2-20-5483/45 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-5483

Tsiviilasi

K.M., K.P. ja P.P. hagi Õ.L., V.K. ja L.K.u vastu M.K.

24.07.2018 testamendi tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. K.M.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx);

2. K.P.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxx);

3. P.P.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx).

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo

Põbo

Kostjad:

1. Õ.L.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Heidi Rajamäe-

Parik

2. V.K.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

3. L.K.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg

18.01.2023

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata K.M., K.P. ja P.P. hagi Õ.L., V.K. ja L.K.u vastu M.K.

24.07.2018 testamendi tühisuse tuvastamiseks.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.04.2020 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus arestis ja seadis kinnistusraamatus käsutamise

keelumärke Õ.L., V.K. ja L.K.u ühisomandis olevale kinnistule asukohaga

Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), K.M., K.P. ja P.P. kasuks.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt K.M., K.P. ja P.P. kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-5483

2(8)

4. Määrata Õ.L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1904,88 eurot

(lepingulise esindaja tasu), mis mõista K.M.lt, K.P.lt ja P.P.lt solidaarselt Õ.L.

kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on K.M., K.P. ja P.P. solidaarselt kohustatud

tasuma Õ.L.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kohtuotsuse

tegemise

seisuga

10,5%

aastas)

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633

lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hagejate poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. K.M. (hageja I), K.P. (hageja II) ja P.P. (hageja III) esitasid Pärnu Maakohtule

hagiavalduse Õ.L. (kostja I), V.K. (K., kostja II) ja L.K.u (K., kostja III) vastu M.K. (K.,

pärandaja) 24.07.2018 testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja palub tunnistada

kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ning menetluskulud jätta kostjate kanda.

1.2. Esitatud asjaoludel pärandaja suri 23.11.2019. Varasema, 08.06.2010 notariaalse

testamendiga, pärandas pärandaja oma vara elukaaslasele Kl.P.le (hagejate isa) ja nimetas

asepärijateks võrdsetes mõttelistes osades hagejad. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid

hagejad 08.06.2010 koostatud ja tõestatud notariaalse testamendi nr 1090 (tl 7-8). 24.07.2018

tegi pärandaja uue testamendi, millisega tühistas varasemad testamendid. Antud asjaolu

tõendamiseks esitasid hagejad 24.07.2018 koostatud ja tõestatud notariaalse testamendi nr

1805 (tl 9-11 pöördel). Hagejad on seisukohal, et 24.07.2018 testament on tühine, kuna

pärandaja oli testamendi tegemise hetkel teovõimetu. Pärnu Maakohus xxxxxxxxxxx

määrusega tsiviilasjas xxxxxxxxxx tuvastas, et pärandaja on piiratud teovõimega ning seadis

pärandaja üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjaks määrati Xxxxxxxxxx

Vallavalitsus. Eestkoste seadmise menetluses käigus teostati ekspertiis. 31.05.2018 koostatud

ekspertiisiakti kohaselt esineb pärandajal skisoafektiivsed häired, segatüüpi skisoafektiivne

häire ja parkinsoni tõbi. Ekspert jõudis järeldusele, et pärandaja ei suuda kestvalt oma tegudest

aru saada ja neid juhtida ning tema psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt

tehinguid, langetada otsuseid, korraldada oma elu. Eestkostjal puudus kohtu luba testamendi

tühistamiseks. Pärandaja teovõimetuse tõendamiseks esitasid hagejad Xxxxxxxxxx

Vallavalitsuse 15.03.2018 avalduse pärandajale eestkostja määramiseks (tl 12-13),

ambulatoorse kohtupsühiaatrilise ekspertiisi akti nr 47 (tl 14-16) ja Pärnu Maakohtu

xxxxxxxxxxx määruse tsiviilasjas xxxxxxxxxx (tl 17-19).

Tsiviilasi nr 2-20-5483

3(8)

1.3. Hagejad leiavad, et 24.07.2018 testament on ajendatud pärandaja luululistest mõtetest,

mitte ei ole tema tegelik tahe.

2. Kostjate poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostjad vastuses hagile ei tunnista hagiavaldust. Pärandaja oli õigustatud oma 08.06.2010

testamenti tühistama, see oli tema tahe ja ta oli testamenti tehes otsusevõimeline. Pärandaja

otsusevõimelisus nähtub notari tähelepanekutest, millised on fikseeritud 24.07.2019

testamendis. Notar on märkinud, et pärandaja kuulis hästi, sai kuuldust aru, luges kirjalikku

teksti, esitas oma soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastas testamendi koostamise

ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt.

2.2. Kuigi pärandajale oli määratud eestkoste, ei olnud võetud ära tema õigust teha testamenti.

24.07.2019 testament sisaldab sõnaselgelt testaatori viimset tahet ning hagejad ei ole kohtu

ette toonud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik testamendi sisu tõlgendada erinevalt sellest

sõnastusest. Pärandaja väljendas oma tahet testamenti muuta ka tsiviilasjas xxxxxxxxxx.

2.3. Hagejad ei ole pärandaja sugulased, nad on viinud pärandaja majapidamisest ära

pärandajale kuuluvaid esemeid ning pärandaja ei soovinud pärandada oma vara hagejatele.

Pärast oma isa surma hagejad pärandajat ei külastanud ega tundnud tema elu ega heaolu vastu

huvi. Kostjad on pärandaja seadusjärgsed pärijad. Kostjad on asjaolude tõendamiseks esitanud

02.03.2020 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse (tl 67-68) ja A.A.i 11.05.2020 vastuse

kostjate lepingulise esindaja päringule (tl 65-66).

2.4. Hoolimata kõikidest etteheidetest luululisele mõtlemisele ei ole need asjaolud tähtsad

selle hindamisel, kas ja kui palju isik sai aru tehingute tagajärgedest. Piiratud teovõime ei

tähenda seda, et isik ei saaks testeerida. Hagejad ei ole välja toonud asjaolu, et pärandaja

poleks aru saanud sellest, mis on testament. Vastupidiselt on täielikult selge, et testaator omas

järjekindlat soovi hagejate kasuks tehtud testamenti tühistada.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus solidaarselt hagejate kanda ning

määrab kindlaks hüvitatavate kulude suuruse.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

6. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt

poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:

6.1. M.K. tegi 08.06.2010 notariaalse testamendi, millisega nimetas ainupärijaks Kl.P. ja

asepärijateks võrdsetes mõttelistes osades hagejad.

6.2. Kl.P. suri xxxxxxxxxxx.

6.3. 31.05.2018 koostatud ekspertiisiakti kohaselt esineb M.K.l skisoafektiivsed häired,

segatüüpi skisoafektiivne häire ja parkinsoni tõbi (RHK-10 järgi F25.2 ja G20).

6.4. Pärnu Maakohus seadis xxxxxxxxxxx määrusega tsiviilasjas xxxxxxxxxx M.K. üle

eestkoste ning määras eestkostjaks Xxxxxxxxxx Vallavalitsuse. Eestkostetav võis teha

rahalisi pisitehinguid vähemalt 100 euro ulatuses kalendrikuus ning tal säilis

valimissõigus.

6.5. M.K. tegi 24.07.2018 testamendi, millisega tühistas varasemad testamendid.

Tsiviilasi nr 2-20-5483

4(8)

6.6. M.K. suri 23.11.2019.

6.7. Haapsalu notar väljastas 02.03.2020 pärimistunnistuse nr 463, mille kohaselt on pärijateks

½ suuruses mõttelises osas kostja II, ¹/₁₂ suuruses mõttelises osas Mk.K., ¹/₁₂ suuruses

mõttelises osas Ür.K., ¹/₁₂ suuruses mõttelises osas Ü.K., ¹/₁₂ suuruses mõttelises osas

kostja I, ¹/₁₂ suuruses mõttelises osas K.K. ja ¹/₁₂ suuruses mõttelises osas kostja III.

6.8. Ür.K., K.K., Ü.K. ja Mk.K. loobusid pärandist märtsis 2020.

6.9. Kostjad on pärandvaraks oleva Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa number xxxxxxxxxxx,

asukohaga Xxxxxxxxxxx) ühisomanikud.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja oli 24.07.2018 testamenti tehes teovõimeline või

mitte. Hagejad leiavad, et olukorras, kui piiratud teovõimega isiku üle on seatud eestkoste

kõigi asjade ajamiseks ja eestkostjale ei ole kohtu poolt antud luba testamendi tühistamiseks,

on pärandaja poolt 24.07.2018 notari juures tehtud testament tühine. Kostjad on seisukohal, et

pärandaja ei olnud 24.07.2018 testamendi tegemise ajal otsusevõimetu ning testament on

kehtiv.

8. Otsustamaks, kas hagejate nõue kuulub rahuldamisele või mitte, juhindub kohus

pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing,

millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. TsÜS § 67 lg

1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Testamendi puhul on tegemist

ühepoolse tehinguga TsÜS § 67 lg 2 tähenduses. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva

keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua

kaasa tehingu tühisus.

9. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud

teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes

ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et

piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne

tehing on tühine. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire

või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing

mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast

vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel

tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse

vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on

otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament tühine ja testamendil ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi.

10. Kohus leiab, et antud tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas M.K. oli

24.07.2018 testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline. M.K. üle seati Pärnu Maakohtu

xxxxxxxxxxx määrusega eestkoste. Eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava nimel ja

tema huvides asjaajamine ametiasutustes. Eestkostja oli kohustatud kaitsma eestkostetava

isiklikke ja varalisi õigusi ja tagama, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid. Eestkostja võis eestkostetava huvides teha tehinguid eestkostetava

vallasvaraga, samuti käsutada eestkostetava pangakontosid. Kohus jättis eestkostetavale

õiguse teha rahalisi pisitehinguid vähemalt 100 euro ulatuses ning säilitas eestkostetava

valimisõiguse. Seega ei seatud xxxxxxxxxxx määrusega M.K. üle eestkostet kõikide asjade

ajamiseks.

11. Riigikohus on 9.11.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11 leidnud, et põhiseaduse § 19

lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Põhiseaduse § 32 järgi on tagatud

pärimisõigus. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehtavate tehingute kehtivust

TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada

Tsiviilasi nr 2-20-5483

5(8)

või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta

vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda.

Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku

teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning

selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt

õiguskäibes osaleda (vt ka Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p

14).

12. Tuvastamaks kas vaidlusalune testament võis olla tühine, tuleb tuvastada esmalt, kas M.K.

puhul on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 toodud eeldused, s.o tal on

vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida ning kas sellised asjaolud esinesid ka konkreetse tehingu

tegemise ajal. Kui esimene vastus on jaatav, tuleb kohtul järgmisena tuvastada, kas siis tema

teovõime on piiratud ka selle konkreetse tehingu suhtes, mille kehtivuse üle otsustatakse.

13. Asjaolu, et M.K.l oli püsiva iseloomuga psüühikahäire ning see häire oli olemas ka

testamendi tegemise ajal, on tuvastatud Pärnu Maakohtu xxxxxxxxxxx määrusega tsiviilasjas

nr xxxxxxxxxx. Eelnimetatud määrusega on seatud M.K. üle eestkoste viieks aastaks.

Eestkoste seadmise eelduseks PKS § 203 lg 1 järgi on asjaolu, et täisealine ei suuda

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida. Kuivõrd kohus on PKS § 203 lg 1 eeldused tuvastanud, selle alusel

eestkoste määranud ning kohtulahend on jõustunud, ei saa enam olla vaidluse all ega vaja

täiendavat tõendamist, et M.K.l esinesid testamendi tegemise ajal PKS § 203 lg-s 1 toodud

eeldused.

14. Järgmisena käsitleb kohus seda, kas M.K.i teovõime oli piiratud ka selle konkreetse

tehingu suhtes, mille kehtivuse üle otsustatakse, st 24.07.2018 koostatud testamendi tegemise

ajal.

15. Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud seda, et M.K. oli testamendi tegemise ajal

otsustusvõimetu. Kohtule esitatud ekspertiisi aktist nr 47 nähtub seda, et M.K. orienteerus ajas

ning oli osaliselt desorienteeritud situatsioonis. Ta vajas igapäevaselt juhendamist ja

järelevalvet ravimite kasutamisel. Tema kognitiivne võimekus oli alanenud, esinesid mälu

käepärasuse häired ning situatsioonide ning suhete luululist interpretatsiooni (tl 16). Ekspert

küsitlemisel selgitas, et M.K.l oli säilinud minimaalne arusaamisvõime, kuidas ühiskond

peaks funktsioneerima, omavahelised suhted ja suhestumine poes, kohvikus oli olemas (tl

146 pöördel). 24.07.2018 koostatud ja tõestatud notariaalaktist nähtub, et notari

tähelepanekute kohaselt on testaator teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb hästi, saab kuuldust

aru, loeb kirjalikku teksti, esitab soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastab

testamendi koostamise ajal esinenud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (tl 11 pöördel).

Kohtul puudub alus kahelda notari poolt tehingu tegemise ajal kirjeldatud M.K.

arusaamisvõime kohta. Ka ekspert ei välistanud seda, et M.K. võis paar kuud pärast ekspertiisi

teostamist aru saada oma tegude tähendusest (tl 145 pöördel). M.K. arusaamisvõime

olemasolu on kohus jaatanud ka tsiviilasjas xxxxxxxxxx, kuna ei pidanud vajalikuks piirata

eestkostetava valimisõigust, aktsepteerides M.K. soovi valimisõigust teostada (tl 18 pöördel).

16. Riigikohus on 24.10.2018 lahendi nr 2-16-2978 märkinud, et testamendi tõlgendamisel

tuleb testaatori tegelik tahe välja selgitada testamendi tegemise aja seisuga, lähtudes eelkõige

asjaoludest, mis said testamendi tegemise ajal olla testaatori subjektiivse tahte kujunemise

aluseks. Pooled avaldasid kohtumenetluses, et ei teadnud eestkoste seadmise menetlusest,

kuna kohalik omavalitsus nende poole ei pöördunud. Tõenditest nähtuvalt ei teinud M.K.

24.07.2018 testamendiga korraldust kellegi kasuks, vaid tühistas tema poolt varasemalt tehtud

testamendid (tl 11). Antud asjaolust saab teha järelduse, et M.K. ei lävinud pärast elukaaslase

surma ei elukaaslaste lastega ega ka oma lähimate sugulastega, mistõttu ei tekkinud temal ka

Tsiviilasi nr 2-20-5483

6(8)

eelistusi pärija isiku suhtes. Testament on eriline tehing, mille tegemise vabadus on eraldi

rõhutatud põhiseaduse § 32 lõikes 4, ning pärandamine kui viimse tahte avaldamine on

äärmiselt isiklikku laadi toiming. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikule ei ole seatud

eestkostet kõikide asjade ajamiseks, isik sai teostada pisitehinguid, eestkoste seadmise

menetluses kohus jaatas isiku võimet valimisõigust teostada, hagejad kostjaga ei lävinud ning

tema eest hoolt ei kandnud, kujunes pärandaja tahe testamenti tühistada hagejate hoolimatuse

ja konfliktsete suhete tõttu, mitte luululiste mõtete ajel. Asjas puuduvad tõendid selle kohta,

et testamenti tühistamise ajal pärandaja psühhoos kestis.

17. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuigi M.K. puhul oli täidetud PKS § 203 lg-s 1 toodud

eeldused, s.o tal on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei

suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning need asjaolud esinesid ka

konkreetse tehingu tegemise ajal, ei olnud tema teovõime siiski piiratud testamendi tegemise

suhtes.

18. Hagejad on ka seisukohal, et kuna M.K. eestkostjal puudus 24.07.2018 tehingu tegemiseks

kohtu luba, on nimetatud testament tühine. Kohus hagejate seisukohaga ei nõustu. PärS § 19

lg 2 kohaselt peab testaator tegema testamendi isiklikult. Riigikohus on 17.12.2020 otsuses

tsiviilasjas 2-17-1453 p-s 15 selgitanud, et see tähendab, et eestkostja ei saa eestkostetavat

TsÜS § 115 lg-st 2 tuleneva keelu tõttu testamendi tegemisel esindada ega selle tegemiseks

TsÜS § 10 mõttes nõusolekut anda. Seetõttu ei saa testamendi tegemine kuuluda TsMS § 526

lg 2 p 3 mõttes eestkostja ülesannete hulka ning eestkostjal puudub vajadus kohtu nõusoleku

saamiseks pärandaja poolt testamendi tegemiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et

testamendi tegemisega testaator enda varalist seisundit ei kahjustanud ega kahjusta, sest

korraldusi tehakse vara osas pärast surma.

19. Menetluskulud

19.1. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et

menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt

menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada

erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik).

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud solidaarselt hagejate

kanda.

19.2 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1

kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

nimekirja on esitanud kostja I. Asjas ei nähtu, et kostjal II ja kostjal III oleks menetluskulusid

tekkinud.

19.3. Kostja I menetluskulude nimekirja (tl 173 pöördel) kohaselt koosnevad tema

menetluskulud järgmistest kuludest:

• 05.04.2021 toimikuga tutvumine

2 tundi

Tsiviilasi nr 2-20-5483

7(8)

• 13.04.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine

1 tund

• 13.04.2021 kliendi esindamine kohtuistungil

1 tund

• 25.05.2021 menetlusdokumendi koostamine hagejate 04.05.2021

täienduste ja kompromissettepaneku osas

1,5 tundi

• 28.11.2022 04.11.2022 kohtumäärusega tutvumine

0,5 tundi

• 17.01.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine

1,5 tundi

• 18.01.2023 kohtuistungil osalemine

1,66 tundi

• 18.01.2023 kohtuistungile sõidukulu

1,5 tundi

• 25.01.2023 protokolli lugemine, kontroll

0,5 tundi

• 10.02.2023 kohtuvaidluse teeside ja menetluskulude taotluse koostamine

1,5 tundi

19.4. Kostja I esindaja ajakulu on kokku 12,66 tundi, tunnihind koos käibemaksuga 168 eurot

(ilma km-ta 140 eurot) ja kokku summas koos käibemaksuga 2126,88 eurot. Hagejad kostja I

menetluskulude kohta seisukohta esitanud ei ole.

19.5. Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnihind 140 eurot tunnis + käibemaks on

põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus

hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole kostja I õigusabikulude maht kokku 11,16

tundi, arvestades asja keerukust, ülepaisutatud.

19.6. Kostja I on taotlenud sõidukulu 1,5 tunni ulatuses hüvitamist kokkulepitud tunnihinna

alusel. Kohus mõistab, et kostja I lepinguline esindaja on taotlenud sõidule kulunud aja

hüvitamist. Riigikohus on 29.09.2021 tsiviilasjas nr 2-14-63261 punktis 12 põhjalikult

käsitlenud esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ning jõudnud järeldusele, et sõidukulude

hüvitamisel saab analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16

kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord).

Kostja I esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei

ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest.

Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva

advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Pärnu linn) ja tagasi

sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja

tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 101-150 kilomeetrit, peavad hagejad

hüvitama kostjale I esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 25 eurot.

19.7. Kuna kostja I on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude

kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub

hagejatelt väljamõistetavale kostja I esindaja kulule 1587,40 eurot (1562,40+25) käibemaks

317,48 eurot, kokku kuulub hüvitamisele koos käibemaksuga 1904,88 eurot.

19.8. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

Tsiviilasi nr 2-20-5483

8(8)

27.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 28.02.2023 otsus muutmata.

2. Jätta K.M., K.P. ja P.P. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt K.M., K.P. ja P.P. kanda.

4. Mõista K.M.lt, K.P.lt ja P.P.lt solidaarselt Õ.L. kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 656,88 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb

alates

otsuse

jõustumisest

kuni

kohustuse

kohase

täitmiseni

maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

5. V.K.l ja L.K.ul puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud.