3-22-2165/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2165

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP

Puudutatud isik – X, esindaja v.adv Viktor Särgava

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2022.

a määrus haldusasjas nr 3-22-2165 muutmata.

2. Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-22-2165 tasutud riigilõiv 20

(kakskümmend) eurot ning kanda see X (isikukood XXXXXXXXXXX)

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 11.10.2022 taotluse anda

maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) 61 039 euro suurune kohtulik hüpoteek X-le kuuluvale korteriomandile

Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Maksuhaldur tegeleb Y OÜ maksuvõla

(11.10.2022 seisuga 54 701,84 eurot) sissenõudmisega. Maksuvõlg koosneb MTA 02.12.2021

maksuotsusega nr 12.2-3/055527-9 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest (45 000

eurot) ja sellelt arvestatud intressist. Maksuotsuses on tuvastatud, et Y OÜ jättis 2020. a mai

käibemaksudeklaratsioonil (KMD) deklareerimata 225 000 euro ulatuses käivet, mis tekkis

Tallinnas XXX asuva korteriomandi võõrandamisest. Kuna tegemist oli uue korteriga, mis

võõrandati enne esmast kasutuselevõttu, tulnuks müügihinnale lisada käibemaks 20% (45 000

eurot) vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-le 3. Maksuotsusega määratud

3-22-2165

2(7)

maksusumma on jäetud täielikult tasumata. Kuna Y OÜ ei esitanud maksukontrolli käigus

temalt nõutud dokumente ja teavet, rikkudes MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust,

asus MTA maksuotsuses seisukohale, et äriühing rikkus oma kohustusi tahtlikult.

MTA alustab 11.10.2022 taotluse esitamisega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes MKS § 8

lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille

tõenäoliseks tulemuseks on X solidaarne vastutus Y OÜ maksuvõla eest (sh põhivõlg 45 000

eurot ja intressivõlg 9523 eurot). X oli Y OÜ ainus juhatuse liige 21.11.2017–17.06.2020 ning

alates 17.06.2020 (s.o viis päeva enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva) sai juhatuse

liikmeks C, kellel on variisiku tunnused. Maksuhalduri hinnangul võõrandas X äriühingu

teadlikult, eesmärgiga varjata tegelikke maksukohustusi ja hoida kõrvale nende täitmisest.

Kuigi 2020. a mai KMD esitamise tähtpäev saabus pärast X juhatuse liikme staatuse formaalset

lõppu, on Y OÜ tasumata maksukohustused tekkinud tema tahtliku tegevuse tõttu. Juhatuse

liikme vastutust ei välista ainuüksi asjaolu, et tema juhatuse liikmeks olek on lõppenud enne

maksudeklaratsiooni esitamise või maksu tasumise kuupäeva (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

30.04.2020 otsus nr 3-18-2141, p 16). Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub ka, et Y OÜ

esindajaks korteriomandi müümise notaritehingus oli X ning varasemalt oli äriühing KMD-del

deklareerinud käivet XXX ridaelamus asuvate korteriomandite (st nelja korteriomandi puhul

viiest) võõrandamisest. Seega oli X käibemaksukohustusest teadlik. Hoolimata äriühingu

võõrandamisest oli X Y OÜ internetipanga kasutaja kuni 17.09.2020 ning uuel juhatuse liikmel

puudus juurdepääs internetipangale. Maksuhalduril on Y OÜ kontrollimenetluses tuvastatust

tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning see

põhjustas 2020. a mai KMD esitamata jätmise ja äriühingule maksuotsuse tegemise. Menetluse

tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse koostamine 54 523 euro tasumiseks (sh

põhivõlg 45 000 eurot ja intressivõlg 11.10.2022 seisuga 9523 eurot).

Kõik MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud ja puuduvad

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Äriühingul on jätkuvalt

tasumata maksuvõlg ning selle tekkimise ja X tegevuse vahel esineb põhjuslik seos.

Maksusumma määramine ei ole aegunud, sest 2020. a mai KMD-l deklareerimisele kuulunud

käibemaksu tasumise tähtpäev saabus 22.06.2020. Seega aeguks tahtluse korral maksusumma

määramine 22.06.2025. MTA alustas Y OÜ maksuvõla sissenõudmist 06.01.2022, arestides

äriühingu pangakontod, kuid maksuvõla katteks ei ole mingeid laekumisi toimunud. Y OÜ-l

puudub registervara ja on alust eeldada, et äriühing on tegevuse lõpetanud (viimane

majandusaasta aruanne esitati 2018. a kohta ja esitatud ei ole maksudeklaratsioone). Kuna Y

OÜ-d ei ole äriregistrist kustutatud, siis ei ole tema õigusvõime lõppenud.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kui tulevase vastutusotsuse täitmise tagamiseks ei

rakendata ennetavaid meetmeid, võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda vähemasti osaliselt

võimatuks. X-l puudub piisav sissetulek kavandatava vastutusotsuse täitmiseks (2021. a

keskmine töötasu oli 128,33 eurot kuus ja 2022. a esimesel kaheksal kuul 108,69 eurot kuus)

ning tal on kaks alaealist last. Seega on oluliselt piiratud võimalus pöörata sissenõue X

sissetulekule. X käitumine Y OÜ 2020. a mai käibe deklareerimata jätmisel ja juhatuse liikme

kohalt lahkumisel iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse ning

annab alust arvata, et isik võiks hakata vastutuskohustuse täitmisest hoidumiseks oma vara

võõrandama. Seega on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

X ei oma väärtpaberikontot, kuid tal on osalus Q OÜ-s ja Z OÜ-s. Kuna mõlemal äriühingul

puuduvad töötajad ning puudus 2021. a-l käive, siis ei ole äriühingute osadele keelumärke

seadmine otstarbekas ja see ei tagaks vastutuskohustuse reaalset täitmist. X-le kuulub Tallinnas

3-22-2165

3(7)

8 kinnisasja (sh kaks elamumaa kinnistut, neist üks hoonestatud, ning kuus korteriomandit: kaks

korterit, kaks garaaži ja kaks parkimiskohta), mis on kõik koormatud hüpoteekidega, ning 7

sõidukit (sh neli sõiduautot, millest üks on ära varastatud, üks mootorratas ja kaks haagist),

mille väärtust saab määrata üksnes ligikaudselt. Sõidukeid on lisaks võimalik väga kiiresti edasi

võõrandada. Kuna võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suuruseks on 54 523

eurot, siis on kõige sobivamaks täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmine X-le kuuluvale

korteriomandile Tallinnas XXX, mille hinnanguline väärtus on 230 000 eurot. Kuigi

korteriomandil lasuvad hüpoteegid Swedbank AS kasuks kogusummas 171 922,33 eurot, on

need sisse kantud 2007. a-l ja seega on tagatava nõude suurus tuntavalt vähenenud. Kuna

korteriomand on X ainuomandis, lihtsustaks see ka võimalikku sundtäitmist. Kohtulik hüpoteek

ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Seevastu sõiduki koormamine keelumärkega

piiraks otseselt vara käsutamist ja oleks isikule seetõttu koormavam. Kuna kinnisasja sundmüük

saab toimuda vaid kohtutäituri vahendusel, siis tuleb arvestada võimalike täitekuludega, mille

suuruseks oleks praegusel juhul maksimaalselt 6516 eurot (sh menetluse alustamise tasu 30

eurot ja kohtutäituri põhitasu 2900 eurot koos lisanduva käibemaksuga ning võimalik

täitetoimingu lisatasu 3000 eurot). Seega on põhjendatud seada 61 039 euro suurune kohtulik

hüpoteek. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu

on ära langenud või kui X esitab MKS § 122 kohase tagatise, mis katab maksuhalduri nõude ja

võimalikud sundtäitmiskulud, või kannab deposiiti 54 523 eurot.

2. Tallinna Halduskohus andis 12.10.2022 määrusega MTA-le loa taotleda 61 039 euro

suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X-le kuuluvale

kinnisasjale Tallinnas XXX. Taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. MTA alustas 11.10.2022 taotluse esitamisega X suhtes vastutuskohustuse

tuvastamise menetlust ja seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust. Vastutusmenetlus võib mh alata kohtule loataotluse esitamisega. Y OÜ 2020. a mai

käibemaksukohustus 45 000 eurot on tuvastatud MTA 02.12.2021 maksuotsusega. X oli sel ajal

äriühingu ainus juhatuse liige, kellel oli MKS §-s 8 toodud kohustus tagada

maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kuigi X võõrandas

äriühingu ja lahkus juhatuse liikme kohalt, tekkis tasumata maksukohustus tema tahtliku

tegevuse tõttu. Äriühingu kontrollimenetluses tuvastatu alusel esineb põhjendatud kahtlus, et X

tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib vastutada

maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1). Kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

MTA esitatud andmete põhjal on alust arvata, et Y OÜ ei ole enam tegutsev äriühing. Samuti

viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud (s.o lahkumine juhatuse liikme kohalt 17.06.202

ning

äriühingu

võõrandamine

variisikule)

maksukohustuse

teadlikule

vältimisele.

Vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda X tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või

võimatuks, sest täitmine ei oleks tõenäoliselt võimalik X sissetulekute arvelt ja samuti ei ole

välistatud, et isik võib temale kuuluvad kinnisasjad võõrandada. Vastutusotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid (MKS § 96 lg 6) ei esine ja aegumistähtaeg (MKS § 98, § 132 lg 2) ei ole

möödunud ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhalduri taotletud täitetoiming on

sobiv meede, mis ei riiva ülemääraselt X õigusi. Isikul säilib õigus kinnistut vallata ja kasutada

ning ta saab leppida MTA-ga kokku kinnisasja käsutamise tingimustes. Piiranguid

tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. MTA märgitud täitekulud ei ole

ülemäärased. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud 54 523 euro suuruse tagatise esitamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-2165

4(7)

3. X palub 10.11.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega

jätta MTA taotlus rahuldamata. Isegi kui eeldada maksuhalduri väidete õigsust selle kohta, et

Y OÜ jättis 2020. a mai käibemaksukohustuse deklareerimata ja tasumata, puudub

määruskaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks alus. Puudub ka alus arvata, et X ei

suudaks võimaliku vastutusotsusega määratavat kohustust raskusteta tasuda ja asuks muutma

ennast varatuks.

X ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult ega raskest hooletusest, samuti puudub

põhjuslik seos äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise ja X kui äriühingu endise juhatuse

liikme tegevuse vahel. Põhjuslikku seost ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et isik lahkus juhatuse

liikme kohalt enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva. Kohtumäärusest ei nähtu, et juhul,

kui X ei oleks Y OÜ juhatusest lahkunud, oleks 2020. a mai KMD alusel nõuetekohaselt

tasutud. Kuna äriühingul puudusid maksukohustuste täitmiseks rahalised vahendid, ei olnudki

objektiivselt võimalik makse tasuda ja see ei olnud põhjustatud määruskaebuse esitaja tahtlikust

või hooletust käitumisest (vt Riigikohtu 27.01.2022 otsus nr 3-19-1876, p 14; 06.10.2021 otsus

nr 3-19-1161, p 12). Äriühingul vajaliku raha puudumine on tuvastatud kontrolliaktis (lk 5)

ning maksuotsusest ja kontrolliaktist ei nähtu, et selle tinginuks X tahtlik või hooletu tegevus.

Seega puudus kohustuse rikkumise ja vastutusotsusega nõutava maksuvõla tekkimise vahel

põhjuslik seos. Ridaelamuboksi ehitamisega kahjumisse jäämine oli äririski realiseerumine,

mitte tahtlik tegevus. Äriühingul oli mitmeid kohustusi ja neid ei olnud võimalik kõiki täita.

Maksukohustuslane ei pea eelistama maksuhaldurit teistele võlausaldajatele (Riigikohtu

19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 17) ja see polnud ka võimalik, sest maksuotsus tehti alles

02.12.2021. MTA taotluses viidatud asjaolu, et XXX ridaelamu viiest korteriomandist nelja

võõrandamise puhul on Y OÜ varem käibe deklareerinud, kinnitab just X hoolsat käitumist

juhatuse liikmena. Temale vastutusotsuse tegemine ei ole seega võimalik ega tõenäoline.

Isegi kui eeldada vastutusotsuse tegemist, ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmiseks alust, kuivõrd

määruskaebuse esitajal on piisavalt vara, et MTA taotluses märgitud summa raskusteta tasuda.

Halduskohus ei ole toonud välja ühtegi asjaolu või tõendit, mille pinnalt oleks põhjust asuda

seisukohale, et määruskaebuse esitaja võib muuta ennast varatuks. X on vaidlusaluse

maksuvõla kohta andnud maksuhaldurile selgitusi juba äriühingu kontrollimenetluses. Seetõttu

pidi võimaliku vaidluse tekkimine olema talle juba ammu teada, kuid ta ei ole sellele vaatamata

asunud oma vara võõrandama. Seega ei olnud loa andmine põhjendatud.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 28.11.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Y OÜ

maksumenetluses selgus, et äriühing pani toime maksupettuse, jättes 2020. a mai KMD-l

deklareerimata KMS § 16 lg 2 p 3 alusel maksustatavat käivet 225 000 eurot ja tasumata

käibemaksu 45 000 eurot. Maksukohustus on tasumata. Olukorras, kus X on osalenud

maksupettuse toimepanemisel, on alust eeldada, et soovimatus maksukohustust täita esineb ka

tulevikus. Vastutusotsuse tegemise eelduste olemasolu või puudumine tuvastatakse alustatud

menetluse käigus. Põhjusliku seose esinemist kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise

vahel ei välista ainuüksi juhatuse liikme volituste lõppemine viis päeva enne maksukohustuse

deklareerimise tähtaega. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud annavad põhjust kahelda väites,

et maksukohustuste täitmata jätmise tingis „ebaõnnestunud äriplaan“. Kuna maksumenetluses

on leidnud kinnitust X teadlik tegevus maksudest kõrvalehoidmisel, siis on põhjendatud

rakendada täitmist tagavaid toiminguid. MKS § 1361 ei nõua tõendite esitamist, mis kinnitaksid

kavatsust hoiduda tulevase kohustuse täitmisest, vaid seda saab eeldada, kui esineb põhjendatud

kahtlus maksupettuse toimepanemises. Taotlus on põhjendatud ja ületagamist ei ole toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2165

5(7)

5. Maksuhaldur alustas 11.10.2022 taotlusega X suhtes vastutusotsuse koostamisele

suunatud maksumenetlust. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus võib

maksuhalduril olla tekkinud mh äriühingu maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu 18.03.2020

määrus nr 3-19-1178, p 9). MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas

vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus kontrollib seda, kas vastutusotsuse tegemine on

õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Näiteks kas maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on lõppenud

või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (nt Riigikohtu

12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus, kas Y OÜ

maksuvõla tekkimine ja selle täitmata jätmine võis olla tingitud objektiivsetest asjaoludest,

mitte puudutatud isiku tahtlikust või raskelt hooletust tegevusest, vaid hindab üksnes seda, kas

MTA taotluses kajastatud asjaolude pinnalt tuleb pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks

või ebatõenäoliseks.

6. Määruskaebuses on väidetud, et vastutusotsuse tegemine ei ole tõenäoline, sest X ei ole

tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MKS § 8 lg 1) ning

puudub põhjuslik seos X tegevuse ja Y OÜ maksukohustuse tekkimise vahel. Samuti on MTA

taotluse rahuldamist peetud ebaõigeks, kuna puudutatud isikul on võimaliku rahalise kohustuse

täitmiseks piisavalt vara ja puudub alus arvata, et ta asuks muutma ennast varatuks. Kuivõrd

määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid vastutusotsuse tegemise muude eelduste (MKS §

96 lg 5) esinemisele ja vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (MKS § 96 lg 6)

puudumisele ning täitetoimingu lõpetamise tingimustele ja täitekuludele, siis ei pea

ringkonnakohus otstarbekaks neid eraldi käsitleda. Ringkonnakohus märgib, et nõustub selles

osas halduskohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid üle (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

7. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et äriühingu maksumenetluses ei ole

heidetud ette X tahtlikku või raskelt hooletut tegevust. MTA 19.11.2021 kontrolliaktis nr 12.2-

3/055527-8 on üheselt märgitud, et viimase XXX ridaelamuboksi võõrandamisel 06.05.2020

(ülejäänud neli korteriomandit võõrandati 31.01.2019, 22.08.2019, 15.01.2020, 27.02.2020)

jättis Y OÜ käibemaksu tahtlikult deklareerimata ja tasumata. Samuti on maksuhaldur

väljendanud kontrolliakti p-des 1.1.2.e–1.1.2.h selgelt ja korduvalt seisukohta, et X võõrandas

äriühingu teadlikult vahetult enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva variisikule, et vältida

enda seostamist esitamata KMD ja tasumata maksukohustusega, ning tegi äriühingu enne

võõrandamist rahatuks. Seetõttu ei ole alust väita, et äriühingu maksumenetluses koostatud

kontrolliakt kinnitaks, et maksukohustuse täitmata jätmise põhjustas üksnes äririski

realiseerumine. See, kas X on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS § 8 lg-s 1

sätestatud kohustusi ja kas rikkumine on põhjuslikus seoses äriühingu tasumata maksuvõlaga,

tuleb tuvastada vastutusotsuse tegemisel. Puudutatud isikul on vastutusotsuse vaidlustamise

raames seejuures võimalik esitada vastuväited ka äriühingu maksukohustuse tuvastamisele (nt

Riigikohtu 18.01.2023 otsus nr 3-19-2430, p 14). Küll aga ei oleks asjakohane vastuväide, et

äriühing ei pidanudki maksuhalduri nõudega arvestama, sest maksuotsus tehti alles 02.12.2021.

Maksuvõlg on tähtajaks tasumata maksusumma (MKS § 32 p 1) ja sellelt arvestatud tasumata

intress (MKS § 32 p 4). Äriühingu maksuvõlg ei tekkinud maksuotsuse tegemisest, vaid alates

23.06.2020 (vt KMS § 27 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-d 7 ja 8). Äriühing ei

pea eelistama maksukohustuste täitmist teistele kohustustele, kuid ta ei tohi põhjendamatult

eelistada ka teisi võlausaldajaid maksuhaldurile (nt Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325,

p 24; 06.10.2021 otsus nr 3-19-1611, p-d 16.3 ja 16.5).

3-22-2165

6(7)

8. Maksuhaldur on õigesti viidanud, et X suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel

vastutusotsuse tegemist ei välista iseenesest asjaolu, et tema volitused Y OÜ juhatuse liikmena

lõppesid hiljemalt 17.06.2020 ehk enne 2020. a mai käibe deklareerimise ja käibemaksu

tasumise tähtpäeva (22.06.2020) saabumist. Kontrolliakti p-s 1.1.2.d on märgitud, et

06.05.2020 asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas Y OÜ (keda esindas X) viimase XXX

korteriomandi hinnaga 270 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja 5000 eurot on tasutud

ettemaksuna. Kontrolliakti p-st 1.1.2.f ja lisast 24 (kontoväljavõte) nähtuvalt laekus

võõrandatud korteriomandi eest Y OÜ pangakontole 06.05.2020–07.05.2020 kokku 265 000

eurot. Sellest summast kandis äriühing 07.05.2020 X-le 50 600 eurot selgitusega „Osaniku

laenu tagasimakse“ ning 220 567,83 eurot OÜ-le Europroject Invest (sh 06.05.2020–

07.05.2020 tasuti arvete alusel kokku 90 567,83 eurot ning 28.05.2020 ja 04.06.2020 maksti

laenu tagastusena kokku 130 000 eurot). OÜ Europroject Invest ainuosanikuks on X abikaasa.

Variisikule võõrandamise ajal oli Y OÜ pangakontol 1,29 eurot.

9. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei saa maksuhalduri kahtlust, et X muutis äriühingu teadlikult

varatuks, pidada selgelt põhjendamatuks. Juhatuse liikme volituste lõppemine enne

maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva ei välista automaatselt tema

solidaarvastutust äriühingu maksuvõla (sh intressivõla) eest MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-18-2141, p 16). Ka hinnang süü vormile eeldab

konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist, mida ei saa lahendada MKS

§ 1361 alusel loa taotlemise menetluses (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21).

Ainult erandlike asjaolude esinemise korral saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda

järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis

(nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13). Seega ei ole alust asuda seisukohale,

et Xle vastutusotsuse koostamine ja tema solidaarvastutus Y OÜ maksuvõla eest 54 523 euro

ulatuses oleks võimatu või ebatõenäoline.

10. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et

puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013

määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Seetõttu ei eelda

kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme

selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis viitavad juhatuse

liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud

äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et

selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et X võib

asuda muutma võimaliku maksukohustuse täitmist raskendatuks või võimatuks. Selliseks

kahtluseks annab esmajoones alust puudutatud isiku tegevus, millest võib järeldada, et ta muutis

Y OÜ vahetult enne osaluse võõrandamist ja juhatuse liikme kohalt lahkumist ning KMD

esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva saabumist äriühingu teadlikult varatuks, mille tagajärjel

tekkis maksuvõlg, mis jäi tasumata ja mida ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Seega ei

saa MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute rakendamist pidada asjakohatuks sellest

sõltumata, kas nõustuda määruskaebuses toodud väitega, et X-l on piisavalt vara, et võimalikult

määratav rahaline kohustus (54 523 eurot) raskusteta tasuda. Ringkonnakohus märgib siiski, et

väide X-l ilmselgelt piisava vara olemasolust on paljasõnaline, sest kuigi isikul on mh mitmeid

kinnisasju ja sõidukeid, lasuvad kõigil kinnistutel hüpoteegid ja sõidukite seisukorra kohta

puuduvad andmed. Ametlik sissetulek isikul praktiliselt puudub.

3-22-2165

7(7)

12. Puudutatud isiku registrijärgseks elukohaks olevale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi

seadmine ei takista kinnistut kasutada (sh elamiseks) ega riiva tema õigusi ülemääraselt, kuid

tagab samas maksuhalduri võimaliku tulevase nõude täitmise. Vajaduse korral on kokkuleppel

maksuhalduriga võimalik koormatud korteriomandit (61 039 euro suurune kohtulik hüpoteek

Eesti Vabariigi kasuks kanti kinnistusraamatusse sisse 25.10.2022) ka käsutada. Sobivaima

täitetoimingu valib maksuhaldur ning halduskohus ei saa MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel

asuda maksuhalduri eest ise otsustama, millisele kinnistule on otstarbekas hüpoteek seada (nt

Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 8.1). Kohus kontrollib üksnes seda, et valitud

täitetoiming ei piiraks puudutatud isiku õigusi ülemääraselt. Maksuhaldur on ka asjakohaselt

põhjendanud, miks on taotletud luba just konkreetse täitetoimingu tegemiseks. Määruskaebuses

ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada puudutatud isiku õiguste ülemäärast

riivet ega viidatud ühelegi määruskaebuse esitajat vähem koormavale täitetoimingule, mis oleks

samas taganud maksuhalduri võimaliku tulevase nõude. Puudutatud isikul on soovi korral

võimalik anda maksuhaldurile 11.10.2022 taotluses märgitud tingimustele vastav tagatis, mille

esitamise korral tuleb maksuhalduril täitetoiming viivitamata lõpetada (MKS § 1361 lg 3).

13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.10.2022

määrus muutmata.

14. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebusele lisatud 09.11.2022 maksekorraldusest nähtuvalt

on X tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS

§ 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)