Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-23-2859/3 AI generated

2-23-2859/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-23-2859/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Keelduda menetlusse võtmast Txxx Txxxxxxx hagi Mxxx Txxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Legislator headnote

AI generated

2-23-2859/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei saa menetlusse võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 sätestab: Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Keywords

AI generated
Albanian asylum request proof of statelessness reapplication for disability benefits foreign resident notification of address change expired residence permit
AI generated
2-05-22972/2
Jätta läbi vaatamata V.S.
2-07-40823/4
aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-40823 Tsiviilasi DNhagi VNvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised Hageja DN(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja VN(isikukood XXX, registrisse kantud elukoht puudub) Kohtuistungi toimumise aeg Lahutada VN ja DN abielu, mis on sõlmitud XXX. a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-10-22069/5
mail 2010.a. esitas Salva Kindlustuse AS kohtusse hagi R S vastu võlgnevuse nõudes. mail 2010.a. võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust, kohustades kostjat kirjalikult teatama kohtule seisukohad hagi suhtes hiljemalt 20 päeva jooksul temale hagi kättetoimetamisest alates. Kohtul ei õnnestunud kostjale korduvalt hagimaterjale edastada ei hagiavalduse märgitud ega teistele kohtule teatavaks saanud võimalikel aadressidel Eesti Vabariigis ega tema võimalikel aadressidel välisriigis. Kohus on selgitanud välja kostja elukoha aadresse läbi mitmete registrite, sealhulgas KIS-i andmetele tuginedes /t.l. 34-45/. 27.09.2010.a. määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagis olevad puudused kostja aadressi osas /t.l. 46/. Hageja ei ole esitanud kohtule uusi andmeid kostja asukoha kohta.
2-07-44570/1
menetlusosalised hageja: DU, i.k.
2-05-19379/1
Harju Maakohtu menetluses on alates NK hagiavaldus SK vastu elatise väljamõistmiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-23-2859

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2859 Tsiviilasi TXXX TXXXXXXX hagi MXXX Txxxxxxx vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Txxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxx Kostja Mxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, eluja viibimiskoht teadmata) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Txxx Txxxxxxx hagi Mxxx Txxxxxxx vastu abielu lahutamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetluse käik TixxxTxxxxxxx esitas 18.02.2023 kohtule hagi, milles ta soovib lahutada oma abielu. Kostjaks on hagis märgitud Mxxx Txxxxxxx, kelle eluja viibimiskoha andmeid pole hageja näidanud. Hagi selgitusse on hageja märkinud, et Mxxx Txxxxxxx on teadmata kadunud 1982 aastast. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist kostja andmeidsünniaja ja isanime alusel sai kohus kostja isikukoodi. Registris puuduvad tal igasugused andmed eluja viibimiskoha ja kontaktide kohta.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei saa menetlusse võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 sätestab: Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et käeoelvalt ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki eeldatavalt võimalik saavutada. Hageja esitatud asjaolude alusel ja kohtu poolt kogutud andmete alusel on suur tõenäousus, et kostja ei ole eluskostja on teadmata kadunud olnud 40 aastat ja kuna tema kohta pole tehtud ühtegi kannet rahvastikuregistrisse, siis pole ta vähemalt alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest riigi või kohaliku omavalituse asutustega suhelnud. Kohus leiab, et on peaaegu võimatu Eesti Vabariigis elada ja toimetada ilma, et selle kohta tehtaks mingitki kannet riigi poolt peetavatesse andmekogudesse. Kohus möönab, et on ka võimalik, et kostja on kunagi Eestist lahkunud, kuid kuna tema lähedased temast midagi ei tea, siis pole tema asukohta välismaal võimalik välja selgitada. Hagi menetlemiseks peab olema võimalik välja selgitada vastaspoole eluvõi viibimiskoht. Menetluses on kostja üheks põhiõiguseks saada teada enda vastu esitatud hagist, sellega tutvuda ja esitada selle osas oma seisukoht (TsMS § 199 lg 1). Kuna pole teada, kus kostja asuda võiks, ei saa sellist nõuet täita. Abielu lahutuse asjas peab kohus pooled üldjuhul ka isiklikult ära kuulama (TsMS § 346 lg 2), mis pole käeolevalt võimalik, sest kohus ei tea isegi kuhu kostjale kutse saata. Seega pole menetluse läbi viimine poolte abielu lahutamiseks võimalik.

Kohus märgib, et eelnev on eriti aktuaalne olukorras, kus on teada, et kostja on ka tegelikult elus. Käesolevalt on aga suur kahtlus, et kostja on surnud, kuid tema surm 1980-datel aastatel on jäänud registreerimata. Kohus selgitab, et antud olukorras oleks kohasem esitada avaldus isiku surnuks tunnistamiseks ja tema surmaaja tuvastamiseks vastavalt TsMS § 509 jj. Nõude aluseks saab olla TsÜS § 19 ja § 20.

Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus avaldust menetlusse ei võta. Sama paragrahvi lg 4 tuleneb, et riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule vastav taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik