2-22-7230/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7230

Kohtuasi

Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS-i TREV-

2 Grupp vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ TAMMEOTSA TEHNIKA (registrikood

11233807), lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.01.2023 määrus ja saata asi Harju Maakohtule

tagasi menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule kaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (hageja) esitas 15.05.2022 Harju Maakohtule

hagiavalduse AS-i TREV-2 Grupp (kostja) vastu võla nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust

16.05.2022. Maakohus jättis 25.05.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja uue

hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Maakohus selgitas, et hageja nõude asjaolud on raskesti

mõistetavad ja kohustas hagejat esitama uus hagiavalduse terviktekst. Hageja esitas 10.06.2022

hagiavalduse tervikteksti koos lisadega. Maakohus võttis 20.06.2022 määrusega hagi

menetlusse. Hageja palus peatada menetlus 05.02.2022 esitatud hagis kuni kohtulahendi

jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-3402, rahuldada käesolev hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja võlg 91 021,74 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja kostjalt välja

mõista

viivis

menetluskuludelt

alates

kohtulahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjaga töövõtulepingu nr 17048 2 tööde teostamiseks Rapla

linnas, Kastani, Koidu ja Mahlamäe tänavas. Pooled koostasid tööde etappide kaupa

üleandmise akte. Hageja esitas kostjale arved ning kostja tasus tööde üleandmise aktide alusel

teostatud tööde eest. Peale tööde alustamist toimusid suulised lepingu muudatused. Seega

seisnes poolte vaidlus hageja poolt kostja tellimusel teostatud esialgse projekti väliste lisatööde

tegemise asjaolude ja maksumuse üle. Kostjal tuli tasuda Kastani ja Koidu tänava lõigu

lisatööde eest kokku 89 479, 20 eurot. Kostja tasus sellest summast oktoobrikuu akti alusel

9 926, 40 eurot. Seega jäi kostjal Kastani ja Koidu tänava lõigu lisatööde eest tasumata 79 552,

80 eurot. Mahlamäe tänava lisatööde eest jäi kostjal tasumata 6848,40 eurot ja väiksemate

lisatööde eest 3352, 80 eurot. Seega jäi kostjal kokku lisatööde eest tasumata 89 754 eurot.

Lisaks lisatööde maksumusele tuli kostjal hagejale tasuda kostja poolt teostatud tööde aktis nr

4 näidatud tööde maksumus 85 236,23 eurot. Kokku oli kostjal põhitööde ja lisatööde eest

tasumata 174 990, 23 eurot. Tasumata tööde maksumusest arvestas hageja maha tööde

tegemisel kasutatud materjalide (liiva, kruusa) ja greideri, roveri ja buldooseri rendi maksumuse

97 662 eurot. Seega oli haginõue koos käibemaksuga 91 021,74 eurot.

Kostja seisukoht

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle puuduste kõrvaldamata jätmisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise taotluse palus kostja jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuli jätta hageja kanda ja kostja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kostja leidis, et hageja esitas hagiavalduse oluliste puudustega. Hageja nõue 91 021, 74 eurot

oli TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt ebaselge, sest hageja ei selgitanud, millised nõuded ja millises

ulatuses olid hagi esemeks. Hageja vähendas nõuet tulenevalt kostja nõudest hageja vastu

seoses materjali ja tehnikaga. Seega tuli hagejal täpsustada, millistele asjaoludele tugineva

nõude ja millises summas rahuldamist hageja taotles. Hageja ei selgitanud TsMS § 363 lg 1 p

2 kohaselt, millal muutus iga nõue sissenõutavaks. Hageja lisas hagiavaldusele dokumente,

mille asjassepuutuvust ta TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt ei selgitanud. Puudus alus peatada

käesoleva asja menetlus kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-3402.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja ei formuleerinud

selgelt väljendatud haginõuet. Kohus jättis menetluse peatamise taotluse rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kohus andis hagejale 25.05.2022 kohtumäärusega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja. Hageja esitas 10.06.2022 kohtule hagiavalduse uue tervikteksti, kuid sellest ei nähtunud

selgelt formuleeritud hagi eset. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja korraldas 28.11.2022

haginõude täpsustamiseks kohtuistungi. Hageja ei sõnastanud istungil selget haginõuet. Hagi

ese jäi kohtule ja kostjale arusaamatuks. Maakohus põhjendas hagi läbi vaatamata jätmist

sellega, et olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud olid ebaselged, ei olnud asja

õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Maakohtul puudus kohustus hagi nõuet ja selle

kujunemise käiku ise hagiavaldusest tuletada. Seega tuli hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas 10.06.2022 hagi tervikteksti, milles tõi välja nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud

koos viidetega nõuet tõendavatele tõenditele. Maakohtu 20.06.2022 menetlusse võtmise

määruses ei viidanud kohus puudustele. Kohus leidis, et 20.06.2022 oli hagi terviktekst

arusaadav, kuid 05.01.2023 enam mitte. Maakohus ei selgitanud, mis põhjusel jäi nõue kohtule

ebaselgeks. Hageja tegi enne hagi esitamist tasaarvestuse ja nõudis kostjalt summat, mida

tasaarvestus ei katnud. Kohus ei hinnanud oma lahendis hagi eseme asjaolusid, ei selgitanud,

miks hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja mis olid hagi puudused.

Maakohtu lahend ei olnud TsMS § 423 lg 1 kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Määrus oli

vastuolus kohtu poolt istungil selgitatuga. Seega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 4 ja § 401

lg-t 1 ja kohaldas põhjendamatult TsMS § 423 lg 2 p 2.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastaspoolele seisukoha andmiseks.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt

võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on maakohtul etteheiteid hageja nõudele ja kohus jättis

hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja nõue ei olnud kohtu jaoks selge.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses toodud põhjendus ei anna kohtule alust jätta

hagi läbi vaatamata. Esiteks ei ole õige maakohtu seisukoht, et hageja nõue ei ole selge.

Maakohus ei saa hagi eset kitsendada. Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS §

363 lg 1 p 1 tähenduses on konkreetne hüve (praegusel juhul rahasumma), mille väljamõistmist

hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Hageja kohtusse pöördumise eesmärk on

arusaadav, st hageja esitas raha saamisele suunatud nõude.

Maakohtul tuleb täpsustada hageja väidetavaid ebaselgeid nõudeid ja arutada võimalikke

vajakajäämisi, st täita eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb välja

selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. See

tähendab, et kohus peab välja selgitama poolte esitatu sisu, menetluse eesmärgi ja mida

menetlusosaline tahab oma seisukohtade või taotlustega tegelikult saavutada. Et maakohus

pidas ekslikult nõude korrigeerimist hagi muutmiseks ja praegu menetletakse 04.02.2022

määrusega tsiviilasjast nr 2-18-3402 eraldatud nõuet, ei anna kohtule alust eirata

menetlusnorme. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud samadele asjaoludele. Et kostja väitel

ei ole nõue selge, ei anna kohtule alust jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 200 lg 1 kohaselt

peavad menetlusosalised kasutama oma õigusi heauskselt. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt

kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega

kohut eksitusse viia.

13. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja soovitud nõude rahuldamine sõltub sellest, kas ta suudab oma nõuet tõendada.

Praeguse vaidluse asjaolusid ja pooltevahelise lepingulise suhte kestvust hinnates, oleks

mõistlik pooltel lahendada vaidlus kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel.

Maakohtul tuleb täita TsMS § 4 lg-st 4 tulev kohustus ja teha kõik endast sõltuv, et vaidlus

kompromissiga lõpetada.

Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule.

13. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

edasise menetluse tulemustele.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)