2-23-3295/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3295

Tsiviilasi

E.A. avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 2. märtsi 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

E.A.

(avaldaja),

isikukood

XXXXXXXXXXX, esindaja advokaat Deniss Matvejev

Puudutatud isik I: A.A., isikukood XXXXXXXXXXX

Puudtatud isik II: B.B., sündinud XXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2023 määrus.

2. Saata avaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamiseks.

3. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. E.A. (avaldaja) esitas avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avalduse

kohaselt on avaldaja Venemaa Föderatsiooni kodanik ja elab Eesti Vabariigis tähtajalise

elamisloa alusel. Elamisloakaart oli välja antud 4. jaanuaril 2022 ja kehtis kuni 30.

detsembrini 2022. Esitati taotlus elamisloa pikendamiseks, mida menetletakse. Avaldaja on

abielus C.C., kes elab Narva linnas. Lapse isa on Venemaa Föderatsiooni kodanik B.B., kes

elab Barcelonas. Laps A.A. (puudutatud isik I) on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes sündis

Argentinas Buenos Aireses. A.A. elab Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel,

elamisloakaart anti välja 4. jaanuaril 2022 ja kehtis kuni 30. detsembrini 2022. Lapse isa on

keeldunud nõusoleku andmisest lapse elamisloa pikendamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Viru Maakohus jättis avalduse 2. märtsi 2023 määrusega menetlusse võtmata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vanematel ja lapsel puudub Eesti Vabariigis ühine

elukoht. Seega tuleb lähtuvalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 p 2 alusel kohaldada selle riigi

seadusandlust, kelle kodanik on laps ehk Vene õigust. Kuna õigusabilepingu art 30 p 2 alusel

tuleb kohaldada Vene õigust, siis lähtuvalt õigusabilepingu art-st 32 allub asi Venemaa

Föderatsiooni kohtule või muule pädevale asutusele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada, võtta avaldus menetlusse ja kohaldada esialgset õiguskaitset.

Maakohtu kohaldatud õigusabilepingu sätted on vastuolus õigusabilepingu eesmärgiga. Maakohtu

kohaldatud õiguslepingu sätted võtavad avaldajalt ja tema lapselt ära õiguse pöörduda vabalt ja

takistamatult Eesti kohtu poole.

Kuna lapse harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis, siis kohaldamisele kuulub mitte õigusabileping,

vaid Brüssel II bis määrus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-17-11804 (p 21), et Brüsseli II bis

määruse art 61 järgi kohaldub määrus olukorras, kus lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on

Euroopa Liidu liikmesriigis. Ülejäänud juhtudel tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda Eesti

Vabariigile siduvatest välislepingutest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, avaldus tuleb

saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

5. Õige on avaldaja seisukoht, et kohaldamisele kuulub Brüssel II bis määruse art 61, mille järgi

kohaldub Brüsseli II bis määrus olukorras, kus lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on

Euroopa Liidu liikmesriigis. Ülejäänud juhtudel tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda

Eesti Vabariigile siduvatest välislepingutest. (vt ka RKTKm 2-17-11804, p 21). Esitatud

asjaoludel on selge, et lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on Eestis, seega tuleb

kohaldada Brüssel II bis määruse art 8 lõiget 1, mille kohaselt on liikmesriigi kohtutel

vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on avalduse esitamise ajal

selles liikmesriigis. Määruse mõttes tähendab vanemlik vastutus kõiki lapse isiku või varaga

seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule kohtuotsusega,

seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal; see mõiste hõlmab eestkosteõigust ja

suhtlusõigust (määruse art 2 p 7). Seega on selle sättega hõlmatud ka ühise hooldusõiguse

lõpetamine ning avaldus allub Eesti kohtule.

6. Menetluskulude jaotus otsustab maakohus asja lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/