2-21-109556/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2023. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-109556

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi V. R. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

142,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu

tn 2, 51004, Tartu);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano

Saareväli (maano.saarevali@sirk.ee)

Kostja: V. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post:

abioigus@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu loobumine sissenõudmiskulude summas 3 eurot nõudes ja lõpetada selles

osas tsiviilasja menetlus.

2. Rahuldada PARKIT OÜ hagi V. R. vastu.

3. Välja mõista V. R.lt PARKIT OÜ kasuks põhivõlg 105 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised summas 41,6 eurot ja viivis põhinõudelt summas 105 eurot alates 08.03.2023

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta 98% ulatuses V. R. kanda ja 2% ulatuses PARKIT OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesolevas asjas tehtava

kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. PARKIT OÜ esitas 10.05.2021 Harju Maakohtusse hagiavalduse V. R. vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja väljastanud sõidukile nr xxxx järgmised leppetrahvid: nr

21290013003, koostamise aeg 21.04.2018, Vormsi 10 KÜ parklas, summa 35 eurot; nr

21290012619, koostamise aeg 17.04.2018, Vormsi 10 KÜ parklas, summa 35 eurot; nr

21290011694, koostamise aeg 07.04.2018, Vormsi 10 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostjat

oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx

kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas

105 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.

2. Hageja selgitab, et sõiduk xxxx oli pargitud antud Vormsi 10 Tallinn parklasse, kus on

kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Vormsi 10 territooriumil

lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival

sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab

lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus-

ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sisse sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja

eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba

Vormsi 10 eksponeeritud ei olnud. Igal korteriühistul on oma kaardid (oma värv, kaardi

peal kirjutatud aadress, mis näitab kus võib selle kaardiga parkida). Hageja poolt

kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi

ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama

parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud

infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates

parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori

nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.

3. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 105 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,78 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning

sissenõudmiskulud summas 3 eurot.

4. Vastuseks kostja seisukohtadele toob hageja välja, et ei vaidlusta kostja õigust parkida KÜ

Vormsi 16 territooriumil. Käesoleval juhul on vaidluse esemeks KÜ Vormsi 10

territooriumil nõuetele mittevastava parkimise eest kostjale esitatud leppetrahvid. Hageja

märgib, et 2012 .a sõlmis Lasnamäe Linnaosa Valitsus KÜ-tega Vormsi 10, 12 16,

Läänemere tee 9,11 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille

kohaselt LOV andis üle KÜ-dele isikliku kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks,

hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala, mis on määratletud 02.03.2016.a lepingu

punktides 3.1 kuni 3.9 ning 02.03.2016.a lepingu lisaks olevale skeemile. 04.05.2016

kuupäeval toimus koosolek KÜ-te Vormsi 10, 12 16, Läänemere tee 9,11 juhatuste vahel.

Koosolekul vastu võetud otsusega on vastu võetud ja kehtestatud parkimistingimused KÜ-

le kuuluval territooriumil. Üldkoosolekul otsustati, et iga korteriühistu sõlmib eraldi lepingu

PARKIT OÜ-ga. Hageja ja KÜ Vormsi 10 vaheline leping vastab nii käsunduslepingu kui

ka töövõtulepingu tunnustele. Samas sõltumata asjaolust, millise lepingu tunnustele

kõnealune leping vastab, on ebaõige kostja arusaam, et hageja saab leppetrahvinõudeid

esitada ja maksma panna üksnes KÜ Vormsi 10 nimel. Pooltevahelises praktikas on välja

kujunenud, et laekunud leppetrahvid jäävad hagejale, kuivõrd just hageja kannab

leppetrahvide sissenõudmisega kaasnevaid riske. Sarnane tava kehtib kõikide

parklaoperaatorite ja nende klientide vahel.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on korteriomandi Xxxx omanik. Vastavalt

korteriomandi- ja

korteriühistuseadusele

(KrtS)

elamus

Vormsi 16,

Tallinn

tegutseb Vormsi 16 Korteriühistu ning vastavalt KrtS § 12 lg 1 korteriomanikud teostavad

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. Vormsi 16, Tallinn korteriomanikud pargivad oma

sõiduautod elamu parklas. Kostja hinnangul on kaasomandi osa ehk parkla kasutamise ja

valdamise reguleerimine elamu/elamu kinnistu kaasomanike vaheline küsimus, mida on

võimalik kinnitada kõikide korteriomanike kokkuleppel ja seda ei saa reguleerida

korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse tavalise otsuse tegemisega. Kostja omandis on

sõiduauto xxxx. Vormsi 16 Korteriühistu ja Vormsi 10 Korteriühistu ei ole kehtestanud

Vormsi 16 parkla ja Vormsi 10 parkla kasutamise parkimiskorda ja ei ole teinud ka

otsust, mille järgi korteriomanikele saaks määrata leppetrahvi Vormsi 16 parkla või

Vormsi 10 parkla kasutamise korda rikkumise eest ning ei ole andnud hagejale

ka õigust reguleerida nimetatud parklate kasutamist. Isegi kui selline otsus oleks, siis see

oleks kehtetu algusest peale ja ei omaks õigusliku tähendust, kuna parklate kasutamist

saavad reguleerida ainult korteriomanikud kokkuleppel.

6. Kostja elab elamus Vormsi 16, on elamu korteriomandi omanik ja korteriomanikuna

kasutab Vormsi 16 parklat oma sõiduauto parkimiseks. Sõiduauto oli pargitud parklas

21.04.2018, 17.04.2018 ja 07.04.2018. Kostja leiab, et temal on õigus kasutada sõiduauto

parkimiseks parklat sõltumata hageja korraldustest.

7. Kostja väidete kohaselt parklasse sissesõidul seisuga 21.04.2018, 17.04.2018, 07.04.2018

puudus teave/Infotahvel selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja poolt

märgitud parkimistingimused/parkimiskord. Hageja väidab, et kostja on parkinud sõiduauto

eraparklas, kuid ei ole märkinud kes on eraparkla omanik ja mille alusel hagejal on

õigus tegutseda parkla omaniku nimel. Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik

alus nõuda kostjalt lepingu sõlmimist. Hageja ei ole parkla omanik ja temal ei ole õigust

tegutseda parkla omaniku nimel. Hagejal puuduvad õigused ja volitused kostjale

tahteavalduse tegemiseks lepingu sõlmimiseks parkla kasutamisel. Seega hageja ja kostja

vahel ei ole lepingut sõlmitud ja nende vahel puudub võlaõiguslik suhe. Kui aga kohus siiski

leiab, et selline leping ikkagi oli sõlmitud, siis palub kostja palub tuvastada, et leping on

tühine.

8. Hageja ei ole esitanud tõendit, mis tõendaksid, et leppetrahvide kviitungid olid edastatud

kostjale panemisega sõiduauto kojamehe vahele. Hageja esitas kostja sõiduauto fotod.

Need fotod tõendavad ainult seda, et sõiduauto kojamehe vahel on pandud mingid

valged paberitükid, kus ei ole näha, et need paberitükid oleksid leppetrahvide kviitungid.

Seega tuleb lugeda, et kostja sai leppetrahvide kviitungid koos hagiga 20.05.2021.a.

9. Isegi kui oletada, et hagejal oli õigus esitada kostjale leppetrahvide nõudeid, on need nõuded

aegunud, kuna VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda,

kui ta mõistliku aja jooksul parast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei

teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja sai leppetrahvide nõuded alles 20.05.2021, aga hageja

väidab, et rikkumised toimusid 21.04.2018, 17.04.2018, 07.04.2018.a. Kostja leiab, et

hageja ei ole teatanud kostjale leppetrahvide nõuetest mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2

järgi.

10. Lisaks kostja leiab, et 2016. parkimistingimused on tühise, sest leppetrahv on ebamõistlikult

suur kuna seda nõutakse parkimistingimuste rikkumise eest parkimisalal, mida antakse

kasutada tasuta.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada

lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab

asja lihtmenetluses istungit pidamata.

12. Hageja loobus menetluse käigus sissenõudmiskulude nõudest summas. Kohus lõpetab

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse sissenõudmiskulude nõudes 3 eurot.

13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada.

14. Hageja palub mõista kostjalt välja sõiduauto Vormsi 10 parklas lepingutingimustele

mittevastava parkimise eest 07.04.2018 saadud leppetrahv summas 35 eurot, 17.04.2018,

saadud leppetrahv summas 35 eurot ja 21.04.2018 saadud leppetrahv summas 35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 25,798 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

15. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus hindab

hageja nõude lahendamisel seega seda, kas poolte vahel on leping, kas kostja on lepingut

rikkunud ja kas lepingus on kokku lepitud kohustuse rikkumise puhuks rahasumma

tasumine.

16. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 hageja

opereeritavas Tallinn, Vormsi tn 10 korteriühistu parklas parkimistingimusi, parkides

sõiduauto

registreerimismärgiga

xxxx

ilma

parkimist

lubavat

kirjalikku

luba

eksponeerimata. Kostja leiab, et hagejal puudub KÜ Vormsi 10 ja KÜ Vormsi 16 volitus

vaidlusaluses parklas parkimise korraldamiseks ja järelevalveks. Samuti ei ole kostja

hagejaga lepingut sõlminud ning kostjale ei ole leppetrahvi nõudeid mõistliku aja jooksul

esitatud. Lisaks on kostja seisukohal, et 2016. parkimistingimused on tühised.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli leppetrahvide tegemise ajal sõiduki MERCEDES-

BENZ CLK KOMPRESSOR registreerimisnumbriga sõiduk xxxx omanik, samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kostjale kuulub Xxxx korteriomand.

18. Kostja väitis esmalt, et ta on Vormsi 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu on tal õigus

kasutada Vormsi 16 parklat oma sõiduki parkimiseks ning ta ei ole oma sõidukit

07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 KÜ Vormsi 10 parkimiskohal parkinud.

19. Kohtule on esitatud Vormsi 10, Vormsi 12, Vormsi 16, Läänemere tee 9 ja Läänemere tee

11 korteriühistute juhatuste poolt kokku lepitud parkimis- ja liikluskorraldusskeemid (tlk

68, 71-72, 109). Kokku lepitud parkimis- ja liikluskorraldusskeemidest nähtuvalt

parkimiskohtade kuuluvus iga konkreetse korteriühistu juurde on planeeritud lahendada

liikluskorralduslike infotahvlitega. Parkimis-ja liikluskorraldusskeemist nähtuvalt on KÜ-

le Vormsi tn 8 hoone vastu planeeritud 5 parkimiskohta ja Vormsi tn 10 hoone vastu on

planeeritud 12 parkimiskohta (tlk 71-72). Parkimiskohtade paiknemist hoonete suhtes ja

hoonete numeratsioon nähtub liiklusskeemist, mille kohaselt Vormsi 10 KÜ-le planeeritud

parkimiskohad on tähistatud punase värviga (tlk 109). Liikluskorralduslike infotahvlite ja

värviskeemi järgi asuvad KÜ-le Vormsi 16 planeeritud parkimiskohad Vormsi tn hoone 16

vastas. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist parkimiskohtade

jaotus korteriühistute vahel.

20. Kohtule on esitatud veebirakendusest Google maps street view kuvatõmmised, mis

kajastavad vaadet Vormsi 8, Vormsi 10 ja Vormsi 16 hoonetele ja hoonetevahelisele alale

nii KÜ Vormsi 10 kui ka KÜ Vormsi 16 parkimiskohtadele (tlk 131-135). Nendest

kuvatõmmistest nähtub plaanidel näidatud KÜ Vormsi 10 ja KÜ Vormsi 16 juurde

kuuluvate parkimiskohtade asetus nö looduses. Kuigi need kuvatõmmised kujutavad

olukorda seisuga 2019 juuni, siis kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et

selline liikluskorraldus ja parkimiskohtade jaotus oli olemas ka 2018 aastal hageja poolt

kostjale leppetrahvide koostamise ajal (tlk 136-137). Kohtule esitatud hoovi sissesõidule

paigaldatud parkimistingimuste infotahvlist tehtud fotodest nähtub, et sinist värvi tahvel on

sissesõidul 2018.a märtsikuu seisuga ehk enne vaidlusaluste leppetrahvide väljakirjutamist

olemas (tlk 136). 2018.a võis parkimistingimuste tahvel olla ülemiste liiklusmärkide suhtes

nurga all ehk paigaldatud paralleelselt või väikese nurga alla sõidu- ja kõnniteega, et

lihtsustada teksti lugemist.

21. Hageja on esitanud kohtule 04.02.2018.a tehtud foto Vormsi 8, 10 ja 16 ja Läänemere tee 9

ja 11 hoovi sissesõidutee teises otsas (Vormsi 12 juures asuv väljasõit) paiknevast

parkimistingimuste tahvlist (tlk 112 pöördel). Kuna antud foto on tehtud pimedal aja, siis

selleks, et veenduda, et tegemist on eelmärgitud sissesõiduteega, on hageja poolt kohtule

esitatud sama asukohta puudutav Google Maps street view foto, millest tehtud

suurendusena esitatud fotolt nähtuvad taamal paiknevad puud, korterelamu rõdu koos

akendega ja rõdu all olev betoonist piire (tlk 137- 137 pöördel). Samuti on äratuntavad ka

teised elemendid – nii hoovitee pööre vasakule kui ka puude ees parkivad sõidukid. Kohus

nõustub hagejaga, et eelnimetatud tõenditest saab järeldada, et parkimistingimuste tahvel

oli Vormsi 10 jt hoonete hoovi sissesõidutee teises otsas olemas hiljemalt 04.02.20218.a.

Selle põhjal saab järeldada, et hageja poolt Vormsi 8 hoone poolse sissesõidutee juures

paiknenud liikluskorraldus (tlk 136-136 pöördel) pidi olema samasugune, kui sissesõidutee

teises otsas (tlk 137-137 pöördel).

22. Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx 7.04.2018 pargitud

selliselt, et sõiduk on pargitud kivisillustikuga teekattega alale ja fotolt on nähtuv sõiduki

ees asuva hoone nurk koos rõduga, sellest paremale jääva akna ja rõdu all oleva vaheseinaga

(tlk 64). Kohtule esitatud teisest fotost nähtuvalt sõiduki taha jääb valgustatud trepikoda

iseloomulike kitsaste trepikojaakendega, sellest paremale poole jääb tänavavalgustuse post

ja trepikojast paremale poole jäävad kaks akent (tlk 64 pöördel). Võrreldes neid tunnuseid

Google Maps street view vaadetega, saab järeldada, et sõidukist ettepoole jääb Vormsi 8

hoone nurk ning sõiduki taga paistab Vormsi 16 hoone sissekäik (trepikoda) (tlk 139).

Eeltoodust saab järeldada, et kostja sõiduk parkis 07.04.2018.a. Vormsi 8 maja ette jääval

KÜ Vormsi 10 parkimiskohal.

23. Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx 17.04.2018 pargitud

selliselt, et sõiduki xxxx tagant paistab liiklusmärk 575a „Parkla“ koos lisatahvliga 861a

„Parkimisviis“, mille alla on lisatud noolega parkimiskohtade suunda näitav tahvel kirjega

„KÜ Vormsi 16 4 kohta“ (tlk 13 pöördel). Kohtule esitatud fotost nähtuvalt liiklusmärk

575a „Parkla“ koos lisatahvliga 861a näitavad, et 4 KÜ Vormsi 16 parkimiskohta paiknevad

Vormsi 16 maja ette viival teeosal. Nimetatud teeosa on asfalteeritud, kuid sõiduk 708 APB

pargib kivisillutisega alal (tlk 155). Seega pargib sõiduk KÜ Vormsi 10 kasutusse määratud

kõige viimasel parkimiskohal.

24. Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx 21.04.2018 pargitud

selliselt, et sellest vasemal on näha veel ühe parkiva sõiduki külg, eespool on kaks hoonet,

millest vasakpoolne paikneb parempoolsest tagapool. Vasakpoolse hoone valgustiga

trepikojaga kohakuti ja mõnevõrra vasakul on näha võrkaeda (tlk 16). Kohus tuvastab, et

samad elemendid on näha ka street view vaates (tlk 138). Seega on kostja sõiduk xxxx

parkimiskoht üks Vormsi 10 parkimisala parkimiskohtadest (tlk 136-137). Tegemist ei saa

olla Vormsi 16 parkimiskohaga, sest KÜ Vormsi 16 parkimiskohad ei ole kivisillutisega.

Parkides KÜ Vormsi 16 parkimiskohal, ei oleks parkivast sõidukist vasakule enam võimalik

teist sõidukit parkida (tlk 137).

25. Eeltoodud skeeme ja fotosid koos hinnates leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et

kostja parkis 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 oma sõidukit kohas, mis oli ette nähtud

Vormsi 10 elanikele. Kostja vastupidised väited on üldsõnalised ja tõendamata. Kohus

selgitas pooltele, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust tuleb kummalgi poolel tõendada

menetluses asjaolusid, millele nad tuginevad.

26. Kostja väide, et ta on Vormsi 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu tal on õigus KÜ

Vormsi 16 parkimiskohal parkida, ei ole seega asjakohane, kuna leppetrahvi nõutakse

Vormsi 10, mitte Vormsi 16 korteriühistule eraldatud parkimiskohal parkimise eest.

Seetõttu ei ole asjakohane ka kostja esitatud tõend korteriühistu Vormsi 16 poolt 01.06.2021

esitatud teate kohta sellest, et nemad ei ole Vormsi 16 parkimisalal parkimiskorda

kehtestanud ega andnud hagejale õigust leppetrahvi nõuda (tlk 51).

27. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud volitust Vormsi 10 territooriumil parkimist

korraldada ja selle üle järelevalvet teostada. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on

kinnistu Vormsi tn 16b, Tallinn, millel hageja parkimist korraldab, omanik Tallinna linn.

Kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 15 aastat Korteriühistu Läänemere tee

9, Läänemere tee 11, Korteriühistu Vormsi, Korteriühistu Vormsi 10 ja Vormsi 16

Korteriühistu kasuks parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks

kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 02.03.2016 lepingule ja selle lisaks olevale skeemile

(tlk 69-70). Korteriühistutele eraldatud parkimiskohtade skeem on lisatud käesoleva asja

materjali juurde (tlk 71-72). Seega on kinnisasja omanik andnud 02.03.2016 lepinguga

korteriühistutele, sh Vormsi 10 korteriühistule isikliku kasutusõiguse parkimisala

kasutamiseks.

28. Kuigi kostja on käesoleva asja juurde esitanud ka 02.03.2016 lepingu (tlk 145-146 pöördel)

leiab kohus, et selle lepingu detailne sisu ei oma käesoleva asja lahendamisel iseseisvat

tähtsust, kuna ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja väide puudutab

korteriühistute ja hageja vahelist õigussuhet.

29. Kohus tuvastab, et 04.05.2016 toimus Vormsi 10, 12 16, Läänemere tee 9 ja 11 juhatuste

koosolek. Koosoleku protokolli kohaselt valiti parkimisteenuse kontrolli osutajaks

PARKIT OÜ, s.o hageja. Seejuures lepiti ka kokku, et hagejaga sõlmitakse raamleping ja

arved tasuvad kõik korteriühistud eraldi (tlk 71-72). Kostja ei ole väitnud, et koosoleku

läbiviimist või koosolekul vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Hageja ja korteriühistu

Vormsi 10 sõlmisidki 12.07.2016 teenuse osutamise lepingu liiklemise ja parkimisereeglite

täitmise kontrollimiseks Vormsi tn 16b hoovialal ja korteriühistule kasutada antud

parkimiskohtadel (tlk 73-73 pöördel). Lepingu punkti 3.2. alusel on hagejal õigus kutsuda

kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Lepingu

kohaselt vormistab hageja leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil

kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi ning lepingu punkti 3.8. alusel

pidi hagejale jääma kogu leppetrahvidest saadav tulu. Eeltoodust nähtub, et Vormsi 10

korteriühistu oli saanud maa omanikult loa kasutada maad ühistu liikmete sõidukite

parkimiseks ja hageja oli saanud korteriühistult õiguse seal parkimist korraldada, sh nõuda

parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. Hageja korraldas parkimist Vormsi 10 korteriühistule

vaidlusaluse leppetrahvide tegemise ajal. See, kas korteriühistu Vormsi 10 ja hageja vahel

sõlmitud leping on nõuetekohane, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja ei

saa vaidlustada kolmandate isikute vahelist tehingut ega tugineda hageja poolt kolmandate

isiku õiguste rikkumisele.

30. Kostja väited selle kohta, et tegemist on kinnistu kaasomandit puudutava õigusvaidlusega,

ei ole eeltoodust tulenevalt õiged. Kostja ei ole Vormsi tn 16b kinnisasja, millel hageja

parkimist korraldas, kaasomanik. Kinnisasi kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole kostjale

antud isiklikku kasutusõigust kinnisasja kasutamiseks. Kasutusõigus on antud

korteriühistutele, kes on iseseisvad juriidilised isikud. See, milline on kinnisasja kasutajana

Vormsi 10 korteriühistu ja parkimise korraldajana hageja omavaheline suhe ja kas hageja

või korteriühistu on oma õigusi või kohustusi parkimise korraldamisel rikkunud, ei oma

käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Need väited ei anna kostjale alust keelduda tema

ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kui hageja on rikkunud

enda lepingust tulenevaid kohustusi, vastutab ta selle eest korteriühistu ees. Kostjal ei ole

igal juhul ka võimalik vaidlustada Vormsi 10 korteriühistu tegevust, kuna ta ei ole selle

ühistu liige.

31. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on parkimisleping. VÕS § 8 lg 1

sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi

loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kooskõlas VÕS § 20 lg 1 on nõustumus otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

32. Kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab

parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise

tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (Riigikohtu 20.10.2010 otsus 3-2-1-75-10 p

12 ja 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu

tingimustele (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Auto juhiks ja lepingu

pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik

(Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1- 68-16 p 31 ja 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22).

Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest,

kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust

autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p

18).

33. Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse

sõlmituks leping sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel. Punkti 2 järgi peab parkimist lubav

dokument ehk parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Punkti 3 järgi võivad

parklas parkida üksnes registreeritud sõidukid. Punkt 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab

tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus

tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (tlk 140). Asjas esitatud

fotod kinnitavad, et parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid paigaldatud ka KÜ

Vormsi 10 parkimisterritooriumile (tlk 132, 135-137 pöördel). Kostja on esitanud sellele

üksnes üldsõnalisi ja tõendamata vastuväiteid. Üksnes kostja paljasõnaline ja sisustamata

väide, et tema leiab, et infotahvleid ei olnud, ei ole piisav lükkamaks ümber hageja esitatud

tõendeid.

34. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud õiguse osutada Vormsi 10 kinnisasja omanikele

ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu

sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga xxxx

07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018 Vormsi 16b, Tallinn parkimisalal kohas, mis oli ette

nähtud Vormsi 10 elanikele. Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud

parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei

olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual (tlk 13- 14 pöördel, 18-20 pöördel, 64

pöördel-66). Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5

alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi iga rikkumise eest kuni 35 eurot.

35. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooltevaheline leping on tühine. Kostja ei toonud esile ühtegi

asjaolu, mille alusel ta leiab ja kohus võiks tuvastada, et leping on tühine. Kostja väide,

nagu oleks korteriühistu rikkunud parkimise korraldamise otsustamisel oma seadusest

tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei muuda tühiseks hageja ja kostja vahelist parkimislepingut.

Kostja leiab, et 2016. Parkimistingimused on tühised, kuna selles nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuste rikkumisekorral maksma hagejale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi. Kostja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuna seda nõutakse

parkimistingimuste rikkumise eest parkimisalal, mida antakse tasuta kasutada. Kohus kostja

käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et leppetrahv ei saa olla üksnes sümboolne,

kuna ei mõjutaks sellisena kedagi parkimistingimusi järgima. Kui kostja on hõivanud teise

korteriühistu parkimiskoha, jääb selle võrra teise korteriühistu elanikele parkimiskohti

vähemaks. Seega ei saa võõral parkimiskohal parkimist pidada väheoluliseks

parkimistingimuste rikkumiseks.

36. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on vormistatud kostja sõidukile xxxx Vormsi 10

parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest 07.04.2018, 17.04.2018 ja 21.04.2018

leppetrahvid summas 35 eurot (tlk 10-13). Parkimistrahvi teated jäeti sõiduki aknale

kojamehe vahele (tlk 15 pöördel, 20 ja 66). Kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi saanud

ning et hagile lisatud pildilt nähtuvalt on kojamehe alla pandud lihtsalt mingi valge

paberilipik. Kohus kostja üldsõnaliste vastuväidetega ei nõustu.

37. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 07.04.2018, 17.04.2018 ja

21.04.2018 asetatud gripkotis paber. Seejuures nähtub fotolt ka ajatempel. Kohus leiab, et

asjaolu, et leppetrahvi nõuded jäetakse sõidukijuhile ilmastikukaitseks gripkotis, on

üldteada asjaolu. Hageja esitas tõendina ka koopia samast leppetrahvist, millelt nähtub

parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja mark, parkimise kuupäev ja kellaaeg ning

leppetrahvi suurus (tlk 13, 17 ja 64). Koopia ja fotod on omavahel kooskõlas. Kostja parkis

sellel kuupäeval oma sõidukit lepingutingimustele mitte vastaval viisil ja talle vormistati

leppetrahv. Milliste asjaolude alusel kostja väidab, et tegemist ei olnud leppetrahvi

nõudega, vaid oli mingi muu paberiga ja millega kostja seda tõendab, ei ole kostja

selgitanud. Riigikohtu praktika kohaselt on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus 2-17-117146 p 12). Kohtu hinnangul piisab

leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (vt ka

Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18). Kohus tuvastab eelviidatud tõendeid kogumis

hinnates, et hageja on nõude esitamisel nimetatud kriteeriumid täitnud. Hageja pildistas

sõidukit selle parkimise asukohas, jättis leppetrahvi kviitungi kojamehe vahele ja

leppetrahvilt nähtub parkimise aeg ja koht.

38. Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõuded on aegunud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.

Kohus tuvastas ülal, et leppetrahvi nõuded esitati kostjale 07.04.2018. 17.04.2018 ja

21.03.2018 nende panemisega kostja sõiduki kojamehe vahele. Kuna esile toodud

asjaoludel esitati leppetrahvinõue rikkumise avastamisega samal päeval, on see esitatud

mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud

isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

39. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude nr 2290011694 07.04.2018. Leppetrahvinõude

kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks

22.04.2018. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude nr 21290012619 17.04.2018.

Leppetrahvinõude kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus

leppetrahvinõue sissenõutavaks 02.05.2018. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude nr

21290013003 21.04.2018. Leppetrahvinõude kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 14 päeva.

Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 06.05.2018. Seega oli kostjal kohustus

tasuda leppetrahvid vastavalt hiljemalt 21.04.2018, 01.05.2018 ja 05.05.2018. Kostja ei ole

oma kohustust täitnud. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada,

et kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine

ei ole reeglina vabandatav. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue

105 euro saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

40. Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Sellele nõudele

kostja eraldiseisvat vastuväidet ei esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

41. Kuna kohustuse täitmise aeg oli leppetrahvis kindlaks määratud, on hagejal õigus viivisele

alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o vastavalt leppetrahvinõudele alates

22.04.2018, 02.05.2018 ja 06.05.2018. Hageja palus kohtul kooskõlas TsMS § 376 mõista

kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise

protsendina põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Perioodi eest 09.05.2021 seisuga palub

hageja välja mõista 25,78 eurot. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi

sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest.

Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel

üldjuhul ka viivist alates leppetrahvi tegemisest (vt ka Riigikohtu 3-2-1-69-08). Antud juhul

määras aga hageja kindlaks kohustuse täitmise tähtpäeva, mis oli 14 päeva leppetrahvi

tegemisest ja kostjal oli seega õigus kohustus täita selle perioodi kestel, s.t hiljemalt

vastavalt 21.04.2018, 01.05.2018 ja 05.05.2018. (VÕS § 82 lg 1 ja 2). Seega muutus

kohustus sissenõutavaks alates 22.04.2018, 02.05.2018 ja 06.06.2018 ja hagejal on õigus

nõuda kostjalt viivise tasumist perioodi eest kuni 09.05.2021. Hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis on seega 25,78 eurot.

42. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 10.05.2021 kuni kohustuse täitmiseni.

43. Eeltoodust tulenevalt mõista kohus välja alates 10.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemise ajani

(07.03.2021)

sissenõutavaks

muutunud

viivise

summas

15,82

eurot

(vt

viivisekalkulaator.ee) ja alates 08.03.2023 põhinõudelt summas 105 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

44. Eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 105 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga (07.03.2023) sissenõutavaks

muutunud viivised summas 41,6 eurot (25,78+15,82) ja viivised põhinõudelt 105 eurot

alates 08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetluskulud

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

46. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene

teisiti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannab hagimenetluse pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

47. Kuivõrd hageja loobus nõudest ca 2% ulatuses ja kohus rahuldas menetlusse jäänud nõude

osas hagi täielikult, siis jagab kohus menetluskulud sama proportsiooni alusel –

menetluskuludest 98% jääb kostja kanda ja 2% hageja kanda.

48. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik