3-21-2591/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2591

Haldusasi

X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu XX.XX.XXXX

otsuse nr XXX tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja KP

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja Eesti Advokatuuri vahel haldusasjas nr 3-21-2591 sõlmitud

kompromiss järgmiste tingimustega:

„1.1. Pooled on jõudnud kokkuleppele asja lõpetamise kohta, et XX.XX.XXXX. a

kehtima hakanud (jõustunud) Eesti Advokatuuri aukohtu 2. septembri 2021.

a istungi otsus nr XXX jääb kehtima muutmata kujul, sh resolutsioon:

„1. Tunnistada vandeadvokaat X süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb

eetikakoodeksi § 8 lg 1 teise lause, § 22 lg 3 ja § 24 lg 5 rikkumises ning

määrata vandeadvokaat X-le karistuseks AdvS § 19 lg 2 p 1 alusel

noomitus.

2. Kohustada vandeadvokaat X tasuma Eesti Advokatuurile aukohtu

menetluskulude hüvitis suuruses 584 eurot.“

1.2.

Distsiplinaarotsuse punkti 2 täitmiseks tasub X Eesti Advokatuurile aukohtu

menetluskulude hüvitis suuruses 584 eurot koos viivisega perioodi eest alates

12. oktoobrist 2021. a kuni tasumiseni 2 päeva jooksul alates

kompromissimääruse jõustumisest.

1.3.

X mõistab, tunnistab ja sügavalt kahetseb distsiplinaarotsuses kirjeldatud

distsiplinaarsüütegu.

1.4.

Eesti Advokatuur ei avalda avalikus arvutivõrgus 02.09.2021. a otsuse nr

XXX isikustatud andmeid.

1.5.

Haldusasjast nr 3-21-2591 ja distsiplinaarotsusest tulenevalt ei ole pooltel

teineteise

vastu

rohkem

nõudeid,

sealhulgas

ei

nõua

kaebaja

3-21-2591

2(4)

distsiplinaarotsuse isikustamata kokkuvõtte muutmist või eemaldamist Eesti

Advokatuuri veebilehelt.

1.6.

Kompromissis

käsitlemata

haldusasja

nr

3-21-2591

menetlus-

ja

õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.“

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2023. a otsus haldusasjas nr 3-21-2591

ja lõpetada haldusasja nr 3-21-2591 menetlus.

3. Menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi

kanda.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-

21-2591 resolutsiooni punktiga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse.

5. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja Eesti Advokatuuri aukohtu

vaidlustatud otsuse number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 3 (kolme) päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 175 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Advokatuuri aukohus tunnistas XX.XX.XXXX otsusega nr XXX vandeadvokaat X

süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisnes Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 1 teise lause, §

22 lg 3 ja § 24 lg 5 rikkumises ning määras talle advokatuuriseaduse § 19 lg 2 p 1 alusel

karistuseks noomituse. Lisaks kohustati X tasuma Eesti Advokatuurile aukohtu menetluskulude

hüvitamiseks 584 eurot.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.11.2021 kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

XX.XX.XXXX otsuse nr XXX tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

4. X esitas 02.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ning

uue otsusega saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt rahuldada tema

kaebus.

5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 08.03.2023 sõlmitud kompromissilepingu, millega nad

paluvad kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-

21-2591. Pooled paluvad lühendada kompromissimääruse edasikaebamise tähtaja 3 päevani

ning jätta kompromissi kinnitav määrus ja kompromissi sisu arvutivõrgus avaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (HKMS § 154 lg 2).

3-21-2591

3(4)

7. HKMS § 155 lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui

kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi

kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt

juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme

kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg

6). See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam

sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

8. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab esitatud 08.03.2023 kompromissileping nii poolte

kokkuleppe tingimusi (p-d 1.1–1.6) kui ka nende ühist taotlust menetlus lõpetada (p-d 2–4), mis

ei ole osaks kinnitamiseks esitatud kompromissi tingimustest, vaid tegemist on asja menetlevale

kohtule suunatud taotlustega. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud kokkuleppe tingimuste

kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste

isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Kuna kaebaja on vandeadvokaat, siis tuleb

eeldada, et ta on teadlik haldusasja menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest (HKMS

§ 155 lg 1 teine lause). Kompromissilepingu on allkirjastanud kaebaja ja vastustaja esindaja.

Kuigi haldusasja nr 3-21-2591 toimikus on vaid Tallinna Halduskohtule 18.11.2021 edastatud

volikiri, mis kehtis kuni 31.12.2021, on vastustaja teistes asjades edastanud ringkonnakohtule

ka Eesti Advokatuuri esimehe 21.12.2022 volikirja nr 1-2/1249, millega on Eesti Advokatuuri

töötajaid (sh KP) volitatud esindama Eesti Advokatuuri mh kohtumenetlustes kõigi toimingute

tegemisel ja volitused kehtivad kuni 31.12.2023. Eeltoodud volikirjast nähtuvalt ei ole Eesti

Advokatuur volitatud esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust HKMS § 31 lg 2 alusel

piiratud. Seega hõlmab volitus mh esindaja õigust sõlmida kohtuvaidluse lõpetamiseks

kompromiss.

9. HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi

sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste

kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissi tingimuste p-s 1.6 kokku, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. HKMS § 104 lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas

on X tasunud 10.11.2021 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot ning

02.03.2023 apellatsioonkaebuselt 20 eurot. Kuna tasutud riigilõivu suurus ei ületa 50 eurot, siis

ei kuulu sellest pool maksjale HKMS § 104 lg 6 p 1 alusel tagastamisele, vaid tasutud riigilõiv

jääb vastavalt kinnitatud kompromissi tingimuste p-le 1.6 kaebaja enda kanda.

11. Eelneva põhjal ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab

ringkonnakohus X ja Eesti Advokatuuri vahel 08.03.2023 sõlmitud kokkuleppe, tühistab

Tallinna Halduskohtu 31.01.2023 otsuse ning lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-21-2591.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 määrusega on praeguses asjas esialgse õiguskaitse

korras keelatud Eesti Advokatuuri aukohtu XX.XX.XXXX otsuse nr XXX kohta andmete

avalikustamine Eesti Advokatuuri veebilehel. HKMS § 253 lg-st 3 tulenevalt tühistab kohus

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muu hulgas siis, kui asja menetlus lõpetatakse. Esialgse

õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega. Kuivõrd ringkonnakohtu

17.01.2022 määruses ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust konkreetselt piiritletud (s.o

kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni – vt HKMS § 249 lg 4), siis tuleb selguse

huvides esialgse õiguskaitse abinõu praeguse määrusega tühistada.

3-21-2591

4(4)

13. Pooled on kompromissilepingus esitanud mh taotluse jätta kompromissi kinnitav määrus

ja kompromissi sisu arvutivõrgus avaldamata. HKMS § 179 lg 4 näeb mh ette, et jõustunud

määrus, millega lõpetatakse menetlus, avaldatakse arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175.

HKMS § 175 lg 3 võimaldab kohtul andmesubjekti taotlusel või omal algatusel asendada

avaldatavas kohtulahendis andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avaldada

muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus saab jätta lahendi HKMS

§ 175 lg-te 4 ja 5 alusel osaliselt või täielikult avaldamata, kui lahend sisaldab delikaatseid

(eriliiki) isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku

eraelu puutumatust, või kui kohtulahend sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu

juurdepääsupiirang.

14. Kuigi Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 määrusega on haldusasja nr 3-21-2591 menetlus

kuulutatud kaebaja taotlusel ning HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg

1 p 3 alusel (s.o eraelu kaitseks) kinniseks, ei ole see toimunud kaebaja eraelu kaitseks, vaid

aukohtus arutatud asjaga seotud laste ja nende vanemate eraelu kaitseks. Praeguses määruses

puuduvad andmed, mille avaldamine saaks nende eraelu kahjustada. Samuti ei sisalda määrus

ega kinnitatava kompromissi tingimused andmeid, mis saaksid oluliselt kahjustada kaebaja

eraelu puutumatust, või teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. Seega

puudub ringkonnakohtul HKMS § 175 lg-te 4 ja 5 järgi alus jätta määrus täielikult või osaliselt

avaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista eeltoodu siiski kompromissi kinnitamist, sest

kaebaja eesmärgi (anonüümseks jäämine) saavutamiseks on piisav, kui asendada määruses (sh

kinnitatud kompromissi tingimustes) kaebaja nimi ja Eesti Advokatuuri aukohtu vaidlustatud

otsuse number tähemärgiga. Määrus ega kompromissi tingimused ei sisalda muid andmeid, mis

võimaldaksid kaebajat üheselt identifitseerida. Ringkonnakohus viitab ka, et sarnasel viisil on

arvutivõrgus juba avaldatud praeguses asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrus.

(allkirjastatud digitaalselt)