3-22-1370/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1370

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Tehnikaülikooli 07.02.2020

erakorralise

atesteerimise

otsuse,

19.06.2020

mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse nr 2-

4/578 osaliseks tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

XX,

esindaja

riigi

õigusabi

korras

vandeadvokaat Indrek Västrik

Vastustaja Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Teele

Lember

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse

resolutsiooni p-i 2 peale haldusasjas nr 3-22-1370.

2. Tagastada XXle 24.01.2023 avalduse lisad 1–6 ja 8–14.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde 24.01.2023 avalduse lisad 7 ja 15–18 ning

25.01.2023 esitatud lisa.

4. Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus 24.01.2023 avalduse tõlkimise kulude

kandmisest vabastamiseks.

5. Jätta rahuldamata XX taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.

6. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi

ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 4 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 124 lg 3,

§ 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1370

2(9)

1. Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) immatrikuleeris XX 12.02.2019 inseneriteaduskonna

doktoriõppesse.

2. TTÜ otsustas korraldada XXi erakorralise atesteerimise, mis toimus 07.02.2020. Kaebaja

atesteeriti tingimusel, et doktorantide korralise atesteerimise ajaks juunikuus kaasatakse doktoritöö

temaatikaga seotud kaasjuhendaja, muudetakse doktoritöö teema nimetust, kooskõlastades selle

uurimisrühma juhiga, kaebaja esitab doktoritöö tegevuskava ja kasutatava kirjanduse loetelu.

Kaebaja vaidlustas otsuse, kuid edutult.

3. Tallinna Halduskohus andis XXile 05.06.2020 määrusega asjas nr 3-20-1003 riigi õigusabi

halduskohtule kaebuse esitamiseks seoses TTÜ-s toimunud ahistamise, diskrimineerimise ja

doktoranditoetuse maksmata jätmisega. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu tollal

vandeadvokaadina töötanud Urmas Arumäe.

4. TTÜ atesteerimiskomisjon leidis 19.06.2020 toimunud korralisel atesteerimisel, et kaebaja ei

ole täitnud erakorralisel atesteerimisel seatud tingimusi ning hindas atesteerimist negatiivselt

(„mitteatesteeritud“). Otsus vormistati protokolli nr 2 p-s 19. Vastavasisuline teade kanti

õppeinfosüsteemi (ÕIS). TTÜ eksmatrikuleeris kaebaja 02.07.2020 korraldusega nr 2-4/578.

Kaebaja esitas mitteatesteerimise otsuse ja eksmatrikuleerimise korralduse peale vaide, kuid TTÜ

15.07.2020 vastusest nr 11-2/1018-1 nähtuvalt vaiet ei menetletud, sest kaebaja ei olnud järginud

TTÜ 17.12.2018 määrusega nr 6 kehtestatud „Õppekorralduse eeskirjas“ (ÕKE; kehtis kuni

31.07.2022) ette nähtud tähtaegu.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2020 riigi õigusabi taotluse esindamiseks tähtajalise

elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses. Halduskohus andis 26.08.2020 määrusega asjas nr

3-20-1578 XXile riigi õigusabi esindamiseks haldus- ja halduskohtumenetluses seonduvalt

elamisloa kehtetuks tunnistamise ja väljasaatmisega. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu U.

Arumäe.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule 25.06.2022 ingliskeelse kaebuse (hiljem täiendatud), millest

nähtus tahe tuvastada, et TTÜ-s toimus ahistamine ja diskrimineerimine, karistada toimepanijaid

ning kohustada lõpetama ahistamine ja diskrimineerimine, hüvitada saamata jäänud tasud ja

toetused, tühistada eksmatrikuleerimine ja taastada kaebaja üliõpilase staatus, tuvastada

intellektuaalse omandi vargus ja doktoritöö plagieerimine ning tühistada plagiaat, hüvitada kohtu

äranägemisel mittevaraline kahju.

7. Uus riigi õigusabi korras määratud esindaja I. Västrik esitas avaldused 27.07.2022, 29.08.2022,

29.09.2022, 21.10.2022, paludes tühistada TTÜ 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsus;

19.06.2020 otsus, millega tuvastati, et kaebaja ei ole täitnud erakorralise atesteerimise tingimusi;

02.07.2020 korraldus nr 2-4/578 inseneriteaduskonnast eksmatrikuleerimise kohta või

alternatiivselt tuvastada nende otsuste õigusvastasus. Muude nõuete lahendamine ei olnud esindaja

hinnangul halduskohtu pädevuses. Kaebaja palus vastustajalt mõista välja tekitatud kahju

seonduvalt stipendiumi ja õppetoetusega (29 970 eurot) ja enammakstud eluasemekulu 1933,87

eurot.

8. Kaebaja palus ennistada kaebetähtaja, kui kaebus on esitatud hilinemisega. Kaebaja ei ole

süüdi, et kaebus jäi õigeaegselt esitamata. TTÜ 15.07.2020 vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet.

Kaebaja lootis eelmise riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevusele enda õiguste kaitsmisel.

Varasem riigi õigusabi osutaja ei ole enam advokatuuri liige. Kaebajal oli vaimse tervise

probleeme ja raskusi elu korraldamisel (töötus), mis raskendasid tal enda õiguste kaitsmist.

Kaebaja pöördus abi saamiseks psühhiaatri ja perearsti poole, viibis haiglas 10.05.2021–

20.07.2021 ning tal on diagnoositud mõõdukas depressioon. 2022. a-l kaebajat rünnati.

3-22-1370

3(9)

9. Politsei- ja Piirivalveamet tegi kaebajale 13.09.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt

13.10.2022 ning kohaldas kuuekuulist Schengeni sissesõidukeeldu. Kaebaja vaidlustas

ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-22-2013). Kaebaja lahkus Eestist 12.11.2022.

10. Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse TTÜ 07.02.2020

erakorralise atesteerimise otsuse, 19.06.2020 mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse

nr 2-4/578 osalise tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes (haldusasi nr 3-22-1370).

Halduskohus märkis, et lähtub esindaja 29.09.2022 esitatud kaebusest, selle lisadest ja hilisematest

täpsustusest.

11. TTÜ palus 08.12.2022 vastuses lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades ja lõpetada

haldusasja menetlus. Kaebaja sai eksmatrikuleerimisest teada 02.07.2020 e-kirjast. Sellele ei olnud

lisatud teavet kohtusse pöördumise võimaluse ja tähtaja kohta, kuid see ei saanud põhjustada

tähtaja ületamist peaaegu kahe aasta võrra. Kaebaja on olnud kaebetähtaja ja kaebuse esitamise

vahelisel ajal aktiivne, esitades erinevatele asutustele erinevaid taotlusi. Depressioon ei takistanud

taolisi asjaajamisi. Kaebaja sai riigi õigusabi korras määratud esindajalt 11 lehekülje pikkuse

kaebuse teksti 11.07.2020, mis oli esindaja sõnul valmis kohtule edastamiseks (vt 25.06.2022

kaebus). Kaebaja keeldus selle esitamisest, kuid puuduvad tõendid, et see oleks olnud halva

kvaliteediga. Kaebaja võimalik soovimatus järgida esindaja nõuandeid nt dokumendi ulatuse ja

mahu osas ei õigusta tähtaja möödalaskmist. On väheusutav, et esindaja ei teavitanud teda

kaebetähtajast. Kaebajat teavitati erakorralisest atesteerimisest. Erakorralisel atesteerimisel leiti,

et kaebaja töös on puudused ja talle esitati täiendavad tingimused 19.06.2020 korralise

atesteerimise läbimiseks. Kaebaja pidi doktorandina olema teadlik atesteerimise tähendusest.

Mitteatesteerimisest ja eksmatrikuleerimisest teavitati kaebajat tollal kehtinud ÕKE alusel ÕIS-i

kaudu (ÕKE § 19 lg 14, § 32 lg 11). Kaebaja oli teadlik, et mitteatesteeritud doktorant

eksmatrikuleeritakse (ÕKE § 32 lg 4 p 3).

12. Tallinna Halduskohus luges 23.12.2022 määrusega kaebuse Tallinna Tehnikaülikooli

07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsuse, 19.06.2020 mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020

korralduse nr 2-4/578 osaliseks tühistamiseks esitatuks kaebetähtaega ületades (resolutsiooni p 1),

jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas tühistamisnõuete osas haldusasja

menetluse (resolutsiooni p 2).

Asjas ei ole vältimatult vaja otsustada, kas 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsus ja

19.06.2020 mitteatesteerimise otsus on (eel)haldusaktid või menetlustoimingud. Kaebajal on

võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, vaidlustades lõplikku haldusakti ehk 02.07.2020 korraldust.

Tuvastamisnõuded sisalduvad tühistamis- ja hüvitamisnõudes. Tuvastamisnõue ei aitaks kaebaja

õigusi eraldiseisvalt kaitsta (HKMS § 45 lg 2). Kui 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsus ja

19.06.2020 mitteatesteerimise otsus on eelhaldusaktid, sõltub kaebetähtaja järgimine lõpliku

haldusakti vaidlustamise ajast.

Kaebaja möönis vajadust ja soovi pöörduda menetlustoimingute või eelhaldusaktide

vaidlustamiseks kohtusse juba 2020. a juunis. Ta esitas halduskohtu määruse peale, millega talle

anti riigi õigusabi kaebuse esitamiseks seoses TTÜ-s toimunud ahistamise ja diskrimineerimise

ning doktoranditoetuse maksmisega, määruskaebuse, kus märkis, et ta jäeti atesteerimata ja tema

üliõpilase staatus lõpeb. Ringkonnakohus selgitas selles asjas tehtud määruses, et halduskohtus

lahendatavad nõuded selguvad pärast kaebuse esitamist ja asja menetlusse võtmist.

Kaebaja on kinnitanud, et ta sai teate eksmatrikuleerimise korralduse kohta 02.07.2020 (vt

27.07.2022 seisukoht). Sellel korraldusel puudub küll vaidlustamisviide, kuid vastustaja on

15.07.2020 vastuses selgitanud mh inglise keeles, et korraldusega mittenõustumise korral on

kaebajal õigus pöörduda kohtusse. Kaebaja 24.08.2020 esitatud riigi õigusabi taotlusest

haldusasjas nr 3-20-1578 nähtub, et kaebaja mõistis, et eksmatrikuleerimise korraldus tuleb

tühistada. Kaebaja oli järelikult teadlik, et tal tuleb lisaks varasemate otsuste vaidlustamisele

3-22-1370

4(9)

pöörduda ka eksmatrikuleerimise korralduse tühistamiseks kohtusse. Kaebus tuli esitada hiljemalt

augustis 2020, kuid see on esitatud peaaegu kaks aastat hiljem. Seega on kaebaja kaebetähtaega

ületanud.

Kohus ennistab kaebetähtaja, kui kaebajal oli selle järgimata jätmiseks mõjuv põhjus (HKMS §

71 lg 1). Kaebaja teadis, et tal tuleb vaidlustada eksmatrikuleerimise korraldus ja varasemad

otsused (vt haldusasjas nr 3-20-1003 esitatud riigi õigusabi taotlus). Ka õiguslikult kogenematu

isik ei saa eeldada, et tal on võimalik algatada vaidlus määramata aja jooksul. Kaebaja pidi

mõistma esindussuhte katkemist riigi õigusabi korras määratud esindajaga 2020. a jooksul. Ta

kirjutas esindajale riigi õigusabist loobumise avalduse arusaamaga, et ta peab ise enda õigusi

kaitsma (vt 25.06.2022 kaebuse lk 537). Ka toonase esindaja sõnul katkes suhtlus kaebajaga. Kui

suhtlus riigi õigusabi korras määratud esindajaga ei laabu, tuleb isikul sellest kohut teavitada

mõistliku aja jooksul ning taotleda esindaja vahetamist või osaleda kohtumenetluses iseseisvalt.

Kui kaebaja möönis, et tal tuleb ise enda õigusi kaitsta, pidi ta välja selgitama kaebetähtaja.

Tervislik seisund on mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks juhul, kui selle tõttu ei ole kaebuse

esitamine võimalik või see on seotud väga suurte raskustega. Selliseid asjaolusid kaebuse

29.09.2022 versioonist ega selle lisadest ei nähtu. Kaebaja koostas kohtule dokumente juba 2021.

a juulis, samuti asus ta 2021. a augustis osakoormusega tööle. Tema enesetunne ja aktiivsus

paranes sel ajal oluliselt. Ta töötas ka 2021. a oktoobris. Sel ajal ei täheldanud psühhiaater mälu

ja kognitiivsete funktsioonide olulisi häireid. Kaebajal oli 2022. a veebruaris intsident, mille tõttu

ta oli haiguslehel, kuid see ei saanud tingida kaebuse esitamisega viivitamist niivõrd pikalt enne

ega pärast intsidenti. Kaebuse esitamine võis olla ebamugav ja raskendatud, kuid 1,5 aasta pikkune

viivitus eelmise riigi õigusabi osutajaga suhtlemise lõppemise ja iseseisvalt kohtumenetluses

osalemise vahel ei ole põhjendatud. Kaebaja epikriisid ei kinnita, et tema tervislik seisund takistas

tal oma õiguste kaitsmist. Ta pöördus pidevalt tervisemuredele lahenduse saamiseks arsti poole ja

sai abi. Ta töötas vähemalt osalise koormusega ning tal ei olnud pikaajalist töövõimetust. Ta

tegeles kohtudokumentide koostamisega juba 2021. a suvel. Selle osa on ka kaebuse esitamise

korra väljaselgitamine. Arvestades, et kaebaja taotles 2020. a-l kahel korral riigi õigusabi, pidi ta

olema oma õiguste rikkumisest aru saanud. Kui kaebaja suutis välja selgitada riigi õigusabi

taotlemise korra, oleks ta saanud samaväärselt välja selgitada kaebuse esitamise korra, esitades

kohtule vaidlustamissoovi (sh pärast endise esindajaga suhtluse katkemist). Kuna kaebaja pidi

selles oluliselt varem selgusele jõudma, puudus mõjuv põhjus viivitada tühistamisnõuete

esitamisega.

Kuna tühistamisnõude esitamisel on kaebetähtaega ületatud ja kaebetähtaja ennistamise taotlus

jääb rahuldama, tuleb tühistamisnõuete osas haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1

p 2 alusel lõpetada.

13. XX esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule

09.01.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse

resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega ennistada tühistamisnõuetega kohtusse pöördumise

tähtaeg ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Kaebaja mõistis vajadust

vaidlustada eksmatrikuleerimise korraldus kohtus. Puuduvad andmed, et ta teadis vaidlustamise

tähtaegadest enne riigi õigusabi lõppemist, samuti sellest, mida tähtaja möödalaskmine võib kaasa

tuua. Kaebajal olid terviseprobleemid ja raskused elukorralduses, sh mõjutas teda 2022. a

veebruaris toimunud intsident, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ta viivitas kaebuse esitamise

või kaebetähtaja väljaselgitamisega. Ta koostas mahuka kaebuse ning esitas selle koos riigi

õigusabi taotlusega. Tähtaeg on seega lastud mööda mõjuval põhjusel ning esineb alus

kaebetähtaja ennistamiseks.

14. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.01.2023 ja 25.01.2023 ingliskeelsed avaldused ning

24.01.2023 avalduse eestikeelse tõlke, mis on tehtud Google Translate tõlkeprogrammi

3-22-1370

5(9)

vahendusel. Avaldustes heidab kaebaja ette, et halduskohus hindas vaid eksmatrikuleerimisega

seotud nõudeid, kuigi ta esitas ka muid nõudeid. Vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamine võimaldaks kaebajal doktorantuuri jätkata. Kaebaja ei teadnud enne teise riigi

õigusabi korras määratud esindajaga suhtlemist, et eksmatrikuleerimine on haldusakt, mille

vaidlustamiseks tal tuleb esitada kaebus 30 päeva jooksul. Kaebaja arvas, et tal on kaebuse

esitamiseks kolm aastat ning selleks on enne vaja tuvastada ahistamine ja diskrimineerimine.

Esimene riigi õigusabi korras määratud esindaja eksitas kaebajat.

Kaebaja esitas taotluse vahetada riigi õigusabi korras määratud esindajat. Kohus ega riigi õigusabi

korras määratud esindaja ei teavitanud kaebajat haldusasja menetluse lõpetamisest, esindaja ei

arutanud edasikaebuse esitamist ega võimalikke vastuväiteid. Esindaja ei vasta tema kõnedele,

mistõttu on kaebajal kadunud tema vastu usaldus. Kaebaja palub võtta vastu täiendavad

hüvitamisnõuded, mis kaasnesid päritoluriiki naasmisega ja tulevikus Eestisse saabumisega.

Kaebaja palub ka algatada haldusasjas nr 3-20-1003 kohtumenetlus TTÜ vastu seoses ahistamise,

diskrimineerimise, doktoriõppetoetuse maksmise, intellektuaalomandi varguse, doktoritöö

plagiaadi ja kahju hüvitamisega.

Kaebaja 24.01.2023 avaldusele oli lisatud menetlusabi taotlus selle tõlkimise kulude kandmisest

vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, lahendab tõenditega seotud taotlused

ning vastab kaebaja etteheidetele (I), seejärel lahendab määruskaebuse (II) ning kaebaja taotlused

riigi õigusabi osutaja vahetamiseks ja avalduse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks (III).

I

16. Ringkonnakohus võtab XXi määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja vaidlustab

Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 2, millega halduskohus jättis

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse tühistamisnõuete

osas. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1

p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida TTÜ-lt täiendavat

seisukohta, vaid arvestab 08.12.2022 vastuses tooduga.

17. Esindaja osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust osaleda menetluses isiklikult ja kasutada

oma menetlusõigusi (HKMS § 31 lg 1, § 27). Menetlusõiguste kasutamisel on menetlusosalisel

siiski menetlusseadustikus sätestatud kohustused: menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt ning

esitatavad avaldused peavad vastama HKMS §-des 52–54 sätestatud nõuetele, mh peavad need

olema võimalikult selged ja lühikesed, samuti tuleb võõrkeelne avaldus esitada koos tõlkega

(HKMS § 80 lg 1, § 81 lg 1, § 87 lg 2). Vältida tuleb olukorda, kus esindaja ja esindatava avaldused

on vastuolulised. Ringkonnakohus peab võimalikuks arvestada määruskaebemenetluses kaebaja

enda esitatud avaldustega, sest nende põhjal on tema tahe ja väited piisavalt arusaadavad.

18. Kaebaja on lisanud määruskaebusele hulgaliselt dokumente – 24.01.2023 avaldusel on 18

lisa ja 25.01.2023 avaldusel 1 lisa –, millest ringkonnakohus järeldab, et ta soovib nende

dokumentide asja juurde võtmist. Määruskaebuse lahendamisel võetakse arvesse kõiki asjas

kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebemenetluses vaja esitada uuesti

halduskohtule esitatud või halduskohtu kogutud tõendeid. Korduvate dokumentide esitamine

koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks. Ringkonnakohus tagastab seetõttu

kaebajale 24.01.2023 avalduse lisad 1–6 ja 8–14. Lisad 7 ja 15–18 ning 25.01.2023 avalduse lisa

võtab ringkonnakohus asja õigema lahendamise huvides haldusasja materjalide juurde (HKMS §

62 lg 2, § 198 lg 3).

3-22-1370

6(9)

19. Kui menetlusosalisel on esindaja, ei pea kohus menetlusosalisele endale menetlusdokumente

edastama, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline väljendab sõnaselgelt teistsugust tahet.

Eelduslikult suhtleb esindaja esindatavaga ning selgitab talle, missuguseid toiminguid on kohus

teinud, samuti nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Esindaja menetluses osalemisel on

kohtu selgitamiskohustus väiksem. Praegusel juhul oli kaebajal riigi õigusabi korras määratud

esindaja ning halduskohus võis menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda HKMS § 74 lg-

st 3. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud dokumentide edastamist ka talle.

Arvestades, et kaebaja ei valda eesti keelt ja kohtumenetlus toimub eesti keeles, ei saanud

halduskohus eeldada, et kaebaja soovib menetlusdokumentide edastamist ka endale. Seega ei

eksinud halduskohus menetlusnormide vastu, kui ei edastanud menetlusdokumente kaebajale.

20. Halduskohus on kaebaja tahet õigesti tõlgendanud. Halduskohus ei pidanud võtma

seisukohta kõigi esialgses kaebuses esitatud nõuete kohta. Esialgne kaebus ei vastanud

HKMS §-des 52–54 sätestatud tingimustele ning oli võõrkeelne. Kaebajal oli samas riigi õigusabi

korras määratud esindaja, kes oli seisukohal, et halduskohtu pädevusse kuuluvad atesteerimise ja

eksmatrikuleerimisega seotud nõuded ning need nõuded ta ka esitas nõuetele vastavas kaebuses

(vt 27.07.2022, 29.08.2022, 29.09.2022 avaldused). Ühtlasi selgitas esindaja, et ahistamise,

diskrimineerimise ja töötasu maksmata jätmisega seotud nõuetega seoses pöördutakse maakohtu

poole riigi õigusabi taotlusega (vt 29.08.2022 avaldus). Halduskohus märkis 04.11.2022 määruse

p-s 6, missugustest avaldustest ta asja menetlemisel lähtub. Kaebaja õigused ei ole kaitseta jäänud

ning kaebaja vastavasisulised etteheited halduskohtule on põhjendamatud.

21. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et menetlusdokumendi saabumisel registreeritakse see

kohtuasjana kohtute infosüsteemis, mis ühtlasi annab kohtuasjale numbri. Kõik järgmised sama

kohtuasjaga seotud menetlusdokumendid registreeritakse sama kohtuasja juurde. Eraldiseisva

kohtuasjana registreeritakse riigi õigusabi taotlused, mis ei ole seotud mõne konkreetse

kohtuasjaga. Sellise kohtuasja menetlus piirdub riigi õigusabi taotluse lahendamise ja taotlust

puudutavate avalduste ja menetlusdokumentidega. Hiljem esitatud kaebusi ei vaadata läbi riigi

õigusabi taotlust puudutava haldusasja raames, vaid neile antakse eraldi number. Haldusasjas nr

3-20-1003 lahendati üksnes riigi õigusabi taotlust seonduvalt kaebaja 26.05.2020 taotlusega.

II

22. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub kaebetähtaja ületamist ja ennistamata jätmist puudutavas osas

halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

23. Halduskohtus on vaidlustatavad vaid sellised haridusalased otsused, mis takistavad

juurdepääsu hariduse omandamisele või mille tulemusel ei ole võimalik jätkata haridustaseme

omandamist, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal

tööle asumisel. Kohtupraktikas on seetõttu lubatud selliste hindamistulemuste või otsuste

vaidlustamist, mis välistavad lõpudokumendi väljastamise või kutse andmise või lükkavad edasi

järgmisesse õppeastmesse astumise vajalike eelduste täitmist ja toovad kaasa õppeaja pikenemise

(vt Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 3-17-2912; 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-18-14; 04.03.2013 otsus

nr 3-3-1-68-12, p 16; 28.02.2005 otsus nr 3-3-1-87-04; 30.05.2000 otsus nr 3-3-1-20-00, p 1 neljas

lõik; Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2017 otsus nr 3-14-51542, p 13; 06.12.2013 otsus nr 3-12-

2493; Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2021 määrus nr 3-21-2029, p-d 6–8; 02.04.2019 määrus nr 3-

18-1534, p-d 5–6; 30.04.2013 otsus nr 3-11-2797, p 9).

24. Atesteerimisega annab atesteerimiskomisjon hinnangu doktorandi edasijõudmisele õppe- ja

teadustöös (ÕKE § 19 lg 1). Erakorraline atesteerimine toimub doktoritöö juhendaja või

programmijuhi motiveeritud ettepaneku alusel või atesteerimiskomisjoni otsuse alusel (ÕKE § 19

lg 2). Atesteerimistulemus on kas positiivne (atesteeritud) või negatiivne (mitteatesteeritud).

Atesteerimata jätmine on alus doktorandi eksmatrikuleerimiseks (ÕKE § 19 lg-d 11 ja 12, § 32 lg

3-22-1370

7(9)

4 p 3). Atesteerimistulemus vormistatakse atesteerimiskomisjoni otsusena ja kantakse ÕIS-i kahe

nädala jooksul pärast atesteerimiskomisjoni istungi toimumist (ÕKE § 19 lg 14).

Eksmatrikuleerimisest teavitatakse ÕIS-i kaudu (ÕKE § 32 lg 11).

25. Praegusel juhul oli erakorraline atesteerimine küll tingimuslik, kuid kaebaja läbis selle

positiivse tulemusega (vastustaja 08.12.2022 vastuse lisa 1; 25.06.2022 kaebuse lisa 165). Seetõttu

ei ole kaebajal õigust vaidlustada eraldiseisvalt 07.02.2020 erakorralise atesteerimise otsust.

Kaebajal oli võimalik vaidlustada see otsus ülikoolisiseselt. Asja materjalidest nähtuvalt ta tegigi

seda, kuid vaidlustus ei olnud edukas (vt 25.06.2022 kaebuse lisa 170). 19.06.2020

mitteatesteerimise otsus (atesteerimiskomisjoni 19.06.2020 otsus nr 2 p 19 ) on eelhaldusakt. Selle

õiguspärasuse hindamisel saab kontrollida ka erakorralisel atesteerimisel tehtud otsuse

õiguspärasust. Praegusel juhul olnuks eesmärgipärane seega tühistamisnõue 19.06.2020

mitteatesteerimise otsuse ja 02.07.2020 korralduse peale. Halduskohus leidis õigesti, et

tuvastamisnõuded pole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu lubatavad.

Õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda tehtud haldusaktide kehtivust ega kohustaks vastustajat

taastama kaebaja üliõpilase staatust.

26. Tühistamiskaebusele kohaldub HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 02.07.2020 korralduse

kaebajale teatavaks tegemisest arvates. Vaidlus puudub, et 02.07.2020 korraldus tehti kaebajale

teatavaks samal päeval. Ringkonnakohtule ei nähtu ÕKE-st kohustuslikku kohtueelset menetlust

HKMS § 47 mõistes. Kaebus tuli seega esitada 03.08.2020, kuid seda tehti 25.06.2022. Kaebus on

esitatud kaebetähtaega rikkudes.

27. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel

(HKMS § 71 lg 1). Need on eelkõige objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik

ise vahetult mõjutada (vt näitlik loetelu HKMS §-s 150). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui

menetlustoimingu sooritamine on raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu

19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1 teine lõik). Isikuga seotud subjektiivseid asjaolusid, sh

õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, on peetud mõjuvaks

põhjuseks vaid juhul, kui isik on olnud piisavalt hoolas vaidluse algatamise korra väljaselgitamisel,

kuid vaidluse keerukus või tema isik ja kogemus ei võimalda tal mõista seaduses sätestatud

tähtaegade järgimise olulisust. Ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras määramatult pika aja jooksul. Samuti peab ka kogenematu isik

mõistma, et piisavate teadmiste puudumise korral tuleb tal otsida professionaalset abi (Riigikohtu

01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

28.

19.06.2020 mitteatesteerimise otsusel ja 02.07.2020 korraldusel puudus vaidlustamisviide

(kaebaja 27.07.2022 vastuse lisa 2; TTÜ 08.12.2022 vastuse lisa 2, kaebaja 29.08.2022 vastuse

lisa 4). Vaidlustamisviidet ei olnud ka TTÜ 15.07.2020 vastusel kaebaja avaldusele, millega

kaebaja vaie 02.07.2020 korralduse peale sisuliselt tagastati (25.06.2022 kaebuse lisa 10). Selles

üksnes märgitakse, et kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse. Vaidlustamisviite puudumist võib

pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja

möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest (haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei hilinenud kaebaja kaebuse esitamisega niivõrd palju aega

vaidlustamisviite puudumise tõttu. Haldusasjas nr 3-20-1003 esitatud 22.06.2020 määruskaebusest

nähtub kaebaja arusaamine, et ta ei läbinud atesteerimist 19.06.2020 ning tema üliõpilase staatus

lõpeb (25.06.2022 kaebuse lisa 216). Tahe need otsused vaidlustada nähtub haldusasjas nr 3-20-

1578 esitatud riigi õigusabi taotlusest (25.06.2022 kaebuse lisa 236 p-d 8 ja 9). Seega mõistis

kaebaja juba varakult, et on olemas tema õigusi rikkuvad otsused, millest ta soovib vabaneda ja

nendest vabanemiseks tuleb tal need aktid kohtus vaidlustada. Kavatsus eksmatrikuleerimine

3-22-1370

8(9)

vaidlustada nähtub ka riigi õigusabi korras määratud esindaja kaebuse mustandist, mis koostati

2020. a juulis (25.06.2022 kaebuse lk 531, 24.01.2023 avalduse lisa 7).

29. Riigi õigusabi osutaja tegevus on omistatav esindatavale (HKMS § 31 lg 3,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg 5). Tegevusetus või vajalike taotluste õigeaegne

esitamata jätmine ei ole isikule etteheidetav, kui ta näitab oma tegevusega mõistliku aja jooksul,

et ta soovib enda õigusi kaitsta (vrd Riigikohtu 05.06.2013 määrus nr 3-3-1-6-13, p 22). Vastasel

juhul võib eeldada, et riigi õigusabi osutaja tegevusetus on isikuga kooskõlastatud.

30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu etteheitega, et kaebaja ei pöördunud mõistliku aja

jooksul kohtusse pärast seda, kui ta oli aru saanud, et koostöö riigi õigusabi osutajaga ei laabu.

Esialgse kaebuse kohaselt oli kaebajale hiljemalt 2020. a oktoobris selge, et tal tuleb osaleda

kohtumenetluses iseseisvalt (25.06.2022 kaebuse lk 537). Kaebaja oli kohtu poole pöördumise

võimalusest teadlik (25.06.2022 kaebuse lisa 209). Samuti oli ta teadlik tasuta õigusabi

võimalusest (25.06.2022 kaebuse lisa 161). Ka vaidlustamise tähtaegsuse regulatsioon ei saanud

olla talle täiesti uudne, sest ta oli tuttav vähemalt kohtumääruste vaidlustamise tähtaegadega.

Kaebaja on määruskaebe korras vaidlustanud nii maakohtu, halduskohtu kui ka ringkonnakohtu

määruseid (25.06.2022 kaebuse lisad 189, 190, 194, 196, 201, 202, 208, 216, 217, 218). Isegi kui

riigi õigusabi osutaja andis kaebajale ekslikke selgitusi kaebetähtaja kohta või suunas teda

keskenduma elamisloa vaidlusele (24.01.2023 avalduse lisad 15 ja 16, 25.01.2023 avalduse lisa),

ei olnud ta kaebetähtaja väljaselgitamisel piisavalt hoolas. Kaebajalt võis eelnevalt väljatoodud

põhjustel eeldada suuremat teadlikkust enda õigustest ja nende kaitsest. Tervislikud põhjused

võisid küll raskendada kaebuse esitamist, kuid asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaks,

et kaebuse esitamine oli terviseprobleemide tõttu väga pikka aega võimatu, seades ohtu tema elu

vms. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu määruse p-s 5 toodud põhjendusi selle kohta, kas

terviseprobleemid võisid takistada kaebetähtaja järgimist, sest nõustub nendega (HKMS § 203 lg

2 ja § 201 lg 4). Seega puudus kaebajal tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus ning haldusasja

menetlus tuli selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

31. Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2022

määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi

käesoleva määruse põhjendustega.

III

32. Kaebaja on esitanud taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks. Kaebaja

heidab ette, et esindaja ei teavitanud teda halduskohtu määrusest ega kooskõlastanud

määruskaebuse esitamist.

33. Riigi õigusabi osutaja vahetamine saab toimuda riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi

õigusabi saaja kokkuleppel ning teise advokaadi nõusolekul (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg

1). Praegusel juhul ei ole sellist kokkulepet ja nõusolekut esitatud, mistõttu ei ole võimalik RÕS §

20 lg 1 alusel esindaja vahetamine. Puuduvad ka RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud alused esindaja

kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja

oleks käitunud asjatundmatult või hooletult. Esindaja on esitanud tähtaegselt asjakohaste taotluste

ja põhjendustega määruskaebuse, mis vastab menetlusseadustikus sätestatud nõuetele.

Ringkonnakohtul on võimalik kontrollida halduskohtu määruse õigsust, olemata seotud

määruskaebuse koostanud advokaadi väidetega.

34. Kohus võib igal ajal riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või omal algatusel

uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks

ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine (vt

RÕS § 17 lg 1). Kohus hindab taotlust läbi vaadates või omal algatusel, kas isiku õigused võivad

esindaja menetluses osalemiseta jääda kaitseta. Isikule jääb seejuures võimalus taotleda

menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi antakse, kui

3-22-1370

9(9)

isiku majanduslik seisund ei võimalda tal endal menetluskulusid kanda (HKMS § 110 lg 1 p 1, §

111 lg-d 1 ja 4, § 112 lg 1 p 1). Majanduslikku seisundit tuleb tõendada (HKMS § 115 lg-d 2 ja

3). Ringkonnakohtule ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis asjaolusid riigi õigusabi andmise

lõpetamiseks. Kaebajale jääb võimalus esitada põhistatud avaldus ja taotleda menetlusabi

tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Kaebajal tuleb siiski arvestada, et menetlusabi ei anta

menetlusdokumentide

tõlkimiseks,

kui

nende

tõlkimine

on

ebaproportsionaalne.

Ebaproportsionaalsed pikad avaldused võib kohus jätta käiguta ning puuduste kõrvaldamata

jätmisel läbi vaatamata või tähelepanuta (HKMS § 52 lg 1, § 55 lg 2).

35. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse 24.01.2023 avalduse tõlkimiseks, sest

kaebajal on riigi õigusabi korras määratud esindaja (HKMS § 111 lg 4). Üksiti pidas

ringkonnakohus võimalikuks arvestada kaebaja 24.01.2023 avalduses tooduga.

(allkirjastatud digitaalselt)