2-22-12743/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtujurist

08. märts 2023, Tallinna kohtumaja

Liine Johannes

Tsiviilasja number

2-22-12743

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi D. U.i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

798,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht

Sõpruse pst 145, Tallinn 13425; Elisa Eesti AS, registrikood

10178070, kustutatud 25.10.2022, üldõigusjärglane)

Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: D. U. (isikukood xxxx; tegelik elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D. U.’ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus summas

623,93 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

84,64 eurot.

3. Mõista kostjalt D. U.’ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivised alates 30.08.2022

kuni põhinõude summas 623,93 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja D. U.’i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista

välja kostjalt D. U.’ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks hageja menetluskuludena

riigilõiv summas 245,00 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmiti 17.08.2019 telefoninumbriga xxxx ja xxxx seotud

liitumislepingu nr xxxx alusel telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe, millest

tulenevalt oli kostjal õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis

„Elisa Ulme 19“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt

rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid,

sisuteenused, tarbijamängud jms.

18.08.2019 sõlmis kostja osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud

seadme Apple iPhone xxxx väärtusega kokku 489,00 eurot.

Ajavahemikul 01.09.2020 – 01.12.2020 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole

tasunud tänaseni. Elisa Eesti AS ütles kostjaga lepingud üles 24.11.2020.

Tasumata on jäänud järgmised arved:

Nr

Summa (EUR)

Kuupäev

2028673948

107,50

01.09.2020

2028922571

119,50

01.10.2020

2029230753

119,50

01.11.2020

2029472187

277,43

01.12.2020

Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 623,93 eurot (107,50 + 119,50 + 119,50

+ 277,43).

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel

15.02.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 245,00

eurot ja õigusabikulud summas 360,00 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 245,00 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi kostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane. Seega määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik