veel üht võimalust ja lubas töö

kvaliteeti parandada ning pakkus välja, et tema kohustusi garanteerib kolmas isik. Hageja

võttis pakkumise vastu ning sõlmis 14.12.2020 A.H-ga (kostja) võlatunnistuse ja

kokkuleppe, mille kohaselt kostja ühines töövõtja kohustusega ja andis sellele

lisatagatise. Samas lepiti kokku, et töövõtja kohustub kõik kokkulepitud tööd lõpule

viima hiljemalt 31.12.2020 ning kohustuste täitmata jätmise korral kohustub tagastama

kogu ettemaksu summas 8500 eurot, olenemata sellest, kui palju töid on teostatud.

Pooled leppisid kokku ka, et juhul, kui töid tähtaegselt ei lõpetata, kohustub kostja

tasuma OÜ-le Confor Group 8500 eurot hiljemalt 31.01.2021. Lisaks lepiti kokku, et

juhul kui kostja ei täida vastavat kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, kohustub ta

maksma viivist 0,25% iga hilinenud päeva eest. Kostja vastutuse maksimaalseks määraks

lepiti kokku 17 000 eurot.

Ei töövõtja ega kostja suutnud tagada tööde õigeaegset lõpetamist. Ettemaksena tasutud

rahasumma on senini hagejale tagastamata.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 8500 eurot ja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4441,25 eurot.

Kostja väited, et võlatunnistusel ei ole tema allkiri, on paljasõnalised ja tõendamata.

Ekspertiisiakti kohaselt on võlatunnistusele kostja täispikk nimi tõenäoliselt kirjutatud

kostja poolt. Ei ole eluliselt usutav, et samale dokumendile sama kirjutusvahendiga

kirjutatud allkiri nime juures oleks kirjutatud kellegi teise poolt. Ka on kostja ise

tunnistanud, et dokumendil olev allkiri on tema allkirjale väga sarnane. Et võlatunnistus

oleks kostja jaoks siduv, piisaks ka sellest, kui kostja oleks sellele vaid oma nime

kirjutanud. Hageja hinnangul tuleb 14.12.2020 võlatunnistus lugeda kostja poolt

allkirjastatuks. Muid vastuväiteid ei ole kostja esitanud.

3. Hagi tagamise korras palus hageja arestida viivitamatult kostja A.H nimele

Transpordiameti poolt peetavas liiklusregistris registreeritud sõiduk xxx,

registreerimisaasta 2003, ning kanda selle alusel liiklusregistrisse käsutuskeeld vastavale

sõidukile.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja ei ole hagejaga kokkuleppeid või võlatunnistusi

sõlminud. Kostja ei tea, kes on M. F. ega seda, kas ja millised olid tema võimalikud

kokkulepped hagejaga. Dokumendil on küll kostja allkirjaga sarnane allkiri, kuid see ei

ole kostja antud allkiri. Ka ekspert ei ole käekirjaekspertiisi läbiviimisel tuvastanud

14.12.2020 dokumendil kostja allkirja.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Poolte vahel ei ole tekkinud vaidlust hageja esitatud asjaoludes, mis puudutavad

töövõtulepingu sõlmimist 2020. aasta sügisel M. F. .

Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

Hageja sõlmis 2020. aastal M. F. lepingu xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx korteri

remonditöödeks ning tegi M. F. ettemaksu summas 8500 eurot;

-

M. F. ei lõpetanud lepingujärgseid töid kokkulepitud tähtajaks 31.12.2020.

7. Nõue tugineb 14.12.2020 võlatunnistusel, mille ehtsuse on kostja vaidlustanud. Ainsaks

vaieldavaks küsimuseks on menetluses kujunenud, kas võlatunnistustel on kostja allkiri,

s.o kas kostja on võtnud endale lepingus toodud kohustused ja vastutab nende kohustuste

täitmise eest. Muid vastuväiteid võlatunnistusele kostja esitanud ei ole.

8. Asjas on tehtud käekirjaekspertiis, mille ülesandeks oli „Kas 14.12.2020 võlatunnistusele

on alla kirjutanud A.H “. Kohtule on esitatud 13.12.2022 ekspertiisiakt nr 22E-

DK0060.

9. Ekspertiisiaktist nähtub, et vaidlustatud materjaliks on sinise värvainega kirjutusvahendiga

(pastapliiatsiga) kirjutatud nimi A.H ja allkiri A.H nimelt.

Eksperdiarvamuse kohaselt 14.12.2020 võlatunnistusele on nime „A.H “ tõenäoliselt

kirjutanud A.H (arvamuste skaalal aste +2).

Ei ole võimalik määrata, kas allkirja A.H nimelt on kirjutanud A.H (arvamuste

skaalal aste 0).

10. Akti lisana nr 2 on lisatud arvamuste skaala, millest on skaala astmed alates -4 kuni +4,

seega kokku on skaalal 9 astet.

Aste + 2 puhul on tegemist tõenäoliselt sama kirjutajaga. Vaidlustatud käsikirjalise teksti/

allkirja on tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et

kirjutajaks on keegi teine, on väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid

kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid

piiranguid (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus

vaidlustatust).

Aste 0 puhul ei ole kirjutaja määramine võimalik. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on nii

kokkulangevusi kui lahkuminekuid. Käekirjatunnused ja/või materjalist tulenevad

piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus

vaidlustatust, omavahel võrreldavate kirjete või tähtede puudumine jne) ei võimalda

määrata, kas võrdlusmaterjali kirjutaja on kirjutanud vaidlustatud käsikirjalise

teksti/allkirja.

11. Võlatunnistusel oleva kostja nime osas järeldab kohus eksperdiarvamusega arvestades, et

selle on tõenäoliselt kirjutanud kostja.

Allkirja kirjutaja osas leiab kohus, et aste 0 skaalal -4 kuni +4 ei võimalda eksperdil küll

määrata kirjutajat, kuid annab kohtule aluse järeldada, et ka allkirja on pigem kirjutanud

kostja. Aste 0 viitab vähesele võrdlusmaterjalile, kuid ei välista võimalust, et allkirja on

andnud kostja. Puuduvad viited sellele, et allkirja oleks andnud teine isik, sellisel juhul

ilmselt esineks alus määrata skaala astmeks -1 kuni -4. Seda eksperdid teinud ei ole.

Kohus nõustub hagejaga, et ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus isik oleks kirjutanud

võlatunnistusele oma nime, ei oleks samal dokumendil sama kirjutusvahendiga kirjutatud

allkiri tema oma. Puudub eluline usutavus, et isik kirjutab küll oma nime, kui allkirja

kirjutab sama kirjutusvahendiga teine isik. Samas on eluliselt usutav, et kui isik ei oleks

nõustunud võlatunnistuses sisalduvaga, siis ei oleks ta sellele ka oma nime kirjutanud.

Kohtu hinnangul tuleks kostja nõustumist võlatunnistuses märgitud kohustuste võtmisega

jaatada ka juhul, kui sellel oleks üksnes kostja kirjutatud nimi ilma allkirjata.

Esitatud tõendite, s.o võlatunnistuse originaaleksemplari ning ekspertiisiakti alusel on

kohtul alust tuvastada, et võlatunnistusele on alla kirjutanud kostja. Kohtul pole alust

järeldada, et kostja nimi või allkiri võlatunnistusel oleks võltsitud.

12. Võlatunnistuse p 1 kohaselt A.H ühineb M. F. kohustusega tagastada OÜ-le Confor

Group 8500 eurot, juhul kui M. F. ei lõpeta 31. detsembriks 2020 kõiki ehitustöid.

Kohtu hinnangul vastab võlatunnistuses kokkulepitu VÕS § 178 lg 1 sätestatud eeldustele,

s.o tegemist on kohustuse ühinemisega selliselt, et kostja astub hageja ja M. F. vahelisse

võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku M. F. kõrvale. Pooled on fikseerinud senise

olukorra, sh asjaolu, et töövõtjal on hageja ees täitmata kohustused ning leppinud kokku,

et kostja ühineb töövõtja kohustusega, leppinud kokku kohustuse täitmise uue tähtaja ja

tagajärjed, kui kohustust ei täideta.

Kohustusega ühinemise on kostja kokku leppinud võlausaldajaga, mis vastab VÕS § 178

lg 2 tingimustele.

Tegemist on kohustusega ühinemisega võlausaldaja ehk hageja nõude tagamise eesmärgil,

mille puhul tuleb kohaldada VÕS § 144 sätestatud vorminõudeid käenduslepingule.

Vorminõuded on täidetud – võlatunnistus on sõlmitud kirjalikult ning lisaks on kokku

lepitud ka kostja vastutuse rahalises maksimumsummas 17 000 eurot (VÕS § 143 lg 2).

13. Tulenevalt VÕS § 178 lg 4 tekib kohustusega ühinemisega solidaarkohustus, s.o

käesolevas asjas tekkis solidaarkohustus M. F. ja kostjal. Kuivõrd kohustusega ühineti

võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.

Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Sellist erisust pooled kokku ei leppinud.

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevaga nõuab hageja

kohustuste täitmist üksnes kostjalt, kellel on kohustuse täitmisel nõudeõigus M. F. vastu

(VÕS § 152).

Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Seega vastutab kostja 14.12.2020 võlatunnistusest tuleneva kohustuse eest täies ulatuses

(arvestades kokkulepitud maksimummäära 17 000 eurot). Samuti vastutab kostja

võlatunnistuses kokkulepitud viivise maksmise eest.

14. Kuivõrd M. F. ei lõpetanud hagejaga kokkulepitud tähtajaks ehitustöid, tekkis kostjal

kohustus tasuda hagejale 8500 eurot vastavalt võlatunnistuse p 2 kokkulepitule hiljemalt

31.01.2021. Kostja ei ole kohustust täitnud.

Arvestades VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatut

tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja 8500 eurot hageja

kasuks.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Võlatunnistuse p 4 leppisid pooled kokku, et juhul kui kostja ei täida vastavat kohustust

ettenähtud tähtaja jooksul, kohustub ta maksma iga hilinenud päeva eest viivist 0,25%

päevas.

Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt on 27.09.2021 (hagi esitamisele

eelnev päev) seisuga kokkulepitud tähtajast möödunud 209 päeva ning 0,25% 8500-st

eurost on 21,25 eurot päevas. Hageja nõuab viivist summas 4441,25 eurot (21,25 eurot x

209 päeva).

Kohtu hinnangul tuleb viivisearvestus lugeda korrektseks. Kohus rahuldab viivisenõude

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise summas 4441,25 eurot. Viivise vähendamiseks ei näe kohus alust. Kostja ei ole

viivise vähendamist taotlenud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 alusel jätta kostja kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse

tõendi ja asitõendi saamise kulud.

18. Hageja menetluskulude nimekirja ja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 700

eurot, Transpordiametilt tõendi saamise kulu 8 eurot ja õigusabikulud 2399,16 eurot,

kokku 3107,16 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna

märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja

menetluskuluna välja riigilõivu 700 eurot.

Transpordiametilt tõendi saamise kulu 8 eurot ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et päring oleks olnud tasuline ja sellelt oleks

tulnud tasuda nt riigilõivu. Päringu koostamine ja vastuse analüüs on kajastatud eraldi ka

hageja lepingulise esindaja ajakuluna.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Kohtul ei ole võimalik

kontrollida, kas menetluskulude nimekirjas märgitud nõupidamised ja infovahetused või

telefonivestlused kliendiga on toimunud või milline on olnud nende ajaline kestus ja sisu.

Hageja positsioon on läbi menetluse olnud muutumatu, kirjalikud seisukohad kordavad

juba varasemalt esitatud seisukohti. Ka ei ole kostja esitanud mahukaid tõendeid, mida

pikalt analüüsida. Kohus vähendab hagejale kohtumenetluses osutatud õigusabile

kulunud aega ja loeb põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi ja 52 minutit. Märgitud

ajakulust 5 tundi 10 minutit tuleb vastavalt taotlusele tasustada hinnaga 140 eurot/tund, 1

h 12 minutit hinnaga 150 eurot/tund ning 6 tundi 30 minutit hinnaga 160 eurot/tund.

Märgitud tunnitasu määrasid saab lähtuvalt kohtupraktikast lugeda mõistlikuks, mistõttu

määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1943,33 eurot

(käibemaksuta).

A.H-lt tuleb Confor Group OÜ kasuks menetluskuluna välja mõista 2643,33 eurot (sh

riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 1943,33 eurot).

19. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin