2-19-5542/139 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2023.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-5542

Tsiviilasi

X hagi Kaitseliidu vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

24 300 eurot

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx, e-post:

xxx)

Kostja: Kaitseliit (registrikood 7400725, aadress Toompea 8,

10142 Tallinn, e-post: info@kaitseliit.ee)

Kostja lepinguline esindaja: MR (e-post: xxx)

Asja arutamine

27.01.2022 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

X hagi Kaitseliidu vastu kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. X esitas kohtule hagi Katiseliidu vastu, milles palus:

-

Välja mõista kostjalt Kaitseliit hageja X (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks:

-

märtsist kuni juulini 2019 tekkinud kahju summas 13 178,84 eurot ja sellelt

arvestatud viivised perioodi 01.04.2019 kuni 13.07.2020 eest summas 1 167,54 eurot.

-

alates augustist 2019 igakuiselt kahjuhüvitis 3 852,95 eurot, millest kuuluvad

mahaarvamisele X sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

-

Väljamõistetud hüvitise suurust tuleb indekseerida iga aasta 1. jaanuarist

kasvuindeksiga, mis arvutatakse kehtiva miinimumpalga jagamisel 43,46 euroga.

2. Alternatiivne nõue I:

-

Juhul, kui esimest st põhinõuet ei rahuldata, välja mõista kostjalt Kaitseliit hageja X

kasuks:

-

märtsist kuni juunini 2019 tekkinud kahju summas 4 630,65 eurot ja sellelt arvestatud

viivised perioodi 01.04.2019 kuni 13.07.2020 eest summas 428,06 eurot.

-

alates juulist 2019 igakuiselt hüvitis, mis võrdub Statistikaameti poolt kvartaalselt

avaldatavale finantsteenuste osutamise keskmise brutokuupalga suurusega. Hüvitisest

kuuluvad mahaarvamisele X sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekud.

-

väljamõistetud hüvitise suurust tuleb indekseerida iga aasta 1. jaanuarist

kasvuindeksiga, mis arvutatakse kehtiva miinimumpalga jagamisel 43,46 euroga.

3. Alternatiivne nõue II:

-

Juhul, kui põhinõuet ja alternatiivnõuet I ei rahuldata, välja mõista kostjalt Kaitseliit

hageja hageja X kasuks:

-

märts kuni juuni 2019 kahjuhüvitis 5 088,40 eurot ja sellelt arvestatud viivised

perioodi 01.04.2019 kuni 13.07.2020 eest summas 468,95 eurot.

-

alates juulist 2019 igakuiselt hüvitis suurusega 60% Statistikaameti poolt kvartaalselt

avaldatavast finantsteenuste osutamise keskmisest brutokuupalgast.

4. Alternatiivne nõue III:

-

Juhul, kui põhinõuet ning alternatiivnõuet I ja II ei rahuldata, välja mõista kostjalt

Kaitseliit hageja X kasuks:

-

märtsist kuni juulini 2019 tekkinud kahju summas 7 899,84 eurot ja sellelt arvestatud

viivised perioodi 01.04.2019 kuni 13.07.2020 eest summas 699,49 eurot.

-

alates augustist 2019 igakuiselt hüvitis 2 700 eurot, millest kuuluvad mahaarvamisele

X sotsiaalmaksuga maksustatavad sissetulekud. Väljamõistetud hüvitise suurust tuleb

indekseerida alates 2020. aastast iga kalendriaasta 1. aprilliks Statistikaameti poolt

avaldatava Eesti keskmise brutokuupalga muutuse suurusega.

5. Välja mõista Kaitseliidult

X

kasuks

perioodil 20.01.2021 kuni

04.05.2021

tervisekahjustuse tekitamisest tulenevad lisakulud summas 414,60 eurot.

6. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 23.11.1996 tekitas Kaitseliidu Rapla Maleva liige

Y kaitseliidule kuuluvast automaatrelvast tulistades hagejale üliraske kehavigastuse, mille

tagajärjel kaotas X töökoha. 18.11.1999 Rapla Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr.2-1-252/99

(muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2000 otsusega nr.II-2/227/00) mõisteti Kaitseliidu

Rapla Malevalt ja Ylt solidaarselt välja hageja kasuks igakuine tervisekahjustuse hüvitis.

03.05.2006 tunnustas Rapla Maakohus tsiviilasjas number 2-05-20908, 2-06-690 kostja õigust

lõpetada hagejale 2006.a. aprillikuust alates Rapla Maakohtu otsusega nr.2-1-252/99

väljamõistetud igakuise kahjuhüvitise maksmise.

7. Hageja on kaotanud 1996.a. töökoha tulenevalt töövõime vähenemisest, mis on tingitud

1996.a. tekitatud käevigastusest. Hageja kaotas uuesti töökoha 2019. a. tulenevalt töövõime

vähenemisest, mis on tingitud 1996.a. tekitatud käevigastusest.

8. Hagejale kahjulikuks tagajärjeks on terviserike. Terviserike seisneb käe funktsioonide

häirituses. Takistatud on parema käega asjade haaramine, toetusfunktsioon ja peenmotoorika

(käe ja sõrmede liikumine). Terviserike ja töövõime vähenemine 60% on tõendatud Harju

Vaegurluse Ekspertiisi Otsusega. Sellest tulenevalt on kahjulikuks tagajärjeks hagejaga perioodil

05.03.2019 kuni 11.03.2019 kehtinud töölepingu lõpetamine.

9. Kahjuna, tuleb käsitleda minetatud sissetulekut või selle osa. Töölepingu lõppemine

2019.

a.

tekitatud

tervisekahjustuse

tõttu

on

dokumentaalselt

tööandja

töölepingu

ülesütlemisavaldusega tõendatud. Selle tulemuseks on sissetuleku kaotus. Hageja leiab, et

sissetuleku minetamine on põhjuslikus seoses talle kostja süül tekitatud terviserikke ja sellest

tuleneva töö kaotusega. Seega kaotas hageja 23.11.1996 tekitatud (st automaatrelvast tulistamise

tulemusel) üliraske kehavigastuse tõttu tööks vajalikud võimed ja ka 2019. a. töökoha, mille

tulemusel minetas sissetuleku.

10. Eeltoodu annab hagejale põhjust VÕS § 136 lg 4 alusel kostjalt tervisekahjustuse hüvitise

tasumise jätkamise nõudmiseks. Kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi

makseid, võib kohus VÕS § 136 lg 4 esimese lause järgi maksete tasumise aega ja suurust

kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete

tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud

perioodiliste maksete määramisel. Menetluslikult näeb sel juhul kohtuotsuse edasiulatuva

muutmise võimaluse ette TsMS § 459. Hageja taotleb VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja TsMS §

459 lg 1 koostoimes muuta perioodiliste maksete suurust.

11. Hageja esitab mitu alternatiivset nõuet, mis tema arvates on vastavuses kahju hüvitamise

eesmärgiga asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta

oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti

leiab hageja, et tema nõudes esitatud indekseerimise meetodid hoiavad ära edaspidise vajaduse

esitada pärast kohtulahendi jõustumist perioodiliselt makstava hüvitise suuruse muutmiseks VÕS

§ 136 lg 4 esimese lause ja TsMS § 459 lg 1 alusel uuesti hagi, kuna arvestavad edaspidiselt

hüvitise suurust mõjutavate asjaoludega.

12. Hageja on tingituna terviseseisundi halvenemisest sunnitud tegema arstlikke uuringuid,

mis on seotud 1996.a. toimunud tervisekahjustamisega. Osad nimetatud uuringutest on tasulised.

Hageja on tasunud 04.02.2021 ortopeedi vastuvõtu eest 45 eurot, 12.02.2021 sonograafilise

uuringu eest 45 eurot ja 03.03.2021 visiiditasu 5 eurot. Kokku on hageja kulud arstlikutele

uuringute läbiviimisele 95 eurot.

13. Hageja taotleb terviseuuringute tegemiseks vajaliku otsese sõidukulu, s.o transpordikulu

hüvitamist. Sõidukulu on vajalik ja põhjendatud kuna hageja ajutine elukoht on Raplas. Kokku

on hageja sõidukulud 964 km x 0,15 eurot = 144,60 eurot. Hageja soovib hüvitist arstiteenuse

osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest, arvestades ühte suuna vahemaa kaugust

Jürisse sõidult (49 km) 15 eurot ja Tallinnasse sõidult (kaugus üle 50 km) 8 x 20 eurot = 175

eurot.

Kostja vastus

14. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.

15. Kostja vastuse kohaselt hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid aluse

kohtusse pöördumiseks.

16. Esiteks, hageja ei ole toonud kohtu ette „oluliselt muutunud asjaolusid“, mis annaksid

kohtule põhjuse jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Hageja on hagiavalduses toonud

välja, et kõneksolev „uus ja oluliselt muutunud asjaolu“ seisneb selles, et 11.03.2019 kaotas

hageja töö tulenevalt töövõime vähenemisest, mis on omakorda tingitud 1996.a. tekitatud

käevigastusest.

17. Selline asjaolu, s.o väidetavalt kokku 6 päeva (st neli tööpäeva) kestnud töösuhe pärast 20

aastat kestnud karjääri, ei saa põhimõtteliselt olla aluseks jõustunud kohtuotsuse

ümbervaatamiseks. Tegemist ei ole TsMS § 459 lg 1 tähenduses asjaoluga, mis annaks õiguse

uuesti kohtusse pöörduda. Hageja tõlgendus viiks olukorrani, kus iga kord, kui hageja peaks

otsustama vahetada töökohta (näiteks iga paari kuu tagant), võiks hageja pöörduda uuesti

kohtusse ja paluda kohtul vaadata jõustunud kohtuotsus ümber. Selliseks „oluliselt muutunud

asjaoluks“ ei saa pidada ka hageja enda poolt oma FIE kustutamist.

18. Teiseks, alternatiivselt isegi juhul, kui asuda seisukohale, et töökoha kaotus võiks

teoreetiliselt olla aluseks jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks TsMS § 459 lg 1 punkt 1

alusel (millega kostja ei nõustu), siis hageja poolt toodud asjaoludel sellist olukorda käesoleval

juhul ei esine. Seda järgnevatel põhjustel: (i) hageja poolt kohtule esitatud väidetav tööleping on

selgelt

fabritseeritud;

(ii)

avalikele

andmetele

tuginedes

on

hageja

täna

endiselt

majandustegevuses aktiivselt tegev; ja (iii) hageja majanduslik seis on täna selgelt üle Eesti

keskmise (kui arvestada ka vara, mille hageja on kohtuvaidlust silmas pidades lähikondlaste

nimele kirjutanud).

19. Hageja poolt kohtule esitatud tööleping ja töösuhe (edaspidi kõneksolev töösuhe) on

tegelikkusele mittevastav (fabritseeritud). Töösuhte fabritseeritust tõendavad töösuhtega seotud

asjaolud.

20. Igal juhul on ilmne, et hageja ei ole kaotanud sissetulekut tulenevalt 1996.a aset leidnud

intsidendist. Selliseid asjaolusid ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.

21. Pelgalt hageja majandusliku seisundi väidetav halvenemine ei anna alust kohtuotsuse

ümbervaatamiseks. Selleks peaksid esinema elulised asjaolud, millest tulenevalt on hageja

tervislik seisund ootamatult muutunud (halvenenud). Sellised asjaolud peaksid aga olema

põhjuslikus seoses 1996.a sündmustega. Mis tahes selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud.

22. Alternatiivselt juhul, kui tõlgendada hageja poolt väidetut selliselt, et oluliseks asjaoluks,

mille tõttu tuleks kohtul TsMS § 459 lg 1 punkt 1 alusel jõustunud kohtuotsus ümber vaadata, on

hageja majandusliku seisundi halvenemine (viited FIE kustutamisele jms), oleks ka selline väide

ebaõige. Hageja väide on põhimõtteliselt ebaõige, kuivõrd õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise regulatsiooni sisuks ja eesmärgiks ei ole tagada hagejale mingis kindlas suuruses

sissetulekut. Teisisõnu, hageja võib olla ka täiesti terve, kuid kui hageja ei käi tööl, ei tegele

ümberõppega ega otsi kõrgemat sissetulekut andvaid alternatiive, ei pea kostja seda hagejale

hüvitama.

23. Hageja majanduslik seis on täna selgelt üle Eesti keskmise. Hagejale kuulub ka oluliselt

kinnisvara. Hagejale kuulub kinnisasi, millel asub C puhkemaja, 3,2 ha maatulundusmaad

Saaremaal ning ka elamumaa krunt Saaremaal.

24. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole toonud kohtu ette ega

tõendanud asjaolusid, mis annaks kohtule aluse TsMS § 459 lg 1 punkt 1 alusel jõustunud

kohtuotsuse ümbervaatamiseks.

25. Kostja ei vastuta hageja poolt kohtu ette toodud kahju eest ja hagejale ei ole kahju

tekkinud. Puudub põhjuslik seos. Hageja hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata

põhjusel, et hageja poolt esile toodud „kahju“ ning kostja osalusel 1996 a. tekkinud

tervisekahjustuse vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Seega ei ole kahju hüvitise nõude

rahuldamise eeldused täidetud (VÕS § 127 lg 4). Teiseks ei ole hagejale ühelgi juhul tekkinud

kahju suuruses, mida hageja hagiavalduses väidetava töölepingu pinnalt väidab.

26. Kahju hüvitise nõude eeldused ei ole täidetud – väidetava kahju ja tervisekahjustuse

vahel puudub põhjuslik seos. Seega tuleb hinnata, kas hagejapoolse väidetava töökaotuse

põhjuseks (töösuhte lõppemise aluseks) on 1996.a. toimunud intsident. Antud juhul sellist

põhjuslikku seost ei esine.

27. Esiteks, hageja ei ole toonud kohtu ette ühtegi asjaolu (ega selliseid asjaolusid

tõendanud), millest nähtub, et väidetav töökoha kaotus oleks põhjuslikus seoses 1996.a. saadud

tervisekahjustusega. Hageja ei ole toonud kohtu ette (ega ka tõendanud), milliste konkreetsete

tööülesannetega hageja viidatud nelja tööpäeva jooksul hakkama ei saanud ning kuidas

hagejapoolne

tööülesannete

mittenõuetekohane

täitmine

seondus

1996.a.

saadud

tervisekahjustusega. Jääb arusaamatuks, kuidas muutus hageja pärast ligi 20 aastat kestnud

edukat erialast karjääri nüüd äkki kontoritööks ebasobivaks. Tööandja on viidanud, et hageja on

„aeglane“. Esiteks, aeglane on väärtushinnang, mitte faktiline asjaolu. Aeglane võrreldes kellega

või mis skaalal? Teiseks, hageja poolt kohtule esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus ei tõenda

ühelgi viisil tervisekahjustuse ja tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Hageja ei ole kohtule

isegi põhjendanud, milles põhjuslik seos seisneb.

28. Teiseks, alternatiivselt isegi juhul, kui asuda seisukohale, et nimetatud töölepingu

ülesütlemisavaldus võiks teoreetiliselt põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4 mõttes) olemasolu

tõendada (kahju ja tervisekahjustuse vahel)(millega kostja mingil juhul ei nõustu), ei saa sellist

asjaolu põhimõtteliselt tõendada hageja poolt kohtule esitatud ülesütlemisavaldus. Hageja

esitatud tööleping ja töösuhe seda aga ei tõenda. Veelgi enam, kogu hageja poolt presenteeritud

töösuhe, sh töölepingu ülesütlemiseavaldus, on fabritseeritud.

29. Kolmandaks, kostja hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjuslik seos hageja poolt

esitatud põhinõude ja alternatiivnõuete II- IV, vaidlusaluse töösuhte lõppemise ja

tervisekahjustuse vahel. Hageja on formuleerinud erinevaid alternatiivseid nõudeid ja nõude

arvutamise metoodikaid, võttes kahju arvutamise aluseks nii keskmise valdkonnapõhilise palga

jms.

30. Antud juhul on hageja argumentatsiooniliiniks sisuliselt loogika, et kuivõrd hageja ei

pidanud pärast 20 aastat kestnud pikka erialast karjääri vastu uuel töökohal (muuhulgas

paralleelselt veel kahe töökohaga) üle nelja tööpäeva, tuleks hagejale määrata igakuine hüvitis,

mis kujutab endast hageja tervisekahjustuse eelset indekseeritud põhipalka summas 3863,24

eurot kuus. Kostja hinnangul võiks olla selliseks oluliselt muutunud asjaoluks, mis annaks aluse

hageja poolt taotletud metoodika kasutamist see, kui hageja tõendaks, et ta on muutunud

tervisekahjustuse tõttu hagi esitamise seisuga täiesti töövõimetuks ja hagejal ei ole võimalik

teenida isegi 1996.a. saadud tervisekahjustuse tõttu ka töötasu alternatiivsetes nõuetes II-IV

märgitud suuruses. Sellised asjaolusid ei esine ning viimased oleksid ka sisuliselt ebaõiged.

31. Neljandaks, pelgalt asjaolu, et hageja ei saa väidetavalt töökohustustega hakkama

(tegemist on fabritseeritud töösuhtega), ei ole ühelgi viisil aluseks TsMS § 459 kohaldamiseks ja

varasema kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Selleks peaksid esinema elulised asjaolud, millest

tulenevalt on hageja tervislik seisund ootamatult muutunud (halvenenud) ja seda nimelt

tulenevalt 1996.a toimunud sündmustega.

32. Eelnevast tulevalt on kostja seisukohal, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole

täidetud, kuna hageja poolt väljatoodud „kahju“ osas puudub põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Põhjuslik seos puudub antud juhul nii 1996.a. saadud tervisekahjustuse, uue olulise asjaolu

(milleks on töösuhte lõppemine) ning hageja poolt esitatud nõuete vahel. Seega on antud juhul

täitmata kahju hüvitise nõude rahuldamise asjaolud.

33. Hageja poolt esitatud nõuete arvutuskäigud on ebapädevad – hagejale ei ole kahju

tekkinud. Kostja leiab, et kohatud ka hageja esitatud arvutuskäigud

34. Kokkuvõtvalt, hagejale ei ole tekkinud kahju ja hageja poolt presenteeritud hüvitise

summade ning kohtu ette toodud asjaolude vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Ühelgi juhul

ei saa igakuine hüvitis ületada 409,42 eurot kuus.

35. Alternatiivselt juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et kostjal on kohustus

hagejale hüvitist maksta (millega kostja mingil juhul ei nõustu), tuleb nö ühekordset hüvitist

(märtsi ja aprilli eest) vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt olukorras, kui

kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht

soodustasid kahju tekkimist. Hoolimata asjaolust, et kostja on seisukohal, et kõneksolev töösuhe

on tervikuna fabritseeritud, on kõneksoleva töösuhte lõpetamine selgelt ka ebaseaduslik. Isegi

katseajal tuleb töölepingu lõpetamisest ette teatada TLS § 96 kohaselt 15 päeva. See tähendab, et

hageja oleks pidanud tööandjalt saama töötasu vähemalt 1350 eurot (bruto), mis teeb 1124.45

eurot neto. Hagejal oleks tulnud nimetatud summa tööandjalt sisse nõuda. Kuivõrd hageja seda ei

teinud, on hageja ise osaliselt süüdi kahju tekkimises. Seega, sõltumata eelnevast, tuleb hagejale

makstavat hüvitist igal juhul kõneksoleva summa võrra vähendada.

Kohtuotsuse põhjendused

36. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike

seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

37. Hageja nõuab kostjalt õigusvastase tegevuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist-

täpsemalt kohtu poolt kindlaksmääratud kahju hüvitise suuruse muutmist. Kostja vaidles hagile

vastu.

38. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 23.11.1996 tekitas Kaitseliidu Rapla Maleva liige

Y kaitseliidule kuuluvast automaatrelvast tulistades hagejale raske kehavigastuse ja 24.04.1998

määras Harju Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon hagejale III invaliidsusgrupi ja tal tuvastati

töövõime kaotus 35%. Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni 11.05.199 otsusega tuvastati hagejal III

invaliidsusgrupp (I kd tl 133). Kohus tuvastab, et 18.11.1999 Rapla Maakohtu otsusega

tsiviilasjas nr.2-1-252/99 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2000 otsusega nr.II-

2/227/00) mõisteti Kaitseliidu Rapla Malevalt ja Ylt solidaarselt välja hageja kasuks hageja

kasuks välja (i) hüvitis tekitatud moraalse kahju eest summas 65 000 krooni, (ii) ühekordne

hüvitis tervisekahjustuse tekitamise eest summas 57 399 krooni ja (iii) igakuine hüvitis alates

01.10.1999 summas 1477 krooni ja 62 senti (I kd tl 119-121). Kohus tuvastab, et 2006.a. on

hageja pöördunud teistkordselt nii kostja kui ka Y vastu kohtusse taotlusega suurendada 2000.a.

tehtud kohtuotsusega väljamõistetud igakuist hüvitist. Hagiavalduse kohaselt on kostjad tasunud

hagejale igakuiselt 1477,62 krooni ega ole hüvitist indekseerinud, mistõttu on hagejale perioodil

märts 2001 kuni november 2005 makstud hüvitist ettenähtust vähem. Hageja palus kostjatelt

solidaarselt välja mõista hüvitise 7307,70 eurot ja taotles hüvitise indekseerimist. Hagiavaldusele

vastuseks esitas kostja hageja vastu vastuhagi, millega palus kohtul tuvastada (tunnustada), et

kostjal on õigus lõpetada hagejale 2000.a. tsiviilasjas nr II-2/227/00 väljamõistetud igakuise

hüvitise maksmine. Kostja põhjendas kohtule, et kui kahju juhtumise tekkimise ajahetkel oli

hageja poolt saadav töötasu 4850 krooni kuus, siis vastuhagi esitamise hetkel (ajaperioodil 2003-

2018) töötas hageja XXX vallasekretärina ja tegutses ettevõtluses, mille tulemusena ületas

hageja poolt saadav sissetulek vastuhagi esitamise hetkel ca neli korda seda sissetulekut.

3.05.2006 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-20908, 2-06-6902 tuvastas Pärnu Maakohus, et

hageja poolt kahjujuhtumi tagajärjel kaotatud töötasu suurus oli 4850 eurot. Käesoleval ajal

hageja töötab vallsekretär-juristina ning tema kuupalk 2005.a. oli 14500 krooni, millele lisanud

ettevõtlusest saadav tulu ca 4333 krooni ning pension 2000 krooni kuus. Kohus leidis, et hageja

esitatud igakuse hüvitise indekseerimise nõue olnuks põhjendatud, kui hagejal oleks jätkuvalt

õigus hüvitist saada. Pärnu Maakohtu 03.05.2026 otsusega kohus tunnustas kostja õigust

lõpetada hagejale 2006.a. aprillikuust alates Rapla Maakohtu otsusega nr.2-1-252/99

väljamõistetud igakuise kahjuhüvitise maksmise (I kd tl 122-124).

39. Pooled ei vaidle selle üle, et 1999. aasta kohtuotsusega on mõistetud kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis õigusvastaselt tekitatud kehavigastuse tekitamises osalemise tõttu (sh

igakuine hüvitis). Pooled ei vaidle selle üle, et kohus on tuvastanud 2006.a kohtuotsuses, et

eluliste asjaolude muutumise tõttu oli kostjal õigus lõpetada hagejale igakuise hüvitise

maksmine, kuna hagejal puudus sisuline tervisekahjustuse tulemusena tekkinud kahju.

40. Menetlusosalised vaidlevad kokkuvõtvalt järgmiste asjaolude üle:

-

(i) kas hagejal on käesoleval juhul õigus TsMS § 459 lg 1 punkt 1 alusel kohtusse pöörduda –

st kas antud juhul esinevad olulised ja muutunud asjaolud, mis annavad aluse jõustunud

kohtuotsuse ümbervaatamiseks (TsMS § 459 lg 1 punkt 1);

-

(ii) kas kohtu ette toodud uue väidetava kahju osas on nõude eeldused täidetud (VÕS § 127);

-

ning (iii) juhul, kui menetletava kahju nõude osas oleksid nõude eeldused täidetud, siis

milline peaks olema kostja poolt hagejale makstava hüvitise suurus (kahju suurus);

-

kas hageja nõue on aegunud TsÜS § 153 lg 1 alusel.

41. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul võtta kõigepealt seisukoht selle osas, kas hagejal on

käesoleval juhul õigus TsMS § 459 lg 1 punkt 1 alusel kohtusse pöörduda.

42. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

(TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada

(TsMS § 459 lg 1 p 2). TsMS § 429 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise

ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

43. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtulahendi muutmiseks on alust vaid juhul, kui on

oluliselt muutunud nõude rahuldamise aluseks olnud maksete suurust või kestvust mõjutavad

asjaolud (J. Lints. jt. TsMS. Kom. II. § 459. p 3.1.3., lk 1230-1231). Seda tuleb hagejal tõendada,

et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust omanud asjaolud on oluliselt muutunud. On ka

selgitatud, et kohus peab võtma aluseks eelmise asjas tehtud kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et need annavad aluse olemasoleva kohtuotsuse

ümbervaatamiseks. On ka märgitud, et ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest

peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetava tasu suurust (J. Lints, vt ka

3-2-1-125-11, punkt 14).

44. VÕS § 136 lg 4 näeb ette, et kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi

makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui

pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks

olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel.

45. Seega saab kohus VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja TsMS § 459 lg 1 koostoimes muuta

perioodiliste maksete suurust.

46. Kohus märgib, et kuna 1999. kohtuotsuse on kohus ümber vaadanud, siis tuleb käesoleva

vaidluse lahendamisel lähtuda 2006.a kohtuotsuses tuvastatud asjaoludest. 03.05.2006

kohtuotsuses leidis Pärnu Maakohus, et hageja olukord ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks

halvenenud, hageja töötas töökohal, kus tema töötasu ületas oluliselt tollaegset vabariigi

keskmist töötasu ning tema toimetulek igapäevaeluga oli hea. Kohus tuvastas, et 19996. aastal

saadud tervisekahjustus ei olnud takistanud hagejat tervisekahjustuse eelse ajaga võrreldes

võrdväärset või isegi paremat töökohta saamast, mistõttu oli langenud ära põhjus talle

tervisekahjustuse eest hüvitist maksta.

47. Eeltoodust tulenevalt ajaperioodil alates eelmise kohtuotsuse tegemisest (03.05.2006)

kuni käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni (10.04.2019) peab olema oluliselt muutunud mõni

asjaolu, mis oli aluseks eelmise kohtuotsuse tegemisele ning mille olemasolu oleks muutnud

kohtu määratud maksete suurust või kestvust.

48. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole toonud kohtu ette oluliselt muutunud asjaolusid,

mis annaksid kohtule põhjuse jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Hageja on välja toonud,

väidetav uus ja oluliselt muutunud asjaolu seisneb selles, et 11.03.2019 kaotas hageja töö

tulenevalt töövõime vähenemisest, mis on oli tingitud 1996. a tekitatud käevigastusest. Hageja

väite kohaselt tekkis temal kahju sellest, et ajavahemikul 05. kuni 11.03.2019 vähenes tema

töövõime temale 1996.a. tekitatud käevigastusest tulenevalt ning seetõttu kaotas ta 11.03.2019

töökoha. Seega juhul, kui väidetava töövõime vähenemine ei ole seotud 1996. a. tekitatud

käevigastusest, siis kahju ei oleks tekkinud. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud hageja

ja Q OÜ vahel 05.03.2019 sõlmitud töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööandja juures tööle

õigusnõuniku-raamatupidaja ametikohale (I kd tl 10-11) ja 11.03.2019 Q OÜ poolt hagejale

esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt tulenevalt hageja töövõime

vähenemisest (mis on tingitud 1996.a saadud käevigastusest) ei ole hagejal olnud võimalik täita

05.03.2019 töölepinguga seotud kohustusi kohaselt, mistõttu lõpetas tööandja hagejaga

05.03.2019 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 11.03.2019 TLS § 88 lg 1 p 1

alusel (I kd tl 119). Eeltoodust nähtuvalt hageja väidetav töösuhe kestis 6 päeva (st 4 tööpäeva).

Kohus nõustub kostja, et hageja poolt kohtule esitatud töölepingu ja kõnesolev töösuhe on

ilmselgelt tegelikkusele mittevastav. Asjaolu, et töösuhe on tegelikkusele mittevastav ja kohtule

esitatud dokumendid on vormistatud eesmärgiga kostjalt kahju hüvitis nõuda kinnitavad

järgmised asjaolud:

49. Hageja töösuhe ja Q OÜ-ga kestis 6 päeva, millest 4 olid tööpäevad (teisipäev,

kolmapäev, neljapäev ja reede). Ülesütlemise avaldusest nähtub, et tööandja on tuvastanud

hageja töövõime vähenemise neljandaks tööpäevaks, ning töövõime vähenemise põhjusliku

seose hagejale 1996. a tekitatud käevigastusega. Jääb arusaamatuks, kuidas neljapäevase

töösuhte jooksul oli tööandjal võimalik tuvastada, et hageja ei suuda enda töökohustusi

nõuetekohaselt täita ja seda seostada hageja 1996. a saadud käevigastusega. Arvesse tuleb võtta

seda ka, et hageja ametikohaks oli õigusnõunik-raamatupidaja ja tööülesanneteks aruannete

koostamine, deklaratsioonide koostamine/esitamine Maksuametile ja üldine õigusnõustamine.

Töölepingu ülesütlemise aluseks on töölepingu ülesütlemise avaldusse märgitud TLS § 88 lg 1 p

1, mille kohaselt esineb alus töösuhte lõpetamiseks juhul, kui töötaja ei suuda tööülesandeid täita

nelja kuu jooksul tervislikel põhjustel. Käesoleval juhul töötas hageja antud ametikohal

väidetavalt 4 päeva.

50. Vaidlust pole ka selle üle, et alates eelmise kohtuotsuse tegemisest (03.05.2006) kuni

05.03.2019 Q OÜ-ga töölepingu sõlmimiseni on hageja töötanud samaväärseid pädevusi

nõudvatel töökohtadel ning alles pärast 05.03.2019 Q OÜ-ga töölepingu sõlmimist selgus nelja

tööpäeva jooksul, et hageja ei suuda koostada/täita maksudeklaratsioone ega anda õigusabi.

Lisaks nähtub kohtule esitatud kohtuotsustest, et hageja on esindanud 2020 aastal kliente kohtus

(II kd tl 26-36).

51. Kohus nõustub kostjaga, et eluliselt ebausutavaks tuleb pidada töölepingu ülesütlemise

avaldust, milles ei ole selgitatud, milliste töökohustuste täitmisega hageja enda nelja tööpäeva

jooksul hageja tervislikel põhjuste hakkama ei saanud, kuid ülesütlemise avalduses on üheselt

märgitud, et kahtlusteta on hagejapoolne töökohustustega mitte-hakkama saamine põhjustatud

1996. a saadud käevigastusest. Küsimusi tekib, et kuidas saab tööandaja olla nii täpselt kursis

hageja õnnetuse asjaoludega.

52. Töösuhte näilikkust kinnitab ka väidetava hageja tööandja taust ja avalikud andmed.

Avalikest andmetest nähtub, et alates 2018. a neljandast kvartalist kuni 2020. a teise kvartalini

oli ühingu Q OÜ töötajate arvuks muutumatult 5 (sh 2019. a kui hageja antud ettevõttes

väidetavalt töötas) (II kd tl 37-39). Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 252 lõike 3 alusel

tuleb töötamise registris kanne teha hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkest. Hageja

asus tööandja juurde tööle alates 05.03.2019, s.t. registri kanne oleks pidanud olema hiljemalt

05.03.2019. See tähendab, et hagejat ei kantud kunagi tööandja poolt töötajate registrisse. Lisaks,

avalikest andmetest nähtub, et Q OÜ maksab enda töötajatele keskmiselt brutopalka 488,90 eurot

(II kd tl 37-39). Q OÜ 2019. a majandusaasta aruandest nähtub, et tööandja palgakulu oli kokku

nelja põhikohaga töötaja peale 36 953 eurot (II kd tl 19-23), mis teeb ühe töötaja kohta koos

maksudega (36 953 / 4 / 12 = 769,85 eurot). Kohtule esitatud töölepingu kohaselt kohustus Q

OÜ maksma hagejale 2 700 eurot bruto kuutasuna. See tähendab, et Q OÜ lubas maksta hagejale

viis korda rohkem kui on ettevõtte tavapärane praktika. Kohus leiab, et eelnev on eluliselt

ebausutav. Eelnevast nähtub, et hageja poolt kohtule presenteeritud „töösuhe“ on näilik ja hageja

poolt esitatud töölepingu ja töölepingu ülesütlemise teada on näilikkuse tõttu tühised.

53. Vaidlust pole selle üle, et hageja töötas vähemalt 2006. aastast kuni 2018 aastani (k.a)

XXX, sellest suurema aja vallsekretärina. On mõistlik eeldada, et vallasekretärina töötamine

eeldab vähemalt sama füüsilist ja tervislikku seisundit kui õigusnõunik- raamatupidajana

töötamine, mistõttu võib eeldada, et juhul kui hageja tervisekahjustus ei süvenenud, ei tohtinuks

hagejal esineda ka tervislike takistusi antud ametikohal töötamiseks. Hageja on küll väitnud, et

tema töösuhe XXXga lõppes seoses tema vähenenud töövõimega, kuid mingeid tõendeid selle

kohta pole esitanud, seega on tegemist hageja paljasõnalise väitega. Hageja elulookirjeldusest

nähtuvalt töötas hageja perioodil 2018-2018 kohtutäitur YYY büroos juristina (I kd tl 202).

54. Kohus tuvastab, et hageja oli hagi esitamise ajal (10.04.2019) endiselt majandustegevuses

aktiivselt tegev ja hageja väited töökaotuse ja/või sissetuleku puudumise kohta olid ebaõiged.

Äriregistri väljavõttest nähtuvalt alates 2019. aastast kuni oktoobrini 2020 tegutses hageja

ühingu C OÜ juhatajana (I kd tl 203- 203 pöördel). Kuigi 2020. a alguses on hageja C OÜ

osaluse kirjutanud endae (sündinud 1941) ema W nimele ning nimetas viimase ka ühingu

juhatuse liikmeks, on antud ühing endiselt seotud hagejaga. Eelnev nähtub hageja poolt kohtule

antud e-posti aadressist, milleks on xxx ning asjaolust, et kinnisasi, millel puhkemaja faktiliselt

paikneb, kuulus hagejale (I kd tl 204-209).

55. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja töövõime oleks vähenenud

(03.05.2006) kuni käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni (10.04.2019) seoses 1996. aastal

saadud kehavigastusega.

56. Kohus

rahuldas

14.06.2022

määrusega

hageja

taotluseläbi

viia

kohtuarstlik

komisjoniekspertiis ja määras ekspertiisi läbiviijaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Ekspertiisi

viisid läbi kohtuarst-eksperdid MV, DL ja HR. Eksperdid jõudsid 26.08.2022 ekspertiisiaktis nr

22E-AOK0009 järeldusele, et „Xl on osaline töövõime. X ei ole perioodil 2008-2020 parema käe

vigastusest põhjustatud kaebustega arstile pöördunud ja talle pole tehtud käe funktsiooni

hindamiseks kliinilisi uuringuid ning kuna tegemist on traumajärgselt tekkinud kahjustusega, mis

kujuneb välja pikaajaliselt, siis ei saa väita, et X töövõime, mis oli tuvastatud 1998. aastal Harju

Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni poolt oli vähenenud seisuga 10.04.2019. Ajavahemikul

05.03.2019 kuni 11.03.2019 puuduvad andmed töövõime vähenemise kohta võrreldes

töövõimega, mis oli Xl tuvastatud 24.04.1998 Harju Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni poolt.

Alates 2014. aastast on X pöördunud arstile psüühikahäirete tõttu, mis võivad mõjutada tema

töövõimet. Tegemist on osalise töövõimega ja täpset töövõime ulatust pole võimalik kindlaks

teha. Kuna X ei ole perioodil 2008-2020 käe vigastusest tulenevate kaebustega arstile

pöördunud, siis ei ole võimalik määrata, kas tema töövõime on 10.04.2019 seisuga vähenenud

võrreldes 03.06.2006 Rapla Maakohtu otsusega 2-05-20908, 2-06-690 tuvastatud asjaoludega.“

(III kd tl 141-147).

57. Kohtuarstlik ekspertiis on tuvastanud, et hageja ei ole perioodil 2008-2020 käe

vigastusest tulenevalt kaebusega arstile pöördunud. Sellest tulenevalt võib järeldada, et hagejal

ei olnud sellel ajavahemikul käe vigastusega seotud terviseprobleeme. Samuti ei tuvastanud

kohtuarstlik ekspertiis hagejal töövõime vähenemist.

58. Kuna ekspertiisi teostamisel on kohtuarst-eksperdid analüüsinud hageja poolt kohtule

esitatud hageja terviseseisundit kajastavaid tõendeid ja on nende põhjal jõudnud eelnevalt välja

toodud järeldusele, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida eelnimetatud kohtule esitatud

tõendeid.

59. Kohus nõustub kostjaga, et pelgalt hageja majandusliku seisundi väidetav halvenemine ei

anna alust kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Selleks peaksid esinema elulised asjaolud, millest

tulenevalt on hageja tervislik seisund ootamatult muutunud (halvenenud). Sellised asjaolud

peaksid aga olema põhjuslikus seoses 1996. a sündmustega. Mis tahes selliseid asjaolusid ei ole

hageja tõendanud.

60. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna hageja

ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, mis annaks kohtule aluse TsMS § 459 lg 1

punkt 1 alusel jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks.

61. Kohus leiab, et isegi kui hageja oleks tõendanud asjaolude esinemise, mis annaks aluse

TsMS § 459 lg 1 punkt 1 alusel jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks, siis hageja nõue on

aegunud TsÜS § 153 lg 1 alusel. TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et surma põhjustamisest,

kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva kahjunõude aegumistähtaega hakatakse arvestama

tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamisest. Kahju hüvitamise nõue

tekib ja muutub sissenõutavaks ning hakkab aeguma ka kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui

juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda ka tulevikus tekkiva kahju

hüvitamist.

62. Kuna hageja nõuab hüvitist kahju tekitamise eest 11.03.2019 töölepingu erakorralise

ülesütlemisega, mille põhjustas talle 23.11.1996 saadud tervisekahjustus, siis algas hageja nõude

aegumistähtaeg esialgse kahju teadasaamise hetkest ehk 21.03.1997 töölepingu lõpetamisest

tervislikel põhjustel. Aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega tekkinud kahju

hüvitamiseks. Aegumine algas uuesti 03.05.2006 kohtuotsuse jõustumisel. Riigikohus on

selgitanud, et kui hageja nõuab hagis sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist ta sai varem

nõuda, võib hageja nõue olla aegunud. Kui ilmneb, et hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude

uuel alusel, algab aegumine selle tekkimisest (RKTKo nr 2-15-10683, p 18.3). Riigikohtu

hinnangul tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumist ei arvestata ositi ning TsÜS § 154 ei

kohaldu, mistõttu kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja

hakkab aeguma ka kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (RKTKo nr 3-2-1-177-

12, p 12; RKTKo nr 3-2-1-199-13, p 12).

63. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõudega nõustumine, mille esemeks on 23.11.1996

saadud tervisekahjustus ning mille osas on kohus 03.05.2006 tuvastanud, et see ei ole enam

isikule majandusliku kahju põhjustanud, oleks vastuolus õigusrahu printsiibiga, sest 17 aastat on

kahju tekitaja jaoks ebamõistlikult pikk periood, et taluda ebakindlust, kas teost võib järgneda

veel mingeid täiendavaid õiguslike tagajärgi.

64. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata TsMS § 459 lg 1p 1 alusel, siis ei pea kohus

vajalikuks kas uue väidetava kahju osas on nõude eeldused täidetud ning hagejale väideavalt

tekkinud kahju suurust ning nende asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid.

Menetluskulude jaotus

65. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

66. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

67. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik