2-22-2515/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2515

Tsiviilasi

X (X) hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu vastu

parkimiskoha üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja

kostja kohustamiseks lõpetada valduse rikkumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Rene Lauk

Kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu (registrikood

80160226), lepingulised esindajad Svetlana Malkova ja

Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.09.2022 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades

käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Välja mõista X-lt Tallinn, Paekaare 6 korteriühistu kasuks 600 eurot

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16.02.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu

(kostja/ühistu) vastu. Hageja palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskoha

üürileping on kehtiv ja kohustada kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hagejale Tallinnas korteriomand aadressil Paekaare

6-53. Hageja ja kostja sõlmisid 26.03.2013 lepingu, mille alusel anti hagejale allrendile

parkimiskoht nr 8. Leping sõlmiti tähtajaga 30 aastat.

15.03.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, kus teatas, et vastavalt korteriühistu üldkoosoleku

otsusele kaotab parkimiskoha allrendileping kehtivuse. Hageja tõi 15.04.2021 vastuses kostja

e-kirjale välja, et tähtajalist lepingut ei saa ennetähtaegselt korraliselt üles öelda ning puuduvad

alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja märkis 09.05.2021 hagejale saadetud e-

kirjas, et korteriühistu kõrgem organ on üldkoosolek, kellel on õigus leping ühepoolselt

lõpetada. Alates 11.05.2021 piiras kostja hageja ligipääsu parkimiskohale. Kostja oli hagejale

eelnevalt teada andnud, et loeb lepingu lõpetatuks alates 12.05.2021 ning hüvitas hagejale 756

eurot 26 senti.

Hageja leidis, et antud juhul ei ole lepingust taganemine võimalik. Samuti ei ole tähtajalist

üürilepingut võimalik ei korraliselt ega ka erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole enda saadetud

e-kirjades viidanud ühelegi lepingu lõpetamist võimaldavale alusele, vaid põhjendas lepingu

lõpetamist korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Hageja sõnul soovis kostja sõlmida uue ja

kostjale soodsama lepingu, kuid see ei saa olla aluseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Parkimiskoha allüürileping kehtib endiselt.

Kuna kostja piiras ebaseaduslikult hageja ligipääsu parkimiskohale, palus hageja kohustada

kostjat lõpetama valduse rikkumine.

Kostjate vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja oli sõlminud parkla rajamiseks Lasnamäe 16 Garaažiühistuga üürilepingu ja korraldas

parkla ehitamist. Kostja osales projektis „Hoovid korda“ ja Tallinna linn eraldas parkla

rajamiseks 15 980 eurot. Ühistu üldkoosolekul otsustati, et parkimiskohtade ehitamiseks

puudujääva 9600 eurot tasuvad korteriomanikud, kellega ühistu sõlmib allüürilepingu.

4. 26.03.2013 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille alusel anti hagejale allrendile 30 aastaks

parkimiskoht nr 8. Parkimiskoha allüürileping sõlmiti kokku 14 korteriomanikuga. Paljud

allüürnikud lõpetasid parkimiskoha kasutamise, parkimiskohad seisid tühjana või hakkasid nad

oma parkimiskohti välja üürima ning sellest tulu teenima.

5. 17.02.2021 kutsus ühistu juhatus korteriomanike avalduse alusel kokku üldkoosoleku, et

määrata kindlaks parkla kasutamise kord. Samuti arutati sõlmitud allüürilepingute muutmist ja

koostati hääletussedelid, millega koos esitati kõigile korteriomanikele arutamiseks

muudatustega allüürileping.

6. 10.03.2021 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati

allüürilepingut muuta, st korteriomanike enamus soovis muudatusi parkimiskorralduses.

11.03.2021 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati, et kui allüürnikud, kellel on olemas

parkimiskoht, keelduvad muudetud allüürilepingu sõlmimisest, siis nendega lõpetatakse leping

ja neile tagastatakse raha, arvestades parkimiskoha amortisatsiooni.

7. 15.03.2021 teatas kostja hagejale, et korteriomanike poolthäälteenamusega otsustati

täiendada varem koostatud allüürilepingut ning palus selgitada, mis põhjusel hageja ei ole oma

parkimiskohta kasutanud. 17.03.2021 saatis hageja vastuse koos selgitusega, mille peale teatas

kostja, et uus leping saabub hiljem. 18.03.2021 pani kostja hageja postkasti kaks allkirjastatud

muudetud allüürilepingut koos seletuskirjaga, milles palus leping allkirjastada ja panna ühe

eksemplari korteriühistu postkasti. Hageja keeldus uue lepingu allkirjastamisest, andmata

kostjale selgitusi ja esile toomata selleks mõjuvat põhjust. Kostja pakkus hagejale korduvalt

muudetud allüürilepingu allkirjastamist, kuid hageja keeldus.

8. 04.04.2021 toimunud ühistu juhatuse koosolekul otsustati, et kuna hageja ei olnud nõus

allkirjastama muudetud üürilepingut, siis tuli lõpetada temaga sõlmitud allüürileping.

07.04.2021 pani kostja hageja postkasti avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

ning saatis hageja e-posti aadressile selgituskirjaga avalduse üürilepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Kostja leidis, et kuna hageja ei allkirjastanud muudetud allüürilepingut, ütles

kostja VÕS § 313 lg 1 alusel erakorraliselt üürilepingu üles.

9. Kostja üldkoosolekul on korteriomanikel õigus lahendada üürilepinguga seotud küsimusi.

Ühistu liige peab järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise huve. Kehtiv ja kohtus

vaidlustamata üldkoosoleku otsus allüürilepingu muutmiseks on siduv neile korteriomanikele,

kes sõlmisid allüürilepingu. 22.05.2021 hüvitas kostja hagejale parkimiskoha rajamiseks

kulutatud raha 756 eurot 26 senti.

Maakohtu otsus

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei vaielnud selle üle, et:

1) hagejale kuulub korteriomand aadressil Paekaare 6-53 ja et ta on kostja liige.

2) kostja oli sõlminud parkla rajamiseks üürilepingu Lasnamäe 16 Garaažiühistuga ning

parkla rajamist rahastasid osaliselt Tallinn linn ja osaliselt korteriühistu liikmed;

3) 26.03.2013 sõlmisid pooled lepingu, mille alusel anti hagejale allüürile parkimiskoht nr

8 tähtajaga kuni 26.03.2043.

4) 15.03.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, kus teatas, et vastavalt korteriühistu

üldkoosoleku otsusele kaotab eelmine parkimiskoha leping kehtivuse;

5) kostja palus hagejal allkirjastada uus parkimiskoha kasutamise leping kooskõlas

korteriühistu üldkoosoleku otsusega;

6) hageja keeldus uue lepingu sõlmimisest, misjärel teatas kostja hagejale allüürilepingu

lõpetamisest.

11. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, mille kohaselt kostja ei tõendanud mõjuva põhjuse

olemasolu lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Mõjuvaks põhjuseks oli asjaolu, et

korteriühistu üldkoosolek otsustas kõigi korteriomanike huvides muuta senist parkimise korda

ning muuhulgas mitte võimaldada ühistu liikmetel nende kasutusse antud parkimiskohtade

andmist kolmandatele isikutele kasutada. Muutes parkimise korda soovis korteriühistu

korraldada parkimise teenuse osutamist senisest paremal ja kõigi korteriomanike huve

arvestaval viisil. Hageja ei soovinud nõustuda uute tingimustega ning kostjal puudus seadusest

ja üldkoosoleku otsusest tulenev kohustus tagada hagejale teiste korteriomanikega võrreldes

erinev ning soodsam kohtlemine.

12. Pooled ei vaielnud selle üle, et nendevahelised õigussuhted ei tulenenud ainult parkimiskoha

allüürilepingust, vaid ka sellest, et hageja korteriomandi omanikuna on korteriühistu liige.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 sätestab, et korteriomanikud peavad

omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Hagejal oli kohustus arvestada teiste liikmete huve erinevate teenuste,

sh parkimiskohtade kasutamisel.

13. KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt

häälteenamusega

tehtavad

otsused

võetakse

vastu

korteriomanike

üldkoosolekul.

Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistu seaduses

sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-des 1- 5, §-des 20 ja 201, § 21

lõikes 31 ja lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu

liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub mittetulundus-

ühingu üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või

põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega kuulub kostja üldkoosoleku pädevusse

otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada erinevaid teenuseid, sealhulgas parkimiseks

vajalikke teenuseid ning millistel tingimustel saavad liikmed neid teenuseid kasutada.

Tulenevalt KrtS § 35 lg 2 p-st 2 käsitatakse tavapärase valitsemisena korteriühistu kaudu

tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1

alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Korteriomanikud saavad üldkoosolekul

häälteenamusega otsustada parkla rajamise ja selle kasutamise tingimusi, sh parklakohtade

jaotamist ja sellega seotud lepingute sõlmimist.

14. Kostjal esines mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning selleks oli vajadus

korraldada edaspidi parkimiskohtade kasutamist teistel tingimustel. Põhjus on mõjuv, kui selle

esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja

mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 1

kohaldamine nõuab kohtult diskretsiooniotsuse tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda mõjuva

põhjuse olemasolu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-10,

p 10). Üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib erisättena VÕS § 313 ning selle sätte

alusel võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu üles

öelda. Mõjuvaks põhjuseks oli praeguses vaidluses asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek

otsustas kõigi korteriomanike huvides muuta senist parkimise korda ning muuhulgas mitte

võimaldada ühistu liikmetel nende kasutusse olevate parkimiskohtade kasutada andmist

kolmandatele isikutele.

Hageja järeldus, et kostja soovis sõlmida ühepoolselt uut talle soodsamat lepingut, on ebaõige,

sest uus leping ei ole mitte kostjale soodsam, vaid senisest enam teiste korteriomanike

õigustatud huve arvestav. Seega oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja hageja ja

kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ülesütlemisega.

15. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma talle üle Paekaare 1b

parkimiskoha nr 8 valdus ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174

lg 2 kohaselt määras kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kohus rahuldas kostja

menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt välja 720 eurot. Kohus pidades tunnitasu

100 eurot mõistlikuks, kuid vähendas õigustoiminguteks kulunud aega 10,7 tunnilt 7,2 tunnile.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat andma

hagejale üle Paekaare 1b parkimiskoha nr 8 valdus ja jätta menetluskulud kostja kanda.

17. Kohus ei ole mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalunud mõlema poole huve ega

järginud otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei käsitlenud küsimust, kui intensiivselt

riivab lepingu ennetähtaegne lõpetamine hageja õigusi ja huve. Kohus on ainult konstateerinud,

et kostjal on huvi leping erakorraliselt lõpetada, kuid analüüsimata on kostja huvi olulisus ja

mõjusus. Seega on kohus rikkunud poolte huvide kaalumise ning otsuse põhjendamise

kohustust ning seetõttu ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel on jõutud järeldusele, et

lepingu lõpetamiseks vajalik oluline põhjus on olemas ja piisav.

Lepingu erakorraliseks lõpetamiseks puudus oluline põhjus. Ülekaalukaks mõjuvaks põhjuseks

ei ole üksnes soov parkimist teisiti korraldada, et välistada parkimiskohtade allüürile andmine

ning seeläbi tulu teenimine. Üürilepingu lõpetamine on hagejale väga suure negatiivse mõjuga

ja ta jääb olulises osas ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel saada. Parkimiskoha pidev

kasutamine ei olnud hageja kohustuseks ja selline tingimus oleks ebamõistlik. Hageja huvid

jätkata lepingut on seaduse alusel rohkem kaitstud, sest ta eeldas, et leping kehtib kuni korralise

lõppemiseni 26.03.2043. Tegemist on kahe poole vahel sõlmitud lepinguga ja mõjuvaks

põhjuseks leping lõpetada ei ole asjaolu, et üks lepingupool otsustab, et ta ei taha enam enda

lepingulisi kohustusi täita.

18. Hageja sõnul ei olnud võrreldes lepingu sõlmimise ajaga toimunud objektiivset muutust

faktilistes asjaoludes, mida kostja ei oleks lepingu sõlmimisel mõistlikult saanud ette näha või

pidanud ette nägema ning seetõttu ei ole VÕS § 313 lg 1 nõutud mõjuvat põhjust olemas. Lisaks

on kohus ebaõigesti kohaldanud KrtS sätteid, sest üldkoosoleku otsus ei anna alust kehtivate

lepingute ühepoolseks muutmiseks või lõpetamiseks.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse

lõppjäreldus on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või

muutmiseks. Otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata, aga osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi..

21. Maakohus eksis KrtS § 20 lg 1 teise lause ja MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaldamisel, sest

esimesena märgitud normis ei sisaldu viidet teisele. MTÜS § 19 lg 1 punktidest kohalduvad

korteriomanike üldkoosoleku suhtes ainult esimesed viis. Seega tuleb viide MTÜS § 19 lg 1

p-le 8 otsuse põhjendustest välja jätta. Samuti eksis maakohus korteriomanike üldkoosoleku

tähistamisel, õige tähis on korteriomanike üldkoosolek. Need rikkumised ei mõjuta otsuse sisu

ega lõppjäreldust.

22. Ülejäänud osas ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu ülejäänud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt neid ei korda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on

maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

23. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli sõlminud parkla rajamiseks Lasnamäe 16 Garaažiühistuga

üürilepingu ja et parkla rajamist rahastas suuremas osas Tallina linn ja osaliselt

korteriomanikud,

kellega

kostja

sõlmis

allüürilepingu.

Parkla

asub

väljaspool

korteriomanditeks jagatud kinnistu territooriumi. Pooled ei vaielnud, et hageja oli

korteriomandi Paekaare 6-53 omanik ja kostja liige ning et pooltevahelised õigussuhted ei

tulenenud üksnes eelnimetatud allüürilepingust. Hagejale olid kohustuslikud korteriomanike

üldkoosolekul vastuvõetud otsused.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriomanike üldkoosoleku pädevusse kuulub

otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada parkimiseks vajalikke teenuseid ning

millistel tingimustel saavad liikmed neid kasutada. KrtS § 35 lg 2 p 2 kohaselt käsitatakse

tavapärase valitsemisena korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1 alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse

alusel. Hageja ja kostja sõlmitud parkimiskoha kasutamise allüürilepingu p 3 kohaselt oli

ühistul õigus võtta vastu parkimisega seotud otsuseid korteriomanike üldkoosolekul. Seega oli

alates 26.03.2013 olnud kostjal õigus reguleerida parkimistingimusi kooskõlas korteriomanike

üldkoosolekul vastu võetud otsustega.

25. 10.03.2021 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati muuta

seniseid parkimistingimusi ja sõlmida parkimiskohtade kasutajatega lepingud uutel tingimustel.

Asja materjalidest nähtuvalt tekkis vajadus uue parkimiskorra määramiseks ja muudetud

tingimustel lepingute sõlmimiseks seetõttu, et osa allüürnikke hakkas kostja loata parkimiskohti

kolmandatele isikutele välja üürima ning osad andsid korterite müümisel uutele

korteriomanikele ebaõigeid andmeid, et parkimiskoht on korteriga seotud, soovides seeläbi

kinnisvara hinda tõsta. Korteriomanike pöördumiste alusel otsustas kostja juhatus kutsuda

kokku üldkoosoleku parkimistingimuste arutamiseks. 10.03.2021 üldkoosolekul otsustati, et

senistele allüürnikele, sh hagejale võimaldatakse sõlmida muudetud tingimustel allüürileping.

Muuhulgas otsustati, et uue lepingu kohaselt ei ole üürnikul õigust anda parkimiskoha

kasutamist üle kolmandatele isikutele, kes pole parkimiskohaga seotud ega ole korteriühistu

liikmed. Seega muudeti parkimiskoha kasutamise lepingu tingimusi. 10.03.2021 üldkoosoleku

otsust ei vaidlustatud. Hageja keeldus sõlmimast muudetud tingimustel allüürilepingut mõjuvat

põhjust esile toomata.

26. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja ei toonud lepingu

erakorralisel ülesütlemisel esile ega tõendanud mõjuvat põhjust. Maakohus tuvastas ja pidas

põhjendatult tõendatuks, et kostja mõjuv põhjus tulenes korteriomanike üldkoosoleku otsusest

muuta senist parkimise korda kõigi korteriomanike huvides ning mh mitte võimaldada ühistu

liikmetel nende kasutusse saadud parkimiskohtade kasutada andmist kolmandatele isikutele.

Nõustuda saab maakohtuga, et sel viisil arvestas kostja ühistu liikmete huvidega enam,

korraldades parkimise teenuse osutamise senisest paremal viisil. Kuivõrd hageja ei soovinud

nõustuda uute tingimustega, ei olnud kostjal kohustust tagada hagejale teistest korteriomanikest

parkla kasutajatega võrreldes erinevad ja soodsamad tingimused. Kostjal oli kohustus tagada

korteriomanike võrdne kohtlemine, st tagada üldkoosoleku otsuse täitmine kõigi parkimiskoha

kasutajate suhtes võrdsetel tingimustel, eelistamata hagejat ja seadmata teda soodsamasse

olukorda. Hagejal oli kohustus järgida kostja üldkoosoleku otsust ja arvestada teiste

korteriomanike huvidega. KrS § 12 lg 1 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes

suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve. Ringkonnakohtu hinnangul esines kostjal mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ja selleks oli vajadus korraldada edaspidi parkimiskohtade kasutamist teistel

tingimustel. Vaatamata kostja ettepanekule ja meeldetuletusele allkirjastada uus üürileping,

samuti selgitusele, kuidas vaidlustada kostja üldkoosoleku otsust, hageja uut üürilepingut ei

sõlminud ega otsust vaidlustanud.

27. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et arvestades hageja apellatsioonkaebuse väiteid,

puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetlus-

kulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust

otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks

määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 800 euro hüvitamist järgmiste toimingute

eest: maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastustaja seisukoha koostamine

ja lõplike seisukohtade koostamine kokku 8 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Esindaja tunnihind

on kooskõlas õigusteenuse osutamise keskmise hinnaga. Ringkonnakohtu hinnangul on tehtud

toimingud kooskõlas käesoleva menetlusega. Arvestades, et vaidlus on keskmise raskusega ja

et menetlusdokumentides esineb osaliselt kordusi, peab ringkonnakohus vajalikuks ajakuluks

apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi. Kostja taotlus kuulub osalisele rahuldamisele. Hagejal

tuleb kostjale apellatsiooniastmes hüvitada õigusabikulud 600 eurot (100 x 6) käibemaksuta.

Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt

tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)