3-22-833/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-833

Haldusasi

Rõuge valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.01.2022

finantskorrektsiooni tegemise otsuse nr 11.2-14/0052 ja

14.03.2022 vaideotsuse nr 11.2-14/0265 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Rõuge vald, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja KO

Asja läbivaatamise vorm

30.01.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.01. otsus nr 11.2-14/0052 ja 14.03.2022 vaideotsus

nr 11.2-14/0265.

3. Mõista Riigi Tugiteenuse Keskuselt Rõuge valla kasuks välja menetluskulud 8 468,4 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.03.2023. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 31.01.2018 otsusega nr 1.1-5.1/142 Rõuge

Vallavalitsuse taotluse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse

andmise tingimused ja kord“ raames projektile „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine

aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ (projekt) toetuse saamiseks.

2. Rõuge Vallavalitsus avaldas projekti ellu viimiseks riigihangete registris avatud

hankemenetlusega ehitustööde riigihanke „Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamine“

3-22-833

2(13)

viitenumbriga 216880 hanketeate. Nii hanketeates kui hankelepingu projekti kohaselt oli lepingu

täitmise tähtpäev 8 kuud lepingu allkirjastamisest.

3. Rõuge Vallavalitsus pikendas 27.02.2020 pakkumuste esitamise tähtaega kuni 11.03.2020.

Sama tegi Rõuge Vallavalitsus ka 09.03.2020, 11.03.2020 ja 23.03.2020, kuni viimaseks

pakkumuste esitamise tähtpäevaks kujunes 06.04.2020. Pakkumuste esitamise tähtaja

pikendamine oli tingitud sellest, et hankele laekus arvukalt küsimusi (kokku 51).

4. Rõuge Vallavalitsus tunnistas 13.05.2020 korraldusega nr 2-3/219 (edaspidi 13.05.2020

korraldus) vastavaks laekunud üheksast pakkumusest seitse ning edukaks pakkumuseks Taristu

Grupp OÜ ja Aigren OÜ (edaspidi Töövõtjad) ühispakkumuse.

5. Pakkuja Nordpoint OÜ vaidlustas hanke tulemused, vaieldes vastu enda pakkumuse

mittevastavaks ning Töövõtjate ühispakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 16.06.2020 tegi

Riigihangete Vaidlustuskomisjon otsuse vaidlustusasjas nr 108-20/216880, millega jättis

vaidlustuse rahuldamata.

6. Rõuge vald ja Töövõtjad sõlmisid hankelepingu 08.07.2020 (dtl 125-347). Hankelepingu p 1.7

kohaselt, pidid töövõtjad hankelepingu täitma 8 kuu jooksul arvates lepingu allkirjastamisest, st

tööd pidid olema tehtud hiljemalt 08.03.2021.

7. Rõuge vald ja Aigren OÜ sõlmisid 05.03.2021 hankelepingu lisa nr 7 (dtl 348), millega

pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 18.06.2021 tulenevalt sellest, et kuigi ajagraafikus oli

asfalteerimine planeeritud lõpetada 16.11.2020, siis ilmastikuolude tõttu ei saanud neid töid läbi

viia. 18.06.2021 allkirjastati tööde üleandmis-vastuvõtmisakt.

8. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes täidab alates 01.09.2018 EAS-i asemel rakendusüksuse

ülesandeid, tegi 17.01.2022 otsuse nr 11.2-14/0052 finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse

rahuldamise otsuse muutmise kohta, milles heitis ette, et toetuse saaja ei ole projekti raames

riigihanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Otsuses luges RTK

mitteabikõlblikuks kuluks 381 041,61 eurot, vähendas riigihankega seotud abikõlblikke kulusid

projektis 25% võrra ning nõudis toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetuse

summas 243 135,85 eurot, tasaarveldades selle rakendusüksuses menetluses olevate

kuludokumentide alusel väljamakstava toetusega.

9. Rõuge vald esitas otsuse peale 16.02.2022 vaide, mille RTK jättis 14.03.2022 vaideotsusega

nr 11.2-14/0265 (vaideotsus) rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohtule saabus 13.04.2022 Rõuge valla kaebus RTK finantskorrektsiooni

tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.

11. Tallinna Halduskohus võttis 14.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks RTK.

12. RTK esitas kaebusele vastuse 16.05.2022.

13. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 11.01.2023.

14. Kohus vaatas asja läbi 30.01.2022 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

15. Kaebaja on seisukohal, et 17.01.2022 otsus ja vaideotsus on tervikuna ebaõiged ning tuleb

tühistada.

3-22-833

3(13)

16. Kaebaja ei nõustu RTK-ga, et hankelepingu pikendamine on oluline muudatus riigihangete

seaduse (RHS) § 123 lg 2 p 1 tähenduses ning leiab, et hankelepingu muudatus tehti kooskõlas

RHS §-ga 123.

16.1. RHS § 123 lg 2 preambula on sõnastatud järgmiselt: „Muudatus on käesoleva paragrahvi

tähenduses oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt

juhtudel, kui: /…/.“ Järelikult, selleks, et hankelepingu muudatust saaks käsitada RHS § 123 lg 2

p-s 1 näidatud muudatusena, peab muudatus märkimisväärselt muutma hankelepingu üldist

olemust. RTK 17.01.2022 otsuses ega vaideotsuses ei väideta, et hankelepingu muudatusega

oleks muudetud hankelepingu üldist olemust.

16.2. Kaebaja leiab, et hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine 102 päeva võrra, kusjuures

tööde teostamise aeg jäi sisuliselt samaks, ei ole ühelgi juhul vaadeldav hankelepingu üldise

olemuse märkimisväärse muutmisena. Ka hankelepingu järgne töövõtjatele tasumisele kuuluv

tasu jäi samaks.

16.3. Hankelepingu muudatuse põhjustaid kaebajale ettenägematud asjaolud. Kaebaja on RTK-

le selgitanud, et hankelepingu muudatuse põhjustasid erandlikud ilmaolud. Hankelepingu

sõlmimisel, st 08.07.2021 ei olnud kaebajal mingit alust arvata, et töid ei lõpetata tähtaegselt.

Seda järeldust kinnitab ka töövõtja poolt hankelepingu p 4.1.3 alusel esitatud ajagraafik (dtl 392.

Ajagraafiku kohaselt, tööd lõpetatakse 2021. aasta 51 nädalal, st tähtaegselt. Nagu nähtub

hankelepingu muudatusest, esitas Aigren OÜ projektijuht 04.12.2020 kaebajale taotluse

hankelepingu pikendamiseks, põhjendades taotlust sellega, et 16.11.2020, mil oli planeeritud

asfalteerimine, oli terve nädala tulnud sademeid ning ööpäevane temperatuur oli alla 5 kraadi, st

ööpäeva keskmine temperatuur välistas asfalteerimistööde tegemise.

16.4. Kaebaja lähtus selle hindamisel, kas tööde tähtaegne teostamine on võimalik, valdkonnas

kogenud ettevõtjate, sh töövõtjate pakkumustest. Kuna töövõtjad olid hankelepingu sõlmimisega,

sh hankelepingu p-s 1.7 näidatud kaheksakuulise tähtajaga nõus, siis ei olnud kaebajal mingit

alust eeldada, et tööd ei saa tähtajaks valmis. Eelduslikult olid ka töövõtjad seisukohal, et nad

suudavad tööd tähtaegselt teostada, sest hankelepingu p 11.11 nägi ette, et mh hankelepingu

tähtaja ületamisel maksavad töövõtjad kaebajale leppetrahvi. Seetõttu on põhjendatud väita, et

Hankelepingu muudatuse põhjustasid hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud RHS § 123 lg 1

p 4 mõttes.

16.5. Hankelepingu muudatusega edasilükatud tööde lõplikuks teostamiseks kulus vähem kui

kaks kuud. See tähendab, et tööde teostamine ei lükkunud edasi 105 päeva (nagu väidetakse

17.01.2022 otsuses ja vaideotsuses), vaid vähem kui kaks kuud. Arvestades, et tööde teostamine

peatus novembris 2020 ja jätkus aprillis 2021, hankelepingu täitmise tähtaeg tegelikult ei

pikenenud.

16.6. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu praktika ei ole asjakohane, sest need puudutavad

direktiivi 2004/18/EÜ ning direktiivi 93/38/EMÜ. See on oluline, kuna RHS § 123 on kehtestatud

kolme direktiivi (klassikaline direktiiv, kontsessioonidirektiiv ja võrgustikudirektiiv) üle. RHS

eelnõu seletuskirja lk 108 kohaselt: „Hankelepingu muutmise lubatavuse küsimuses ei piirdu

uued direktiivid Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kajastamisega, vaid muudatuste

liberaliseerimises on mindud kaugemale.“ See tähendab, et uued direktiivid ja RHS laiendavad

hankelepingu muutmise võimalusi võrreldes varasemate direktiivide ja nendele tugineva Euroopa

Kohtu praktikaga.

17. Eelnevast tulenevalt on kaebaja seisukohal, et hankelepingu muudatusega ei muudetud

märkimisväärselt hankelepingu üldist olemust. Hankelepingu muudatuse tingisid kaebajale ja

eeldatavalt töövõtjatele ettenägematud asjaolud. Kaebaja ei rikkunud hankelepingu muudatuse

sõlmimisel RHS § 123 lg 2 p-i 1 ning sõlmis hankelepingu muudatuse kooskõlas RHS § 123 lg 1

p-ga 4.

3-22-833

4(13)

18. Hankelepingu muudatus ei tinginud tõenäolist kahju Euroopa Liidu eelarvele.

18.1. 17.01.2022 otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse

(edaspidi STS) § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014-2020

struktuuritoetusest hüvitavate kulude abikõlbulikuks lugemise, teenuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143).

18.2. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.11.2021 otsuses asjas nr 3-20-895, p 14.1 seoses

määruse nr 143 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrusega (EL) 1303/2013

(edaspidi määrus 1303/2013) artikli 2 p 36, et eeskirjade eiramine eeldab kolme asjaolu koos

esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses

osaleja tegevusest või tegevusetusest; 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt

tekkima kahju. Üksnes juhul, kui kõik kolm eelnevat eeldust korraga on täidetud, on tegemist

eeskirjade eiramisega, millele peab järgnema finantskorrektsiooni otsus. Ringkonnakohtu otsuse

p 20 kohaselt, eelduslikult võib pakkujate ringi põhjendamatu piiramine ohustada liidu eelarvet,

kui on piisavalt tõenäoline, et piirava tingimuse tõttu võis mõni pakkuja jätta pakkumuse

esitamata ja see võis mõjutada hankelepingu lõplikku maksumust; samas tuleb arvesse võtta ka

seda, kui reaalseks saab sellise kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust pidada; tõenäosuse

hindamisel ei tule võtta arvesse üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata,

vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele; kui on tõenäoline, et

riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see mõjutanud

hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks.

18.3. Seetõttu tuleb finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks tuvastada ka see, et hankes

eelduslikult osalenud pakkuja(te) pakkumus(t)e maksumus(ed) mõjutasid hanke tulemust. Ehk

teisisõnu – tuleb tuvastada, et kui algusest peale oleks olnud teada, et tööde tegemise lõpptähtaeg

ei ole 08.03.2021 (kaheksa kuud), vaid 17.06.2021 (11 kuud ja 9 päeva), siis oleks hankelepingu

maksumus olnud odavam.

18.4. Käesoleval juhul ei mõjutanud hankelepingu muudatus hanke tulemusi.

18.4.1. Esiteks, hanke eeldatav maksumus ei ületanud rahvusvahelist piirmäära, st 5 350 000

eurot. Seetõttu, hanke hanketeadet ei olnud vaja esitada Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (vt

RHS § 183). Sellest järeldub omakorda, et eelduslikult puudus hankes osalemise vastu piiriülene

huvi.

18.4.2. Teiseks, hanke riigihanke alusdokumendi (edaspidi RHAD) p 9.7 järgi, pakkumuse

hindamise meetod on madalaim hind. Sama nähtub ka hanketeate p-st II.2.5). 13.05.2020

korralduse, p 4 järgi tunnistati edukaks pakkumuseks töövõtjate ühispakkumus summas

1 234 000 eurot (ilma käibemaksuta), kui hinna poolest madalaim hind. Hankelepingu

muudatusega ei kaasnenud Töövõtjatele makstava tasu suurendamist.

18.4.3. Kolmandaks, hanke registreerimise lehe ja pakkumuste loetelu järgi, registreerus hankele

19 ettevõtjat, kellest pakkumused esitas 9 pakkujat. Kaebaja pöördus kõigi teiste (8) vaidlusalusel

riigihankel pakkumuse esitanud ettevõtjate poole, selgitamaks välja, kas hankelepingu pikem

tähtaeg oleks nende pakkumuste hinda mõjutanud. Saadud kinnitustest nähtub, et lepinguperioodi

muutusel puudus rahaline mõju pea täielikult ning on välistatud, et tööde maksumus võinuks

langeda. Ühe ettevõtja vastus toob koguni välja, et vastustaja arutlus hinna võimalikust langusest

on fundamentaalselt ebaõige, kuivõrd ei võta arvesse ehitusvaldkonna spetsiifikat.

18.4.4. Neljandaks, nähtub Kanepi valla ja Võru linna läbi viidud samalaadsete hangete

võrdlusest, et on väheusutav vastustaja väide, et kui algusest peale oleks olnud teada see, et tööde

tegemise lõpptähtaeg ei ole 08.03.2021 (kaheksa kuud), vaid 17.06.2021 (11 kuud ja 9 päeva),

siis oleks see laiendanud võimalike hankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuulunud

pakkumuste hulka. Hankele registreerunud ja hankes pakkumused esitanud ettevõtjate arv näitab,

et hankel oli tagatud piisav konkurents, mistõttu – sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021

3-22-833

5(13)

otsusele asjas nr 3-20-895, p 24 – ei ole praegusel juhul kaebaja tegevus toonud kaasa eeskirjade

eiramist määruse nr 1303/2013 artikli 2 p 36 ja artikli 143 tähenduses. Vastustaja jätab

tähelepanuta, et: (a) hankeleping ja sellega sarnased riigihanked pakuvad üldjuhul huvi vaid

kohalikele ehitusettevõtjatele; (b) ehitusettevõtjate tegevusraadius jääb kuni 100 km piiresse, st

ehitusettevõtja ei teosta üldjuhul ehitustöid kaugemal kui 100 km oma tegevuskohast; (c) puudub

igasugune alus arvata, et kui hanke tingimustes oleks märgitud pikem tööde teostamise tähtaeg,

oleks hankes osalenud rohkem ettevõtjaid või et edukaks oleks osutunud mõne teise pakkuja

pakkumus; (d) hankelepingu muutmisega ei kaasnenud töövõtjatele makstava tasu suurenemist,

st tasu jäi samaks. Hankele laekus 9 pakkumust ning 51 küsimust, millest ükski ei käsitlenud

Hankelepingu täitmise tähtaega (dtl 437 - 451).

18.4.5. Viiendaks, ebaõige on 17.01.2022 otsuse lk 5 väide, et hankelepingu muutmisega said

ühispakkujad konkurentide ees olulise eelise, st võimaluse teha töid pikema tähtaja jooksul ning

märksa soodsamal aastaajal. Vastustaja jätab tähelepanuta, et töövõtjad teostasid töid kahel

perioodil: 01.08.2020 kuni 31.12.2020 ning 01.05.2020 kuni 18.06.2020 (vt tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid – dtl 452 - 506). See tähendab, et töid teostati jätkuvalt hanke tingimustes

näidatud kaheksakuulise perioodi jooksul. Hankelepingu muudatus vaid pikendas ajavahemikku,

mille jooksul oli töövõtjatel võimalik töid teostada. Ebaõige on ka vastustaja arusaam, et tööde

teostamise ajavahemiku pikendamine oli töövõtjatele soodne. Vastustaja jätab tähelepanuta, et

tööde teostamiseks on vaja: (a) materjali (asfalt, killustik, liiv, vineer, puit, betoon, pumbad,

vihmaveerennid, uksed, jne.); (b) tööde teostamiseks vajalikku tehnikat (tööriistad ja masinad);

(c) tööjõudu; (d) energiat (kütus ja elekter). On üldteada, et Eestis hinnad tõusevad aasta-aastalt.

See tähendab, et tööde teostamine 2021. aasta mais ja juunis oli töövõtjatele väga suure

tõenäosusega kallim, kui see oleks olnud 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris. Isegi, kui töövõtjatel

oli tööde teostamiseks vajalik materjal ja tehnika juba varem soetatud, ei saanud töövõtjad vältida

tööjõu ja energiaga seotud kulude kasvu. Vastustaja ei ole arvestanud sedagi, et tööde teostamise

katkestamisega kaasnesid töövõtjatele ühekordsed ja täiendavad kulud: töövõtjad pidid tehtud

tööd konserveerima selleks, et nendega oleks võimalik kevadel jätkata, peatama lepingud

koostööpartneritega ning lõpetama töölepingud tööde teostamiseks kasutatud töötajatega.

19. Vastustaja kohaldas ebaõigesti finantskorrektsiooni määras 25%. Vastustaja kohaldatud

finantskorrektsiooni määr ei ole ühelgi juhul põhjendatud ega vasta väidetavale rikkumisele.

19.1. STS § 46 lg 1 järgi, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel pole võimalik rahalise mõju

suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa

rahalise mõju, siis vähendatakse toetust määruse nr 143 alusel. Määruse nr 143 § 21 lg 1 järgi

vähendatakse sel puhul toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti.

19.2. RTK 17.01.2022 otsuses lähtub vastustaja õigustamatult eeldusest, et 25%-line

korrektsioonimäär on igal juhul põhjendatud ning et eraldi tuleb põhjendada seda, miks tuleks

korrektsioonimäära vähendada. Määrus nr 143 sellist lähenemist ei võimalda. Vastupidi – kui

pidada õigeks vastustaja lähenemist, et finantskorrektsiooni puhul tuleb lähtuda määruse nr 143

§-st 228, siis on oluline märkida, et § 228 viitab määruse nr 143 § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määrale, st finantskorrektsiooni määradele 2, 5, 10 või 25%. See tähendab,

et vastustajal on kaalutlusõigus viie erineva finantskorrektsiooni määra vahel.

19.3. Kaebaja hinnangul on vastustaja korrektsioonimäära arvestamisel ekslikult lähtunud

määruse nr 143 kehtetust redaktsioonist, täpsemalt alates 21.09.2018 kuni 08.10.2020 kehtinud

määruse nr 143 § 22 lg 11 p-st 18, mis nägi RHS §-ga 123 seotud rikkumiste puhul ette 25%

suuruse korrektsioonimäära. Määruse nr 143 seletuskirja1 järgi, finantskorrektsiooni eesmärk on

kompenseerida rikkumise tõttu ühenduse üldeelarvele tekitatud kahju (rahalist mõju). Sama

põhimõte sisaldub ka määruses nr 1303/2013, mille artikli 143 lõike 2 järgi, liikmesriigid võtavad

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5be96a42-7aaf-466c-9caa-5d9c8cac898e, lk 28

3-22-833

6(13)

arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning eelarvele tekitatud rahalist kahju ning

kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Finantskorrektsioonide proportsionaalsuse nõuet

on rõhutatud ka kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsus asjas nr 3-17-2718,

p-d 30 ja 32 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2017 otsus asjas nr 3-16-879, p 21).

19.4. Seda, et a priori 25%-lisest korrektsioonimäärast juhindumine on õigustamatu, leitakse ka

Euroopa Kohtu 06.12.2017 otsuses asjas nr C-408/16, p 66: „Juhul kui on tegemist ühekordse ja

mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega nagu põhikohtuasjas, eeldab viimati nimetatud nõue

kindlasti juhtumispõhist uurimist, mis võtab nendest kolmest kriteeriumist ühe puhul arvesse

kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid.“

19.5. Võimaliku rikkumise rahaline mõju on praegusel juhul olematu ning alust arvata, et 8-

kuuline lepingutähtaeg koguni vähendas hankele esitatud pakkumuste maksumust. Arvestades

ehitushinnaindeksi kasvu alates tööde alustamisest, on suurem alus väita, et hankelepingu pikema

tähtajaga oleksid kaasnenud suuremate maksumustega pakkumused ning et hankelepingu pikem

tähtaeg oleks tinginud kaebajale suuremad kulud. Vastustaja ei ole põhjendanud oma väidet, et

pikem tarneaeg tähendab väiksemat tarnekulu. Kui vastustaja arvab, et pikem tarneaeg tähendab,

et tooteid või vahendeid toodetakse kauem, siis on oluline märkida, et pikema tootmisajaga

kaasnevad suuremad käitise ülalpidamise-, energia- ja tööjõukulud võrreldes lühema

tootmisajaga. Kui vastustaja arvab, et pikema tarneaeg tähendab, et tooteid või vahendeid

veetakse kauem kohale, siis ka sellise lahendusega kaasnevad suuremad veokulud (kütus, tööjõud

ja transpordivahendi hooldus) võrreldes lühema veoajaga.

19.6. Vastustaja väidab 17.01.2022 otsuses, lk 7 justkui oleks 11-kuulise lepingutähtaja puhul

saanud pakkujad teha pakkumuse, mis oleks olnud 22% soodsam. Vastustaja ei ole oma

sellekohast

seisukohta

põhjendanud.

Arvestada

tuleb,

et

ehitussektori

keskmised

kasumimarginaalid jäävad vahemikku 2-5%. Tõusvate ehitusmaterjali ja tööjõu hindade

kontekstis võib ehitusettevõtja kasumimarginaal olla väiksemgi. Seetõttu on põhjendamatu

Vastustaja seisukoht, nagu võiks sama töö puhul tähtaja muutumise tõttu töö maksumus

suureneda või väheneda ligi veerandi võrra.

20. Euroopa

Kohus

leidis

01.10.2020

otsuses

asjas

nr

C-743/18,

p

seoses

finantskorrektsiooniga, et: „Sellega seoses tuleb ka meenutada, et Euroopa Kohus on juba

korduvalt täpsustanud, et eeskirjade eiramise tõttu alusetult saadud soodustuse tagastamise

kohustus ei ole mitte sanktsioon, vaid lihtsalt selle tagajärg, et on tuvastatud, et ei ole järgitud

liidu õigusnormide kohaseid soodustuse saamise tingimusi, mistõttu on saadud soodustus alusetu“

Teisisõnu – soodustuse tagastamise eesmärk pole toetuse saajat karistada, vaid saada tagasi

liigselt välja makstud toetus. Sama on rõhutatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsuses

asjas nr 3-20-895, p 15.

Vastustaja seisukohad

21. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb

jätta rahuldamata.

22. Vaidlusalune hankelepingu muudatus ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 4, kuivõrd

aastaaegade vaheldumisest tingitud ilmastiku eripärad ei saa olla hoolsa hankija jaoks

ettenägematuks asjaoluks olukorras, kus hanke alusdokumentide kohaselt oleks lepingu täitmine

jäänud juba algselt sügis-talvisesse perioodi. Eesti kliimas on ootuspärane ja seega ka ettenähtav,

et sügisilmad on heitlikud nii sademete kui ka võimalike külmakraadide esinemise poolest.

Muudele ilmastikutingimustele, mida saaks pidada aastaaega arvestades äärmuslikeks või

tavapäratuteks, ei ole kaebaja viidanud finantskorrektsiooni menetluses, vaidemenetluses ega

kaebuses. Seega ei saanud ootuspärasest sademete rohkusest ja külmematest kraadidest tingitud

lepingu muutmise vajadus olla hankijale hanke läbiviimise ajal ettenägematu.

3-22-833

7(13)

22.1. Kaebaja õigustab lepingu tähtaja muudatust mh veel põhjendusega, et töövõtjale makstava

tasu suurust ei muudetud ning hankelepingu täitmise tähtaeg justkui ei pikenenud. Tasu suuruse

muutmist ei ole vastustaja vaidlustatud otsustes kaebajale ette heitnud ning olukorras, kus lepingu

muudatuseks puudus ettenägematu asjaolu, ei ole tasu suuruse muutmise tuvastamine ka RHS §

123 lg 1 punktist 4 tulenevalt vajalik. Seega tuleb kaebaja väide tasu suuruse kohta jätta asja

lahendamisel tähelepanuta.

22.2. Mis aga puutub hankelepingu täitmise tähtaja pikendamisesse, siis sõlmitud hankelepingu

muudatuses on sõnaselge viide hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise kohta kuni 18.06.2021.

Seega on kaebaja väide, et täitmise tähtaega tegelikult ei pikendatud, faktiliste asjaoludega ümber

lükatud. Kui kaebaja peab silmas seda, et lepinguga kokkulepitud töid tehti objektil endiselt 8 kuu

vältel, siis sellega on vastustaja tõepoolest finantskorrektsiooni otsuses mh tööde teostamise

aktides esitatud informatsioonile tuginedes nõustunud märkides, et töid on katkestatud perioodi

vältel tehtud kokku kaheksa kuud, kuid seda mitte ajal, mida oleks pidanud eeldama algse

hanketingimuste kohaselt. Sellest tulenevalt saab asuda ka seisukohale, et lepingu täitmise aeg oli

töövõtjale paindlikum võimaldades teostada töid pikema aja vältel ja valida tööde teostamiseks

sobivaim aeg.

22.3. Kuivõrd vastustaja hinnangul ei olnud võimalik vaidlusalusele hankelepingu muudatusele

kohaldada muudatust õigustava alusena RHS § 123 lg 1 punkti 4, siis hindas vastustaja

täiendavalt, kas lepingu täitmise tähtaja muudatus oleks kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 7, st

kas tegemist on ebaolulise muudatusega. Tuginedes RHS § 123 lg 2 punktile 1 leidis vastustaja

finantskorrektsiooni otsuses, et lepingu täitmise tähtaja muudatus oli siiski oluline muudatus ja

seega ka lubamatu.

22.3.1. RHS § 123 lg 2 sätestab, et muudatus on oluline juhul, kui sellega muudetakse

hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt ning esitab lisaks mitteammendava loetelu

olukordadest, millisel juhul tuleb igal juhul hankelepingu muudatust pidada oluliseks.

Hankedirektiivi nr 2014/24/EL põhjenduse 107 kohaselt on oluline muudatus selline, mis muudab

hankelepingu olemuse märkimisväärselt erinevaks esialgu sõlmitud hankelepingust ja osutab

sellisena lepingupoolte tahtele riigihanke põhitingimustes uuesti läbi rääkida. Igal juhul on

oluliseks muudatuseks hankedirektiivi nr 2014/24/EL artikkel 72 lg 4 punktides a-d loetletud

juhtumid. Viidatud RHS § 123 lg 2 tuginebki hankedirektiivi nr 2014/24/EL artikkel 72 lõikele

4.

22.3.2. Hankedirektiivis on sõnaselgelt sätestatud, et konkreetse hankelepingu muudatuse

olulisuse hindamisel tuleks analüüsida kõiki hankedirektiivi nr 2014/24/EL artikkel 72 lõikes 4

toodud olukordade esinemist ning juhul, kui esineb kasvõi üks mistahes kirjeldatud juhtudest,

tuleks muudatust pidada oluliseks ja seega ka lubamatuks, v.a kui ei esine ühtki teist muudatust

lubavat alust.

22.3.3. Seega kui tuvastatakse mõni RHS § 123 lg 2 punktides 1-4 toodud olukord või sellise

olukorra tekkimise võimalikkust tuleb möönda, siis taoline muudatus on igal juhul oluline ja

hankelepingu üldise olemuse muudatuse analüüsi täiendavalt teostada ei ole vaja. Kuivõrd

vastustaja on finantskorrektsiooni otsuses selgitanud, et lepingu täitmise tähtaja muudatust tuleb

lugeda pakkujate ringi mõjutavaks muudatuseks, siis sellest tulenevalt on lepingu täitmise tähtaja

muutmine ka RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaselt oluline ja RHS § 123 lg 1 punktist 7 tulenevalt

lubamatu.

22.4. Vastustaja selgitab siinkohal täiendavalt, et RHS § 123 lg 2 punktis 1 viidatud eeldus

võimalike riigihankes osalejate hulga laiendamise kohta on olemuselt hüpoteetiline ning selle

võimaluse esinemist ei ole enamasti võimalik objektiivsete tõenditega välistada, sest üldjuhul ei

ole võimalik detailselt kindlaks määrata hankest huvitatud isikute ringi, kuivõrd sinna ei kuulu

üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid

saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise

3-22-833

8(13)

nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka

praeguse hanke puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha,

mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud isik võis loobuda hankes

osalemisest algse hankelepingu täitmisaja tõttu, mh seetõttu, et täitmine langes sügis-talvisesse

perioodi.

22.5. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsustes on viidatud asjakohatule

kohtupraktikale. Kehtivates hankedirektiivides on varasema kohtupraktika alusel ühtlustatud ja

konkretiseeritud hankelepingu muutmise võimalusi ning loodud selgemad õiguslikud juhised

lepingu muutmise lubatavuse hindamiseks. Viidatud kohtupraktika on endiselt asjakohane,

kuivõrd annab suuniseid muudatuste lubatavuse hindamiseks, sh milline muudatus on oluline

ning milliseid ilmastikuga seotud sündmuseid võiks lugeda ettenägematuteks.

23. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et hankelepingu muudatus ei tinginud tõenäolist kahju

Euroopa Liidu eelarvele. Kaebaja leiab tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusele

asjas nr 3-20-895, et üksnes RHS § 123 lõigete 1 ja 2 rikkumine ei õigusta finantskorrektsiooni

tegemist, vaid tulnuks ka täpsemalt tuvastada, kas tööde tegemise tähtaja muudatus oleks

mõjutanud hanke tulemust. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu.

23.1. Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade

eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab

tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab

olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et

nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus

Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940,

punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C‑406/14

punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav

(vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre,

C‑465/10, EU:C:2011:867, punkt 47).

23.2. Seega ei piisa finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks üksnes kahju tekkimise

ebatõenäosuse hindamisest, vaid tuleb jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise võimalus on

välistatud. Isegi kui asuda praegusel juhtumil seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on

vähetõenäoline, ei ole selle tekkimise võimalus välistatud.

23.3. Kaebaja esitatud faktiväited, mille alusel ta leiab, et hankelepingu muudatus ei oleks

mõjutanud hanke tulemusi, ei ole asjakohased, kuivõrd nende kaudu ei ole võimalik tõendada, et

kahju tekkimine oli igal juhul välistatud. Viimase tõendamiseks peaks kaebaja objektiivsetele

tõenditele tuginedes näitama, et kõik isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu

täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kas 1) osalesid hankes

või 2) jätsid osalemata muudel põhjustel kui hankelepingu täitmise aeg. Seda aga pole kaebaja

suutnud usutavalt näidata ning vastustaja hinnangul pole see ka rikkumise iseloomu arvestades

võimalik, kuivõrd hankest potentsiaalselt huvitatud isikute ringi ei ole võimalik detailselt kindlaks

teha. Seega ei ole ka võimalik tõsikindlalt väita, et olenemata lepingu täitmise tähtajast osalesid

kõik huvitatud isikud kaebaja hankes.

23.4. Samuti tuleb tähelepanuta jätta kaebaja väited töövõtja kulude võimalikust suurenemisest,

sest need on oletuslikud ega tugine ühelgi faktilisel ja objektiivsel tõendil. Hindade üldine tõus

on tänaseks küll üldteada, ent pole teada kas ja kuidas see oleks mõjutanud töövõtja tegevust

vaidlusaluse hankelepingu täitmisel. Pelgalt töövõtja hüpoteetilise kulude suurenemise kaudu ei

ole võimalik tõendada kolmandatesse isikutesse puutuvaid asjaolusid. Ühtlasi ei ole töövõtja

hüpoteetilise kulude suurenemise kaudu võimalik kõrvaldada eeldust, et töövõtja sai lepingu

tähtaja muudatusega eelise – lepingu tähtaja pikendamisega sai töövõtja lisaaega tööde

teostamiseks soodsamate ilmastikutingimustega ajal, mis võimaldas tal eelduslikult paremini oma

3-22-833

9(13)

ressursse planeerida ja jagada, ning vabanes ka lepingu täitmise tähtaja rikkumisele ette nähtud

leppetrahvi potentsiaalsest nõudest (hankelepingu p 11.11).

24. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 25%-line korrektsioonimäär on põhjendamatu ning

kohaldama oleks pidanud 2%-list määra.

24.1. Finantskorrektsiooni otsuses on esitatud kaalutlused, mille alusel leidis vastustaja, et 25%-

lise korrektsioonimäära kohaldamine on antud juhul õigustatud. Kaalutlustes võttis vastustaja

arvesse nii rikkumise raskust (puudutas olulist osa lepingu mahust ja täitmise tähtajast) kui hindas

ka võimaliku kahju suurust.

24.2. 09.10.2020 jõustunud määruse nr 143 redaktsiooni seletuskirjas lk-l 10 märgitakse, et

asjakohase protsendimäära valikul tuleb lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral

kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, arvestades asjaolude kaalukuse ning nende

menetluste eripära ja erireeglitega. Analoogne juhtum oleks praegusel juhul sätestatud

ühendmääruse § 227 lõikes 2, mille korrektsioonimäär on 25%.

24.3. Madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe vaidlusaluse rikkumisega

sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr

С(2019) 34522 (edaspidi EK juhend) punkti 2.3 alapunktile 23 tuleb lepingus tehtud oluliste

muudatuste,

sh

tööde

valmimise

tähtaja

muudatuse

korral

kohaldada

25%-list

finantskorrektsiooni määra.

24.4. Ka ühendmääruse seletuskirja lk-l 39 selgitatakse, et 25%-list finantskorrektsiooni määra

rakendatakse RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral. Finantskorrektsiooni otsuse

lk-l 5 on vastustaja märkinud, et rikutud on ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja

hanke läbipaistvuse põhimõtteid. Seega on 25%-line korrektsiooni määr õigustatud ka RHS

üldpõhimõtete rikkumise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja lisatud tõendeid leian, et kaebus on põhjendatud

ja tuleb rahuldada.

26. RTK märgib vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuses, et otsuse õiguslikuks aluseks on

perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014-2020) § 8 lg 2 punkt 4; § 45 lg 1

punkt 3; § 46; 48 lõiked 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise

ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 21 lg 1; § 228 ning

siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ § 23 lõige 1.

27. Kaebaja viis projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi,

turismi- ja puhkekeskuseks“ raames läbi ehitustööde riigihanke viitenumbriga 216880.

13.05.2020 korraldusega nr 2-3/219 tunnistas kaebaja vastavaks laekunud üheksast pakkumusest

seitse ning edukaks pakkumuseks Taristu Grupp OÜ ja Aigren OÜ ühispakkumuse. Seoses hankes

esitatud vaidlustusega, pikenes hankelepingu sõlmimise aeg ning kaebaja ja töövõtjad sõlmisid

hankelepingu 08.07.2020. Hankelepingu p 1.7 kohaselt, pidid töövõtjad hankelepingu täitma 8

kuu jooksul arvates lepingu allkirjastamisest, st tööd pidid olema tehtud hiljemalt 08.03.2021.

Kaebaja ja Aigren OÜ sõlmisid 05.03.2021 hankelepingu lisa nr 7, millega pikendati tööde

teostamise tähtaega kuni 18.06.2021 tulenevalt sellest, et ajagraafikus ettenähtud ajal ei olnud

ilmastikuolude tõttu võimalik asfalteerimistöid õigeaegselt läbi viia.

2 Commission Decision of 14.5.2019 laying down the guidelines for determining financial corrections to be made

to expenditure financed by the Union for non - compliance with the applicable rules on public procurement, Lisa

(Annex) 1 p 2.1 alapunkt 11. Kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehelt.

3-22-833

10(13)

28. RTK viitab vaidlustatud otsuses, et eelpoolviidatud hankelepingu pikendamine ei ole

kooskõlas RHS § 3 punktiga 2, mille kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või

asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis,

võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab

hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt. RTK viitab otsuses, et ilmastikuolude

tõttu hankelepingu pikendamine ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 4, kuivõrd aastaaegade

vaheldumisest tingitud ilmastiku eripärad ei saa olla hoolsa hankija jaoks ettenägematuks

asjaoluks olukorras, kus hanke alusdokumentide kohaselt oleks lepingu täitmine jäänud juba

algselt sügis-talvisesse perioodi. Hankelepingu muudatus ei kvalifitseeruks ka RHS § 123 lg 1

punkti 1 alla (hankelepingu muutmine on lubatud, kui ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja

muudatuste väärtus jääb alla samas sättes viidatud väärtuse), sest hankelepingu tähtaja

pikendamine on sedavõrd oluline lepingu muudatus, et eelpoolviidatud säte ei ole rakendatav.

RTK leiab, et ei ole välistatud, et kui hanketingimustes oleks koheselt ette nähtud pikem tähtaeg,

võinuks see kaasa tuua suurema pakkumuste arvu ning soodsama hinna hankija jaoks.

29. Kaebaja seevastu on seisukohal, et sõlmis hankelepingu muudatuse kooskõlas RHS §-ga 123

ning isegi, kui kaebaja oleks rikkunud hankelepingu muudatuse sõlmimisel RHS § 123, ei oleks

see õigustanud 17.01.2022 otsuse tegemist, kuna puudub tõenäoline kahju liidu eelarvele Lisaks

ei ole RTK 17.01.2022 otsus õiguspärane, kuna vastustaja kohaldas ebaõigesti 25%-list

finantskorrektsiooni määra.

Finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduste täitmine

30. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu

praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2)

rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu

eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus

C-743/18, p 51). Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide

rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada

rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus

C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja

tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, p-d 57–65).

31. Leian, et kaebaja ei ole hankelepingu tähtaja pikendamisel rikkunud RHS sätteid, mistõttu ei

ole sellest tulenevalt on täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olevad esimesed

kaks eeldust: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses

osaleja tegevusest või tegevusetusest.

31.1. RHS ei välista täielikult hankelepingu muutmise võimalust, üldpõhimõttena on keelatud

hankelepingu oluline muutmine. Lepingu eesmärgi saavutamiseks on selle muutmine mõnikord

paratamatu ja kui see muudatus ei ole oluline, on lepingu muutmine lubatav. Näidisloetelu

olukordadest, millal lepingu muutmine on lubatav (sh ka juhul kui muudatus on oluline), on

sätestatud RHS § 123 lõikes 1. RHS § 123 lg 1 p-i 4 kohaselt, on hankijal õigus hankelepingut

muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale

ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse

tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest

maksumusest. RHS § 123 lg 1 p-i 7 kohaselt on lepingu muutmine lubatud muudatuse väärtusest

sõltumata, kui muudatus ei ole oluline.

31.2. Riigikohus on analüüsinud hankelepingu üldise olemuse muutmisega seotud küsimusi

30.05.2022 otsuses asjas 3-20-1150. Selles lahendis leidis Riigikohus, et hankelepingu olulise

muutmisega on üldistatult alati tegemist, kui muudetakse lepingu tingimusi, mis on olulised oma

sisu poolest (kvalitatiivselt), nt lepingutasu (vt EKo nr C-454/06: Pressetext, p 59). Sisult

3-22-833

11(13)

ebaolulised muudatused on lubatavad ilma lisatingimusteta, mh nende rahalist väärtust

arvestamata (RHS § 123 lg 1 p 7). RHS § 123 lg 1 p 1 eesmärk seevastu on tunnistada lubatavaks

just nimelt ka sisult olulised muudatused, mis siiski pole märkimisväärsed rahalise väärtuse

seisukohast ehk kvantitatiivselt (de minimis muudatused; vrd Pressetext, p 61). Lisatingimusena

ei tohi sellised muudatused tuua kaasa hankelepingu üldise olemuse muutmist. See aga on hoopis

kolmas muudatuste kategooria, tähistades hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi,

nagu lepingu eseme muutmine. Selliseks muudatuseks võiks lugeda näiteks hankelepingu liigi

muutmise (nt teenuselepingu muutmise kontsessiooniks). Riigikohus viitas seejuures, et: „ RHS

§ 123 lg-ga 2 üle võetud direktiivi 2014/24 (hankedirektiiv) art 72 lg-s 4 on hankelepingu

oluliseks muutmiseks loetud olukorrad, kus hankeleping muutub „olemuselt olulisel määral“.

RHS § 123 lg 1 p-ga 1 üle võetud hankedirektiivi art 72 lg 2 teisest lausest nähtub, et lepingu

olemuse oluline muutmine ei tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. Niimoodi tuleb

tõlgendada ka RHS § 123 lg 1 p 1 ja lg-t 2“ ( otsuse p-d 17–19).

31.3. Ehkki selles lahendis analüüsis Riigikohus lepingu olemuse olulist muutmist RHS § 123 lg

1 p 1 kontekstis, on minu hinnangul ülalviidatud seisukohtadest kohane juhinduda ka käesolevas

asjas. Leian, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, ei ole hankelepingu täitmise tähtaja

pikendamine 105 päeva võrra vaadeldav hankelepingu olulise muudatusena, eriti arvestades

asjaolu, et tööde teostamise koguaeg jäi sisuliselt samaks. Töid teostati kahel perioodil:

01.08.2020 kuni 31.12.2020 ning 01.05.2020 kuni 18.06.2020 (vt tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktid – dtl 452-506). Seega lõppkokkuvõttes teostati töid lepingus ettenähtud kaheksakuulise

perioodi jooksul. Hankelepingu muudatus vaid pikendas ajavahemikku, mille jooksul oli

võimalik töid teostada. Samuti jäi samaks kaebaja poolt töövõtjatele lepingu alusel maksmisele

kuuluv tasu.

31.4. Nõustun kaebajaga, et põhjendatud ei ole vaidlustatud otsuses toodud oletuslik väide, et

hankelepingu muutmisega said ühispakkujad konkurentide ees olulise eelise ehk võimaluse teha

töid pikema tähtaja jooksul. Esiteks viitan veelkord, et tööd teostati endiselt lepingus

kokkulepitud 8 kuu jooksul, kuna vahepeal tööde teostamine seiskus. Teiseks, arvestades

ehitussektori eripärasid ning viimaste aastate hinnatõusu tuleb nõustuda kaebajaga, et tööde

teostamine 2021. aasta mais ja juunis oli töövõtjatele väga suure tõenäosusega kallim, kui see

oleks olnud algse tööde teostamise ajal. Lisaks on kaebaja õigesti märkinud, et tööde

edasilükkamisega kaasnes töövõtjatele täiendav kulu, sest tehtud tööd oli vaja konserveerida

selleks, et nendega oleks võimalik kevadel jätkata. Kaebaja on kohtumenetlus käigus esitanud

tõenditena ka ülejäänud hankel osalenud isikute selgitused, milles viimased kinnitavad, et ka 11

kuu pikkuse lepinguperioodi puhul oleks nende pakkumused jäänud samaks ning pigem oleks

ehitushind olnud kallim seonduvalt hinnatõusuga. See kinnitab veelkord vastustaja väite

ebaõigsust.

32. Lisaks leian, et hankelepingu muudatuse põhjustasid hoolsale hankijale ettenägematud

asjaolud RHS § 123 lg 1 p 4 mõttes.

32.1. Nagu nähtub hankelepingu muudatusest, esitas Aigren OÜ projektijuht 04.12.2020

kaebajale taotluse hankelepingu pikendamiseks, põhjendades taotlust sellega, et 16.11.2020, mil

oli planeeritud asfalteerimine, oli terve nädala tulnud sademeid ning ööpäevane temperatuur oli

alla 5 kraadi, st ööpäeva keskmine temperatuur välistas asfalteerimistööde tegemise. Kaebaja on

selgitanud, et hankelepingu sõlmimisel, st 08.07.2021 ei olnud kaebajal mingit alust arvata, et

töid ei lõpetata tähtaegselt. Lepingu sõlmimisel lähtuti lepingu lisaks olevast ajagraafikust, mille

kohaselt tööd lõpetatakse 2021. aasta 51 nädalal ning kaebaja lähtus selle hindamisel, kas tööde

tähtaegne teostamine on võimalik, valdkonnas kogenud ettevõtjate, sh töövõtjate pakkumustest.

32.2. Hankelepingu muudatusega edasilükatud tööde lõplikuks teostamiseks kulus vähem kui

kaks kuud. Sellises olukorras, kus ajagraafiku (dtl 392) ettenähtud töödest oli enamik teostatud,

ei saa kuidagi pidada otstarbekaks senise hankelepingu lõpetamist ja uue hanke korraldamist, eriti

3-22-833

12(13)

juhul, kui hankelepingus tehtav muudatus puudutas vaid tööde tähtaega ning ei muutnud

hankelepingu alusel tellitavate tööde sisu ega maksumust. Märksa olulisemaks tuleb pidada seda,

et hankelepingus kokkulepitud tööd saaksid teostatud kvaliteetselt, mitte tingimata sellisel ajal,

kui algselt lepingus kokku lepitud, kui ilmastikoludest tulenevalt ei ole võimalik töid kvaliteetselt

teostada ning tulemuseks oleks see, et rajatud asfaltkatteid tuleks lühikese aja möödudes uuesti

korrastama asuda.

33. Asjakohaseks ei saa pidada ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil (helisalvestus al

11:57:46) toodud selgitust, et finantskorrektsiooni otsuse tegemine olnuks välditav, kui kaebaja

rakendanuks töövõtja suhtes hankelepingus ettenähtud leppetrahvi seoses tööde hilinemisega.

Leppetrahvi kohaldamine on hankija õigus, mitte kohustus ning leppetrahvi kohaldamiseks

peavad

leppetrahvi

kohaldamise

eeldused

olema

täidetud.

Pealegi

ole

vastustaja

finantskorrektsiooni menetluse käigus hinnanud, kas asjas esinesid leppetrahvi kohaldamise

eeldused, vastavat asjaolu kinnitas kohtuistungil ka vastustaja esindaja.

34. Eeltoodut kokku võttes leian, et kaebaja ei ole hankelepingu tähtaja pikendamisel rikkunud

RHS sätteid, mistõttu ei ole sellest tulenevalt on täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise

aluseks olevad esimesed kaks eeldust. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud finantskorrektsiooni

otsus ja vaideotsus tühistada.

35. Kaebaja viitab kaebuses, et täidetud ei ole ka finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks olev

kolmas eeldus, mille kohaselt peab kahju eelarvele olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima.

35.1. Kaebaja tugineb siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusele asjas nr 3-20-895

ja on sellele viidates leidnud, et liidu eelarvele kahju tekkimise eelduse täidetuks lugemiseks ei

piisa sellest, et kahju tekkimist ei ole võimalik välistada. Ringkonnakohtu otsuses on selgitatud

et liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks

oli see, et mõju eelarvele ei saa välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-

408/16, p 63). Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb

kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab eespool nimetatud kriteeriumite analüüsimisel

arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-

408/16, p 66). Hinnata tuleks kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust. Ehk, isegi kui on

tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see

mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks.

35.2. Viitan, et kohtupraktika sarnases küsimuses on vastuoluline, Nii on erinevalt kaebaja

viidatud lahendist Tallinna Ringkonnakohus näiteks 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-1239 (p 36)

ja 07.10.2022 otsuses asjas nr 3-20-2402 (p 38) märkinud, et vastustaja ei pea tõendama reaalse

(piiriülese) huvi esinemist ega ära näitama, et (teise liikmesriigi) ettevõtja on hanketeatele

reageerinud küsimuste või vaidlustuste esitamisega ning piisav on üksnes potentsiaalse

(piiriülese) huvi olemasolu. Ka näiteks 24.09.2021 otsuses asjas nr 3-19-346 on ringkonnakohus

pidanud õigeks vastustaja selgitust, et selline olukord välistab võimaluse hinnata, kes ja millise

hinnaga oleks veel saanud pakkumuse hankemenetlustes esitada. Taolises olukorras ei oleks

võimalik veenduda, et kahju ei tekkinud ja kõik ülejäänud pakkumused oleksid vältimatult olnud

kallimad kui eduka pakkuja pakkumus (vt p 19).

35.3. Samas ei ole käesolev olukord ülalviidatud lahenditega täielikult sarnane, kuivõrd

vaidlusaluse hanke puhul ei olnud tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega ja seetõttu

ei ole välistatud, et väiksema maksumusega hanke puhul võiksid kehtima rahvusvahelist

piirmäära ületavast hankest erinevad tingimused võimaliku kahju tuvastamisel. Märgin siinkohal

ka, et vaatamata asjaolule, et võimalike pakkujate huvi olemasolu või selle puudumist ja

soodsama pakkumuse esitamise tõenäosust on keeruline tõendada, on kaebaja kaebuses välja

toonud omapoolsed selgitused ja hankinud ka tõendeid, põhjendamaks, miks suurem pakkujate

arv ja/või pakkumuste madalam maksumus oleks selle hanke puhul äärmiselt ebatõenäoline. RTK

3-22-833

13(13)

on seevastu otsuses tuginenud üksnes oletustele ning ei ole kaebaja väiteid kummutavaid tõendeid

kogunud.

Finantskorrektsiooni määra rakendamine

36. Ehkki kaebus kuulub rahuldamisele üksnes seetõttu, et täidetud ei ole finantskorrektsiooni

kohaldamise esimesed kaks eeldust, märgin siiski täiendavalt, et RTK 17.01.2022 otsusest nähtuv

eeldus, et 25%-line korrektsioonimäär on igal juhul põhjendatud ning et eraldi tuleb põhjendada

seda, miks tuleks korrektsioonimäära vähendada, on põhimõtteliselt ebaõige. Määruse nr 143 §

228, mida vastustaja pidas vajalikuks kohaldada, viitab määruse § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määradele 2, 5, 10 või 25%. Määruse nr 143 seletuskirja3 kohaselt on

finantskorrektsiooni eesmärk on kompenseerida rikkumise tõttu ühenduse üldeelarvele tekitatud

kahju (rahalist mõju). Sama põhimõte sisaldub ka määruses nr 1303/2013, mille artikli 143 lõike

2 järgi, liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning eelarvele

tekitatud

rahalist

kahju

ning

kohaldavad

proportsionaalseid

korrektsioone.

Finantskorrektsioonide proportsionaalsuse nõuet on rõhutatud ka kohtupraktikas (vt Tartu

Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsus asjas nr 3-17-2718, p-d 30 ja 32 ja Tartu Ringkonnakohtu

18.05.2017 otsus asjas nr 3-16-879, p 21). Seega on põhimõtteliselt väär otsuses toodud

lähenemine, mille kohaselt otsuses viidatud rikkumise korral tuleb üldjuhul kohaldada 25 %-list

finantskorrektsiooni määra.

Menetluskulud

37. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg

6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude

väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav

(RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

38. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1050 eurot ning kulust õigusabile summas

7 418,4 eurot (koos käibemaksuga).

39. Kaebaja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku ca 42 töötundi,

mis hõlmab vaideotsuse analüüsi, kaebuse koostamist, vastustaja seisukohtadega tutvumist,

vastustaja seisukohtadele vastuargumentide koostamist, tõendite kohumise ettevalmistamist,

suhtlemist kliendiga ning kohtuistungiks ettevalmistamist, istungil osalemist. Arvestades asja

mahukust, sisu, vaidlusaluse otsusega nõutava summa suurust ja selles käsitatavaid õiguslikke

küsimusi, saab kaebaja õigusabikulusid pidada üldiselt mõistlikuks. Samuti ei saa käesolevat

vaidlust pidada selliseks vaidluseks, mis seondub kaebaja põhitegevusega, mille puhul

haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik.

40. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 8 468,4 eurot

(riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 7 418,4 eurot koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5be96a42-7aaf-466c-9caa-5d9c8cac898e, lk 28