4-22-3494/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-22-3494

Kohtunik

Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. veebruari 2023 määrus, millega

jäeti läbi vaatamata I.T (I.T) kaitsja kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12. septembri

2022 otsusele väärteoasjas nr 2315,22,006469

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku I.T (ik XXX) kaitsja advokaat

Kaisa Lumiste, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.T kaitsja määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 9. veebruari 2023 määrus ning saata kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12. septembri 2022 otsuse peale maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi

vahendusel.

Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi

tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 12. septembri 2022 otsusega karistati I.T-d LS § 227 lg 2 järgi 50

trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga.

2. I.T kaitsja Severinas Jakubauskas esitas 5. oktoobril 2022 Harju Maakohtule kaebuse,

milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses märgiti, et I.T soovib

kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

3. Harju Maakohus tegi 14. novembril 2022 määruse, milles määras, et kohus arutab

kaebust kohtuistungil 9. veebruaril 2023 algusega kell 10.00 ning et istungile tuleb kutsuda

kaebuse esitaja. Kohus saatis I.T-le istungikutse, milles oli märgitud, et tema osavõtt

istungist on kohustuslik. Ühtlasi märgiti kutses, et kui kaebuse esitanud isik, keda on

kohustatud kaebuse arutamisel osalema, ei ilmu kaebuse arutamisele ja kaebuse arutamist ei ole

edasi lükatud, jätab kohus kaebuse VTMS § 126 lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata.

4. Advokaat Kaisa Lumiste teatas 6. veebruaril 2023 Harju Maakohtule, et edaspidi on selles

asjas I.T kaitsja tema.

5. Harju Maakohtu 9. veebruari 2023 istungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja I.T

kaitsja K. Lumiste. I.T istungile ei ilmunud. Kaitsja taotles kaebuse arutamist I.T osavõtuta.

Kohtuväline menetleja ei toetanud kaitsja taotlust. Kohus leidis, et kaebust ei saa arutada.

6. Harju Maakohus tegi 9. veebruaril 2023 määruse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata.

Kohus märkis, et I.T-d oli teavitatud kohtuistungist nõuetekohaselt ning I.T ei olnud esitanud

kohtule taotlust istungi edasi lükkamiseks.

Kohus ei pidanud põhjendatuks asja arutamist ilma I.T osavõtuta. Kohus märkis, et kaebuse

kohtulikule arutamisele määramine oli tingitud I.T soovist osaleda väärteoasja arutamisel. I.T

on talle etteheidetavate väärtegude toimepanemist eitanud. Kohus nõustus, et asja on vaja

menetleda suulises menetluses, kuivõrd VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üheks tõendiallikaks

on I.T antud ütlused. I.T esindajal ei ole sündmuste kohta võimalik selgitusi anda. Seetõttu

tulnuks istung edasi lükata.

Arvestades, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat, on seadusandja seadnud kaebuse arutamise

edasilükkamisele ajalise piirangu – kaebuse arutamist saab edasi lükata kuni üheks kuuks.

Erandina võib seda aega pikendada mõjuvatel põhjustel. Kohus märkis, et ei tuvastanud ses

asjas ühtegi erandlikku põhjust ning viitas VTMS § 126 lg-le 2, mis sätestab, et kui kaebuse

esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele ning kaebuse arutamist ei ole VTMS § 125 alusel

edasi lükatud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei ole ilma I.T osavõtuta põhjendatud ka seetõttu, et

VTMS § 127 lg 1 lubab kaebusest loobuda kaebuse esitanud isikul. Kaebuse ja selle täienduse

on allkirjastanud I.T kaitsjad Mihkel Gaver ja S. Jakubauskas, kellest viimane on teatanud, et

tema esindusõigus selles asjas on lõppenud. Seega tuleb lugeda kaebuse esitanud isikuks M.

Gaverit. M. Gaverist I.T loobunud ei ole. Ka uus kaitsja K. Lumiste ega I.T ei ole teatanud, et

M. Gaveri volitused selles asjas oleksid lõppenud. K. Lumiste ei ole kaebuse esitanud isik. K.

Lumiste teatas oma esindusest alles 6. veebruaril 2023. Samas puudub kohtul I.T kinnitus, et ta

oleks loobunud M. Gaveri esindusest. Kuna ta jättis istungile ilmumata, ei olnud kohtul

võimalust küsida tema nõusolekut esindusõiguse kohta.

Määruskaebus

7. I.T kaitsja K. Lumiste esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Kaitsja hinnangul oleks kohus pidanud lükkama asja arutamise edasi. VTMS § 126 lg-st 21

nähtub, et olukorras, kus kaebuse esitanud isik ei ole istungile ilmunud, ent istungile on

ilmunud tema kaitsja, kes taotleb istungi edasilükkamist, peab kohus vastavalt VTMS § 125 lg-

le 1 lükkama kaebuse arutamise edasi. VTMS § 126 lg 21 viide § 125 lg-le 1, mille kohaselt

lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi, ei tähenda, et kohtumenetluse pool peab esitama

põhjendatud taotluse istungi edasilükkamiseks. Kaebajale tuleb anda võimalus kaebuse läbi

vaatamiseks isegi olukorras, kus kaebajal puudub vabandus istungilt puudumiseks. Viide

VTMS § 125 lg-le 1 tähendab seda, et olukorras, kus kaitsja taotleb kaebuse läbivaatamist ilma

kaebaja juuresolekuta ning kohus taotlust ei rahulda, peab lükkama kaebuse läbivaatamise edasi

ühel korral ning maksimaalselt üheks kuuks. Käesoleval juhul ei ole kohus asja arutamist

varem edasi lükanud. Seega olid täidetud eeldused asja arutamise edasi lükkamiseks. Kuna

maakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse arutada asja ilma kaebaja juuresolekuta, kuid ei

lükanud asja arutamist edasi ühel korral vähemalt üheks kuuks, rikkus kohus menetlusõigust.

Viidates Tartu Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 4-18-10, märgib kaitsja, et maakohus saab

jätta kohtuvälise otsuse peale esitatud kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata üksnes

juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku

osavõtuta. Maakohus ei ole seda teinud. Kohtul oli võimalik lükata asja arutamine edasi ühel

korral ning kutsuda I.T uuele istungile, kus kaebaja saanuks anda juhtunu kohta ütlusi. Kaitsja

hinnangul oli menetluses esitatud piisavalt kirjalikke tõendeid, et kohus saaks teha

informeeritud otsuse ka ilma I.T-d üle kuulamata. Asjaolu, et kaebajat õigustavad ütlused

jäävad andmata ning see võib kahjustada kaebaja positsiooni ja minimeerida kaebuse

edulootust, on kaebaja enda risk, mis ei saa olla aluseks kaebuse läbi vaatamata jätmisele.

Kaitsja pidas arusaamatuks maakohtu seisukohta, et kaebuse läbi vaatamine I.T osavõtuta tema

uue esindaja K. Lumiste ainuisikulisel osavõtul ei ole põhjendatud ka asjaoluga, et VTMS §

127 lg 1 lubab kaebusest loobuda kaebuse esitanud isikul, kelleks ei ole K. Lumiste ega ka

I.T , vaid I.T kaitsjad M. Gaver ja S. Jakubauskas. Kaitsja taotles asja sisulist läbivaatamist

ehk tal ei olnudki kavas kaebusest loobuda. Kohtul ei tekkinud küsimust sellest, kas K. Lumiste

on I.T kaitsja või mitte, s.o kas I.T on andnud advokaadile volituse enese kaitsmiseks.

Kohtul ei tekkinud sellist küsimust ka enne istungit, kui advokaat teavitas kohut enese

esindusõigusest ja taotles istungil osalemist virtuaalselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Maakohus on rikkunud kaebuse läbi vaatamata jätmisel oluliselt väärteomenetlusõigust,

mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.

9. Kohaldades kaebuse läbi vaatama jätmisel VTMS § 126 lg 2, on maakohus kohaldanud

vale normi.

Olukorda, kus kaebuse esitanud isikule on tehtud kaebuse arutamisel osalemine kohustuslikuks

ja ta ei ilmu kohtuistungile, kuid kaebuse arutamisele ilmub tema kaitsja, reguleerib VTMS §

126 lg 21, mis sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse

arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda

kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral

lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt käesoleva seadustiku § 125 lõikele 1.“

Vaadates VTMS §-i 126 tervikuna, on selge, et kaebuse esitanud isikuna mõeldakse

menetlusalust isikut sõltumata sellest, kas kaebuse on esitanud menetlusalune isik ise või tema

kaitsja. Maakohtu istungi protokolli kohaselt taotles kaitsja kaebuse arutamist ilma I.T

osavõtuta. Kohus ei pidanud seda võimalikuks. Sellest tulenevalt pidi kohus lähtuma VTMS §

126 lg 21 teisest lausest, mis näeb ette, et kaebuse arutamine tuleb ühel korral edasi lükata.

Viide VTMS § 125 lg-le 1 tähendab seda, et istung lükatakse edasi kuni üheks kuuks. Seda, et

kaebuse arutamise saab edasi lükata ühel korral üheks kuuks, on oma määruses käsitlenud ka

maakohus, kuid ringkonnakohtu hinnangul on see arutelu asjakohatu – kohtumäärusest ei selgu,

kuidas on need tingimused seotud kohtu seisukohaga, et arutamise edasi lükkamiseks pole alust

ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on andnud hinnangu nende tingimuste

põhjendatusele ja on sisuliselt leidnud, et mõlemast piirangust on vajadusel võimalik mööda

minna. Kohus leidis aga, et pole erandlikke asjaolusid, mis tingiks nendest piirangutest

möödamineku. Arusaamatuks jääb, miks asus kohus selle asemel, et lükata asjas, mille

arutamist ei olnud varem edasi lükatud ja mille edasilükkamist üle ühe kuu polnud taotletudki,

arutamine ühel korral kuni üheks kuuks edasi, tegelema küsimusega, kas istungit on võimalik

edasi lükata rohkem kui ühel korral ja pikemaks kui üks kuu. See, et kohtu hinnangul polnud

istungi edasi lükkamiseks rohkem kui ühel korral või üle ühe kuu erandlikku põhjust, ei ole

asjassepuutuv.

Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ka maakohtu määruses märgitu, et istungi edasi

lükkamiseks pole esitatud taotlust, millest nähtuks mõjuv põhjus edasi lükkamiseks. VTMS §

126 lg 21 nõuab kohtult asja arutamise edasi lükkamist, kui kohus ei rahulda kaitsja taotlust

arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ega sea edasi lükkamist sõltuvusse

poole taotlusest ega mõjuvate põhjuste olemasolust. Seda kinnitab seletuskiri eelnõu kohta,

millega VTMS § 126 lg 21 väärteomenetluse seadustikku lisati. Seletuskiri ütleb sõnaselgelt, et

kuna kaebuse arutamise edasi lükkamine on kohustuslik, ei ole edasi lükkamiseks nõutav

kohtumenetluse poole põhjendatud taotlus ega ka see, kas menetlusalusel isikul oli istungile

ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Sellega antakse menetlusalusele isikule täiendav võimalus

ilmuda kohtuistungile, kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel.

Alles siis, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu ka edasilükatud asja arutamisele ning kohus ei pea

endiselt võimalikuks asja arutamist ilma tema osavõtuta, jätab kohus kaebuse VTMS § 126 lg 2

alusel läbi vaatamata („Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu nr 453 SE

seletuskiri, lk 25).

10. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kaebust läbi vaatamata jättes rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 152 näeb ette, et maakohtu määruse

tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule

arutamiseks uues kohtukoosseisus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning

juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, §-st 143, § 150 lg-st 2 ja §-st 152 tühistab Harju Maakohtu 9.

veebruari 2023 määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus.

Allkirjastatud digitaalselt