2-20-14545/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14545

Kohtuasi

Advokaadibüroo Oberg & Partnerid OÜ hagi PSA OÜ

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

PSA OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Advokaadibüroo Oberg & Partnerid OÜ

(registrikood

10340607),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja: PSA OÜ (registrikood 12634709), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu

17.05.2022 määrus osaliselt kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruse osas ning suurendada kostja

menetluskulude hüvitist 1845 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Maakohtu määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega hagejalt mõisteti

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 7677 eurot ja sellelt summalt viivis.

3. Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada PSA OÜ taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks PSA OÜ hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusena

9522 eurot.

3.3. Välja mõista Advokaadibüroo Oberg & Partnerid OÜ-lt PSA OÜ kasuks

menetluskulud summas 9522 eurot.

3.4. Menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-14545

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 02.07.2021 otsusega hageja hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2021 otsusega jäi maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu

otsused jõustusid Riigikohtu 11.04.2022 määrusega, mille tulemusena jäid kõik tsiviilasja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 14 085

eurot, millest maakohtus 9945 eurot ja ringkonnakohtus 4140 eurot. Kostjale osutati õigusabi

kokku 78 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga).

Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kõik kostja õigusabikulud, mis on

tehtud enne 16.11.2020, on põhjendamatud, kuivõrd kostja menetluskulude tagatise taotlus jäi

rahuldamata. Kostja õigusabikulude maht maakohtus on põhjendamatu osas, mis ületab kokku

19 tundi. Apellatsioonimenetluses ei saa kostja menetluskulud olla põhjendatud suuremas

mahus kui 8 tundi ja 30 minutit.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 17.05.2022 määrusega kindlaks kostja menetluskulud 7677 euro ulatuses

ja mõistis selle summa hagejalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Maakohtu hinnangul olid kostja esindaja õigusabitoimingud ning neile kulunud aeg vajalik

ja põhjendatud kokku 42 tunni ja 39 minuti ulatuses, millest maakohtu menetluses 30 tundi ja

24 minutit ning ringkonnakohtus 12 tundi ja 15 minutit. Maakohus vähendas kostja esindaja

ajakulu maakohtus 24 tunni ja 51 minuti võrra ning ringkonnakohtus 10 tunni ja 45 minuti võrra

järgmiselt:

− Põhjendatud ei ole ajavahemikul 12.10.2020-16.11.2020 tehtud toimingute eest

esindajakulu väljamõistmine. Kohus jättis taotluse menetluskulude katteks tagatise

andmiseks rahuldamata, mistõttu ei ole selle taotlusega seonduv ajakulu põhjendatud.

Kohus vähendab antud ajakulu 10 tunni ja 45 minuti võrra.

− Ehkki hagiavaldusele vastuse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute

tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, ei ole sellele 14 tunni ja

15 minuti kulumine kohtu hinnangul põhjendatud. Ajakulu tuleb vähendada 2 tunni ja

15 minuti võrra.

2-20-14545

− 14.01.2021 seisukoha koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele ei pidanud

mõistlikult kuluma rohkem kui 5 tundi. Kohus vähendab ajakulu 4 tunni ja 15 minuti

võrra.

− 26.04.2021 seisukoha koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele ei pea kohus

põhjendatud ajakuluks 11 tundi ja 30 minutit, vaid maksimaalselt 7 tundi. Kohus

vähendab ajakulu 4 tunni ja 30 minuti võrra.

− 04.05.2021 istung kestis 39 minutit ning istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks

saan pidada 1 tundi. Seega ei ole põhjendatud ajakuluks istungile ja kohtuistungiks

ettevalmistuseks kulunud 4 tundi ja 45 minutit. Kohus vähendab ajakulu 3 tunni ja 6

minuti võrra.

− Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja sellega seonduvate toimingute tegemine

on eelduslikult mahukas toiming, kuid sellele 17 tunni kulumine pole kohtu hinnangul

põhjendatud. Kohus vähendab ajakulu 8 tunni võrra.

− Põhjendatud ajakuluks 06.10.2021 toimingutele saab pidada 2 tundi. Kohus vähendab

ajakulu 2 tunni ja 45 minuti võrra.

4.2. Ülejäänud toimingud ja neile kulunud aeg oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja vastas

esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Ka kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu

180 eurot (käibemaksuga) on tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning esindaja

kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud. Selliselt kujunes põhjendatud õigusabikulude

summaks maakohtu menetluses 5472 eurot ja ringkonnakohtus 2205 eurot, kokku 7677 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei rahuldatud ja rahuldada kostja taotlus täies

ulatuses (s.o täiendavalt 8028 euro hüvitamiseks). Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ekslikult kohaldanud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg-t 3. Menetluskulude tagatise taotluse

koostamisega seotud kulude välja mõistmata jätmisega on maakohus sanktsioneerinud kostjat

olukorras, kus kostjal oli täielik õigus sellekohane taotlus esitada. Maakohus ei ole kostja

lepingulise esindaja ajakulu hinnanud toimingupõhiselt, jättes sellega kaalutlusõiguse kohaselt

teostamata. Maakohus pidanuks iga toimingut analüüsima eraldiseisvalt. Lisaks on maakohus

kostja esindaja õigusabitoimingute ajakulu põhjendamatult vähendanud. Kostja menetluskulud

olid tervikuna põhjendatud ja vajalikud.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus on kostja menetluskulude suurusele hinnangut andes

teinud õiged ja põhjendatud järeldused ning puudub alus vaidlustatud määruse muutmiseks.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega tema menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

2-20-14545

jäi osaliselt rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause

ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue

määrusega suurendada kostja hüvitatavaid menetluskulusid 1845 euro võrra. Ülejäänud osas

jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab

ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika).

Põhjendamatu on kostja etteheide, mille kohaselt ei ole maakohus lepingulise esindaja

ajakulu hinnanud toimingupõhiselt ning on alusetult kostja menetluskulude nimekirjades

toodud toiminguid grupeerinud. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida

menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi

välja need, mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on

maakohus käesoleval juhul ka teinud ja see jääb kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohtu

käsitlus on loogiline ja jälgitav (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021. a määrust

tsiviilasjas nr 2-19-4421, p 14; 26.04.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-16536, p 16;

11.02.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-13-18536, p 14.2; 06.12.2022. a määrust tsiviilasjas nr

2-21-14376, p 10.2; 29.05.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-19584, p 13.2).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, pidades täies ulatuses

põhjendamatuks ajavahemikul 12.10.2020-16.11.2020 kostja esindaja teostatud toiminguid,

kuna menetluskulude tagatise taotlus jäeti rahuldamata. Edutu taotluse, väite või tõendi

esitamisega kaasnevad kulud on võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluse tulemusest

sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas kõnealuse taotluse, väite või tõendi. Rahuldamata

jäänud kaebuste ja taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi arvestada menetluskulude

jaotamisel, mitte aga enam nende kindlaksmääramisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu

15.04.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-16-2726, p 35; 25.11.2021. a määrust tsiviilasjas nr

2-18-2128, p 11; 26.01.2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-1970, p 24.2.1; 13.04.2022. a

määrust tsiviilasjas nr 2-21-5625, p 13.3; 12.08.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-19449,

p 11.1; 14.09.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-1682, p 11; 14.05.2020. a määrust tsiviilasjas

nr 2-17-8910, p 9.2; 10.12.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-16-7090, p 27). Käesolevas asjas

tehtud lõppelahendiga jäeti kõik menetluskulud hageja kanda. Seega ei saa taotlusega seotud

kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel

pelgalt tulenevalt sellest, et taotlus jäeti rahuldamata. Menetlusosalistel on õigus enda huvide

kaitseks esitada kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata

jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või

põhjendamatuteks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt

asjakohatu.

2-20-14545

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 28.10.2020 esitatud taotluse puhul tegemist ilmselgelt

asjakohatu menetlustoiminguga. Menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse esitamine

on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et tegemist oleks olnud pahatahtliku või õiguslikult

täiesti perspektiivitu taotlusega. Kolleegium loeb põhjendatuks ajakuluks ajavahemikul

12.10.2020-16.11.2020 teostatud toimingute (hagimaterjalide läbitöötamine, õiguslik analüüs,

tõendite kogumine, menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamine, kohtu-

määrusega tutvumine ja kommunikatsioon kliendiga) eest kokku 5 tundi ja 15 minutit. Kuna

sellest tulenevalt kasvab ka hagimaterjalide läbitöötamiseks arvestatud vajalik ja põhjendatud

ajakulu, ei ole täiendavalt enam alust suurendada 23.11.2020-19.11.2020 toimingute eest

arvestatud vajalikku ja põhjendatud ajakulu (määruskaebuse p 23.ii).

Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud

õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on sealjuures arvestanud tsiviilasja

keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, mitte lähtunud vaid menetlus-

dokumentide mahust. Kolleegium nõustub osaliselt aga kostja etteheitega, mille kohaselt on

maakohus esindaja ajakulu hinnates menetluse käigu ja mahu mõju vajalike toimingute

ajakulule alahinnanud. Sellest tulenevalt suurendab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikku ajakulu 14.01.2021 seisukoha koostamisele ja sellega seonduvatele

toimingutele (määruskaebuse p 23.iii) 2 tunni võrra ning apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise ja sellega seonduvate toimingutele (määruskaebuse p 23.vi).) 3 tunni võrra.

Nimetatud ulatuses ei ole vaidlustatud määruse põhjendused tsiviilasja käiku ja esitatud

menetlusdokumentide sisu arvestades ajakulu sedavõrd märkimisväärseks vähendamiseks

piisavad. Ülejäänud osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja on kulude osalist vähendamist menetluse

käigu ja asja keerukusega kooskõlas asjakohaselt põhjendanud.

Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku keerukust ja

mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindaja ajakulu. Selline

lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Vandeadvokaadist esindajal

kulubki dokumentide koostamiseks ja esitamiseks eelduslikult vähem aega, kuna vajadus end

õigusaktide ja kohtupraktikaga kursis hoida avaldub juba esindaja kõrgemas tasumääras.

Maakohus lähtus menetluskulusid kindlaks määrates õigesti põhimenetluse käigus kohtu

määratud tähtaegadeks esitatud kulunimekirjadest ega pidanud arvestama kostja omal algatusel

esitatud täiendava nimekirjaga, mille koostamiseks vajadus puudus.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks

9522 eurot (= 52 h ja 54 min × 180 eurot / h). Ringkonnakohus suurendab kostja hüvitatavaid

menetluskulusid 1845 euro (= 10 h ja 15 min × 180) võrra. Eelnev on kooskõlas menetluse

käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega.

Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus TsMS

§ 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejal tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta maakohtu määruse

osalist varasemat jõustumise aega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

2-20-14545

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg