2-21-19251/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 1.3.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19251

Kohtuasi

X avaldus Y vastu laste Q ja F-ga suhtlemiskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja liik

Harju Maakohtu 12.5.2022 määrus

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II F (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli

Puudutatud isik III Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Puudutatud isik IV Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood 75026106), seaduslik esindaja MS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena vastu X 14.6.2022 esitatud seisukoha lisad 1–6 ja 8–10.

2. Jätta tõendina vastu võtmata X 14.6.2022 esitatud seisukoha lisa 7.

3. Jätta Harju Maakohtu 12.5.2022 määrus muutmata.

4. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

2-21-19251

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, isa) esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ning

laste Q ja F (ühiselt kui lapsed) suhtluskorra järgmiselt:

• lapsed veedavad vaheldumisi ühe nädala (esmaspäevast pühapäevani) isaga ja järgmise

nädala (esmaspäevast pühapäevani) emaga. Selline nn üle nädala suhtlemise kord (üks nädal

ühe vanemaga, järgmine nädal teise vanemaga) hakkab kehtima alates esimesest

esmaspäevast, mis saabub pärast suhtluskorda kindlaks määrava kohtulahendi jõustumist

ning selliselt, et alates nimetatud esmaspäevast veedavad lapsed esimese nädala isaga;

• erandina eeltoodust:

-

lapsed veedavad kuni kooliminekuni igal aastal pool suvepuhkuse ajast (aeg, mil ei ole

lasteaeda) isaga ning teise poole emaga (võrdse aja mõlema vanemaga) selliselt, et

suvepuhkuse esimese nädala on lapsed isaga ja järgmise emaga jne nädala kaupa

vaheldumisi kuni suvepuhkuse lõpuni;

-

lapsed veedavad alates kooliminekust igal aastal pool suvepuhkuse ajast (aeg, mil ei ole

kooli) isaga ning teise poole emaga (võrdse aja mõlema vanemaga) selliselt, et

suvepuhkuse esimese nädala on lapsed isaga ja järgmise emaga jne nädala kaupa

vaheldumisi kuni suvepuhkuse lõpuni;

-

2021. aasta jõulud veedavad lapsed emaga, järgmise aasta jõulud isaga ning selliselt

edaspidi iga-aastaselt vaheldumisi;

-

2021. aasta aastavahetuse veedavad lapsed isaga ning järgmise emaga ning selliselt

edaspidi iga-aastaselt vaheldumisi;

-

vanemal, kes ei veeda vastaval aastal jõule koos lastega, on soovi korral õigus külastada

lapsi nende viibimiskohas, andmaks neile soovi korral üle jõulukingitused, ja viimaks

lapsed kuni kahetunnisele kohtumisele/koosviibimisele selliselt, et ta toob nad ise

samasse kohta tagasi, kust ta lapsed võttis;

-

2022. aasta jaanipäeva (23.–24.6 (k.a)) veedavad lapsed emaga, järgmise aasta isaga

ning selliselt edaspidi iga-aastaselt vaheldumisi;

-

lapsed veedavad igal aastal emaga tema sünnipäeva (22.6), emapoolsete laste

vanavanemate

sünnipäevad

ja

emadepäeva

nädalavahetuse

(maikuu

teine

nädalavahetus);

-

lapsed veedavad igal aastal isaga tema sünnipäeva (27.3), isapoolsete laste

vanavanemate sünnipäevad ja isadepäeva nädalavahetuse (novembrikuu teine

nädalavahetus);

2-21-19251

-

lapse sünnipäeval on lapsega mitte koos viibival vanemal õigus külastada last tema

sünnipäeval teise vanema juures lapse õnnitlemiseks ja andmaks soovi korral lapsele

üle kingitus;

-

lastega kohtumise päeval teise vanemaga võtab vanem lapse igakordsest viibimiskohast

(nt lasteaia päeva lõppedes lasteaiast, pärast lasteaeda/kooli toimuva trenni või huviringi

korral trennist või huviringist, nädalavahetusel lapse kodust).

• Vanemad toetavad laste suhtlust teise vanemaga.

• Vanemad ei meelita ajal, mil on kokku lepitud, et laps on ühe vanema juures, teda teise

vanema juurde.

• Vanemad ei tee takistusi teise vanemaga kohtumiseks.

• Vanem ei vii haiget last kolmandate isikute hoida, kui teine lapsevanem on ise valmis haige

lapse eest hoolitsema.

• Lapse haigestumise korral teavitab see vanem, kelle juures laps on, viivitamatult teist

vanemat telefoni teel sõnumiga. Haige lapse eest hoolitseb/teda hooldab lapsevanem, kelle

juures laps haigestub või vanemate kokkuleppel teine lapsevanem. Teiste isikute

hooldada/hoolitseda jäetakse laps ainult siis, kui kumbki vanem ei saa haige lapse eest

hoolitseda (nt töökohustuste tõttu, reisil olles vms).

• Vanemad käituvad üksteise suhtes lugupidavalt ja austavalt, väldivad omavahelisi konflikte

ning käituvad omavahelises suhtluses viisakalt.

• Vanemad ei kaasa lapsi omavahelistesse erimeelsustesse ega suhtle laste vahendusel.

Avalduse kohaselt takistab Y (ema) avaldaja võimalust lastega suhelda ja nendega piisavalt

aega veeta. Pärast vanemate kooselu lõppemist on isal olnud võimalik lastega veeta üksnes

lühiajaliselt vaid kolmel korral nädalas, millest kahel korral vaid õhtuti. Suurema osa ajast

elavad lapsed emaga. Ema on isa telefoninumbri blokeerinud, mille tõttu ei olnud isal võimalik

lastele helistada ega nendega suhelda.

Menetlusosaliste seisukohad

2. Ema vastuse kohaselt elavad lapsed koos emaga alates 9.7.2021 ning peavad praegust

elukohta oma koduks. Pärast avaldaja lahkumist perekonna juurest pidasid laste ema ja isa

kirjavahetust, mille käigus laste isa oli nõus kokkuleppega, mille kohaselt kohtub isa lastega

graafiku kohaselt, kuid seejärel oli nõus lastega kohtuma kolmel korral nädalas, kusjuures

peamine laste isa huvi oli lahendada laste emaga rahalised küsimused. Avaldaja ei täitnud

suhtluskorda kokkulepitud viisil. Laste ema on selle kogemuse tõttu arvamusel, et isa pakutud

suhtluskord (vaheldumisi nädal isaga ja nädal emaga) ei ole sobiv, sest isa ei ole soovinud täies

mahus kasutada ka seni kokku lepitud suhtlusaega. Laste ema ei ole kunagi teinud takistusi isa

ja laste kohtumistele, mh nendel päevadel, kui lapsed ei ole ise soovinud isa juurde minna, kuid

ema ei ole nõus sellega, et lapsed veedavad isaga nädal aega järjest.

Ema palub määrata suhtluskord järgmiselt:

• Laste elukoht on nende ema elukoht;

• Lapsi ei lahutata;

• Kehtestada suhtlemiskord järgmiselt:

-

lapsed veedavad isaga iga kuu esimese ja kolmanda nädalavahetuse reede pärastlõunast

(pärast lasteaeda/kooli) kuni pühapäeval kella 12.00-ni. Isa võtab lapsed

lasteaiast/koolist ja ema tuleb neile isa elukohta järele;

-

iga kuu teisel ja neljandal nädalal veedavad lapsed isaga kolmapäeva õhtust kuni reede

hommikuni. Isa võtab lapsed lasteaiast/koolist ja viib lapsed reede hommikul

lasteaeda/kooli.

2-21-19251

• Isa arvestab oma suhtlusajal laste päevakava ja huvidega, tagab nende jõudmise

huviringidesse ja treeningutele.

• Kui mingil põhjusel ei ole võimalik suhtluskorda järgida, informeerib vanem sellest teist

vanemat vähemalt viis päeva ette.

• Kumbki vanem veedab lapsega ühe täisnädala talvel ja ühe täisnädala suvel (juhul kui laps

on terve).

• Lapse haigestumise/õnnetusjuhtumi korral tuleb sellest teist vanemat viivitamatult teavitada.

• Haige laps on ema juures kuni tervenemiseni.

• Vanemal on õigus sõita koos lapsega oma suhtlusajal teise linna, kooskõlastades selle teise

vanemaga vähemalt nädal enne planeeritud väljasõitu. Vanemal on õigus kokkuleppel teise

vanemaga koos lastega reisida ja käia välismaal puhkamas. Kokkulepe tuleb saavutada

vähemalt kaks nädalat enne kavandatud reisi.

• Vanemad suhtlevad lastega seotud küsimustes sõnumite või e-posti teel, telefonitsi ainult

äärmisel juhul, kasutades rahulikku kõnetooni.

• Vanemad lahendavad kõik lastesse puutuvad küsimused omavahel ja ei kaasa sellesse lapsi.

• Vanemad suhtuvad laste juuresolekul teineteisesse lugupidavalt ja toetavad teineteise

autoriteeti, ei halvusta ega sildista teist vanemat.

• Telefoni- ja videokõned lastega tehakse mõistlikul ajal, st kuni kella 20.00-ni õhtul.

• Pühad ja tähtpäevad 2022. aastal: jõulud emaga, uusaasta isaga, vanemate ja vanavanemate

sünnipäevad selle vanemaga, kelle sünnipäev on. Emadepäev ja 8. märts emaga, isadepäev

isaga.

• Vanemad on kohustatud arvestama laste arvamusega suhtlemisaja ja -koha osas. Kui laps ei

soovi vanemaga suhelda või kohtuda, kohtumist ei asendata.

• Lastele ostetud asjad, sh mänguasjad võivad lapsed alati teise vanema juurde kaasa võtta,

kui nad seda soovivad.

• Lastele telefonide, arvutite ja muu elektroonika ostmisel peavad vanemad ostu omavahel

läbi arutama ja kooskõlastama.

• Suhtluskorra täitmisest ühepoolne loobumine ja selle muutmine ei ole lubatud.

3. Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) (eestkosteasutus) hinnangul võiksid vanemad

suhtlemiskorra kindlaksmääramise lahendada kompromissiga. Mõlemal vanemal on lastega

lähedased suhted ning hea läbisaamine. Mõlema lapse lasteaiaõpetajate iseloomustustest tuleb

välja, et vanemad hoolivad oma laste käekäigust ning teevad haridusasutusega head ja tihedat

koostööd. Kui vanemad ei saavuta suhtluskorra osas kokkulepet, toetab eestkosteasutus laste

isa avaldust osaliselt. Eestkosteasutus teeb ettepaneku kohaldada suhtluskorda, millega

suurendatakse esialgu astmeliselt laste ja isa kohtumisi näiteks nii, et isa on lastega koos pika

nädalavahetuse neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni igal 1. ja 3. nädalal ning 2. ja 4.

nädalal kolmapäeva õhtust kuni reede hommikuni, võimalusega seda hiljem muuta ja paari kuu

möödudes, kui lapsed on harjunud olema pikemalt ka isaga koos, siis proovida olla nädala

kaupa isaga. Üks vanem viib lapsed näiteks esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli ja teine

vanem võtab lapsed lasteaiast/koolist, et vältida laste üleandmisel tekkida võivaid pingelisi

olukordi. Suvevaheaja, jõulude, aastavahetuse, sünnipäevade, laste haigestumiste jm osas

nõustub Rae Vallavalitsus avaldaja pakutuga.

4. Lastele riigi poolt määratud esindaja märkis, et lastel on lähedased suhted nii ema kui ka

isaga ning lapsed vajavad tasakaalukaks arenguks head suhet mõlema vanemaga. Laste esindaja

toetas avaldust ning tõi välja, et ei leia selliseid asjaolusid, mis takistaksid avaldaja taotletud

suhtluskorra kehtestamist. Vahelduva elukoha rakendamiseks puuduvad ka logistilised

takistused. Laste esindaja ei nõustu laste ema seisukohaga, et lastel peab olema üks elukoht ema

kui põhihooldaja juures. Laste esindaja nõustus eestkosteasutuse ettepanekuga, mille kohaselt

2-21-19251

suurendatakse laste ja isa kohtumiste ajalist mahtu järk-järgult paari kuu jooksul kuni

lõppeesmärgini, milleks on vaheldumisi nädal isaga ja nädal emaga.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus määras 12.5.2022 määrusega kindlaks isa ja laste suhtlemise korra.

Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

5.1. Maakohus määras isa ja laste suhtlemise korra kindlaks järgmiselt:

-

lapsed veedavad vaheldumisi ühe nädala isaga ja järgmise nädala emaga. Laste

üleandmine toimub iga nädala esmaspäeval lasteaias/koolis selliselt, et esmaspäeva

hommikul viib lapsevanem, kelle juures lapsed eelneva nädala suhtluskorra alusel

viibisid, lapsed lasteaeda/kooli ning teine vanem, kelle suhtluskord sel nädalal algab,

võtab sama esmaspäeva õhtul lapsed lasteaiast/koolist. Selline nn üle nädala suhtlemise

kord (üks nädal ühe vanemaga, järgmine nädal teise vanemaga) hakkab kehtima alates

esimesest esmaspäevast, mis saabub pärast suhtluskorda kindlaks määrava kohtulahendi

jõustumist ning selliselt, et alates nimetatud esmaspäevast veedavad lapsed esimese

nädala isaga;

-

lapsed veedavad kuni kooli minekuni igal aastal pool suvepuhkuse ajast (aeg, mil ei ole

lasteaeda) isaga ning teise poole emaga (võrdse aja mõlema vanemaga). Lapsed veedavad

suvepuhkuse esimese nädala isaga ning järgmise emaga ning selliselt nädala kaupa

vaheldumisi kuni suvepuhkuse lõpuni;

-

lapsed veedavad alates kooliminekust igal aastal pool suvepuhkuse ajast (aeg, mil ei ole

kooli) isaga ning teise poole emaga (võrdse aja mõlema vanemaga). Lapsed veedavad

suvepuhkuse esimese nädala isaga ning järgmise emaga ning selliselt nädala kaupa

vaheldumisi kuni suvepuhkuse lõpuni;

-

2022. aasta jõulud veedavad lapsed isaga, järgmise aasta emaga ning selliselt edaspidi

iga-aastaselt vaheldumisi (üks aasta ühe vanemaga ning järgmine aasta teise vanemaga);

-

2022. aasta aastavahetuse veedavad lapsed emaga, järgmise isaga ning selliselt edaspidi

iga-aastaselt vaheldumisi (üks aasta ühe vanemaga ning järgmine aasta teise vanemaga);

-

vanemal, kes ei veeda vastaval aastal jõule koos lastega, on soovi korral õigus külastada

lapsi nende viibimiskohas, andmaks neile soovi korral üle jõulukingitused, ja viimaks

lapsed kuni kahetunnisele kohtumisele/koosviibimisele selliselt, et ta toob nad ise

samasse kohta tagasi, kust ta lapsed võttis;

-

2022. aasta jaanipäeva (23.6–24.6 (k.a)) veedavad lapsed emaga, järgmise aasta isaga

ning selliselt edaspidi iga-aastaselt vaheldumisi (üks aasta ühe vanemaga ning järgmine

aasta teise vanemaga);

-

lapsed veedavad igal aastal emaga tema sünnipäeva (22.6), emapoolsete laste

vanavanemate sünnipäevad ja emadepäeva nädalavahetuse (maikuu teine nädalavahetus);

-

lapsed veedavad igal aastal isaga tema sünnipäeva (27.3), isapoolsete laste vanavanemate

sünnipäevad ja isadepäeva nädalavahetuse (novembrikuu teine nädalavahetus);

-

lapse sünnipäeval on lapsega mitte koos viibival vanemal õigus külastada last tema

sünnipäeval teise vanema juures lapse õnnitlemiseks ja andmaks soovi korral lapsele üle

kingitus;

-

jõulude, aastavahetuse, jaanipäeva, sünnipäevade, emadepäeva ja isadepäeva veetmiseks

võtab selleks eeltoodud punktide alusel õigustatud vanem, kui lapsed üldise korra alusel

tema juures ei viibi, lapsed üle sealt, kus lapsed viibivad ja viib õigustatud aja lõppedes

tagasi sellele vanemale, kelle juures lapsed üldise korra alusel peaksid viibima.

5.2. Laste ema väited, et lapsed ei soovi isaga 50/50 suhtluskorra alusel koos aega veeta, ei

ole veenvad. Ema väide, et lapsed ei taha isa juurde ööseks jääda, on vastuolus tema enda poolt

2-21-19251

välja pakutud suhtluskorraga – kui lapsed ei sooviks isa juurde ööseks jääda, siis peaks ema

pakutud suhtluskord seda ka kajastama. Asjas on leidnud kinnitust, et lapsed veedavad hea

meelega mõlema vanemaga aega ning saavad hästi läbi nii isa kui ka emaga. Laste huvides on

olla mõlema vanemaga emotsionaalselt sama palju seotud. Isaga lähedasema kontakti

saavutamine on võimalik üksnes siis, kui lapsed on isa juures pikemat aega järjest, mitte ei saa

temaga üksnes aeg-ajalt kokku. Tõendatud ei ole ema väide, et lapsi hoiavad isa juures

kolmandad isikud. Samuti ei kinnita ema esitatud tõendid seda, et laste isal puuduks soov

lastega aega veeta. Isa selgitused menetluse ajal suhtluse lisaaegadest keeldumiste kohta on

veenvad ja põhjendatud: laste isa ei ole soovinud tekitada lastes segadust, kuni ei ole selgunud

lõplik suhtluskord. Ema poolt välja toodu, et isal ei ole laste jaoks 50/50 suhtluskorra alusel

tegelikult aega, on isa veenvalt ümber lükanud selgitustega varasema töökorralduse kohta.

Laste isa on menetluse kestel tõendanud, et tema praegune töökoht võimaldab tal töötada

selliselt, et tal jääb õhtutel ja nädalavahetustel laste jaoks aega. Samuti on laste isal võimalik

töötada mujal kui kontoris. Vanemad elavad lähestikku, mistõttu toetab ka vanemate

elukorraldus 50/50 suhtluskorra määramist.

5.3. Maakohus ei pidanud vajalikuks kohaldada 50/50 suhtluskorrale üleminekuaega, kuivõrd

vahepeal on kokkusaamised toimunud regulaarselt ning isa on lapsed võtnud enda juurde

lasteaiast. Kohus nõustus laste isa hilisema ettepanekuga, mille kohaselt toimuksid laste

üleandmised lasteaias. Selliselt ei puutu vanemad omavahel kokku ning ei teki laste jaoks

segadust tekitavaid intsidente. Kuivõrd kohaldamisele tuleb 50/50 suhtluskord, siis puudub

loogiline põhjendus määrata suveperioodiks ja talveperioodiks kummalegi vanemale ainult ühte

täisnädalat lastega suhtlemiseks.

Määruskaebus

6. Ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

punktid 1.1, 1.2 ja 1.3 ning teha asjas uus määrus, millega määrata laste suhtlemise kord

vanematega järgmiselt:

-

lapsed veedavad isa ja emaga ligikaudu võrdse aja vahelduva elukoha põhimõttel

selliselt, et lapsed veedavad isaga iga paaritu nädalavahetuse neljapäeva pärastlõunast

(pärast lasteaeda/kooli) kuni esmaspäeva hommikuni. Iga kuu paarisnädalal veedavad

lapsed isaga kolmapäeva õhtust kuni reede hommikuni. Laste üleandmine toimub

selliselt, et paaritu nädala neljapäeva hommikul viib ema lapsed lasteaeda/kooli, ning

isa võtab lapsed neljapäeva õhtul lasteaiast/koolist ja viib nad esmaspäeva hommikul

lasteaeda/kooli. Isa võtab paarisnädala kolmapäeva õhtul lapsed lasteaiast/koolist ja viib

nad reede hommikul lasteaeda/kooli;

-

lapsed veedavad kuni kooli minekuni igal aastal pool suvepuhkuse ajast (aeg, mil ei ole

lasteaeda) isaga ning teise poole emaga (võrdse aja mõlema vanemaga) eelmises punktis

sätestatud põhimõttel. Laste üleandmine toimub vanema, kelle juures lapsed viibisid,

elukohas, st teine vanem tuleb lastele järgi;

-

lapsed veedavad alates kooliminekust igal aastal pool suvepuhkuse ajast (aeg, mil ei ole

kooli) isaga ning teise poole emaga (võrdse aja mõlema vanemaga). Lapsed veedavad

suvepuhkuse analoogiliselt eelmistes punktides kirjeldatud põhimõttel isa ja emaga kuni

suvepuhkuse lõpuni;

-

vanem on kohustatud teise vanema soovil teavitama teda laste tegelikust viibimiskohast.

Muus osas palus ema jätta maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

6.1. Vahelduv elukoht ei ole kooskõlas laste huvidega. Sellises vanuses laste puhul on nädal

liiga pikk aeg ühest vanemast eemal olemiseks, pärast isaga veedetud nädalavahetust on lapsed

2-21-19251

olnud stressis, mis Q puhul väljendub kestvates nutuhoogudes ja F puhul agressiivses

käitumises.

6.2. Kohus ei arvestanud lastepsühholoogi arvamust, mille kohaselt on nädal emast eemal

lastele liiga pikk aeg, arvestades, et isa ei luba oma hooldusajal lastel emaga suhelda. Lisaks ei

arvestanud maakohus, et isa ei ole tegelikult oma senist hooldusaega täielikult kasutanud.

Maakohus oleks võinud kaaluda suhtluskorra seadmist ka selliselt, et lapsed veedavad kummagi

vanemaga aega 50/50 nn pika ja lühikese nädala põhimõttel, kus kumbki vanem veedab lastega

ühel nädalal viis päeva, järgneval nädalal kaks päeva jne. Selline suhtluskord annab tulemuseks

kummalegi vanemale võrdse aja, kuid lapsed ei ole teisest vanemast lahus rohkem kui kolm

päeva järjest.

6.3. Maakohus ei ole põhjendanud määrust vahelduva suhtluskorra osas. Lisaks ei ole

maakohus arvestanud, et laste isa solvab ja provotseerib laste juuresolekul ema. Maakohus ei

arvestanud lahendi tegemisel tõendeid, mis näitavad, et isa on haiged lapsed jätnud ema

hooldada, sest lastega kodus olemine ei sobinud tema plaanidega.

6.4. Maakohus ei ole määruses käsitlenud ema soovi ja õigust saada teavet laste viibimiskoha

ja tegevuste kohta.

Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad

7. Isa palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja

kanda.

7.1. Ema väited lastel tekkinud stressi kohta on pahatahtlikud, väljamõeldud ja vastuolulised.

30.5.2022, kui patsiendiportaalis oli vormistatud saatekiri kliinilise psühholoogi vastuvõtule,

ei olnud ema lastega veel kohtunud, sest lapsed viibisid isaga ning seejärel lasteaias. Takistusi

emaga suhtlemiseks ei ole isa lastele teinud. Lapsed on isa juures viibinud hea meelega.

Vaidlustatud määruses on piisavalt põhjendatud, et laste ema ei ole tõendanud, et isal ei ole

soovi lastega aega veeta. Ema väidete kohta, et isa ei osale aktiivselt laste elus ning

50/50 suhtluskord ei ole mõistlik, on maakohus vaidlustatud määruses esitanud ammendavad

põhjendused.

7.2. Määruskaebuses nõutud teabe andmise kohustuse lisamine suhtluskorda ei ole

põhjendatud, sest laste emal on võimalik igal ajal lastele helistada, kui nad on isa juures. Seega

saavad lapsed hoida ema kogu aeg kursis sellega, kus ja kellega nad viibivad.

8. Lastele riigi poolt määratud esindaja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning puudub

alus maakohtu määruse muutmiseks.

9. Eestkosteasutus ei toetanud määruskaebust. Eestkosteasutus jäi enda varasemate

seisukohtade juurde ning leidis, et maakohtu määratud suhtluskord on õige. Eestkosteasutus

tegi 31.5.2022 mõlema lapse lasteaiarühma päringu, et selgitada välja, kas viie kuuga on

toimunud muutusi laste käitumises ning lasteaia ja vanemate vahelises koostöös. Lasteaed

märkis, et koostöö vanematega on hea ning Q käitumises suuri muutusi pole olnud – laps on

rõõmsameelne ning rõõmustab mõlema vanema tuleku üle. F käitumine on muutunud: ta ei allu

korraldustele ja konflikte lahendab löömisega. Laste viimise ja toomise puhul esineb

lahkhelisid, ema ei pea alati kokkulepitud graafikust kinni. Arvestades mh poisi

käitumisprobleeme ning lasteaiast saadud infot vanemate suhtumise kohta, asus eestkosteasutus

arvamusele, et kui lapsed elavad vahelduva graafiku alusel ühe nädala kaupa nii isa kui ka

emaga, saab isa edaspidi rohkem tegeleda mõlema lapsega, samuti suunata enam tähelepanu

pojale ning tema käitumisprobleemidega järjekindlalt tegeleda.

2-21-19251

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-iga 659 jätta rahuldamata.

12. Isa esitas 14.6.2022 seisukoha lisadena 1–6 ja 8–10 uued tõendid. Seisukoha lisa 7 on

praeguses asjas isa esitatud esialgse õiguskaitse taotlus koos lisadega, s.o tegemist on korduvalt

esitatud dokumendiga, mida ringkonnakohus tõendina vastu ei võta. Uued tõendid on kohtule

esitatud ühepäevase hilinemisega (maakohus määras seisukohtade esitamise tähtajaks

13.6.2022). Ringkonnakohus leiab, et 14.6.2022 seisukoha lisadena 1–6 ja 8–10 esitatud

tõendid on asjakohased ning tõendite esitamine ühepäevase hilinemisega ei ole toonud kaasa

menetluse venimist (TsMS § 237 lg 1 ja § 331), mistõttu võtab ringkonnakohus need TsMS

§ 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu.

13. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema on vaidlustanud maakohtu määruse

osaliselt (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1.1, 1.2 ja 1.3) ning palunud, et

ringkonnakohus määraks ema pakutud suhtluskorra. Maakohtu määruse resolutsiooni punkte

1.4–1.11 ja menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus

jõustunud. Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.

14. Vanemad vaidlevad praeguses asjas peamiselt selle üle, kas laste huvides on maakohtu

määratud suhtluskord, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures vaheldumisi

selliselt, et ühe nädala on lapsed isaga ja järgmise nädala emaga. Ema arvates on nädal

väikestele lastele (maakohtu määruse tegemise ajal olid laste vanused 4 ja 5) liiga pikk aeg

emast eemal olemiseks. Maakohtule esitatud seisukohas soovis ema suhtluskorra määramist

selliselt, et lapsed veedavad isaga iga kuu esimese ja kolmanda nädalavahetuse reede

pärastlõunast kuni pühapäeval kella 12.00-ni ning iga kuu teisel ja neljandal nädalal veedavad

lapsed isaga kolmapäeva õhtust kuni reede hommikuni. Määruskaebuses taotleb ema

suhtluskorra määramist selliselt, et lapsed veedavad isaga iga paaritu nädalavahetuse neljapäeva

pärastlõunast (pärast lasteaeda/kooli) kuni esmaspäeva hommikuni ning iga kuu paarisnädalal

on lapsed isaga kolmapäeva õhtust kuni reede hommikuni.

15. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte

lõike 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse

suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel

kohus. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid

asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

9.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83 11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb

määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut

ja vanust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).

Kohus peab suhtluskorra määramisel kaaluma kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive, mis

tagaksid laste ja vanema piisava suhtlemise, mitte üksnes võrdlema ühe vanema soovitud

2-21-19251

suhtlemiskorda teise vanema soovitud suhtluskorraga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

15.2.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5895, p 16).

16. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus arvestanud tema esitatud lastepsühholoogi

arvamusega, mille kohaselt on nädal emast eemal ilma suhtlemisvõimaluseta lastele liiga pikk

aeg. 27.3.2022 esmase psühholoogilise järelduse (I kd, tl 129–139) kohaselt on lapsed emaga

rohkem seotud kui isaga ning nelja-viieaastased lapsed vajavad rohkem ema kui isa.

Ringkonnakohus märgib, et psühholoog ei ole välja toonud, et nädal on lastele liiga pikk aeg

emast eemal viibimiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et isa psühholoogi vastuvõtul ei

osalenud ning vastuvõtt on toimunud ajal, mil vanemad olid olnud lahus juba üle poole aasta

(alates 9.7.2021), laste elukoht oli ema juures pere varasemas ühises kodus ja nad viibisid isaga

vaid ühe-kahe päeva kaupa. Seega ei saa nimetatud tõendist teha ema väidetud järeldust.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste huvides on olla mõlema vanemaga

samaväärselt emotsionaalselt seotud ning isaga lähedasema kontakti saavutamine on võimalik

üksnes siis, kui lapsed on isa juures pikemat aega järjest. Maakohus on leidnud, et mõistlik on

rakendada isa pakutud suhtluskorda, ning oma seisukohta põhjendanud. Maakohus ei ole

suhtluskorra määramisel teinud kaalumisvigu. Isa soovitud suhtluskorda on pooldanud ka laste

esindaja ja eestkosteasutus. Laste esindaja ja eestkosteasutuse seisukohtadest nähtub, et lapsed

viibivad hea meelega nii ema kui ka isa juures. Vahelduva elukoha rakendamiseks puuduvad

logistilised raskused, kuivõrd mõlemad vanemad elavad Peetri alevikus lasteaia lähedal.

Ema pakutud suhtluskorra puhul viibiksid lapsed emast eemal nädalast lühema perioodi, kuid

sellisel juhul väheneb kummagi vanemaga järjest koos viibitav aeg ning lapsed peaksid

sagedamini, sh nädala keskel elukohta vahetama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel

juhul isa pakutud suhtluskorral selgelt paremaid alternatiive, mis tagaksid laste ja isa piisava

suhtlemise ning oleksid laste jaoks vähem koormavad.

18. Määruskaebuses väidab ema, et pärast isaga veedetud nädalavahetust on lapsed olnud

stressis, mis tütrel väljendub nutuhoogudes ning pojal agressiivses käitumises. Ema väitel on ta

seoses sellega pöördunud perearsti poole. Isa on 13.6.2022 menetlusdokumendi lisadena

esitanud perearsti saatekirjad laste suunamise kohta kliinilise psühholoogi vastuvõtule (II kd,

tl 41–41 pöördel ja 44–44 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et saatekirjad on koostatud

üksnes ema väidete järgi ning nende põhjal ei saa teha järeldust, et laste probleemid on tingitud

just isa juures (pikemast) viibimisest. F käitumisprobleemidele on viidanud ka eestkosteasutus

oma 13.6.2022 seisukohas. Seejuures nähtub eestkosteasutuse seisukohas refereeritud

lasteaiaõpetajate vastustest, et ema on küll F probleemsest käitumisest teadlik, kuid ei oska või

ei taha sellega tegeleda. Q käitumises pole lasteaiaõpetajad muudatusi täheldanud. Lapsed

rõõmustavad mõlema vanema tuleku üle. Eestkosteasutus leiab, et kui lapsed veedavad isaga

järjest terve nädala, on isal võimalik poja käitumisprobleemiga järjekindlalt tegeleda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema tõendanud ega veenvalt põhjendanud, et isa juures nädal

aega järjest viibimine kahjustab laste huve (põhjustab stressi, kohanemishäireid vms) ning laste

parimates huvides on määrata suhtluskord ema pakutud viisil. Ringkonnakohtul ei ole alust

arvata, et lapsed ei suudaks maakohtu määratud suhtluskorraga harjuda, arvestades, et peagi

jõuavad nad kooliikka.

19. Samuti ei nähtu toimikust, et isal poleks lastega tegelemiseks piisavalt aega ning isa juures

viibimise ajal hoiaks lapsi kolmandad isikud. Ema esitas 15.3.2022 maakohtule (peamiselt

2021. aastast pärinevaid) kirju ja sõnumeid (I kd, tl 72–80, tõlked tl 93–93 pöördel), mis ema

arvates tõendavad tema väidet, et isa ei ole alati oma suhtlusaega kasutanud. Kirjavahetusest ja

sõnumitest nähtub, et isa on teavitanud ema ette mh sellest, kui tal pole olnud töökohustustest

tulenevalt võimalik lastele kokkulepitud ajal lasteaeda järele minna, lapsi lasteaeda viia või

lastega tööpäevadel isolatsiooni jääda. Nende kirjade ja sõnumite põhjal ei ole ringkonnakohtu

hinnangul alust järeldada, et isa pole ilma põhjuseta soovinud kasutada võimalusi lastega koos

2-21-19251

viibida. Isa selgitas 16.3.2022 ärakuulamisel, et ta vahetas üheksa kuu jooksul korduvalt

töökohti, kuid ärakuulamise ajaks oli tal töökoht, kus on kindel tööaeg ja nädalavahetused on

vabad (ärakuulamise protokoll (I kd, tl 97 pöördel), ajamärk 00:02:43–00:13:27). Asjaolust, et

isa ei jäänud koroonat põdevate lastega tööpäevadel koju, ei ole põhjust järeldada, et isa ei

soovinud ega soovigi haigeid lapsi hooldada. Isa vastas sellega seoses emale, et võib lapsed

enda juurde võtta nädalavahetuseks (I kd, tl 79, tõlge tl 93 pöördel). Ema enda pakutud

suhtluskorra järgi oleks haige laps ema juures kuni tervenemiseni (ema 13.1.2023

menetlusdokumendis esitatud suhtluskorra p 3.6). Isegi kui osa isa suhtluskorra ajast veedavad

lapsed kolmandate isikutega, näiteks isapoolsete vanavanemate või uue elukaaslasega, ei anna

see alust määrata suhtlusajaks nädalast lühemat perioodi.

20. Põhjendatud ei ole ka ema väide, et isa takistab lastel eakaaslastega suhtlemist. Ema on

viidanud oma sõprade lapse sünnipäeva tähistamisele, millel isa lastel oma hooldusajal osaleda

ei võimaldanud. Isa selgitas, et kutsus sünnipäevalapse koos vanematega sünnipäevapeole

eelneval päeval ostukeskuse mängutuppa, kus kolm last said koos aega veeta, esitades selle

kinnituseks fotod (II kd, tl 54–55).

21. Ema väitel ei luba isa lastel oma hooldusajal temaga suhelda, samas kui tema lastel isaga

suhtlemisele takistusi ei tee. Isa seevastu väidab, et isa on andnud lastele temaga suhtlemiseks

mobiiltelefoni, kuid ema ei luba lastel seda alati kasutada. Selle kinnituseks on isa esitanud

väljavõtte laste mobiiltelefoni numbrile tehtud kõnedest (I kd, tl 204). Toimikus ei ole tõendeid

selle kohta, mis kinnitaks ema väidet, et isa takistab lastel oma hooldusajal emaga suhtlemist.

Samuti on paljasõnalised ema väited selle kohta, et isa keeldub emaga suhtlemast lastega seotud

küsimustes ning solvab ja provotseerib ema laste juuresolekul. Isa üritas enne avalduse

esitamist vandeadvokaadist esindaja kaudu saavutada emaga kokkulepet suhtluskorra osas

(I kd, tl 10–19 pöördel, 59–65) ning asjas esitatud vanemate vahelistest e-kirjadest ja sõnumitest

ei nähtu, et isa oleks emaga suhtlemisel lugupidamatu ja solvav.

22. Ema taotleb, et suhtluskorda lisataks tingimus, mille kohaselt peab vanem teavitama teist

vanemat laste tegelikust viibimiskohast. Ema väitel on tekkinud olukordi, kus lastel on jäänud

trenni või sõbra sünnipäevale minemata, kuna isa on lapsed viinud ilma ema teavitamata Narva.

Ringkonnakohus märgib, et ema maakohtule esitatud suhtluskorra projekti järgi peab vanem

kooskõlastama lastega väljasõidu teise linna vähemalt nädal enne selle toimumist ning reisimise

vähemalt kaks nädalat enne reisi toimumist (13.1.2023 menetlusdokumendis esitatud

suhtluskorra p 3.7), kuid selles ega ka ema hilisemates maakohtule esitatud avaldustes pole

esitatud taotlust, et lastega viibiv vanem peaks teise vanema nõudmisel teavitama viimast lapse

igakordsest viibimiskohast. Väljasõidu ja reisi kooskõlastamine ei ole samastatav igakordsest

viibimiskohast teavitamisega. Sellise teavitamiskohustusega ei saa seejuures välistada

määruskaebuses kirjeldatud juhtumeid – eeldusel, et vanem ei kasuta teise vanema poolset

teavitust ära selleks, et takistada tal lastega teise linna või reisile minemast. PKS §-st 144 järgi

on mõlemal vanemal kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate

asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene

nimetatud sättest lapsega viibivale vanemale kohustust teavitada teist vanemat lapse

igakordsest viibimiskohast, kui selliselt ei piirata lapse õigust suhelda teise vanemaga.

Toimikust ei nähtu, et isa takistaks laste viimisega teise linna neil emaga suhtlemast või

kahjustaks seeläbi muul moel suhet emaga. Seevastu nähtub, et isa on teavitanud ema oma

komandeeringutest ja teise linna sõitmisest, kui see on omanud tähtsust kokkulepitud

suhtluskorra täitmisel (I kd, tl 72, 73 ja 75, tõlked tl 93).

Menetluskulud

23. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS

2-21-19251

§ 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad

ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub

vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud

jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendas Tallinna

Ringkonnakohus 13.12.2022 määrusega.

24. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse praeguse määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)