2-22-8468/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8468

Tsiviilasi

K. P. hagi Aktsiaselts Maleko vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. P. (isikukood xxxx, asukoht xxxx, e-post:

xxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Jako

Laanemägi (e-post: menetlus@reinmaa.ee)

Kostja: Aktsiaselts Maleko (registrikood 10111479,

asukoht

Laki

tn

a,

10621

Tallinn,

e-post:

maleko@maleko.ee), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristjan Aava (e-post: kristjan@abpp.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta, hageja K. P. hagi kostja Aktsiaselts Maleko vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2022 määrusega hagi tagamise abinõu, millega peatati

täitemenetlus täiteasjas nr xxxx.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

4. Rahuldada kostja Aktsiaselts Maleko avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

5. Määrata kindlaks kostja Aktsiaselts Maleko menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt K. P.lt kostja Aktsiaselts Maleko kasuks välja kostja menetluskulud 1375 eurot.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Harju Maakohtule 06.06.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt K. P., AS Maleko ja Osaühing

Vesiroos põhivõlgnikuna sõlmisid 22.02.2019 käenduslepingu, mille kohaselt hageja käendas

põhivõlgniku kohustusi kostja ees. 14.01.2020 esitas kostja kohtule hagi hageja vastu 22.02.2019

sõlmitud võlatunnistuse-käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 64 000 euro nõudes, mida Harju

Maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-20-660. 21.01.2022 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-

660 lahendi, millega rahuldas hagi ja mõistis K. P.lt Aktsiaselts Maleko kasuks välja 62 000 eurot

ja menetluskulu 3171.34 eurot. 10.11.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-14002 kuulutati

välja põhivõlgniku Osaühing Vesiroos pankrot. 06.05.2022 täitmisteate kohaselt on algatatud

hageja suhtes täitemenetlus nr xxxx Harju Maakohtu 21.01.2022 lahendi täitmiseks ja nõudeid on

seisuga 06.05.2022 summas 65 171,34 eurot.

2. Hageja palub esitatud hagiavalduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr xxxx

vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu. Õiguste teostamise kuritarvitamine ja seega nende hea usu põhimõtte

vastane teostamine kostja poolt seisneb antud juhul selles, et kostja on esitanud maakohtu lahendi

sundtäitmiseks hageja vastu täitmisavalduse, kuid ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku

Osaühing Vesiroos vastu Osaühing Vesiroos pankrotimenetluses. Põhivõlgniku Osaühing

Vesiroos pankrotimenetluses koostatud ajutise halduri aruande põhjal on põhivõlgnikul vara kuni

567 500 eurot, so kinnisvara väärtusega 466 000 eurot, sõidukeid väärtusega ca 20 000 eurot, raha

summas 840 eurot, nõuded kolmandate isikute vastu 80 490 eurot (sh käibemaks) ning osalus

teistes äriühingutes väärtusega 1250 eurot. Tänaseks on vara võõrandamisest pankrotipesasse

laekunud 565 569 eurot. Eelnevaga on tõendatud, et põhivõlgnikul on olemas reaalsed rahalised

vahendid selleks, et kostja nõuded täita. See info oli selgelt välja toodud pankroti

väljakuulutamise otsuses ja ilmselgelt kostjale teada. PankrS § 2 kohaselt on just

pankrotimenetluse eesmärgiks see, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate

nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või

võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.

3. Sellega, et kostja ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku vastu tema pankrotimenetluses, vaid

sundtäitmise hageja ehk käendaja vastu, kahjustab kostja pahatahtlikult ja ebamõistlikult käendaja

huve. Olukorras, kus põhivõlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot, kuid tal on veel

märkimisväärses

summas

vara,

siis

on

põhjendatud

esitada

nõue

põhivõlgniku

pankrotimenetluses ja täita seda pankrotimenetluses oleva vara arvelt. Arvestades VÕS § 142 lg

1, mille järgi kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest, st juhul, kui põhivõlgnik oma kohustusi ei täida, siis vastutab käendaja.

Kostjale on nõudeavalduse esitamine põhivõlgniku pankrotimenetluses ja nõude tunnustamine

lihtne, kuivõrd kostjal on põhivõlgnikuga sõlmitud notariaalne võlatunnistus koos kohesele

sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Käendajal on hiljem selgelt raskendatud oma tagasinõude

(VÕS § 152) tulemuslik esitamine põhivõlgniku vastu ehk sundtäitmine hageja osas seab hageja

olukorda, kus tal oma õiguste ja huvide kaitseks ei ole võimalik enam midagi teha. Hageja vastu

algatatud täitemenetlusel iseenesest on rasked tagajärjed hagejale, kelle igapäevaelu ja

toimetamine saab sellest mõjutatud. Kostja on teadlik, et põhivõlgnik on pankrotis, kuid tema

pankrotimenetluses on vara, mille arvelt kostja nõuded täita ja ainuke samm, mis kostjal oli vaja

selleks astuda, oli esitada nõudeavaldus põhivõlgniku pankrotimenetluses.

4. Kirjeldatud olukorras oli kostjal hea usu põhimõttest tulenev kohustus esitada oma nõue ja täita

seda põhivõlgniku pankrotimenetluses. Kostja on põhivõlgniku pankrotimenetluses nõude

esitamata jätmisega selgelt ja teadlikult kuritarvitanud oma õigusi suhetes hagejaga ja seadnud

hageja äärmiselt raskesse olukorda. Hageja palub eeltoodut arvestades sundtäitmine täitmisasjas

nr xxxx lubamatuks tunnistada.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista. Hageja heidab ette, et kostja ei ole põhivõlgniku pankrotimenetluses

esitanud nõudeavaldust. Hageja leiab, et olukorras, kus kostja ei ole üldse esitanud oma nõuet

põhivõlgniku vastu tema pankrotimenetluses, vaid käendaja vastu, kahjustab kostja pahatahtlikult

ja ebamõistlikult käendaja huve ja õigusi täitemenetluses hea usu vastaselt. Kostja hageja

seisukohtadega ei nõustu, hageja, kes oli põhivõlgniku juhatuse liige ei ole kostjat informeerinud

ei põhivõlgniku pankrotimenetlusest ega ka põhivõlgniku varalisest seisust pankrotimenetluse

ajal. Vastupidiselt hageja poolt hagis avaldatule nähtub hagile lisatud põhivõlgniku

pankrotimäärusest, et põhivõlgniku vara oli koormatud hüpoteekide, kommertspandi ja

registerpantidega, lisaks eeltoodule ei ole põhivõlgniku pankrotimäärust kostjale edastatud enne

käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamist, seetõttu puudus kostjal ülevaade nii põhivõlgniku

pankrotimenetlusest kui tehtavate võimalike väljamaksete osas. Hageja K. P. oli põhivõlgniku

juhatuse liige, mistõttu omas hageja ise kõige adekvaatsemat ülevaadet nii põhivõlgniku varalise

seisundi kui pankrotimenetluse kulgemise ja selle tähtaegade osas. K. P. hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks tuleks jätta rahuldamata.

6. Kostja põhjendab enda seisukohti täiendavalt veel nii hea usu vastase regulatsiooni kui ka

pankrotimenetlust puudutava menetluse ja nõuete valguses. Ebaproportsionaalseks tuleb lugeda

õiguskaitsevahendi kasutamist juhul, kui isik soovib kasutada raskete õiguslike tagajärgedega

õiguskaitsevahendit, mille kohaldamise formaalsed eeldused on küll täidetud, kuid isiku

kaitsmisväärseid huve ei ole märkimisväärselt kahjustatud. Kostja märgib, et heas usus toimimine

ja vastastikuste huvidega arvestamine ei ole mitte ainult võlausaldaja kohustus vaid kõnealune

kohustus on võlasuhtes vastastikune ning kehtib ka hageja enda suhtes. Käesoleval juhul

tähendaks vastastikune heas usus käitumine seda, et hageja, olles põhivõlgniku juhatuse liige ning

käendaja

juhiks

võlausaldaja

tähelepanu

põhivõlgniku

suhtes

välja

kuulutatud

pankrotimenetlusele ning põhivõlgniku varalisele seisule. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et ei

ole hageja suhtes oma õigusi kuritarvitanud. PankrS § 98 sätestab, et võlausaldaja võib esitada ka

nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav

või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks

nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kostja selgitab, et

selliseks tingimusliku nõudega võlausaldajaks oli põhivõlgniku pankrotimenetluses käendajast

juhatuse liige K. P.. Käesoleval juhul on hageja ise küll esitanud põhivõlgniku

pankrotimenetluses tingimusliku nõude PankrS § 98 alusel, solidaarkohustusest tulenevalt, mille

aluseks on Aktsiaseltsi Maleko nõue hageja vastu kuid on eksinud nõude esitamise tähtaja vastu,

mistõttu on Tartu Maakohus jätnud võlausaldajate nimekirja kinnitamisel hageja tingimusliku

nõude esitamise tähtaja ennistamata ning tunnustanud hageja solidaarkohustusest tulenevat nõuet

PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgus. Käendaja jaoks on kahjulik tagajärg, s.o

võimatus saada raha Aktsiaseltsi Maleko nõude täitmiseks Osaühingu Vesiroos (pankrotis)

pankrotimenetlusest saabunud ainult hageja enda hooletusest, mistõttu ei ole kostja

täitmisavalduse esitamisel toiminud hea usu vastaselt ning käesolevas tsiviilasjas tuleks seetõttu

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Õiguskirjanduses (s.o P. Varul jt “Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne” kommentaarid §-le 138, p 3.7.2) selgitatakse, et õiguse

kuritarvitamise juhuseid võib eristada vastavalt sellele, milles pahauskne käitumine seisneb.

Eristatakse ebaausalt omandatud õiguste teostamist, õiguste teostamist teise poole mõistlikke

huve arvestamata, kohaldatava õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsust, õiguste teostamist

kaitsmisväärsete huvide puudumisel, sealhulgas millegi nõudmist, mis tuleb teisel õiguslikul

alusel tagasi anda, vastuolulist käitumist ja õiguste kaotamist enne aegumist. Eeltoodud sätete

valguses, tuleks hagejal tõendada, et temale tekkinud kahju on summas 65 171,34 eurot, s.o

summa, mis on Harju Maakohtu 21.01.2022 otsusega kostja kasuks välja mõistetud ning mille

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja käesolevas tsiviilasjas taotleb. Hageja on rajanud

oma hagi ajutise pankrotihalduri aruandele, millest nähtuvalt on põhivõlgniku pankrotimenetluses

küll vara, aga silmas tuleb pidada, et vara on koormatud erinevate pandipidajate nõuetega, s.h nii

hüpoteekide kui ka kommertspantidega, kellede nõuded rahuldatakse esimeses järjekorras

pandieseme müügi arvelt. Enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist kantakse pankrotivara

arvelt ka pankrotimenetlusega seotud kulud, kõnealused kulud ei kajastu ajutise pankrotihalduri

arvamuses, mistõttu oleks ebaõige antud tõendi alusel hinnata hagejale tekkinud väidetavat kahju

VÕS § 146 lg 3 alusel ning tunnistada täitemenetlus K. P. vastu lubamatuks.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

9. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

10. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lg-

s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus on hagi menetlusse võtnud

07.09.2022 määrusega.

11. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda, on:

• K. P., AS Maleko ja Osaühing Vesiroos (pankrotis) põhivõlgnikuna sõlmisid 22.02.2019

käenduslepingu.

• Harju Maakohtu 21.01.2022 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 62 000 eurot ja

menetluskulu 3171.34 eurot, otsus jõustus 03.03.2022.

• 10.11.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-14002 kuulutati välja Osaühing Vesiroos

(pankrotis) pankrot, millele eelnes saneerimismenetlus.

• Osaühing Vesiroos (pankrotis) võlausaldajad kohustusid hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteatest teatama oma nõuetest.

• Elin Vilippuse kohtutäituribüroo edastas hagejale 06.05.2022 täitmisteate kostja

05.05.2022 täitmisavalduse alusel.

• Osaühing Vesiroos (pankrotis) juhatuse liige oli K. P..

• Hageja esitas hilinenult tingimusliku käendaja nõude Osaühing Vesiroos (pankrotis)

pankrotimenetluses PankrS § 98 alusel, mis tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud

rahuldamisjärgus.

12. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 146 lg 2 järgi

põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses

pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest

viivitamata teatama käendajale ja lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest

käendajale tekkinud kahju ulatuses. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt teatamiskohustus

tekib alates sellest, kui on teada saadud pankrotimenetluse algatamisest, seejuures loeb positiivne

teadasaamine, mitte teadma pidamine, mille saaks esile kutsuda ka pelk pankrotiteate avaldamine.

Lisaks teatamiskohustusele on võlausaldaja kohustatud esitama nõude põhivõlgniku vastu ka

viimase pankrotimenetluses. Viidatud kohustuse eesmärgiks on sisuliselt tagada käendaja

võimalus hilisemaks regressinõude maksmapanemiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses

13. Hageja hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt seisneb kostja poolt õiguste teostamise

kuritarvitamine ja hea usu põhimõtte vastane käitumine selles, et kostja on hageja kui käendaja

vastu alustanud täitemenetluse, kuid ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses.

Väidetavalt sellise käitumisega kuritarvitab kostja oma õigusi ning seab hageja äärmiselt raskesse

olukorda. Lisaks toob hageja esile, et põhivõlgnikul on märkimisväärses ulatuses vara, mille arvelt

on võlausaldaja kohustuse täitmine võimalik.

14. Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas koos hagiavaldusega Tartu Maakohtu 31.05.2022

kohtumääruse, millega kinnitati OÜ Vesiroos pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri, ning

millest nähtub, et hageja käenduslepingust tulenev nõue on tingimusliku nõudena tunnustatud

PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgus. Nimetatud kohtumääruse p-st 11.3 nähtuvalt

hageja põhjendas, et ``nõuet ei olnud võimalik varem esitada, sest polnud teada, kas

võlausaldajad, kelle Vesiroos OÜ kohustuse täitmise tagamiseks andis K. P. käenduse ja kelle

kasuks on käenduslepingust tulenevad nõuded välja mõistetud, esitavad Vesiroos OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses nõuded põhivõlgniku vastu. ``

15. Kohus nõustub kostjaga, et hageja tingimusliku nõude esitamisel, ei omanud tähtsust, kas

kostja võlausaldajana esitab oma nõude põhivõlgniku vastu pankrotimenetluses, seega hageja kui

käendaja võlausaldajana oleks saanud tingimusliku nõude esitada ka tähtaegselt.

16. OÜ Vesiroos pankrotimenetluses saabus hagile lisatud Tartu Maakohtu kohtumäärusest

nähtuvalt nõudeavalduste esitamise tähtaeg 10.01.2022. Kohtuotsus, mille täitmist kostja hagejalt

vaidlustatud täitemenetluses nõuab, on tehtud avalikult teatavaks 21.01.2022 ning see jõustus

03.03.2022. Seega oli kostjal võimalus esitada kohtulahend, kui täitedokument täitmiseks pärast

otsuse jõustumist 03.03.2022.

17. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas märkinud, et: Kolleegiumi hinnangul ei saa

hagiavalduses märgitud asjaoludel välistada, et hageja vastu sundtäitmise algatamine

põhivõlgniku kohustuse täitmiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning

see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest,

tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Riigikohus on varem selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest

tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse

alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste

teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul

seadusest või lepingust tulenevat (vt samas).

TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka käendaja ja võlausaldaja vahelisele

võlasuhtele ning sellest tulenevate võlausaldaja õiguste teostamisele. Kolleegium leiab, et

asjaolu, et põhivõlgniku kohustuse täitmiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu

põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. Seega

tuleb hagiavalduses esiletoodud asjaolusid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.``

18. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei

kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõetamatu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja oli põhivõlgniku juhatuse liige, kes

käendas ka laenu. Kohus leiab, et kostja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pankrotimenetlusest

teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Antud juhul oli käendaja

teadlik ettevõtte pankrotist, kelle juhatuse liige ta oli. Ebatõenäoline on olukord, et hageja juhatuse

liikmena ei teadnud põhivõlgniku pankrotist. Samuti oli hageja teadlik sisuliselt samal ajal

käimasolevast hagimenetlusest, millise lahendi alusel algatati täitemenetlus. Hageja väitel kostja

oma käitumisega mitte esitades nõuet pankrotimenetluses, kuritarvitas oma õigusi ning seadis

hageja äärmiselt raskesse olukorda. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi avalduse esitamata jätmisega

kostja poolt õigusi kuritarvitatud, kuivõrd ka hagejal endal oli seotus põhivõlgnikuga ning nõue

esitamise võimalus. Hageja väitel oli ka põhivõlgnikul märkimisväärses ulatuses vara, mille

arvelt olnuks võlausaldaja kohustuse täitmine võimalik. Ka seda ei ole hageja tõendanud. Kohus

leiab, et kuivõrd VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, oli hagejal võimalus nimetatud osas võlausaldajaga

suhelda. Selliseid asjaolusid TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt, mis võimaldaksid kohtul järeldada, et

võlausaldaja kohustuse täitmine olnuks võimalik pankrotimenetluses, ei ole esitatud. Kohtu

hinnangul on hageja oletuslikult viidanud ajutise halduri aruandes kirjeldatud varale ja

võimalikele nõuetele. Õige on kostja viide, et käendaja on jätnud võimalikule kahju tekkimisele

tähelepanu juhtimata VÕS § 139 mõistes ja esitamata oma tähtaegse nõudevalduse. VÕS § 139

lõikes 1 sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu

juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või

jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda

mõistlikult oodata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole käitunud halvas usus jättes esitamata

oma nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses.

19. Harju Maakohtu 18.10.2022 määrusega kohustati hagejat tasuma menetluskulude katteks

tagatis 1000 eurot. Harju Maakohtu 27.06.2022 määrusega on hagi tagamise korras peatatud

täitemenetlus täiteasjas nr xxxx. Kui hagi jääb rahuldamata, tuleb tühistada hagi tagamise abinõu.

Juhindudes TsMS § 386 lg 4, kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, kuulub käesolevas asjas

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele.

Menetluskulud

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, siis on põhjendatud jätta käesoleva tsiviilasja

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulude hageja

kanda jätmine on ebaõiglane. Hageja kohtusse pöördumine on vabatahtlik, kuid kostja on

kohustatud kohtumenetluses osalema. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud poolte endi või üksnes

kostja kanda põhjusel, et hageja suhtes on niigi käimas täitemenetlus. See võimaldaks võlgnikel

esitada võlausaldajate vastu hagisid sisuliselt ilma igasuguste tagajärgedeta ja põhjustaks

võlausaldajatele täiendavat kahju oma võla sissenõudmisel.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

22. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

24. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kostja 23.01.2023

menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 1375 eurot

(lepingulise esindaja tasu 12 tunni 30 minuti eest tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksu ei lisandu)).

Lepingulise esindaja kulud koosnevad 11.07.2022 hagiavalduse ja määruskaebusega tutvumisest

ning määruskaebusele vastuse koostamisest (2 tundi 30 minutit); 27.09.2022 hagile vastuse

koostamisest (3 tundi); 08.12.2022 hageja seisukohtadega tutvumisest (30 minutit); 20.01.2023-

23.01.2023 kirjalike teeside koostamisest (6 tundi 30 minutit).

25. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Kostjat esindas

asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks

peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti

147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos

käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu määr mõistlik.

26. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Kostja menetluskulud on ülepaisutatud ja

palub kohtul neid vähendada. 11.07.2022 tehtud toimingute ajakulu võiks olla maksimaalselt

kokku 1,5 tundi. Samuti ei ole põhjendatud 27.09.2022 hagile vastuse koostamise ajakulu 3 tundi

ja seegi saaks maksimaalselt olla 1,5 tundi. 08.12.2022 hageja seisukohaga tutvumise ajakulu

30 minutit saaks olla maksimaalselt 15 minutit. Ka teeside koostamisele kulunud aeg saaks olla

maksimaalselt 3 tundi.

27. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja menetluskulude suurusele on otsitud ja paljasõnalised.

Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on õiglane ega ole

ülepaisutatud, sh arvestades poolte poolt esitatud menetlusdokumentide pikkust, nendele lisatud

lisasid ja menetluse kulgu. Kohtule jääb ka selgusetuks hageja seisukoht, mille kohaselt oleks

kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud üksnes 6 tunni

15 minuti ulatuses, kui hageja esindajal kulus samas menetluses tehtud toimingutele 9 tundi

18 minutit.

28. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

12 tundi 30 minutit. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku

1375 eurot (12 tundi 30 minutit × 110 eurot). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, siis

õigusabikulule käibemaksu ei lisandu.

29. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1375 eurot,

mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik